seejärel mõtteliselt pidevalt kasutatav mõõt- e tugivältus(valitud ühikvältus kui nn löök) ning meetrium kui rütmimõõt on tugivältuste süsteem(rütmi mõõtsüsteem, suuruste omavaheline võrdlemine) Meetriumi osadeks on: 1. ühepikkuste tugivältuste järgnevus e rütmipulss 2. tugivältuste ühepikkune grupp e takt. Taktis olevat tugivältust nimetatakse taktiosaks. Igas taktis on sama arv tugivältusi(nt igas 4- osalises taktis on 4 tugivältust e 4 taktiosa) Metrorütm on meetriumit ja rütmi ühendav mõiste. Metrorütm e meetriline rütm kui keskset mõõtvältust omav rütm on meetriliselt korrastatud rütm. Metrorütmika on metrorütmide korrastatud kogu e metrorütmi-varamu. Taktimõõt on 2-st ülestikusest numbrist koosnev meetrumsüsteemitähis, milles ülemine number (lugeja) näitab takti moodustavate tugivältuste e taktiosade arvu, alumine(nimetaja) aga tugivältuste tähistamiseks kasutatavaid vältusmärke,
1. Parem jalg taha, sirutus pöiale 2. Uuesti ette teise jala juurde 3. Vahetussamm 4. Vasak jalg taha, uuesti ette 5. Vahetussamm *Edasi täpselt sama moodi, juurde võib lisada erinevaid käte liigutusi/sirutusi jne... Õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=EQiXpJ95aWk Samba Sambale iseloomulik on omapärane vetruv liikumine. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Esimese taktiosa liikumist venitatakse kergelt teise arvel.Lugedes rütmi "üks-ja-kaks", kõverdatakse jalad ühe ja kahe peal põlvest, "ja" peal jalad sirutuvad, andes kokku iseloomuliku vetruva üles-alla liikumise.Sambale on omane ka väga liikuv puusavöö. Samba põhifiguurideks on: 1. Vetrumine 2. Samm kõrvale, jalg kõveras (raskus kõveral jalal) 3. Keha kallutus samale poolele, kuhu astus 4. Teise jala ''libistamine'' kõvera jala juurde 5. ''Libistatud'' jalg jääb ka kõveraks
Ladina-Ameerika päritolu. Samas on Ladina-Ameerika päritoluga tango, mis seltskonna- ja võistlustantsude üldlevinud liigituses kuulub standardtantsude hulka. Võistlustantsus Eestis kasutusel olev Ladina-Ameerika tantsude järjestus on järgmine: samba, tsa-tsa, rumba, paso doble, dzaiv. · Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu.Esimese taktiosa liikumist venitatakse kergelt teise arvel.Lugedes rütmi "üks-ja-kaks", kõverdatakse jalad ühe ja kahe peal põlvest, "ja" peal jalad sirutuvad, andes kokku iseloomuliku vetruva üles-alla liikumise.Sambale on omane ka väga liikuv puusavöö.Võistlustantsus on samba Ladina-Ameerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 50-52 takti minutis. · Tsa-tsa tempo on 28-30 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud
Oli peamine rahvusvaheline levitaja. DISKO · Hakkas levima seitsmekümnendatel aastatel Ameerikas. · Diskomuusikat on helikandjatelt ettemängitav muusika. · Pärineb afro-ameerika muusikast. · Diskoga alustasid mustanahalised, aga peatselt hakkas see ka valgeid huvitama. · Levis Euroopasse, kus keskseks maaks kujunes Saksamaa. · Kujunesid omad stiilistandardid: metronoomiline pulss; 4/4 taktimõõt; rõhutatakse 2. ja 4. taktiosa, tempo on kiire (120 138 lööki minutis) · Pillidest domineerivad basskitarr ja basstrumm nende raudne mütsumine on andnud alust rahvapärase termini "vaibakloppimine" tekkele. · Euroopas eriline koht diskobändil ABBA. Nende muusikas pole raudset rütmi, vaid kaunis meloodia, põnev harmoonia ja peenelt väjatöötatud kõlapilt.
.. Esimene paaristants viini valss on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm löök, neist esimene rõhuline. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Algaja tantsuhuviline peaks kõigepealt õppima selgeks põhisammud, tantsides neid vaheldumisi edasiliikumisega piki tantsusuunda. Tango juured ulatuvad sügavale sajandite hämarusse, mistõttu arvamused tema päritolu kohta on paljudes üksikasjades erinevad. Liites kokku autoriteetsemate tantsuajaloo uurijate
klass, ehk 18-21 aastased tantsijad Täiskasvanud(18-35) Seeniorid (35-...) Taseme klassid:(ei ole otseses seoses vanustega) Algajad (2-4 tantsu) E-klass (6 tantsu) D-klass (8 tantsu) C-klass (10 tantsu) Vabaklass(B-S) (10 tantsu) LADINAAMEERIKA TANTSUD: SAMBA: Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Esimese taktiosa liikumist venitatakse kergelt teise arvel. Lugedes rütmi "üks- ja-kaks", kõverdatakse jalad ühe ja kahe peal põlvest, "ja" peal jalad sirutuvad, andes kokku iseloomuliku vetruva üles-alla liikumise. Sambale on omane ka väga liikuv puusavöö. Samba pärineb maxixest (nn Brasiilia tango), sammud pärinevad ka afro-brasiilia candomblé rituaalidest ja capoeira angolast. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast,
Võimatu on alahinnata valsi mõju ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil ta levis Inglismaalt Eutoopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene rõhuline. Tempo 30 33 takti minutis. Sobivaim tempo on 31 takti minutis. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhtutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele (Closed Change from Natural to Reverse) 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele (Closed Change from Reverse to Natural) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Pööre vasakule (Reverse Turn) 5. Värtenpööre paremale (Natural Spin Turn) 6
Võimatu on alahinnata valsi mõju ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil ta levis Inglismaalt Eutoopa mandrile ja sai tolle aja populaarseimaks moetantsuks. Aeglase valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene rõhuline. Tempo 30 33 takti minutis. Sobivaim tempo on 31 takti minutis. Et muusikas on esimene taktiosa esile tõstetud, tuleb ka tantsus iga takti esimest sammu veidi rõhtutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele (Closed Change from Natural to Reverse) 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele (Closed Change from Reverse to Natural) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Pööre vasakule (Reverse Turn) 5. Värtenpööre paremale (Natural Spin Turn) 6
annaabi.ee 
