Kontserdiarvustus (1)

Kontserdiarvustus
Käisin, 6. märtsil 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kontserdisarja Meistrite Akadeemia raames, kuulamas kontserti, mille solistideks olid Andreas Lend tšellol ning Maarit Saarmäe klaveril . Esimesena tuli esitusse Ludwig van Beethoveni „ Sonaat tšellole ja klaverile nr Maarit Saarmäe 3 A- duur op 69“. Kontsert algas üsna tuhmide ja madalate nootidega tšello poolt. Natukese aja pärast lisandus klaver , mis mängis vähe heledamaid noote . Kui algne tempo oli üsna aeglane, siis üsna kohe lisas klaver loole tempot ning tšello järgnes sellele. Oli kena vaadata, kuidas tšello mängija aegajalt jälgis klaverimängijat, sest tegu oli ikka duo ettekandega, kus mõlemad solistid peavad arvestama teineteisega. Samuti jäi silma mulle asjaolu, et klaverimängijal oli taas kord noodikeeraja abiks, kuid tšellomängija ehk Andreas, pidi ise koos poognaga lehti lappama. Meloodia poolest oli see teos väga mitmekesine, st ei olnud liiga palju aeglaseid kohti, kuid samuti ei kiskunud liiga kiireks . Kõik oli paras ning mõnus kõrval kuulata.
Teise palana, pärast väikest pausi, esitasid solistid Sergei Rahmaninovi „Sonaat klaverile ja tšellole g- moll op. 19“. Teos algab klaveri ja tšello kooskõlaga, kuid üsna kohe hakkab klaveri ja tšello domineerivus võistlus, mille käigus jääb kord üks, kord teine taha plaanile . Alguse rahulikult tempole lisandub järsem, kiirem klaveri meloodia, millele vastab ka tšello. Mõlemad teosed olid valitud sellise vahelduva tempoga, mis sobisid hästi laupäeva õhtusse, säilitades peale kontserti erksuse ja lõõgastatud tunde.
Ma läksin seda kontserdit kuulama , sest olen lapsepõlves Andreas Lendiga kokku puutunud palju, seoses tema ema, Maris Lendiga, kes oli mu õdede flöödi õpetaja mingi me esinesime samuti koos, kui ma mängisin kannelt, õde flööti, Andrease õde saatis klaveril ning Andreas mängis tšellot. Ruum, kus kontsert toimus oli üsna tavapäratu, sest tegemist oli tsaariaegses stiilis ruumiga, kuhu olid toodud toolid . Saali mõõtmete kohta, oli toole ning kuulajaid palju, mis tingis ka lämbuse ja õhu nuppuse. Sellegi poolest oli tegu head klassikute/romantistide teostega, kelle loomingu kuulamine lõõgastas pärast rasket koolinädalat.