Septakordi liigid ja noonakord Jekaterina Bossenko XI.K klass, VHK 2015 Septakord • Septakord on neljast helist koosnev akord, mille äärmisteks helideks on intervall septim. • Septakordi akordi helid on priim, terts, kvint ja septim. • Kõik septakordid ja nende pöörded on dissoneerivad kooskõlad, mis harmoonilistes järgnevustes nõuavad lahendamist. • Septakordidel on neli kuju: - põhikuju - kvintsekstakord - tertskvartakord - sekundakord Dominantseptakord • Mažoorkolmkõla + väikse terts – dominantseptakord (ehk väike mažoorseptakord ehk väike duurseptakord) • Priimi ja septimi vahe on väike septim. - Väike terts - Väike terts - Suur terts • C7
intervall All/ehitamine/ ülal All/ lahendus/ ülal Duur / moll < 4 suurend. kvart IV (#) VII III I Mollis kõrge 7. aste >5 -vähend. kvint (#)VII IV I III Mollis kõrge 7. aste >VII (#)VII II IV I I III Mollis kõrge 7. aste D7 dom. septakord V (#)VII II IV I I I III v.7- väike septim V IV - D:s.6/s.3 M:v.6/v.3 s.2-suur sekund IV V - D:v.3/v.6 M:s.3/s.6 D65- kvint-sekst (#)VII II IV V I I III V Lah. ül. noot sama D43 - derts-kvart II IV V (#)VII I III V I Lah. ül. noot üles D2 - sekund IV V (#)VII II III V I I Lah. ül. noot alla <2suurend. Sek. VI #VII V I HARM
- harmooniline intervall, helid kõlavad samaaegselt Intervallide määramisel on kaks aspekti. Esimene: 1) astmeline suurus. Selle määrab diatooniliste astmete arv (astmeline maht). Astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole võrdsed. 2) tooniline suurus. Saame täpsustada intervalli. Toonilise suuruse järgi jaotatakse intervallid viite gruppi: - puhtad (priim p.1, kvart p.4, kvint p.5, oktav p.8) - väikesed (sekund v.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - suured (sekund s.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - vähendatud > - suurendatud < Astmeline suurus intervallide vähendamisel või suurendamisel ei muutu, muutub toonide arv. Liitintervallideks nimetatakse oktavist laiemaid intervalle. Liitintervallid säilitavad neile vastavate lihtintervallide omadused. Nad on puhtad, suured, väikesed, vähendatud, suurendatud. p.8 + 2 = noon 9 p.8 + 3 = deetsim 10 p.8 + 4 = undeetsim 11 p.8 + 5 = duodeetsim 12 p.8 + 6 = tertsdeetsim 13 p
lisaõhku ja täpne helikõrgus puudub. Sarnane heli tekib siis, kui lihtsalt puhuda ilma atakita läbi suuava agressiivne ülepuhumine, nii et heli läheb otsekui "lõhki" alapuhumine, mille puhul flöödi huulikusse või ilma huulikuta torusse puhutakse nagu vaskpilli huulikusse, tekitades nö "trompeti heli" (inglise keeles trumpet sound). Selline heli võib kõlada isegi kuni suur septim madalamalt heli murdmine, mille tulemuselt on võimalik tõsta esile põhiheli erinevaid harmoonilisi ülemhelisid. Selleks tuleb huulikusse puhuda täiesti lõdvalt ning minimaalse õhusurvega, et ei tekiks selgelt kuuldavat põhitooni heli tekitaja muutmine suuõõne kuju muutmine, et saavutada heli maksimaalse kvaliteediga muusikalisest helist kuni täieliku kahinani. Selle võtte
1 0 tooni Sekund 2 astet v.2 0,5 tooni s.2 1 toon Terts 3 astet v.3 1,5 tooni s.3 2 tooni Kvart 4 astet p.4 2,5 tooni Pool tooni on astmete MI-NA ja DI-JO vahel ning Kvint 5 astet p.5 3,5 tooni nootide e-f ja h-c vahel. Sekst 6 astet v.6 4 tooni s.6 4,5 tooni Septim 7 astet v.7 5 tooni s.7 5,5 tooni Oktaav 8 astet p.8 6 tooni Intervallid pöörduvad: suur väikseks, väike suureks, puhas puhtaks (näit. v.2 s.7; s.2 v.7; v.3 s.6; s.3 v.6; p.4 p.5 jne. Diees (#) kõrgendab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -is lõpu. Näit.: c-cic, d-dis, e-eis, f-fis, g-gis, a-ais, h-his. Dubldiees (x) kõrgendab nooti tervetooni võrra. Annab noodile -isis lõpu. Näit
1-priim 2-sekund 3-terts 4-kvart 5-kvint 6-sekst 7-septim 8-oktav 9-noon 10-deetsim(terts üle oktavi) 11-undeetsim(kvart üle oktavi) 12-duodeetsim(kvint üle oktavi) 13-tertsdeetsim(sekst üle oktavi)jne HELI Heliteos ehk HELIND, looja on komponist, kes esmalt loob helindi MÕTTELISEL e MENTAALSEL TASANDIL ja seejärel, et seda kaasinimestele edasi kanda, teeb seda AINELISELE e FÜÜSILISELE tasandile(kehastab) Heli kehastused · Kuuldavad helikujundid · Helikujundite salvestus helikandjal(vinüülplaat)
inimese hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond, tegutsemisaeg, eeskujud Kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja- Prantsusmaa 15.-16. sajandil Aluseks võeti: ·Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika) ·inglise muusika uudsed kooskõlad (tertsilised) nüüdseks pidid dissonantsid nagu sekund ja septim olema ette valmistatud ja lahendatud ·Itaalia laulev meloodia Tähtsamad zanrid ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal. ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena
(vale bass). Ka esimesed muusikateoreetikud, kes tertsi ja seksti konsonantsideks tunnistasid, olid inglased. Uued värsked kooskõlad tõid kaasa uue kirjaviisi liikumise peamiselt paralleelsetes sekstakordides . See polnud tollase muusikateooria seisukohalt aga lubatud. Inglismaalt pärit helilooja John Dunstable (u1380-1453 kontrapunkti isa) oli esimene, kes tertsi ja seksti julgelt kasutama hakkas. Sekund ja septim olid edaspidi lubatud ainult väga harva (kuni 19.saj. lõpuni). John Dunstable korrastas kooskõlad (ars nova ajal olid need üsna teravad) ning määras kindlaks dissonantside kasutamise korra. 13. Uued zanrid Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus-missadega laenatud viisiga tenorihääles ehk põhimeloodia. Renessansiajastul pole cantus firmus (lad. k. püsiv viis) gregoriaan, vaid mõni tuntud ilmalik viis. Paroodiamissa
kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass). Ka esimesed muusikateoreetikud, kes tertsi ja seksti konsonantsideks tunnistasid, olid inglased. Uued värsked kooskõlad tõid kaasa uue kirjaviisi liikumise peamiselt paralleelsetes sekstakordides. See polnud tollase muusikateooria seisukohalt aga lubatud. Inglismaalt pärit helilooja John Dunstable (u1380-1453 kontrapunkti isa) oli esimene, kes tertsi ja seksti julgelt kasutama hakkas. Sekund ja septim olid edaspidi lubatud ainult väga harva (kuni 19.saj. lõpuni). John Dunstable korrastas kooskõlad (ars nova ajal olid need üsna teravad) ning määras kindlaks dissonantside kasutamise korra. 13. Uued zanrid 15.saj. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus- missadega laenatud viisiga tenorihääles ehk põhimeloodia. Renessansiajastul pole cantus firmus (lad. k. püsiv viis) gregoriaan, vaid mõni tuntud ilmalik viis.
Meeli peeti subjektiivseks. Õige on see mis pöörab tähelepanu jumalale. Mis on ilus ei saa olla õige. 15.saj hakatakse väärtustama meelelist ilu. Europpa muusika kontekstis Itaalia muusika tagasihoidlik. Renesanss-Madalmaade vokaalsümfoonia ajastu. Hakkab 15.sajandist Tähtsamad jooned renesanssiajastu stiili kohta kokkuvõtvalt: 1. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Konsonants-heakõla-kvint, kvart, oktaav, terts, sekst. Dissonants- ebakõla-sekund, septim. Imitatsiooniline polüfoonia- saab alguse renesansist, hääled jäljendavad üksteist. 2. Muusika seotud palju rohkem tekstiga. 3. Rütmipilt hilistgootikas keerukas. Teksti rütm hakkab lihtsustama. 4. Tekst määrab muusikalise vormi. 5. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslikuks laulev meloodia. Loomulik liigendus inimese hingamise järgi. Renesanssi stiil kujuneb paralleelselt hilisgootiga ilmingutega. 14.saj Pm-Itaalia ilmalik muusika 15
hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond, tegutsemisaeg, eeskujud Kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja-Prantsusmaa 15.-16. sajandil Aluseks võeti: ·Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika) ·inglise muusika uudsed kooskõlad (tertsilised) nüüdseks pidid dissonantsid nagu sekund ja septim olema ette valmistatud ja lahendatud ·Itaalia laulev meloodia Tähtsamad zanrid ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal. ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul
annaabi.ee 
