Y Tapjarakud hävitavad patogeeniga,neutraliseerivad Y patogeeni koos Y ja märgistavad hävitamiseks nakatunud rakuga fagotsüütide poolt Osa T- ja B-rakke jäävad lümfoid- mälurakud organitesse püsima mälurakkudena Kasutatud materjalid: · Tenson, T. 2003. Immuunsüsteem aitab nakkusest jagu saada. - Eesti Loodus 54 (9): 6-12. + samalt autorilt: · http://www.tlu.ee/files/arts/3217/Immuud8241fc5f3ef1e1fd9aebd25023bd84 d.pdf · Timmusk, S. 2003. Immuunsüsteemi evolutsioon loomariigis kestab lõputult. - Eesti Loodus 54 (9): 20-24. · Viikmaa, M., Tartes, U. 2008. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3.kursus: 86- 89.
- Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine: - Paljunevad pooldudes - enne seda DNA replikatsioon (õp. lk. 56)
- Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine: - Paljunevad pooldudes - enne seda DNA replikatsioon (õp. lk. 56)
- Ripsepiteel - Mittespetsiifiline (hingamisteedes, immuunreaktsioon ninaõõn ja (tekib igasugu hingetoru) kudede traumal, - Limamembraan vigastatud rakk (nina, suguteed,) eritab histamiini, - Eritised (sülg) laiendab veresooni, soe veri tuleb asemele) Pärast mingit viirust jäävad kehassse nn mälurakud ja selle arvelt tekib omandatud immuunsus. Kui nakatuda uuesti haigusega, siis mälurakud (lümfotsüüdid e valgeid vereliblesid) hakkavad kiiresti paljundama - T-lümfotsüüdid on fagotsüüdid e on võimelised nakatunud raku ümber mässida ja ära lagundama. On alles ka antikehi tootvaid B-lümfotsüüdid. Antikehad humoraalne reaktsioon antikehad blokeerivad ära nakatunud raku e antigeeni, ei tapa ära kuid märgistavad ära ja
Kuigi enamus B-rakke muutub haigustekitajaga kokku puutudes antikehi tootvateks rakkudeks, siis mõnede B-rakkude ülesanne on jätta meelde uus haigustekitaja, neid nimetatakse mälu-B-rakkudeks. Kohtudes uuesti haigustekitajaga, mille nad on meelespidanud, asub ta kohe antikehi tootma. Nende antikehad on paremad kui esimest korda kohtuvate B-rakkude antikehad, sest nad suudavad bakteriaalsete toksiinidega tugevamini ning märgistavad baktereid paremini makrofaagide jaoks. Mälurakud tekkivad ka T-rakkudest. Peale haigustekitajaga kohtumist hakkavad nad kiiresti jagunema ja valmistuvad tööks. Umbes nädala jooksul muutuvad mõned abistaja-T-rakud mälu-T- rakkudeks. Uuesti kohtudes samade haigustekitajatega saavad nad kohe tööle asuda. Enda reguleerimiseks kasutab immuunsüsteem molekule ja rakke, mille ülesandeks on immuunvastutuse pärssimine. Üks rakk, kes sellega tegeleb on reguleerija-T-rakk. Immuunsüsteem
) T-lümfotsüüdid – rakuline immuunsus: Lümfsõlmedes naiivne T-lümfotsüüt diferentseerub ja toimub klonaalne paljunemine. Tsütotoksilised, T-killer (CD8) - märklauaks viiruste, rakusisese bakteri või parasiidiga nakatunud või kantserogeensed rakud. Regulatoorsed, T-helper (CD4) TH1 (soodustavad rakusiseste patogeenide ja seente vastu suunatud põletkulist reaktsiooni ja immuunvastust). TH2 (vastutab antkehade tootmise ja immunoloogia mälu eest) Mälurakud- pikk eluiga, tagavad efektivse ja kiire immuunvastuse antgeeni teistkordsel organismi sattumisel. B-lümfotsüüdid-humoraalne immuunsus: Lümfsõlmedes B-lümfotsüütide aktivatsioon: T – rakust sõltumatu (antigeeniks bakterite polüsahhariid, ka lektiinid – glükoproteiinid), T- rakust sõltuv (antgeeniks valk); antkehade produktsioon ei toimu ilma T- lümfotsüütde osaluseta. Aktveeritud B rakk muutub plasmarakuks ja hakkab antkehi tootma (on ka mälurakud).
regulatoorseteks T-rakkudeks. Üks tuntumain immuunsüsteemi kahjustavaid haigusi on AIDS, mis hävitab T-rakke. Lümfotsüüdid tunnevad haigustekitaja mõne üksiku pinnamolekuli järgi, mida kehas endas loomulikult ei esine. Neid molekule kutsutakse antigeenideks. Antigeenide äratundmiseks toodetakse spetsiaalseid valke (antikehasid). Tänu immuunmälule toimib ka vaktsineerimine. Organismi viiakse väiksel kogusel kahjutut haigustekitajaid ning käivitub antikehade tootlus ja tekivad mälurakud. Nt rasedustestil kasutatakse samuti antikehade süsteemi. Rasedustest on põhimõtteliselt filtripaber, millele on lisatud antikehad, mis reageerivad raseda inimese kehas esinevate hormoonidega. Rasedustestil on kaks triipu, millest ühele pole neid antikehasi lisatud, kuid mõlemale on lisatud värvi. Seega kui naine on rase, lähevad mõlemad triibud punaseks, kuna raseda naise uriinis esinevad molekulid, mis aktiveerivad antikehad, kui raseduse puudumise korral seda ei juhtu
T- ja B- Lümfotsüüdid. T-lümfotsüüte on umbes 70...80% lümfotsüütide koguarvust. Funktsioonile vastavalt eristatakse: T-hävitajarakud- vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori. T-abistajarakud- vallandavad B-rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid. T-pärssijarakud- muudavad B- ja T-lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone T-mälurakud- jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väiksel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori organismi 2 sattumisel valmib kohe suurel hulgal T-rakkusid, mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. B-lümfotsüüte on umbes 15% kogu lümfotsüütide üldarvust. B-lümfotsüüte jaotatakse: Plasmarakud B-mälurakud B-lümfotsüüdid on spetsiifilised antigeenide retseptorid
Mis toimus tema kaitsesüsteemis? Tema mängukaaslane Miku haigestub leetritesse. Mis toimub Manni kaitsesüsteemis nüüd? Organismi viidi nõrgestatud haigustekitajaid ja lümfitsüüdid tunnevad need ära kui võõra antigeeni. Käivitub antikehade tootmine. Lümfotsüüdid oma antikehadega hävitavad haigustekitaja, kuid tekib ka rohkesti mälurakke, mis tunnevad ära kui organismi satub jälle leetritekitajaid. Peale Miku haigestumist: Vaktsineerimisel tekkinud mälurakud tunnevad ära leetritekitajad ja tekib kiiresti palju antikehi leetriviiruse vastu. 3.Kaksikud Juuli ja August kannatavad igal kevadel, kui sarapuud õitsevad vesise nohu all. Mis seda põhjustab? Miks? Tegemist on allergilise reaktsiooniga. Tõenäoliseks allergeeniks on sarapuude õietolm. Nende organism on varem selle allergeeni ehk sarapuuõietolmuga kokku puutunud. Juuli ja August puutudes kokku sarapuuõietolmuga, õie tolm põhjustab valgelibledest põletiku esile kutsuva aine
Hormoonid (humoraalne regulatsioon) Leukotsüüdid ehk valgeverelibled (immuunsüsteem). Reguleerivad veresuhkru taset Toodavad antikehi Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerib nende Võitlevad haigustekitajatega tootmist Mõjutavad kasvu Õgivad antikehadega märgistatud antigeene Mõjutavad ainevahetuskiirust Tekivad mälurakud, mis toodavad superantikehi Toodavad rinnapiima Mõjutavad sugulist arengut Äratõukereaktsioon on immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu. Spetsiifiline ehk omandatud immuunsus on elu jooksul omandatud; sissetungijad tuntakse ära antigeeni järgi. Vaktsineerimisega tekitatakse immuunmälu konkreetse haigustekitaja vastu; organismi viiakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajaid; organismi viiakse nõrgestatud antigeen;
lümfisõlmedes ning põrnas. Funktsioonile vastavalt eristatakse järgmisi T lümfotsüüte: · T hävitajarakud vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori; · T abistajarakud vallandavad B rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid; · T pärssijarakud muudavad B ja T lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsiooone; · T mälurakud jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väikesel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T rakkusid, mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. B lümfotsüüdid on väiksed lümfotsüüdid ja nad on humoraalse immuunsuse mediaatoriteks. Nad moodustavad umbes 10 20% perifeerse vere lümfotsüütidest ja neid
makrofaagideks. (2-10%) Antigeenid - viiruse või patogeeni (nn võõras) valk. Antikehad - antigeenide äratundjad, spetsialiseerinud üht tüüpi antigeeni vastu. Antikehad leiavad üles haiguse ja suunavad sellele valgeliblede (makrofaagide) tähelepanu. Pärast sissetungija hävitamist salvestab organism info haigustekitaja kohta immuunsüsteemi (antikehadega). Vaktsineerimine põhineb mälurakkudel. Organismi viiakse nõrgad haigusetekitajaid, immuunsüsteem käivitub, tekivad mälurakud, antigeenile luuakse vastavad antikehad, mis säilivad organismis. Järgmisel korral on antikehad olemas ja haigus ei saa areneda. nt. vaktsiinid rõugete, teetanuse, polio, puukentsefaliidi vastu.
2. B-rakke on samuti väga palju liike, igaüks on võimeline tuvastada kindla antigeeni. Kui B-rakk aktiveerub T-raku abil, siis nad jabunevad plasmarakkudeks. Need plasmarakud muutuvad antikehade valmistamise tehasteks, mis sattuvad vereringesse, kus antikehad kinnituvad nakatumise põhjustava antigeeni külge ning sellel viisil tähistavad neid, et makrofaag saaks neid hävitada. Mõned B-rakud ei muutu antikehade tootjateks, vaid neist saavad mälurakud, mis on võimelised ellu jääma mitme sajandite jooksul. Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal).
2. B-rakke on samuti väga palju liike, igaüks on võimeline tuvastada kindla antigeeni. Kui B-rakk aktiveerub T-raku abil, siis nad jabunevad plasmarakkudeks. Need plasmarakud muutuvad antikehade valmistamise tehasteks, mis sattuvad vereringesse, kus antikehad kinnituvad nakatumise põhjustava antigeeni külge ning sellel viisil tähistavad neid, et makrofaag saaks neid hävitada. Mõned B-rakud ei muutu antikehade tootjateks, vaid neist saavad mälurakud, mis on võimelised ellu jääma mitme sajandite jooksul. Tänu nendele sekundaarne immuunvastus samale patogeenile on tulevikus kiirem ja tugevam. Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal).
vähendavad põletikureaktsioone ja turset. Lümfotsüütide liigid: · T-lümfotsüüdid T-tappurrakud T-helper-rakud vallandavad B-rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid. T-supressorrakud muudavad B- ja T-lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone. T-mälurakkudes on esindatud igat liiki T rakkude mälurakud, mis jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aasateks pärast infektsiooni. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T-rakkusid, mis tagavad kiire immunoloogilise vastuse. · B-lümfotsüüdid on umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. Plasmarakud B-mälurakud · NK-rakud (natural killers) e loomulikud tappurrakud Veregrupid.
vähendavad põletikureaktsioone ja turset. Lümfotsüütide liigid: · T-lümfotsüüdid T-tappurrakud T-helper-rakud vallandavad B-rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid. T-supressorrakud muudavad B- ja T-lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone. T-mälurakkudes on esindatud igat liiki T rakkude mälurakud, mis jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aasateks pärast infektsiooni. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T-rakkusid, mis tagavad kiire immunoloogilise vastuse. · B-lümfotsüüdid on umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. Plasmarakud B-mälurakud · NK-rakud (natural killers) e loomulikud tappurrakud Veregrupid.
antikehade poolt esile kutsutud tsütotoksilisus + aktiveeritu veresoonte kahjustus koos komplemendiga' d T8 TH aktivisatsiooni tagajärjel ta aktiviseerib otse T8 lümfotsüüte või siis kaudselt lümfokiinide abil. Lümfoidse koe süsteemne reaktsioon väljendub tavaliselt kõige enam regionaalsetes lümfisõlmedes. Need suurenevad, tekivad idutsentrid. Sekundaarse transplantaadi puhul on organism juba sensibiliseeritud (mälurakud) ja hülgamisreaktsioon tekib kiiremini ning nekroos tekib juba 4. või 5. päeval. Ägeda sekundaarse reaktsiooni korral kulgeb reaktsioon nn. valgetransplantaadi tüüpi (ingl k white graft reaction): transplantaadis ei teki verevarustust ja destruktsioon algab kohe peale siirdamist. Rakkude infiltratsiooni ei tekigi. See on avaskulaarne transplantaat. Selline äge äratõukamisreaktsioon tekib, kui teine transplantaat kantakse üle 1014 päeva pärast
jagunevad veel lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Granülotsüüdid suurendavad veresoonte läbilaskvust, soodustades põletiku teket ja turse moodustumist. Osalevad allergilistes reaktsioonides. Lümfotsüütide liigid/funtksioonid- Jagunevad veel omakorda T-lümfotsüüdid(vallandavad B- rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ning produtseerida antikehi ning muudavad lümfotsüütide aktiivsust ning reguleerivad selle kauu immuunreaktsioone) ja B- lümfotsüüdid(plasmarakud ja B-mälurakud) 70.Organismi kaitsevõime Organismi kaitsevõime-Kaasasündinud e loomulik immuunsus(reageerib mõjuritele kiiresti, tunneb ära patogeenide molekulaarsed struktuurid) Omandatud ehk adaptiivne immuunsus(reageerib aeglasemalt, väga spetsiifiline ja efektiivne-suudab eristada keemiliselt sarnaseid aineid, on olemas mälu) Loomulik humoraalne kaitse-Epiteeli pidev uuenemine, eritised(maomahl, higi, nõre, sülg jne),
o Nad satuvad organismi nt bakterite ja viiruste koostises Antikehad on kaitsevalgud o Moodustavad kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite (antigeenide) vastu. Antikeha seondub antigeeniga ja takistab selle toimimist. Igal antikehal oma molekul (nt katk) Antigeen tuntakse ära signaalmolekuli järgi o Organism peab end oskama kaitsta o Omandatud immuunvastuse tekkeks peab organism enne antikehaga tutvuma o Mälurakud teavad antigeeni koostist PÕHJENDA VAKTSINEERIMISE VAJALIKKUST o Vaktsineerimise abil hoitakse ära igal aastal 2,5 miljoni inimese surm o Vaktsineerimine võib aidata grupiepideemiate ajal o See takistab nakkushaiguste levikut o Me ei pea haigust ise läbi põdema, et ekiks antikeha selle vastu. o See kaitseb raskete haiguste eest. BAKTERIAALSED HAIGUSED Normaalne mikrofloora o Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid
rakupopulatsioon. B lümfotsüüdid- nimetus tuleb Bursa of Fabricius järgi, on lindudel. B-lümfotsüüte: 50% põrnas, 25% lümfisõlmes 15% veres. B-rakud võivad valmida luuüdis ja Peyeri naastudes. Esinevad luuüdis, lümfisõlmedes, põrna valges pulbis, tonsillides, gastrointestinaaltrakti lümfaatilises koes. Moodustavad lümfifolliikuleid, mille aktivatsioonil arenevad folliikuli keskel heledamalt värvuvad idutsentrid blastrakud, millest üks osa moodustab mälurakud ja teine osa transformeerub immuunglobuliine sünteesivateks plasmarakkudeks. B-lümfotsüüdi pinnal on IgM pinnaantigeen, mis määrab pinnaretseptori. Sellele lisaks ekspresseeruvad pinnal veel CD19, CD20 ja CD21 molekulid. Küpse B raku pinnal on retseptoriteks membraan seotud antikehad. Ekspresseerib veel teisi molekule membraanile: B220- sageli kasutatakse B-raku pinnamarkerina, ei ole unikaalne. CD40 reageerib TH pinnal oleva CD40-ga. MHCII molekulid lubavad B-rakul antigeeni esitleda
(nii kerged kui ka rasked). 40. T-rakkude retseptorid. Sümbol TCR. Antigeeni siduvad retseptorid, mis struktuurselt on sarnased antikeha molekulidele. 41. Koesobivusgeenid. Oma eristamine võõrast. Jagunevad: MHC- valgud, HLA-lookused. Paiknevad pindmiselt rakumembraanidel, moodustades vähem kui ühe protsendi membraanist. Oma keemiliselt koostiselt on nad glükoproteiidid. 42. Mälurakud. Kaasasündinud immuunsüsteemis. Nad teavad, millised rakud on omad (kehaomased ained) ning milliseid tuleb kohe rünnata ja hävitada (selleks on mitmed mehhanismid, nt köharefleks, kehatemperatuuri tõus jne). 43. Antikeha vahendatud immuunsus. Ehk humoraalne immuunsus toimub B-lümfotsüüdide vahendusel. 44. Genoomika. Molekulaarbioloogia haru, mis tegeleb genoomide uurimisega. Kujunes välja 1980ndail aastail. 45. Transkriptoomika
(paistetused, palavik, allergia). Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, ei pärandu järglastele. Jaotatakse aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tekib pärast haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist. Passiivne kujuneb raviseerumi (valmis antikehade) süstimisel T-lümfotsüüdid tekivad harkelundis, ülesandeks on hävitada patogeenne. Jagunevad kaheks: tapjad ja abistajad. Osa jääb organismi kui mälurakud. B-lümfotsüüdid tekivad lümfisõlmedes, ülesandeks luua antikehi, mis märgistavad patogeeni hävitamiseks fagotsüütide poolt. Osa jääb organismi kui mälurakud. Fagotsütoos on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana, mille puhul õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (bakter, viirus, kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. VANANEMINE
Tunneb ära rakuvälise antigeeni. Primaarsed lümfoidorganid – tüümus ja luuüdi Sekundaarsed lümfoidorganid – perifeersed lümfoidorganid, lümfisõlmed, põrn, lümfoidorganid, mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal. Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B ja T rakud. Perifeersetes lümfoidorganites on 3 arengustaadiumis lümfotsüüdid: naiivsed rakud, efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG. IgG – veres IgA – limaskestades, sooled, hingamisteed IgM – aktiveerib komplemendi. Hävitab patogeene, kui pole piisavalt IgG. Nt
Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid täidavad eeskätt tsütotoksilist funktsiooni: neid nim ka killeriteks ehk tappurrakkudeks (T8-lümfotsüüdid) – nende ülesandeks on ära tunda võõrantigeeni kandvaid rakke CD4 markereid kandvad lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid – abistaja ehk helper-rakk : nende ülesandeks on ära tunda antigeen koos koesobivusantigeenidega (MHC II) ; *abistaja-lümfotsüüdid toodavad rakumediaatoreid ehk lümfokiine - Mälurakud: neil on pikk eluiga, tagavad efektiivse ja kiire immuunvastuse antigeeni korduval organismi sattumisel NK-LÜMFOTSÜÜDID – suutelised hävitama kasvajarakke, viiruste ja algloomadega rakke ja antikehadega kattunud rakke 2. Kolm immuunsüsteemi põhiomadust 1. Immuunsüsteem peab vahet tegema oma ja võõra vahel: MHC (koesobivus antigeenid) ; ehk tagada organismi stabiilne sisekeskkond 2. Spetsiifilisus ehk spetsiifiline vastus kindlale haigustekitajale 3
Toodavad histamiini (allergilise reaktsiooni vahendamine). * agranulotsüüdid – tsütoplasma ühtlane, sõmeradeta – agranulocyti 1) lümfotsüüdid – jagunevad B- ja T-lümfotsüüdid. Väga liikuvad ja spetsiifilised, ei fagotsüteeri. Mood. organismi spetsiifilise immuunsüsteemi. Ümar tuum, selgepiirilised. B küpsevad luuüdis, T tüümuses. B-rakud annavad antikehalise vastuse, T-rakud (helper, killer) rakulise vastuse kui puutuvad kokku kindla antigeeniga. T-ja B- mälurakud – kiirendavad immuunreaktsiooni teket (varem kokkupuutunud selle antigeeniga). 2) monotsüüdid – kõige suuremad ja kõige fagotsüteerimisvõimelisemad. 15. Trombotsüütide ehitus ja talitlus Thrombocyti - korrapäratu kujuga megakarüotsüütide fragmendid, puudub tuum. Tsentraalselt paikneb granulomeer (satsidofiilsed sõmerad) ja perifeerselt hüalomeer (ei sisalda graanuleid). Puhkeseisundis ringlevad veres, on liikuvad. Eluiga kuni 14 päeva
vastupidine basofiilidele. Nad takistavad histamiini eraldumist basofiilidest, lagundavad histamiini põletikukoldes ja vähendavad põletikureaktsioone ja turset. LÜMFOTSÜÜTIDE LIIGID ·T-hävitajarakud ·T-abistajarakud vallandavad B-rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid. ·T-pärssijarakud muudavad B-jaT-lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone. ·T-mälurakud jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väikesel hulga lantikehasid. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T-rakkusid. Mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. ·B-lümfotsüüte on umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. B-lümfotsüüte jaotatakse plasmarakkudeks ja B-mälurakkudeks. VEREGRUPID ABO-süsteem: ·1901. a kirjeldas Karl Landsteiner nelja põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse
Aktiveerivad kas vereplasma komplemendisüsteemi või hävitavad haigustekitaja otse. T-lümfotsüüdid küpsevad tüümuses. Aktiveeruvad, kui puutuvad kokku antigeeniga. T-helperrakud toodavad B-lümfotsüüte ja /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 7 lümfokiine, mis aktiveerivad luuüdi rakke. T-killerakud kinnituvad antigeeni pinnale, eritavad tsütotoksilisi aineid, hävitavad vähirakke, viiruseid jt võõrrakke. T-ja B- mälurakud – kiirendavad immuunreaktsiooni teket (varem kokkupuutunud selle antigeeniga). Omandatud immuunsus – B-rakud annavad antikehalise vastuse, T-rakud rakulise vastuse. Antikehad suurendavad kaasasündinud immuunsust. 1-2 päeval tekivad antikehad. Esimene kokkupuude antigeeniga – vaktsineerimine. Primaarne vastus on aeglasem kui sekundaarne reaktsioon. Põletikureaktsioon – paiksed makrofaagid annavad esmase kaitse. Kahjustunud kudedest
Agranulotsüüdid – 35% o Lümfotsüüdid – 30%, mis jagunevad T ja B lümfotsüütideks T-hävitajarakud – vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori T-abistajarakud – tagavad B-rakkudele võime toota antikehased T-pärssijarakud – muudavad T- ja B rakkude aktiivsust ning reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone T-mälurakud – jäävad peale infektsiooni pikaks ajaks lümfotsüütidesse, et sama faktori ilmnedes kiirelt reageerida. B-mälurakud ja plasmarakud o Monotsüüdid – 5% Ülesanded: o Organismi sattunud bakterite fagotsüteerimine (endasse haaramine ja lagundamine) o Veresoonte laiendamine – põletikukoldes verevoolu parandamine - Vereliistakud e trombotsüüdid
T-hävitajarakud – vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori T-abistajarakud – tagavad B-rakkudele võime toota antikehased T-pärssijarakud – muudavad T- ja B rakkude aktiivsust ning reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone T-mälurakud – jäävad peale infektsiooni pikaks ajaks lümfotsüütidesse, et sama faktori ilmnedes kiirelt reageerida. B-mälurakud ja plasmarakud o Monotsüüdid – 5% Ülesanded: o Organismi sattunud bakterite fagotsüteerimine (endasse haaramine ja lagundamine) o Veresoonte laiendamine – põletikukoldes verevoolu parandamine Vereliistakud e trombotsüüdid
a. Keemiline kaitse - Põletik - Komplemendisüsteem b. Rakuline kaitse - Patogeeni spetsiifilisus 13. Adaptiivne immuunsus a. Spetsiifiliste rakkude “meeskond” - T-rakud e. T-lümfotsüüdid (luuüdi - tüümus) - B-rakud e. B-lümfotsüüdid (luuüdi) b. Spetsiifiliste rakkude kaks “armeed” - Immunoglobuliinid - T-rakkude retseptorid c. Koesobivusantigeenid (rakkudevaheline kommunikatsioon) - Mälurakud 14. Immuunsüsteemi rakud Luuüdi tüvirakkudest moodustub kolm erinevat rakuliini: 1) B-rakud ja antikehasid moodustavad plasmarakud; 2) fagotsüüdid (k.a. makrofaagid); 3) eri tüüpi T-rakud 15. T- ja B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid (T-rakud) (ingl. T lymphocytes, T cells)- Rakud, mis arenevad luuüdis ja pärast mõningast tsirkulatsiooni vereringes liiguvad tüümusesse (harknäärmesse), kus toimub nende lõplik diferentseerumine
suhtes (1798). Tänapäeval on vaktsiine 26 nakkushaiguse vastu. Vaksineerimisel kasutatakse töödeldud haigustekitajat, mis ei ole võimeline haigust tekitama, kuid tagab siiski immuunsuse tekke. Vaksineerimisel tutvustatakse organismile võõraid antigeene, mis pärinevad haigustekitajatelt ning nii õpetatakse organismi nende vastu võitlema. Samas ei haigestuta selle protsessi käigus tegelikult. Tekivad B-ja T mälurakud mistõttu esineb uuel rünnakul kiire immunoloogiline kaitse. Ideaalse vaktsiini omadused: · laialdaselt kasutatav (st kasutatav kõikjal üle maailma) · temperatuuri (kuumuse) kindel, · esineks efektiivne pikaajaline mõju ühekordsel kasutamisel, · oleks sobiv kasutamiseks väikelaste vaksineerimisel. Passiivse immuniseerimise korral, ei kutsuta esile immuunsüsteemi aktivatsiooni ja ei teki immunoloogilist mälu,
helper rakud, topeltnegatiivsed rakud (alles tüümusesse sisenenud). 19. T raku aktivatsioon. T raku ko-retseptor molekulid. T raku aktivatsioon toimub sekundaarses lümfoidses koes naiivse T- raku ja APC (eriti DC) interaktsiooni tagajärjel. Positiivse tagasiside saamise korral partner-rakult järgneb T- rakkude diferentseerumine efektor- ja mälurakkudeks. Efektorrakud migreeruvad põletikukoldesse (kemokiini gradiendi suunas), mälurakud migreeruvad peamiselt nahka ja limaskestadesse (paika, kust sama antigeen võib uuesti saabuda) ja resideeruvad seal aeglaselt paljunedes kuni paarkümmend aastat. Naiivse T raku aktivatsiooniks on vaja kolme signaali. APC rakk annab T- rakule 1. (MHC-TCR) ja 2. (B7-CD28, CD40-CD40L) signaali, 3. signaali (IL2-IL2R) annab T- rakk endale ise. Kui blokeerida 2. signaal (CD28-B7 seondumine) siis T- raku aktivatsiooni ei järgne
Esimese ja suure töö teevad ära innate immuunsussüsteem. Omandatud immuunsus käivitud aeglaselt. Pärast aktiveerumist muuuvad T ja B lümfotsüüdid suuremaks, hakkab moodustuma klöonaalne plajunemine. OsaB lümfokaid sekreteerib akehasid verre, on palju suuremad kui naiivne B lümfotsüüt. Plasmarakk on valgusünteesi masin. Sureb 4-5 päeva pärast apoptootiliselt. Samasugused nagu väiksed lümfotsüüdid on ka mälurakud, ei muutu suureks. B lümfotsüüt puutub kokku antigeeniga, see käivitab rakutsüklisse mineku. Tetud hjulk rakke väljub ja muutub mälurakkudeks, osa efektorrakkudeks – mõned päevad a.kehade süntees. Organid, mis on imuunsüsteemi seisukohalt olulised: Lümfisõlmed, lümfisüsteem. Tüümus imetajatel, põrn ja luuüdi. Lümfisüsteem vereringest kudedesse, rakkude vahele siseneb 2-4 liitrit vedelikku. Kuidagi peab see vedelik
immunoglobuliine ehk antikehi, mis mitmel viisil aitavad sissetungijaid kahjutuks teha. Spetsiifilise kaitsesüsteemi reaktsioon on seevastu alati valikuline ja suunatud konkreetese antigeeni vastu. See tähendab, et aktiveeruvad üksnes need spetsiifi - lise kaitsesüsteemi rakud, mis on kohastunud konkreetse antigeeni kahjutuks tegemisele, muud aga mitte. Pärast esimest kokkupuudet kindla antigeeniga jäävad organismi nn mälurakud, mis sama antigeeniga taaskohtumisel tagavad esimese korraga võrreldes kiirema ja tugevama immuunreaktsiooni 3. Mis on fagotsütoos ja kuidas osalevad fagotsüüdid organismi kaitses haigusetekitajate vastu? Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsereaktsioonina, ning and osalevad organismi kaitses kapseldades endasse kehavõõraid osakesi (nt bakter, viirus või kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel. 4
parandavad verevoolu põletikukolletes. T ja B Lümfotsüüdid- T lümfotsüüte u 70-80% lümfotsüütide koguarvust. Vastavalt funktsioonile eristatakse: T-hävitajarakud- vabastaavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori. T-abistajarakud-vallandavad B rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid. T-pärssijarakud-muudavad B ja T lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioonie T-mälurakud-jäävad lümfisõlmedesse aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väikesel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori sattumisel organismi valmib suurel hulgal T.rakkusid,mis tagavad kiire immunoloogilise vastuse. B-lümfotsüüte umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. Jaotatakse plasmarakkudeks ja B- mälurakkudeks (antigeenide retseptorid) B-lümfotsüüdid sekreteerivad immuunglobuliine. Enamasti vajavad T-abistajarakkude abi. Trombotsüüdid- Vereliistakuid liitris 2,5-3*1011
faktori koosseisu Lõpuks – transkriptsioonifaktorid NFκB, NFAT ja AT-1 kutsuvad esile spetsiifilise geenitranskriptsiooni (peamiselt täiesti uute geenide trankriptsiooni alustamine), mille tulemusena T-rakk prolifereerub ja diferentseerub. 21. T, B ja NK rakkude teke ning võrdlev iseloomustus. T-helperid (Th) ja T-tsütotoksilised (CTL, Tc) rakud. Pinnamarkerid.NKT rakud. Mälurakud. Teke: T-rakud: Arenevad luuüdis tüvirakkudest ning küpsevad ja diferentseeruvad tüümuses. Ekspresseeritakse erinevaid antigeeni retseptoreid raku pinnal. Rakud, mis pole võimelised neid ekspresseerima surevad ja eemaldatakse makrofaagide poolt. Positiivselt selekteeritud rakud jäävad ellu ja hakkavad ekspresseerima madalal tasemel nii CD4 kui CD8. Toimub veel kord selektsioon ja selle järel ellu jäänud rakud hakkavad produtseerima kas:
annaabi.ee 
