Accelerando kiirenedes Adagio pikalt, rahulikult Allegretto liikuvalt, kergelt Allegro kiiresti, rõõmsalt Andante mõõdukalt Bekaar tühistab eelneva dieesi/bemolli üheks taktiks Crescendo valjenedes Diminuendo vaibudes Duur rõõmsakõlaline helilaad Jo-st Jo-ni Forte valjult Fortissimo väga valjult Harmoonia helide kooskõla, õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest Helistik kindla algusnoodiga helilaad Intervall ühe astme kaugus teisest Kadents harmooniline järgnevus teose v selle osa lõpetamiseks Kulminatsioon haripunkt Latern (märk) tuleb üks heliteose osa vahele jätta Marcato rõhutades Meno mosso vähem liikumist Meno vähem
Tämber Kodus õppimine Dünaamika on muusikateose helitugevus ja selle muutumine . Selle väljenduseks on märgid ja itaaliakeelsed sõnad Piano - Vaikselt mp – metsopiano - poolvaikselt p – piano - vaikselt pp – pianissimo -väga vaikselt ppp – piano pianissimo -ülivaikselt Forte - Valjult mf – metsoforte - poolvaljult f – forte - valjult ff – fortissimo - väga valjult fff – forte fortissimo - ülivaljult Diminuendo - vaibudes fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Diminuendo Diminuendo - vaibudes fff-ff–f–mf–mp–p–pp-ppp Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus
Muusika tempo ja dünaamika terminid Piano- vaikselt Forte-valjult Crescendo-valjenedes Diminuendo-vaibudes Accelerando- kiirendades Ritenuto-aeglustades Presto-väga kiiresti Prestissimo-ülikiirelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Allegretto- liikuvalt, kergelt Andante- rahulikult, jalutades Largo-laialt, aeglaselt Moderato- parajalt, mõõdukalt
Tempo on heliteose esitamise kiirus. largo laialt, väga aeglaselt adagio rahulikult andante rahulikult, jalutades moderato parajalt, mõõdukalt allegro kiiresti allegretto liikuvalt, kergelt presto väga kiiresti prestissimo ülikiiresti Dünaamika on heliteose esitamise tugevus ja selle muutumine. pianissimo (pp) väga tasa mezzopiano (mp) poolvaikselt piano (p) vaikselt forte (f) valjult mezzoforte (mf) poolvaljult fortissimo (ff) ülivaljusti crescendo valjenedes diminuendo - vaikides
Külastajad liiguvad kujude vahel ja imetlevad neid. Jõuab kätte õhtu. Muuseumivalvur helistab kellukest külalistel on aeg lahkuda, sest uksed suletakse. Saabub öö. Oh imet! Nüüd ärkavad muuseumiskulptuurid ellu ja hakkavad ringi liikuma kõndima, hüplema, tantsima. Selleks mängib õpetaja erineva iseloomuga muusikapalu või kasutab sobivat plaadimuusikat. Mängu korrates vahetavad pealtvaatajad ja eksponaadid oma osad. Crescendo ja diminuendo liikumises Dünaamika muutumine valjemaks (crescendo) või vaiksemaks (diminuendo) võib tähendada erineva intensiivsusega liikumist. Dünaamikat saab võrrelda ka liigutuste suurusega: suuremad liigutused crescendo; väiksemad liigutused diminuendo. · Õpetaja loeb lööke kaasa ja mängib ühel pillil 8 lööki. Lapsed alustavad liikumist väiksest kujust ja kasvavad iga löögiga suuremaks. 8-nda löögi lõpus on nad nii suured, kui võimalik (cresc.)
Tempo: Aeglane Keskmine Kiire Grave-väga aeglaselt ja raskelt Adagio-rahulikult Allegro-kiiresti Largo-aeglaselt ja laialt Andante-rahulikult jalutades Vivo vivace-elavalt Lento-veidi kiiremini Sostenuuto-väljapeetud Presto-väga kiiresti Moderato-mõõdukas Prestissimo-üli kiiresti Kiirendamiseks-accel Aeglustamiseks- rit Accelerando-kiirendus Ritardando-aeglustades Stringendo-kiirendades, ägestudes Ritenuto-järk järgult aeglustades Animando-elavnedes Meno mosso-vähem liikuvamalt Piu mosso-liikuvamalt · Tempo-helitöö esitamise kiirus · Agoogika- teose esitamise viis Agoogika mõisted: Agitato- erutatult ...
· A capella laulu esitamine instrumentalsaateta' · Akord kolme või enama heli kooskõla · Allegretto liikuvalt, kergelt · Allegro kiiresti, rõõmsalt · Andande rahulikult, jalutades · Bekarr märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo valjenedes · Diees mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti · Harmoonia helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ühe astme kaugus teisest
Vastused Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. Ansambliks- nimetatakse väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Diminuendo- helitugevuse dünaamikat tähistavad märk - kahanevalt, vaibudes. Forte- on helitugevuse dünaamika astmete märk tugevalt. Koor- on lauljatest koosnev muusikakollektiiv , mis esitab koorimuusikat. Meloodia- ehk viis on helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks. Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl. Tempo- on heliteose esitamise kiirus.
reipalt edasi. Vahepeal tuleb sisse võõras motiiv. Lugu iseloomustab hästi ka kohatine ärevus. Teoses on tunda vastandamist, hea ja kuri, või siis rõõmus ja kurb. Avamäng on teosel hästi tuttav. Loo tempo varieeruv. Olles vahepeal Andante ja vahetevahel Animato. Teos on cantabile ehk laulev. Samuti kohati jõuline ehk Con Forza. Muusika kõlab hästi kokku, ei esine ebakõlasid. Dünaamika on vaheldumisi crescendo ehk valjenev ning diminuendo ehk vaibuv. Tempo on mõõdukas ja kohati rõõmus, esineb ka fermaate.
Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereeritud häälestus-klahvpilli häälestus,kõik pooltoonid võrdsed Interpreet-esitaja,vahendaja Harmoonia-kooskõla Tämber-kõlavärv Teema-muusikaline mõte,millel põhineb teos Vorm-muusikaline ülesehitus Zanr-teose liik Vokaalteos-lauldav teos A capella-saateta Hääleliigid-sopran,alt,tenor,bariton,bass Dünaamika-helitugevus ja muutumine Piano-vaikselt,forte-valjult,ritenuto-aeglustades,pianissimo-väga vaikselt, diminuendo-vaiksemaks,crescendo-valjemaks Tempo-heliteose esitamise kiirus Presto-väga kiiresti,allegro-kiiresti,moderato-mõõdukalt,andante-rahulikult, adagio-aeglaselt,largo-väga aeglaselt Ansamblid,duo,duett(lauldav),trio,tertsett,kvartett,kvintett,sekstett Bemoll-madaldab,bekaar-tühistab,diees-kõrgendab,c-cis,jo-i,d-des,mi-mu, C,d,e,f,g,a,h, Diees-g-duur,e-moll,fis 2diees-d-duur,h-moll.fis,cis. 3diees-a-duur,fis-moll,fis,gis,cis. h-b Bemoll-f-duur,d-moll 2bemoll-b-duur,g-moll.es.
Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa FF-fortissimo-ülivaljusti CRES-crescendo-valjenedes Dim-Diminuendo-vaibudes. Hakati huvi tundma vanamuusika vastu. Siiani oli kombeks esitada põhiliselt oma ajastul loodud muusikat. Bachi loomingu taasvahetamisega sai alguse tava mängida kontserditel varem elanud heliloojate teoseid. Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes. Süvenes huvi rahvamuusika vastu. Maades, mis olid suurtest kultuurikeskustest eemal, tekkisid rahvusromantilised koolkonnad. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju. Vaskpillidele lisandusid ventiilid.
liikumiselt laululähedane. Kuula! Tere! Õnnelikku uut õppeaastat kõikidele õpilastele! Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest! Tänaseid toimetusi ära viska homse varna! Edukat põhikooli lõpetamise aastat! Heade soovidega - teie õpetajad Itaalia on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Tänaseni on üle maailma dünaamikaterminid (p, f, mf, crescendo, diminuendo jpt) ja tempoterminid (allegro, andante, moderato jpt) itaaliakeelsed Noodijoonestik ja nootide silpnimed 11. saj-l juurutas munk Guido Arezzost noodijoonestiku (algselt 4, hiljem 5 joont) ja nootide silpnimed mis on tuletatud lauljate kaitsepühaku Johannese auks loodud hümni esimesest salmist. Selle viisilõikude algusnoodid moodustavad 6-noodilise heliredeli ning helidele vastavad silbid said noodinimedeks. Kuula järgm. slaidilt!
vivace. See algas kolme võimsa akordi ja väikse meloodia lõigu vaheldumisega. Osa nimele vaatamata tundus mulle kohati,et teos nagu seisab, kuid siis järsku läks teosele nagu elu sisse. Oli kuulda pidevaid toonika ja dominandi funktsioonide vaheldumist. Eriti meeldisid mulle ilusad flöödi käigud. Esimene osa lõppes võimsalt. Teine osa, Andante cantabile, algas vaikselt. Mulle meeldis teise osa puhul kuulata laulvaid viiuleid ja oboesid, samuti meeldisid mulle cresendo ja diminuendo vaheldumised. Orkester tegi kohati nii head pianot, et mulle tundus vahepeal nagu osa oleks läbi saanud. Teine osa lõppes väga vaikselt. Sümfoonia kolmas osa oli Menuetto. Allegretto, ka see algas vaikselt, kui jõudis kohe cresendoga teemasse välja. Teema oli võimas ja suursugune. Kolmandas osas toimus pidev dünaamika muutus- oli nii järske pianosid- kui ka fortesid. Mulle meeldisid teemade vahel oboede laskuvad käigud
Dünaamika on helitugevuste järgnevus või ajaldus (dünaamikee jõukasutus). Dünaamika võib olla püsiv või muutuv. Helitugevuste järsul muutumisel moodustub astang-dünaamika, järk-järgulisel e sujuval muutumisel liug-dünaamika. Kasvav helitugevust tähistab crescendo ehk crec või < = kasvavalt, paisudes, tugevnedes. Koos tempo aeglustamisega tähistatakse allargando e allarg = laienedes. Kahanev helitugevust tähistab diminuendo e dimin e dim või decrescendo e decresc või > = kahanevalt, vaibudes, nõrgenedes. Koos tempo aeglustumisega tähistatakse kahanevat helitugevust calando = vaibudes morendo = surres, jõudu kaotades,kustudes smorzando e smorz = hääbudes, kadudes, kustudes. assai = küllaltki, üsna meno = vähem molto = palju, väga non = mitte non troppo = mitte liiga, mitte ülemäära piu = enam, rohkem poco = pisut, veidi poco a poco = vähehaaval, järkjärgult poco piu = pisut enam
1932 It Don't Mean aJazz Thing(Single) (If It Ain't Brunswick Got That Swing) 2008 1934 Cocktails for Two Jazz (Single) Victor 2007 1957 Ellington at Newport Jazz (Album) Columbia 2004 1956 Diminuendo and Jazz Crescendo (Single) inColumbia Blue 1999 1967 Far East Suite Jazz (Album) RCA 1999 1944 Black, Brown and JazzBeige (Single) RCA Victor 1990 Black and
Barokkmuusika üldiseloomustus Muusika hakkas väljendama jõulise inimese tundeid. Pingestatus, suured kontrastid, sageli äärmuslik tundelisus, teatraalne esituslaad – need on barokkmuusikale väga iseloomulikud. Kasutati suuri tempokontraste, samuti järske piano (vaikselt) ja forte (valjult) vaheldumisi. Kui varem esitati heliteos enam-vähem ühtlase kõlatugevusega, siis nüüd hakati rakendama kõla paisutamist (crescendo) ja kahandamist (diminuendo). Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone. Muusikateoses tõusis esikohale meloodia. Varem, renessansi muusikas, oli peamiselt levinud polüfooniline stiil, kus kõik hääled olid võrdsed, nende meloodiad põimusid keerukalt ja ühte domineerivat meloodiahäält esile ei tõusnud. Barokiajastul väljendab teose emotsionaalset poolt eelkõige tundeküllane ja pingeline, sageli lausa dramaatiline meloodia. Loomulikult kuuluvad meloodia juurde ka saatehääled (harmoonia).
Sellel ajal tõusid esile teised muusikastiilid nagu Bebop, Rythm and Blues, Rock & Roll, mis viisid ära hulga publikut. Bigbändide populaarsus vähenes. Kuid just siis, kui asjad ei paistnud hästi, lõpetas Ellington kriitikute ennatlikud jutud ,,langusest". See juhtus 1956.a Newporti festivalil, kus Ellington oli välja kuulutatud vaid ühena teiste ahvatluste seas. Keegi ei oodanud midagi erakordset, kuid tema etteaste osutus festivali kulminatsiooniks. Duke mängis oma vana ,,Diminuendo and Crescendo in Blue", mis oli üks tema esimesi pikemaid kompositisoone, Paul Gonsalves puhus kuueminutilise vaimustava tenorsaksofoni soolo ja band tekitas sellise kaasakiskuva drive'i, millist polnud keegi Ellingtonilt juba pikka aega kuulnud. Ellington taastas oma populaarsuse ning mõne aja päarast sündis rida uusi meistriteoseid, eelkõige Sheakspeare'i süit ,,Such Sweet Thunder", pühendusega Stratfordis peetavale Shakespeare'i festivalile. 1967
annaabi.ee 
