õppekavaga ning viiakse läbi vähemalt kahel korral nädalas ( Koolieelse lasteasutuse...2008). Lasteaialaps vajab väärtuskasvatust ja arengupotentsiaali toetavat keskkonda, milles on arvestatud nii keskkonna füüsilisi tegureid, pedagoogilisi tingimusi kui keskkonna ja üksikisiku vastasmõju , milles rõhuasetus on aktiivsel kasvatamisel ja õppimisel (Hytönen, 2001, 54-57). Antud referaat põhineb autori Maia Muldma artiklil: Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. 2 Muusikaline mõtlemine Muusikalise mõtlemise funktsioonid seisnevad oskuses käia ümber muusikalise materjaliga, analüüsida ja sünteesida (leida selles sarnasusi ja erinevusi), leida seoseid emotsionaalse reaktsiooni ja muusika sisu vahel. Selle protsessi kujundamine ja suunamine soodustab sotsiaal-kultuuriliste gruppide emotsionaalset ühtekuuluvustunnet, ühise kultuuriruumi loomist (Muldma, 2008, 167).
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Margarita Karasjova MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL Referaat Õppejõud: Maia Muldma Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise,
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja
Seetõttu on ka selles kogumikus konkursi ,, Väärtuskasvatus lasteaias" võidutöö. Lisaks on raamatus järgmised artiklid: M. Veisson, T. Kuurme. Ülevaade väärtustest, väärtuskasvatusest ja moraalist. M. Müürsepp. Väärtuste kujundamine keele ja kõne õpetamise ja lastekirjanduse kaudu. M. Lage. Väärtuskasvatus ja matemaatiliste oskuste arendamine. I. Timotsuk. Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. E. Vahter. Väärtustades last ja kunsti. M. Muldma. Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. T. Peterson, S. Suur, T. Õun. Väärtused lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuses. J. Valge. Keelelised väärtused väärtusarendusprotsessis. L. Tuuling. Multikultuurne kasvatus ja väärtuste kujunemine. K. Vinter. Meedia väärtuste kujundajana. L. Gross, I. Kivilo, A. Ugaste. Mängud väärtuskasvatuses. P. Ülavere. Väärtuskasvatus Tallinna Lasteaia Kikas kogemuse põhjal. M. Põlluste
(Von Annette Mangold, Karin Bierich-Schopmeyer, Juni 2010 )(Laulmine on vahend, mille kaudu saab emotsioone väljendada. Poppstaarid pidutsevad, ooperidiivad juubeldavad. Paljud lasevad end päev läbi popplauludel saata, aga ise laulda usaldavad vähesed. Peredes lauldakse järjest vähem. Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas.) Muusikakasvatuses on tähtsal kohal laulmine, mida peetakse lastele kõige vastuvõtlikumaks musitseerimisvormiks. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimesest lasteaiapäevast kuni kooli viimase klassini professionaalsetelt muusikaõpetajatelt. (K.Kiilu Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad.) Laulmisega arenevad lastel peamised muusika võimed: helilaaditaju, muusikaline mälu, muusikalised kuuldekujutlused, iseseisva musitseerimise võimed, kuulmis- ja tajumis võimed.
RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on muusikalised üldteadmised vajalikud kõikidele lasteaiaõpetajatele, sest taotlus on üks toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil. Rütmiline liikumine on eelkõige rütmi elementide (meetrumile, erinevatele tempodele ja erinevatele rütmifiguuridele) toetuv ning rütmitajuga ja selle arendamisega seonduv liikumine. F
Tööpostil ta seda oligi, kuid minu ema, kes õppis selle direktori juhitavas koolis, oli sunnitud tihti nägema teda oma kodus ja vägagi ebakaines olekus. Milliseid väärtuseid see direktor minu emale sisendas? Kindlasti mitte austusest tulenevaid ja eks kahtluse alla läksid kõik väärtused, mida direktor püüdis edasi anda, kuna ta ei olnud minu ema silmis lugupidamist vääriv inimene. Seega ongi minu arvates õpetaja töös kõige suuremateks väärtusteks need, mis tekitavad lastes austust ja tahet õpetatut järgida ning teadmine, et õpetaja näeb iga last isiksusena. Selleks, et teadmisi edasi anda, peab õpetaja ise ka enda õpetatusse uskuma ja soovima seda teistega jagada. Samas on oluline, et õpetajana suudaksime laskuda lapse mõttemaailma tasemele, näitamaks, et oleme kõik ühesugused ning ka vaatamata tulenevatele vigadele ja eksimustele, austust väärivad. Hea õpetaja eesmärk on ju jõuda iga lapseni ja tekitada temas soovi järgida positiivseid väärtusi
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes inseneride tootjana,
saavutusi konkurssidel, olümpiaadidel, võistlustel jm Kontrollimine (review) Individuaalne Eksperdiarvamus, tulemused eksperdihinnang Andekust on liigitatud nii üksikute psüühiliste protsesside (mälu, mõtlemine), üldvõimete (intelligentsus, loovus) kui ka ainevaldkondade (matemaatika, muusika, keeled) järgi (Häidkind, Kuusik 2009). F. Gagne jaotab loomupärased anded nelja gruppi: intellektuaalsed (vaatlusvõime, mälu, mõtlemine, verbaalsed võimed jm.), loovad (võime lahendada probleeme, originaalsus jm.), sotsioafektiivsed (kaasaelamise võime, taktitunne, juhtimisvõime jm.), sensomotoorsed (meelte, koordinatsiooni jm. alal) (Häidkind 2009). Andekaid iseloomustab kiire intellektuaalne areng, püüe tõstada probleeme ning neid loovalt lahendada (Veisson 2008).
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LAS
Kogemuse kaudu õppimine aitab lapsel mõista ka seda, et looduses on omad seaduspärasused ning reeglid ja need ei ole enamasti samad kui inimestevahelistes suhetes. Koolieelik tunneb huvi kõige vastu, mis teda ümbritseb. Laps märkab enda ümber palju enda ümber asju, kui me oleme teda õpetanud/suunanud vaatlema ja märkama meid ümbritsevat. Ka lapsevanemad peaksid võimaldama oma lapsele looduskeskkonnas viibimist rohkem. Lastes tuleks kujundada huvi looduse vastu ja rääkida säästlikust suhtumisest keskkonda. Väga tähtsal kohal loodusõpetuses on katsed ja vaatlemine. Loodusõpetuses korraldavate katsete eesmärgiks on võimaldada kogeda loodusega seotud nähtusi ja seeläbi saada uut teavet. Kuna me õpetame lapsi loodust tundma, siis esmaseks vahendiks on vaatlemine. Seega peab õpetaja enne vaatlema asumist äratama lastes huvi vaadeldava vastu. Seda saab teha, seostades vaadeldavat lapse igapäevaelu või
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, arvestades konkreetset kasvukeskkonda (Häidkind, 2007). Lapse arengust ülevaate saamiseks on
antud valdkonnaga tegeleda. Lasteaiaõpetajate seas läbiviidud uuringud näitasid, et laste aktiivne meediatarbimine on toonud kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid arenguid. (Vinter, Siibak, Kruuse, 2010) Meediaga seotud väärtuste kujunemisest rääkides peame eelkõige silmas jäljendamist (seotud sellega, kuidas lapsed meediat kasutavad) ning selgitamist (seotud sellega, kuidas täiskasvanud meedia sisu juhendavad ning suunavad). Meediasõnumites peituvad alati väärtushinnangud ja meedia kaasamine lapse kasvatusse ning selle sisu analüüsides, arendatakse lapse võimet näha asju ja olukordi teise inimese vaatenurgast (mis on omakorda aluseks empaatiatundele) (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Meediakasvatust uueks suunaks on kujunemas mitte niivõrd lapse kaitsmine meediaga kaasnevate ohtude eest, kuivõrd ettevalmistus meediakirjaoskuse ja aktiivse meediatarbija ning looja kujundamiseks. (Vinter et al. 2010)
Samuti võivad lapsed mõista seda nii, et täiskasvanud ei hinda neid piisavalt, et pakkuda paremaid tingimusi. See omakorda põhjustab väiksemat rõõmu mängimisest või mängude läbi kukkumist, mis võivad täiskasvanutes tekitada negatiivset suhtumist lapsesse. (Casey, 2003) Lastel võib esineda ka häireid või tekkida negatiivsed sotsiaalsed suhted õpilaste seas ja/või õpilase ja õpetaja vahel. Näiteks kui lugemise ja kirjutamise keskuse kõrval on kohe muusika ala, siis lugejate ja kirjutajate keskendumine võib olla tugevalt häiritud. (Gordon Biddle jt, 2013) 4 2. HEA MÄNGUKESKKOND SISERUUMIDES Rühmaruumi struktuur, korraldus ja vahendid sõltuvad õpetaja mõttemaailmast ja eesmärkidest, kuid teatud olulised tunnused peavad olema igas mängukeskkonnas. Tuba peaks olema korraldatud nii, et mängualad on piisavalt laiad ning ka nende kõrval on vabaruum liikumiseks
pilt 1. Pilt. 1 Vähem oluline ei ole õpetaja oskus oma teadmisi edasi anda lastele huvitavalt ja et lastes tekiks huvi aine vastu. Õpetaja ülesanne on sellise õpikeskkonna loomine, mis suunab lapse uudishimu, huvi ja õpimotivatsiooni, samuti toetada lapse aktiivsust ja enesesuunamist.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Hanna-Eliise Mägi MUUSIKA DIDAKTIKA Õpimapp Juhendaja: PhD Maia Muldma Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus Käesolev õpimapi koostasin üksinda. Minu õpimapp koosneb minu poolt valmistatud rütmipilli kirjeldusest, pilli meisterdamise protsessist ning vajalikest vahenditest. Õpimapp sisaldab veel ühe muusikalise tegevuse kava, laste muusikalise ja liikumistegevuse vaatlust ning minu koostatud referaati. Rütmipilli valmistamine Muusikaline tegevuskava Laste vanus: 6-7 aastat Teema: KEVADE ÄRKAMINE Üldoskused: Laps oskab koondada tähelepanu
Laps õpib eelkõige matkides ja jäljendades. Õpikeskkonna loomisel on oluline toetada lapse loomulikku õpihuvi. Õppimisviis esimesel 7. eluaastal ongi jäljendamine. Seega tähtsaim kasvatusvahend on täiskasvanu ja sinna juurde ümbrus. Pedagoog ei organiseeri lapsi tegutsema vaid alustab mingi tegevuse ja loob võimaluse lastel sellega liituda ja seda jäljendada. Planeeritud õppe- ja kasvatustöö toimub läbi erinevate tegevuste nagu voolimine, maalimine, õmblemine, laulmine, eurütmia, hommikuring, muinasjuttude jutustamine, lavastusmängud, toidu valmistamine ja koristamine. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Lapsed kogevad aastaaegade vaheldumise seaduspärasusi läbi erinevate tähtpäevade ja aastaaja pidude. Laps teab mida üks või teine aastaaeg endaga kaasa toob ja pidu aitab aastaajale õige hoo sisse puhuda. Pidusid korraldatakse koos lastega.Väga tähtsal kohal on ka sünnipäevade tähistamine.
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas,meediakasvatuse osa: Kordamisküsimused 2016/17 1. Mis on meediakasvatuse lühisisu ja eesmärgid,millised on peamised seosed õppekavaga lasteaias? (3p) Meediakasvatuse eesmärk ja siht pikas perspektiivis on meediapädevus. Lasteaias on meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. Meediakasvatuse sisust rääkides saab välja tuua kolm põhilist valdkonda: 1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne.) ja nende sisuga (telesaade, reklaam, uudis jms.) 2) vestlused ja arutelud meedia sisust; 3) enese väljendamine meediavahndite abil. Meediakasvatust on otstarbekas läbi viia valdkondadeülesandena, nagu seda on riiklikus õppekavas valdkond Mina ja Keskkond. (Vinter, 2010) 2.Milles näed Sina kui (tulevane ) õpetaja oma rolli meediakasvatajana, silmas pidades meediapädevuse kujundavat ja rakendavat aspekt
omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002 järgi viidanud Sepp, 2010, 8). Kui seos IQ näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost leitud ei ole. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on olulised eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt motivatsioon ja pühendumus. Mönks on sellele mudelile lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kool ja kaaslased. 4 Joonis 1. Renzulli-Mönksi andekuse mudel. (Sepp, 2010, 8-9.) Urban ja Cropley on 2002. aastal sõnastanud pedagoogilises praktikas enim kasutatava andekuse definitsiooni: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaisvat edu ühel või mitmel alal (Sepp, 2010, 12-13)
Selleks tee ettepanek: "Kõnnime mööda taldrikuid", "Astume üle taldrikute", "Kõnnime ümber taldrikute" Pall korvi Eesmärk: Arendab lapse koordinatsiooni Proovige korvi visata erinevaid esemeid, nagu palle, paberinutsakaid ja salle. Iga ese nõuab erineva tugevusega viskeliigutust. Aseta korv lapsele piisavalt lähedale, et tema visked märki tabaksid. Kõnnime nagu egiptlane Eesmärk: Laps õpib tunnetama enda keha ning rütmitaju. Julgustage lapsi muusika saatel erinevalt kõndima ja liikuma, näiteks konna moodi hüppama, kassi moodi hiilima, ussina vingerdama ning isegi egiptlase moodi kõndima, kui ta oskab! Siin sobivad igasugused liigutused laske tal liigutada end muusika rütmis nii veidral viisil kui ta vähegi tahab. Hiljem võib laps välja mõelda, keda ta imiteerib ja teie peate ära arvama, kellega on siis tegu. Raamatud "Laps ja lasteaed"
enda lähiümbruses ning kodu ja lasteaia vahel saavad suurel määral mõjutama lapse minapilti ja eneseväärikustunnet ka edaspidises elus. Lapse kehaline ja vaimne areng on omavahel tihedalt seotud. Teema valik sai määravaks minu jaoks eelkõige sellepärast, et olen ise muusika- ja liikumisõpetaja ning liikumistegevused pakuvad rohkesti integreerimisvõimalusi erinevate õppevaldkondadega nagu muusika, keel ja kõne jne. Ja liikumisõpetusele seatud eesmärke ei tagata pelgalt liikumistundide kaudu liikumisõpetuses, vaid ka liikumisõpetuse eri vormide kaudu. 2 Liikumisvaldkonna õppe- ja kasvatustegevuse esimese eesmärgina on toodud välja, et laps: tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu (Oja 2009), ning Alavere lasteaed „Mõmmila“ õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on:
sotsiaalses mõttes. Kuna kogukondades toimivad ka lasteaiad ja koolid, antakse jätkusuutlikkust edasi ka oma hariduses. Kuna Euroopa ökokülade liikumise ja nende haridusasutuste näol on olemas praktilisi ja elulisi näiteid selle kohta, kuidas inimgruppidel on ühiselt võimalik ressursi- ja energiasäästlikult toimida, on ökokülade koolid ja lasteaiad headeks näideteks, kuidas õpetada jätkusuutlikkust eelkoolieas ka Eestis. Kuivõrd laste esmased tarbimisharjumused, loodusalased väärtushinnangud, sotsiaalsed mustrid ning ka käitumisharjumused looduses kujunevad välja eelkoolieas, on jätkusuutlikkuse teemalise haridusega oluline alustada just lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk ongi seetõttu luua lasteaiaõpetajatele jätkusuutliku eluviisi teemaline metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: 1. Tutvuda Eestis ja välismaal ilmunud kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemalise
Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Opereti muusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooni allikaks parasjagu ühiskonnas moes Dokumendi tüüp: KONSPEKT Teema: MUUSIKATEATER: OPERETT, MUUSIKAL Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 20.10.2013 1. OPERETT Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab itaalia keeles väikest ooperit. Samuti nagu ooperis on ka opereti aluseks libreto (ooperi süzee), mille sisu on tavaliselt
kodus tegelevad kõik pereliikmed antud lapsega – isa käib temaga ujumas, vend käib temaga rattaga sõitmas, ema tahab ta aidata köögis. Kodus meeldib talle palju aega koos vennaga veeta, kes on 13 aastane, nad kuulavad koos palju muusikat, tantsivad. Lapsevanemal huvi lapse sõprade ja käitumise vastu lasteaias. Õpetaja: laps on tõesti energiline. Leiab kiirest sõpru, ka selliseid, kes loomult rahulikud, leiab alati endale tegevust. Tundub, et tal pole kunagi igav. Talle meeldib muusika, laulmine ja erinevad pillid. Talle ei meeldi eriti istuvad tegevused (pusled, joonistamine), tüdineb kiiresti. Probleeme pole olnud. Kui, siis mõningad väikesed arusaamatused, kuid nendel on lapsed ise ka lahenduse leidnud, õpetaja pole pidanud sekkuma. Kokkuvõte Õpetajal huvi, kas lapsevanem on lasteaia ja õpetajate tööga rahul. Vanem väga rahul lasteaia ja õpetajate tööga
looduskeskkonna säilitamine; perekonna väärtustamine. Väärtuskasvatus peab olema järjepidev (Õpetajate Leht 07.10.05 Pille Valk). Õpilaste väärtushinnangute kujundamisel on suur osa õpikutel. Mitmed spetsialistid kirjutavad, et õpilased töötavad õpikute ja muude trükitud materjalidega kuni 90% tunni ajast. Selle tõttu võib õpikute mõju õpilasele olla isegi suurem kui õpetaja mõju (Firer 1995,5). Igas ühiskonnas on normid ja väärtushinnangud, mida selle ühiskonna liikmed järgivad. Ilma normideta pole ühiskonda ega ühistegevust. Arvestades normide ja väärtushinnangute väga suurt rolli inimelus, tuleb norme lülitada ka õppekirjandusse (Õppekirjandus väärtuste kujundajana Jaan Mikk /Tartu Ülikool/). Väärtushinnangud muutuvas ajas Tänases elus on selgelt märgatav tendents moraalireeglite ähmastumise suunas, mis kindlasti mõjutab inimeste väärtushinnanguid. Sageli puudub kindel lähtealus,
2 EVA LOOTSARE ELUKÄIK Elulugu Eva Lootsar (neiuna Merjam) sündis 31 märtsil 1907 aastal Virumaal Aaspere vallas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, väärika daami ja erudeeritud pedagoogina, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele. Ta oli suur muusikaaustaja. Eelkõige köitsid teda klassikaline muusika ja koorilaul. Eva Lootsar oskas hästi saksa keelt. Ta oli suure huumorimeelega. Teda peeti emalikuks ja heaks nõuandjaks. Eva Lootsarit tuntakse ka kui ilutegijat, kellel oli peen kunstimaitse, hea stiilitunne ja rikas fantaasia. Ta on õppinud Paide Eraühisreaalgümnaasiumis, Tallinna Konservatooriumis ning Tartu Lasteaednikkude Seminaris. Pärast lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda
See mõjutab suuresti nii lapse kui ka nende enda elu. Kakskeelse lapse kasvatamine on midagi enamat kui lihtsalt kahe keele omandamine. Eelised lapse kakskeelseks kasvatamisel: · Suhtlemise eelisteks loetakse ulatuslikku suhtlemist eri rahvustega(sugulased, kogukond), samuti ka kirjaoskuse omandamist kahes keeles. · Kultuurilised eeldused on laialdasem kultuuritundmine, suureneb tolerantsus ja väheneb kalduvus rassismile. · Kognitiivsed eelised on loovus, avatus suhtlemisel, samuti mõtlemine kahes keeles. · Tavaliselt on kakskeelsetel lastel oodatust kõrgem enesehinnang ning stabiilsem identiteet. · Õppetöös jõuavad nad paremini edasi ning on paremal stardipositsioonil kolmanda keele õppimisel. · Majanduslikeks eelisteks on kindlasti tööalased plussid, kuna tal on rohkem võimalusi töö leidmiseks. Kui vanemad räägivad erinevaid keeli, on lapsel võimalus mõlema vanemaga rääkida nende
omast eripära. Tahte, tunde ja mõtlemise edendamise hooletussejätmise nende võimete vastavatel kujunemisajajärkudel tekitab hingelist tasakaalutust ning loob takistusi eluga toimetulemiseks hilisemas eas. Lähtuvalt Waldorf-pedagoogikast loob iga kool ümbruse või keskkonna, kus õppimine aitab areneda. Õppekavas on võrdne tähtsus nii teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad ja omavahel põimunud. Waldorf-koolides on õpetus isiksusest lähtuv, loova lähenemisega õppetööle ning tänu pidevale mitme kunstiga tegelemisele arenevad lapses need isiksuseomadused, mis suurtes riigikoolides tihti unarusse jäävad. Waldorf-kool koosneb algastmest (1.-8. klass) ja ülaastmest (9.-12. klass). Kooli juurde võib kuuluda ka 6-aastaste eelklass ja 13. lisaklass, kus valmistutakse ülikooli astumiseks, Waldorf-
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond MITMEKULTUURILISE LASTEAIA VÕIMALUSED, TUGEVUSED JA VÄLJAKUTSED Essee Tallinn 2016 Eesti erinevates linnades ja asulates on aina enam lapsi, kelle kodune keel ei ühti lasteaia keelega. Kasvavate sõjaliste konfliktidega on maailmas aktuaalseks teemaks inimeste põgenemine kodust rahumeelsemasse elukeskkonda. Kuid tegelikult ei pea me vaatama just neid sõjapõgenike, vaid ka tavalise vene kodaniku lapse käimine eestikeelses lasteaias muudab juba selle asutuse mitmekultuuriliseks. ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni 28. artikkli järgi on lapsel õigus haridusele (Laste Õiguste Konventsioon, 1991). Mitmekultuurilise lasteaia kõige suurem võimalus ongi pakkuda haridust, mis toetab lapse arengut ja tema identiteeti ehk samastumust või ühistunnet mingi rühma või rahvusega (Muldma & Nõmm, s.a.). Iga lapse jaoks on oluline, et te
EVA LOOTSARE ELUKÄIK Elulugu 3 Eva Lootsar (neiuna Merjam) sündis 31 märtsil 1907 aastal Virumaal Aaspere vallas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, väärika daami ja erudeeritud pedagoogina, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele. Ta oli suur muusikaaustaja. Eelkõige köitsid teda klassikaline muusika ja koorilaul. Eva Lootsar oskas hästi saksa keelt. Ta oli suure huumorimeelega. Teda peeti emalikuks ja heaks nõuandjaks. Eva Lootsarit tuntakse ka kui ilutegijat, kellel oli peen kunstimaitse, hea stiilitunne ja rikas fantaasia. Ta on õppinud Paide Eraühisreaalgümnaasiumis, Tallinna Konservatooriumis ning Tartu Lasteaednikkude Seminaris. Pärast lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda