Muusika tähtsus ja funktsioonid vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga (0)

Muusika tähtsus ja funktsioonid vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga
Minu elus on muusika väga tähtis. Ma kuulan seda igapäev. Näiteks õppides, magama minnes, kuhugi sõites või joostes panen ma alati kõrvakalpid pähe ning kuulan muusikat. Minu jaoks on muusika väga rahustav. Ise tegelen ma ka väikestviisi muusika tegemisega. Eelmises koolis õppides mängisin koolibädis kitarri . Nüüd tinistan seda niisama hobi korras aja veetmiseks.
Vanadel rahvastel oli muusika palju tähtsam, kui tänapäeval. Pillioskamine oli väga tähtis. Keldid , hellenid ja vanad roomlased : nende kultuurid on suhteliselt sarnased. Muusika oli neile olulisel kohal.
Keldid andsid oma laule edasi suust - suhu , kirja ei pandud, aga järeltulijatele õpetati kõik selgeks. Nad musitseerisid perekondades, tehes pereliikmetest koosnev ansambel , kus kõik said pilli mängida. Praegusel ajal sellist asja väga palju ei juhtu, et perekond koos musitseerib, kuid siis oli see tavaline nähtus. Keldid olid üldse väga musikaalsed. Tänapäeval ei ole pilli oskamine niivõrd tähtis. Bardid olid keltide seas väga austatud, sest nad tegid ise laule ja esitasid neid. Nad olid muusikat kuulates või seda tehes väga emotsionaalsed . Keltide kultuur on jõus ka tänapäeval, mõndade filmide tunnusmuusikaks on just keltide muusika. Keltide kultuuri kohta on rohkem teada, kui teiste kahe kohta, just tänu lauludele ja tantsudele.
Kõik haritud hellenid oskasid mängida vähemalt ühte pilli ja tundsid nooti. Hellenite keel on tänapäevaks palju muutunud ning rahvas, kes elab Kreekas on praeguseks segunenud teiste rahvastega. Sealne teater oli nagu meil on tänapäeva ooper , näitlejad laulsid, oli olemas orkester ning koor. Phytagoros, kes oli helleni rahvusest pani aluse muusikale , mõõtes ära noodi võnkesageduse. Nende muusika liigitus kaheks, hullumeelselt rütmiline ja väga hingeline ning vaikne muusika.
Roomlased kasutasid väga palju Kreeka traditsioone, kuid aja jooksul need hääbusid. Pillidest jäid kasutusele lärmakamad. Nad leiutasid kõige võimsama kõlaga pilli – vesiorel, mida kasutati gladiaatorite võitlusel. Roomlaste muusika muutus aina rütmikamaks ja sellel oli meelelahutuslik funktsioon. Tänapäeval on juba igasuguse rütmiga lugusid .
Need kolm kultuuri on väga musikaalsed, nad on ka väga sõjakad. Seda aega võrreldes tänapäevaga oli neile muusika üks osa elamisest, tänapäeval kuulatakse ka palju muusikat, aga luuakse ise vähem. Praeguseks kujunevad kindlad artistid, kes muusikat teevad siis tegid aga kõik. Nüüdisajal ei löö igaüks muusikaäris läbi. Tänapäeval tehakse muusikat rohkem omaette , kuid siis tehti seda tavade ja kommete järgi.