I am Zlatan (0)

See oli haige. Mul oli šampooni pudel peos nagu rõve mängupüstol ja see klient , mingi vanamees , hakkas kartma ja põgenes sündmuskohalt kiiresti. Me ei mõelnud enam rohkem sellest, see oli lihtsalt asi mida tegime . Kui me sõitsime eemale kuulsime sireene, meie taga politseiauto tagaistmel istus see vanamees Industrigatanist ja me mõtlesime : Mis toimub? Mis see on ? Loomulikult me oleks minema sõitnud, me ei olnud ometi selliste asjadega võõrad . Aga kuradile see, meil olid turvavööd peal ja me ei olnud teinud midagi halba. Niisiis me peatusime. Me ütlesime:" Me niisama jamasime. Me teesklesime politseid, pole ju suur asi ? Vabandame." Politsei enamjaolt naeris ja sellest ei tulnud suur probleem.
Aga siis mõned jobud ilmusid välja, üks neist fotograafidest, kes istus terve päeva ja kuulas politseiraadiot ja tegi pilti. Idioot nagu ma olen naeratasin laialt talle, sestsee meedia värk oli minujaoks uus. Oli lahe olla ajalehes , ei loe kas lõin mõne ilusa värava või pidas politsei mind kinni. Sellepärast naeratasin ma laialt ning mu sõber tegi seda veel hullemaks. Ta lasi pildi ära raamida ning pani selle oma seinale ning see vanamees, kas tead mida ta tegi ? Ta hakkas andma intervjuud, et ta tõesti oli tore vanamees kirikust , kes tahtis lihtsalt prostituute aidata. Ära jama ! Aga see lugu oli õhus natukene aega. Oli isegi öeldud, et mõned klubid ei tahtnud min osta selle intsidendi pärast. See oli arvatavasti jamps.
Aga ajalehed läksid pärast seda isegi raevukamaks ja mõned minu meeskonnakaaslased kaeblesid ja vingusid: "Tal on tõesti palju õppida", "ta on väga viimistlemata." ja tõesti, ma sain nendest aru. See ei saanud lihtne olla. Nad arvatavasti pidid mind ära suruma vahel. Seal ma olin, tulnud mittekusagilt ja sain rohkem tähelepanu nädalaga kui nemad oma terves karjääris. Peale selle kõige, mõned tüübid järskudes kostüümides ja suurte kelladega ilmusid välja ja seisid stendidel, maakohtades kus me mängisime sellel hooajal, mehed, kes nägid välja nagu nad ei kuuluks sinna. Ja nad kõik jälgisid mind.
Pärastpoole, ma isegi ei tea millal ma aru sain või mõtlesin sellele. Aga inimesed hakkasid rääkima nendest kuttidest ning ütlesid, et nad olid talendiotsijad Euroopa klubidest ja nad olid seal, et mind jälgida. Mees Trinidad Tobagost oli tõepoolest valmistanud mind selleks aga see tundus ikka ebareaalne ja ma üritasin sellest rääkida Hasse Borgiga. Ta ei tahtnud sellest rääkida. Tundus. et talle ei meeldi see teema.
"Kas see on tõsi, Hasse ? Välismaa klubid hubituvad minust ?"
"Võta vabalt, poiss."
"Aga kes nad on?"
"See ei ole midagi" ta ütles. "Ning me ei müü sind." Ma mõtlesin, et olgu peale, mul ei ole kuhugile kiire ja selleasemel ma üritasin parema lepingu kaubelda .
"Kui sa teed 5 head mängu järjest, annan ma sulle uue tehingu.". Ning siis ma tegin seda, ma mängisin hästi viies, kuues ja seitsmes mängus ning siis me istusime maha ja arutasime lepingu tingimusi.
Ma tõstsin oma palka kuskil kümme tuhat ja pärast veel kümme ning ma arvasin, et see on okei . Mul ei olnud sellest tegelikult aimu ning ma läksin oma isa juurde ja näitasin talle uhkelt oma lepingut. See ei avaldanud talle muljet. Ta oli täielikult muutunud. Ta oli suurim asjast huvitatud toetaja nüüd ja selle asemel, et kaevuda sõdadesse või millegisse muusse, istus ta terve päeva kodus ja luges jalgpallist. Ning kui ta luges lõiku välismaa klubide palkade kohta ta tõusis.
"Mida kuradit?" ta ütles."Siin lepingus ei ole midagi selle kohta kui palju sa saad."
"Kui palju ma peaksin saama?"
"Sa peaksid saama 10 protsenti rahast kui sind müüakse. Vastasel korral nad kasutavad sind ära." ning siis ma mõtlesin, et ma tahan tõesti 10 või 20 protsenti. Aga ma ei saanud täpselt aru kuidas me peaksime selle raha saama. Kui seal oleks olnud selline võimalus siis Hasse Borg oleks seda ju maininud, on nii?
Aga ma küsisin temalt igaljuhul . Ma ei tahtnud kergelt järgi anda. "Hei Hasse.", ma laususin. "Kas ma saaksin 10 protsenti kui mind maha müüakse?" Loomulikult ma ei oodanud sealt midagi muud. " Vabandust poiss.", ta ütles "Need asjad ei tööta nii." Ma rääkisin sellest oma isale . Ma sain aru, et selles osas me alla ei anna.
Kui see ei tööta, siis see ei tööta. Kuid see oli hoopis testipidid. Ta sai kurjaks ja küsisi minu käest Hasse Borgi numbrit. Ta helistas korra, kaks või kolm korda, lõpuks sai ta liinile ning ta ei lahendanud seda "ei"'d telefonitsi. Ta nõudis kohtumist ning see sai korraldatud. Me pidime kohtuma Hasse Borgiga kell 10 järgmisel päeval tema kontoris ja kas sa suudad kujutada. Ma olin närvis. Isa on isa ning ma olin mures, et see võib kohtumine võib kujuneda natukene metsikuks ja ausaltöeldes see ei olnud ka tasakaalukas. Isa läks õige pea käest ära. Ta hakkas sülge pritsima ja lõi rusikaga vastu lauda :
"Kas mu poeg on hobune?"
Eih, loomulikult ei tundunud ma Hasse Borgile hobusena.
"Aga miks sa kohtled teda siis sellisena?"
"Me ei kohtle teda..."
See vaidlus läks niimoodi edasi ja lõpuks mu isa selgitas MFFile, et nad ei näe mind enam. Ma ei mängi ühte sekundit kui minu lepingut ei arutata uuesti läbi. Hasse Borg hakkas muutuma kahvatuks, ma saan aru sellest, ausalt . Sa ei jama isaga, ta on nagu lõvi ja me saime 10 protsenti lepingusse , ning see tähendas palju. Kogu tänu selle eest isale, ning see peaks olema õpetuseks, mis meeles püsiks. Agendid aga olid endiselt vargad ning ma usaldasin Hasse Borgi. Ta oli mu mentor , nagu teine isa. Ta kutsus mind oma farmi maal ning ma sain kohtuda tema koera , laste naise ja loomadega ning ma küsisin tema nõu, kui ma ostsin osamaksega Mercedes Cabrioleti.
Aga samal ajal, kuida seda seletada? Olukord oli ääres. Minu eneseusk oli kasvamas ja ma sain julgemaks. Ma lõin rohkem artistlike väravaid, ning kõik Brasiilia moodi trikid, mis ma olin harjutanud tunde ja tunde olid hakanud kasu tooma . Kogu raske töö selle teemaga hakkas vaeva väärima. Noorteliigas tegid nad mu elu raskeks ja vanemad vingusid : Eii, ta driblab jälle! Ta ei mängi meeskonna heaks, ja mida veel. Aga nüüd ma sain hõikeid ja aplause areenilt, ning ma sain kohe sellest aru, see oli minu võimalus. Paljud inimesed veel ohkasid aga see läheb raskemaks neile kui me võidame ja rahvas armastab mind.
Autogrammi tahtjad, karjed ja postrid rahva hulgas andsid mulle jõudu ning ma sain end heasse vormi. Västeråse vastu võõral väljakul sain ma söödu Hasse Mattisonilt, oli käimas lisaaeg, mäng oli peaaegu läbi. Ma nägin võimalust, tõstsin palli üle enda ja paarivastase, Majstorovic oli üks nende hulgast. See oli ilus hetk ning ma lõin värava.
Ma lõin 12 väravat Superettanis, rohkem kui ükski MFFis ning me kvalifitseerusime Allsvenskanisse. Ma olin kindlasti tähtis mängija meeskonnas. Ma ei olnud individualist, nagu mõned rääkisid. Mul oli võimu asju muuta ning kogu sel ajal hüsteeria mu ümber hakkas vähenema ja ma ei öelnud enam igavaid asju.
Mul ei olnud meediaga veel probleeme. Ma olin ajakirjanikega mina ise ja ma rääkisin neile milliseid autosi ma tahan ja milliseid mänge ma mängisin ning ma ütlesin asju nagu: "On ainult üks Zlatan " ja "Zlatan on Zlatan." mitte ainult see tagasihoidlik värk ning ma arvan, et minus nähti midagi uut. See ei olnud see tavaline "pall on ümmargune" ja muud (ma arvan, et see on ainult Rootsi väljend. See tähendab, et palliplatsil võib kõike juhtuda.)
Ma rääkisin vabamalt ja otse südamest, peaaegu nagu kodus ja isegi Hasse Borg tunnistas , et ma olin populaarne ja talendiotsijad luurasid põõsastes. "Me peame kainet mõistust säilitama." Pärastpoole ma kuulsin, et üks agent helistas talle minu pärast iga päev. Ma olin kuum ning ma arvan, et Hasse juba siis kahtlustas, et minust võiks saada pääserõngas klubi majandusele. Ma olin tema kuldne poiss, nagu meedia kuulutas hiljem ning ühel päeval tuli ta minu juurde ja küsis:
" Tahad väiksele sõidule minna?"
"Jah, see meeldiks mulle väga."
See oli väike reis, ta seletas et erinevad klubid olid huvitatud minu ostmisest ning ma tundsin, kurat see tõesti juhtub minuga.
Peatükk 6
Viisil, mil ma ei suutnud asjadega kaasa minna, asjad juhtusid liiga kiirelt. Hetk tagasi olin ma probleemne laps noortemeeskonnas. Nüüd juhtus kõik. Mina ja Hasse Borg sõitsime Arsenali treeningväljakule Saint Albanisse Põhja-Londonisse, kas suudate ette kujutada?
See oli klassikaline väljak ning ma nägin Patrick Vierat, Thierry Henryd ja Dennis Bergkampi väljakul. Aga kõige lahedam asi oli kohtufa Arsene Wengeriga. Wenger oli sel ajal klubis veel uus. Ta oli esimene mitte-inglane, kes oli saanud tööd Arsenali peatreenerina ning ajalehtedes olid pealkirjad nagu "Arsene, kes ?" Nagu, kes kurat on Arsene Wenger. Aga juba teisel hooajal võitis ta duubli, mõlemad liiga ja FA - karika ning muutus kuulsaks . Ma tundsin ennast nagu väikse lapsena kui me astusime tema kontorisse .
Seal olin mina, Hasse Borg ja agent kelle nime ma olin unustanud. Wengeri pilk minu peale tekitas mulle külmavärinad. Ta nagu oleks üritanud minust läbi vaadata või saada aru, kes ma olin sügaval sisimas . Ta on kutt, kes teeb psühholoogilisi profiile oma mängijatele, kas nad on emotsionaalselt stabiilsed ja sellised asjad. Ta on väga hooliv asjade suhtes, nagu kõik suured treenerid. Ma ei rääkinud alguses palju.
Ma lihtsalt istusin seal, olin väga arg. Natukese aja pärast kaotasin ma kannatuse. Midagi Wengeris provotseeris mind. Ta tõusis oma toolilt tihti ja läks aknast välja vaatama nagu tahaks ta täieliku kontrolli asjade üle. Ta aina rääkis ja rääkis, et "Sa võid harjutada meiega" ta ütles, "Sa võid seda tunda, sa võid proovida." Ei olnud vahet kuidas ma tahtsin käituda, need sõnad vallandasid mu. Ma tahtsin talle näidata, mida ma suudan. "Anna mulle paar saapaid. Ma harjutan, teen seda õigel viisil." ma laususin ning siis Hasse Borg segas vahele ja ütles " Oodake oodake, me lahendame selle. See ei ole esinemine, mitte üldse" ja loomulikult, ma sain temast aru. Sa oled kas huvitatyd või mitte. Esinemine on tujurikkuja, see teeb sinust allajääja, seega me ütlesime ei "Vabandust Härra Wenger aga me ei ole huvitatud" ning selle ümber käis veel pärast palju jutte.
Aga ma olen kindel, et see oli õige otsus ja me läksime edasi Monte Carlosse, kus Monaco oli huvitatud aga me ütlesime ka neile ei ning ka Veranole Itaalias, sõsarklubile Romale ja siis läksime koju tagasi. See oli lahe reis aga midagi ei selgunud ja ma arvan, et ju siis ei pidanud. Ma pidin rohkem saama aru sellest kuidas suured asjad toimivad ja Malmös oli külm talv. Ma haigestusin grippi.
Selleks ajaks olin ma valitud ala 21 aastaste koondisesse rahvuskoondises. Paraku pidin ma aga oma esimese mängu ära jätma. Mõned agendid ja talendiotsijad pidid minema koju pettunult. Talendiotsijad järgnesid mulle igalepoole. Mul ei olnud nendest asjadest eriti aimu. Oli üks kutt, keda ma natukene teadsin . Taanlane John Steene Olsen. Ta oli mind vaadelnud Ajaxi jaoks nii kaua kuni me hakkasime üksteist teretama . Ma ei teinud sellest suurt asja, ta oli lihtsalt osa tsirkusest. Ma ei teadnud mis oli jamps ja mis õige. Kõik asjad olid väga rasked pärast reisi ning ma endiselt ei suutnud seda uskuda . Ma võtsin ühe päeva korraga ja tuletasin endale meelde vaadata tulevikku treeninglaagrisse MFFiga.
Me pidime minema La Mangasse. Oli märtsi algus ja ma tundsin ennast psühhiliselt hästi. Päike säras. La Manga on natukene rannikust Hispaania kagu osas, turistide puhkepaik pikkade randade ja baaridega. Maismaa lähedal oli treeningkeskus kus suured klubid teevad hooajaeelset tööd. Ma jagasin tuba Gudmur Metega, kes oli islandlane . Me oleme üksteist jälginud noortemeeskonnast saati ning kumbki meist polnud olnud sellises laagris . Me ei teadnud reegleid ja tulime hilja õhtusöögile ja saime karistada . Me lihtsalt naersime selle üle ja järgmise päeva hommikul läksime trenni , see ei olnud suur asi.
Kõrval olles nägin ma tuttavat kutti. See oli see John Steen Olseni kutt ja ma pilgutasin talle. Kas ta oli ka siin ? Ma ütlesin : Tere, tere, mitte midagi muud. Ma ei tahtnud asja suureks ajada. Need mehed olid kõikjal. Ma olin sellega juba harjunud . Järgmisel päeval oli seal ka üks teine mees. Mulle öeldi, et see on Ajaxi peatalendiotsija. Hasse Borg tundus stressis. Ta ütles "Nüüd hakkavad asjad juhtuma" ma vastasin"Olgu peale, hea."
Ma lihtsalt jätkasin mängimist, aga see ei olnud kerge. Järsku ilmusid välja kolm kutti Ajaxist. Abitreener oli samuti kohale tulnud ja Hasse Borg ütles, et rohkem rahvast tuleb. See oli nagu sissetung. Järgmisel päeval oli kohtumine Norra meeskonna Mossiga. Selleks ajaks oli peatreener Co Adriaanse ja spordidirektor Leo Beenhakker seal.
Ma ei teadnud sel ajal midagi Beenhakkeri kohta : Ma ei teadnud midagi jalgpalli juhtidest Euroopas sel ajal. Ma sain kohe aru, et see mees on tähtis. Ta kandis päikse käes mütsi ja suitsetas paksu sigarit . Tal olid valged lokkis juuksed ja kahtlased säravad silmad. On öeldud, et ta näeb välja nagu teadlane sarjast " Back to future", aga kui nii on siis karmim versioon temast. Beenhakker kiirgas võimu lahedust, ta nägi välja pisut nagu maffioss ja see meeldis mulle. See on stiil millega olen üles kasvanud ja see ei üllatanud mind üldse, et Beenhakker oli treeninud Real Madridi ja võitnud mõlemad liiga ja karika nendega. Oli ilmselge, et tema juhatas kaadriväge ja domineeris. Räägitakse, et tema näeb noortes mängijates potensiaali mida keegi teine ei näe ja ma mõtlesin : Võimas, see ongi see. Aga loomulikult oli palju asju millest ma ei teadnud. Beenhakker oli üritanud mitu korda Hasse Borgi minu hinnas kokku leppima. Hasse oli keeldunud. Ta ei tahtnud minu hinda paika seada.
"See poiss ei ole müügiks" ta ütles ja see oli arvatavasti tark aga ohtlik mäng. Beenhakker oli öelnud : "Kui sa ei ütle mulle hinda siis ma ei tule La Mangasse."
"See on sinu probleem, ära siis tule" vastas Hasse Borg, mida väidetavalt ta ise ütles ja Beenhakker foldis.
Ta lendas Hispaaniasse ja esimene asi mida ta nägi oli meie mäng Mossi vastu. Ma ei mäleta teda seismas väljaku ääres. Ma nägin ainult John Steen Olsenit, treenerit ja Co Adriaanse'i seismas väljaku ääres. Arvatavasti oli Beenhakker roninud katusealusesse väljaku kõrval, et kõigest paremat pilti saada. Ta pidi olema pettumuseks valmis. See ei saanud olla tema esimene kord mil ta on kaugele reisinud ja talent pole tema ootustele vastav ja see ei olnud ka tähtis mäng. Ei olnud põhjust miks peaks keegi endast täieliku andma ja võibolla tõõtas tulla sellest järjekordne igav mäng. Keegi ei teadnud. Mehed Ajaxist olid rääkinud seda ja toda ja ma olin pisut närvis.
Üsna vara esimesel poolajal sain ma sõõdu paremalt. Ma olin väljaspool kasti ja me kandsime meie helesiniseid särke. Aeg oli 15.47 kui uskuda kehva videot, mis on YouTubes. Oli väga kuum vaatamata tuulele rannikult, see ei näinud välja nagu ohtlik sündmus. See oli passiivne mäng. Ma nägin aga võimalust, see oli üks nendest piltidest, mis lihtsalt ilmub mu pähe, üks neid kiireid stseene, mis käivad kiirelt läbi mu pea, mida ma ei ole kunagi osanud seletada. Jalgpall ei ole midagi, mida sa plaanid. Jalgpall lihtsalt juhtub ja otsese puutega tõstsin ma palli üle kaitsja, üks nendest küünalpallidest mil tead, et oled täiuslik ja ma jooksin. Ma kiirendasin kahest kaitsjast mõõda ja sain palli mõned meetrid kastis ja tulin täiuslikus positsioonis, et lüüa kannaga palli. Ma lõin kannaga palli üle teise kaitsja ning sain löögile . Ja hetkeks sa mõtled.. sul on aega mõelda kuigi see kestab kümnendsekundi : Kas see on värav? Läheb see mõõda ? Aga ei, ma lõin palli võrku. See oli üks ilusamaid asju mida ma teinud olen ja ma jooksin üle värava, käed väljasirutatud ja karjusin. Ajakirjanikud, kes olid seal arvasid, et ma karjun "Zlatan, Zlatan". Aga palun.. miks ma peaksin karjuma enda nime ? Ma ütlesin "Showtime, Showtime"
See oli showtime-värav ja ma kujutan ette mida Beenhakker mõtles. Ta pidi minema endast välja. Ta ei ole saanud elusees näha midagi nagu see. Hiljem sain aga teada, et ta oli hakanud muretsema. Ta oli leidnud, mida otsis ; suur mängija, kellel oli tehnika ja kes skooriks, just nagu enne kui lõin hämmastava värava. Ta oli aga piisavalt kaval, et saada aru; selle väravaga olin oma hinna lakke löönud, ja kui teistel klubidel on jälgijaid kohal hakkaks käima halastamatu pakkumiste sõda. Seega otsustas Leo Beenhakker haarata härjal sarvist. Ta hüppas katusealuselt alla ja läks Hasse Borgi jutule. "Ma tahan selle kutiga kokku saada, koheselt.", sest jalgpallis ei tiirle see mängija ümber; see on personaalsus ka. Ei ole vahet kas mängija on hämmastav kui tal on vale käitumine. Sa ostad terve komplekti.
"Ma ei tea kas see on võimalik" vastas Hasse Borg
"Mida sa mõtled; ei ole võimalik?"
"Võibolla ei ole meil selle jaoks aega. Meil on palju tegevusi ja asju planeeritud"
Beenhakker sai kurjas, sest loomulikult ta sai sellest aru. Seal ei olnud mingeid tegevusi. Hasse Borg pidi saama orgasmi, ta teadis, et tal on äss kaardilauas ja nüüd tahtis ta käituda keeruliselt ja teha kõiki oma trikke.
"Mis sa arvas ? Ta on noor kutt, te olete treeninglaagris. Loomulikult on aega."
"Võibolla, aga võibolla natuke." vastas Hasse Borg, võimidagi sellist. Nad leppisid aja kokku ja me pidime nendega kohtuma Ajaxi meeste hotellis , mis oli natuke maad eemal.
Me läksime sinna. Autos rääkis Hasse Borg aina sellest kui tähtis oli see, et ma näitasin head ja positiivset käitumist aga ma olin rahulik. Võibolla tahtis Ajax mind osta, ja loomulikult oli see suur asi ja kui asjad oleksid olnud teistsugused oleksin ma olnud närvis.
Ma ei olnud harjunud välismaiste suurte asjadega sel ajal ja vähem suure äriga. Aga peale sellist väravat, omad sa maailma. On kerge olla šarmikas ning mina ja Hasse Borg sisenesime nende hotelli, surusime kõigiga käsi nagu : "Kuidas sul läheb?" ja me rääkisime asjadest üldiselt, naeratasin ja rääkisin, et tahan anda jalgpallile kõik mis mul pakkuda ja ma teadsin, et see on raske tll. See oli nagu teatrietendus ja igaüks näitas oma parimat külge. Aga loomulikult oli seal ka tõsidust ja kahtlusi . Nad vaatasid mind :" Kes ta on tegelikult? Eriliselt mäletan Leo Beenhaakerit. Ta kummardus ette ja ütles : "Kui sa minuga jamad, jaman ma sinuga kaks korda hullemini." ja see tõesti üllatas mind. See oli minumoodi, kõlar irooniliselt. Loomulikult olid need kutid teinud taustauuringut mu kohta ja ilmselt teadsid ka juhtumist Industriganist. Mitte, et ma oleks sellele siis mõelnud. Aga ta sõnu tasub võtta kui hoiatus ? Ma mäletan meid minemas tagasi meie hotelli 15 minutit hiljem ja ma mäletan et ei suutnud istuda vagusi .