Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants)
Keskaeg Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313. A. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamisek ohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours Prantsusmaal. 1. Gregoriuse koraal · Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline. · Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9. Saj paiku seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. · Lääne-Rooma piiskop Gregorius Suur töötas läbi liturgilisi tekste. Alustas
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) Vaimulik muusika (lk. 31-49) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus (lk. 31 + tabel) Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr. Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused. Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Keskaeg oli ajaloos segane aeg. Toimus rahvaste rändamine siiani kõige mõjukama riigi Rooma keisririigi territooriumile, rändasid põhiliselt germaani hõimud, kes olid madalamal arengutasemel, neid nim. barbariteks, sest nad röövisid eesmärgitult kunstiesemeid. Tänu sellele, et ka nendeni ulatus ristiusu võim, mille järgi pidid kõik usklikud alluma jumalale, on ka meieni antiikkunsti säilinud. Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide kunst (5. -10
· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil 1. Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3
Vana maailm Vanad kõrgkultuurid: Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat
KESKAJA MUUSIKA (Muusikalugu 10.klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse
Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia kaarte joonistamine käega. Muusikainstrumentid: otseflööt , harf , lauto , topelt salmeri Vana-Kreeka Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride jätk ja Euroopa kristliku kultuuri vaheaste Musike-muusade kunst, lauldes ette kantud luule, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. o Dionysoslik muusika alge- (veinijumal) ärev, meeleline, äkiline, erutav o Apollonlik muusika alge- (valgusejumal) positiivsem, hea, harmoonline Muusad- kunstide, teaduste jumalannad
Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule.
· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks
Muusikaajalugu Vanakreeka muusikast – Klassitsism Koostanud: Andres Maasikas 14AT1 10.Klass Vana-Vigala Tehnika- ja teeninduskool 2015 Vanakreeka muusika Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: *
ANTIIKAEG JA KESKAEG inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad nt kaljujoonistelt, väljakaevamistelt. muusika roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks, söömaajal, tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk
KESKAEG Sissejuhatus Euroopa kultuuriloostähistatakse mõistega "keskaeg" pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395. a) või Lääne- Rooma riigi langemise (476. a.) ning teiselt poolt renessansiajastu (14.- 16. saj) vahele. Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid, kelle eeskujul on seda kasutatud ka hiljem pigem negatiivse alatooniga. Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa muidugi kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Vanarooma kultuuri viis lõpliku languseni Suur rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus
Muutuvate tekstidega laulud: Graduale - palvelaul Alleluia missa muusikaline kõrgpunkt Armulaua laul offertorium saadab armulauategevust Commeenia Lõpp: Ite, Missa est - Deo Gracias Missa ülesehitus: Sissejuhatus(introitus, kyrie, gloria) Sõnaliturgia Armulaualiturgia Lõpetus GREGORIUSE LAUL -ladina keelne, ühehäälne, saateta(harva tagasihoidlik orelisaade), puudub ühtne taktimõõte, laulurütm sõltub teksti rütmist, vabalt hõljuv rütm, kasutatakse proosatektse või vahelduva rütmiga vabavärsse, meloodia põhiliselt ühel noodil- retsitatsioonil, lause algab tõusvalt, ja lõppeb laskuvalt GREGORIUS I- Lääne-Rooma piiskop, läänekiriku ühtlustaja Alustas liturgia ühtlustamist, jõudis lõpule 11ks sajandiks, taasavas ladina kutseliste lauljate laulukooli, mis tegitses paavsti kapelli juures Sekvents - üks levinumaid vaimuliku laulu vorme keskajal, mille ülesehitusele olid
MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND 16. SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul
Teda ümbritsesid pidevalt ,,ilmutused". Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud Teispoolsus. Usuti, et põrgu või paradiis võisid saabuda juba homme. Põrgus olid kindlalt hukatusse määratud hinged. Paradiisis olid pühakud. Ime. Usuti, et Jumal sekkub loomulikku maailmakorda. Mälu. Keskaja inimesed olid kirjaoskamatud, kuid kuuldut nad talletasid hoolega. Neil oli üsna hea mälu. Vaimulik muusika 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna alates 4.sajandist. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat. 1453. aasta purustati täielikult. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandi
Vana-Kreeka 1.Millise seos on Vana-Kreeka kulruuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga ? V: Muusika koht jatähendus Vana-Kreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheline ajajärk. 2. Seleta mõiste musike. V: tähendab kreeka keeles muusikat ja on muusade kunst 3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb.
KESKAEG Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise alguse kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine
9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel Anloodia - soololaul aulose saatel Dionysose pidustuste tekkisid uuel ajajärgul komöödia ja tragöödia Tuntumad tragöödiate autorid: Sopliakles Aisehylos Euripides
Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskmise riigi aegadel pandu kirja hümnitekst
Kordamisküsimused muusikaloo arvestuseks! EELLUGU, KESKAEG 1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? Sest tänu muusikale on jõutud sinna, kuhu sõnadega ei jõua. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, taeva and. Muusikale omistati sageli salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika kaudu suheldi ka vaimude maailmaga. Inimene vajas muusikat, sest see oli keel kui suhtlusvahend. 2. Kust saame teateid vana maailma muusika kohta? Mida me selle aja muusikast teame: milliseid pille kasutati, kus kõlas muusika, milliseid toiminguid see saatis? Oletused kalju- ja muude jooniste põhjal-arheoloogilised leiud. Vanimad löökpillid; hiljem flöödi ja sarvelaadsed pillid; Vanas Egiptuses otseflööt ja harf; sumeritel lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpillid
Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega. Lääne kirikulaulu vanim kihistus on ambroosiuse laul. Ta on loonud ka hulk hümnitekste. Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule. Esimene kristlik filosoof, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus. Tema õpetus on sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga". Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Eurooopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I ehk Gregorius Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha Benedictus Nursiast. Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele ning
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano
Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit.
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
