Maailm muutub (0)

Maailm muutub 
 
Me kõik elame kaasaegses maailmas. Hetkeks me kõik arvame, et elu meie ümber on 
kindel, vankumatu, muutumatu. Osaliselt see ka ni  on, kui vaadata teemale kitsalt ja 
väiklaselt. Mina aga tahaksin lahata oma teemat märksa suuremalt. 
Pole kahtlustki, et meid ümbritsev maailm muutub aja jooksul. Maailm muutub 
ki resti, kui vaadata ajaloost, aega, mil meid kattis mandrijää. See kestis ligi kümme aastat, 
kuni elu lõpuks puhkes õide. Nüüdseks on mandrijää säilinud Antarktisel ja Gröönimaal. 
Meie ümber li gub pidevalt midagi uut.  
Mäletan  aegu, mil arvuti oli veel  algeline . See polnud veel pi savalt arenenud, et 
sel est väga hästi aru saada. Kuna mina olin veel pisike, tundus arvuti mul e väga huvitav. 
Kui meie  oma perre saime esimese arvuti, uudistasid seda kõik, kaasa arvatud ka mina. Ma 
kül  ei osanud mitte midagi sel ega peale hakata, kuid see tundus väga huvitav mul e. Kõik 
see suur kast,  ekraan , klaviatuur ja hi r. Klaviatuurilt ajasin ma tähti taga,  vaevalt  suutsin ma 
sõnu kokku panna. Jälgisin huviga oma sugulast, kes on minust vanem. Ta oskas juba 
mänge mängida ning klõbistas pidevalt arvuti taga. Ma käisin ka isegi vahepeal salaja 
mängimas. Korra  vist  vajutasin valet nuppu, ning keerasin arvuti tuksi. Jooksin peitu, ega 
tulnud enam välja.  Peale arvuti tuksi keeramist ei julgenud ma enam arvuti lähedale minna, 
ning mängisin edasi oma klotside või autodega. Mul e meeldisid klotsid ja autod. Eriti 
meeldis mul e väiksena õues mängida sõpradega. Sõpradega õues ol es mängisime peitust, 
letsu ja muud toredat. Mäletan, kui vanematel olid ka algelised telefonid. Need pakkusid 
mul e huvi, nimelt ma mängisin pidevalt ussimängu, mis oli isegi veel must­ valgel  ekraanil. 
Telefoni ekraanidel polnud isegi värve. Kui ma olin kuue aastane, mul polnud isegi telefoni. 
Mul oli väga vahva ja tore lapsepõlv, mida mäletada.  
Kuid mis nüüdsete lastega juhtunud on? Mis on maailmas muutnud, et tänapäeva 
lapsed ni  teistsugused on? Tänapäeva laste ümbrus on muutunud. Nad sünnivad 
keskkonda, kus juba elektroonika on tipptasemel. Ma arvan, et see segab nende lapsepõlve. 
Mis lapsepõlv see on, kui kuue aastasel on IPad või mõni nutitelefon, kus ta oma terve aja 
vi dab? Ta ei  suhtle  teiste lastegagi, ta elab ainult virtuaalmaailmas. Mõni isegi ei tea, mida 
tähendab autode või nukkudega mängimine. Neil on virtuaalsed nukud ja autod, mil ega nad 
mängivad. Neil on teine paral  eelne  elu, mida nad peavad põnevamaks. Ühest küljest on see 
positi vne, kui lapsed valdavad ni  hästi elektroonikat. Me peamegi olema kaasaegsed 
maailmakodanikud. Arvata on, et elu areneb elektroonika valdkonnas meeletu tempoga aina 
edasi ja edasi. Kui hetkel ennast järjel ei hoia, on hiljem seda ülimalt keerukas nul ist 
omandama hakata. Teisalt on aga hädavajalik, et laps mängiks väljas pal i, kul i, sõidaks 
rattaga  jne. Kahjuks elektroonika võimaldab seda kõike ka toolil istudes teha.  
Meie tulevik on tegelikult muutuva maailma kujundada. Meie peame olema nõnda 
palju haritud, et suudame sel es kaasa li kuda. On raske öelda, kas see parim meie kehale ja 
vaimule , kuid ilma muutusteta ei saa meist haritud kaasaaegseid maailmakodanikke.