Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, muusikal, keldid, hellenid, kunst, vesiorel, alades, vanadel, rahvastel, tänapäevaga, panemine, kurba, indoeuroopa, hõimud, egoistid, pannud, suust, suhu, rütm, neilt, musike, muusade, noodikiri, õppeaine, teooriale, meelelahutuseks, õhtusöögi, komöödia, austus, lauldaMuusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika mulle üldiselt meeldib, mulle meeldib muusikat kuulata, ma võin vaadata, kuidas muusikat luuakse ja mul on kujunenud oma arvamus erinevate lauljate ning laulude kohta ja sellest on tekkinud omad eelistused. Ise ma laulmisest eriti huvitatud ei ole, sest arvan, et laulmine on selline asi, millega peaks tegelema need, kes seda oskavad. Tõesti, ütlen ausalt, et mul kõrv ei puhka, kui ma kuulen kedagi sellist laulmas, kes seda ei oska. Niisama jauramine pole ka just eriti tore
Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika on tänapäeval elu üks osa, ilma milleta elu enam ette ei kujuta. Praegu kuulavad enamus inimesi igapäev muusikat kas tahtlikult või mitte. Paljudele inimestele käib muusika lihtsalt taustal, et imelikku vaikust ei oleks. Mina olen suur muusika austaja, ma kuulan igapäev muusikat ja veel erinevaid zanre. Mu lemmik on rokk, sest rokis on midagi sellist, mis teeb selle lihtsalt nii heaks. Dubstep ja muu lihtsalt tümakas mulle ei meeldi, sest neil pole sõnumit. Mu lemmikbänd on Nickelback. Muusika ajalugu tean ma vähe, kõige rohkem on mul teadmisi viimase 30 aasta muusikast. 1000 aastat enne meie aega, tulid Lääne-Euroopasse keldid, kes olid suured individualistid.
Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Mida muusika minu jaoks tähendab? Muusika pakub mulle enamasti meelelahutust, kuid tegelikult on sellel rohkem võimu ja otstarbeid kui me aimatagi oskame. Näiteks muusika suudab väga kiiresti hea tuju kurvaks teha ja vastupidi, kuid samas trenni tehes lisab see rütmi ja annab jõudu kui õige viisiga muusika mängima panna. Vanasti mängis muusika väga suurt rolli erinevates rituaalides, ohverdamistes ja muudes tegevustes. Vanad rahvad keda kutsuti Keltideks ja kes paiknesid Euroopas, olid väga sõjakad, kuid neil oli väga suur austus muusika vastu. Keldi muusikuid kutsuti Bardideks ja neid austati väga. Kui mindi sõtta, siis esimesena üritasid vaenlased alati tappa Barde, kuna nemad mängisid muusikat samal ajal, kui Keldid sõdisid ja muusika väidetavalt andis neile jõudu.
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana.
loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast
Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja tegevusega (nt uskumusega võivad seostuda kombed, muusika, toidud jm). Folkloor kandub edasi inimeste suhtlemise kaudu. Vanasti levis rahvaluule suuliselt. Tänapäeval levib rahvaluule ka kirjalikult, samuti televisiooni, raadio, helikandjate ja arvutivõrgu kaudu. Rahvaluule alla ei kuulu professionaalne kunst, teadus ega religioon, mida teevad vastava eriala hariduse ja elukutsega isikud. Rahvaluulel ja professionaalsel kultuuril leidub aga oma kokkupuutepunkte ja üleminekualasid. Ka akadeemilise muusikalise hariduseta inimene võib saada elukutseliseks muusikuks (eriti levimuusikas) või selgeks õppida professionaalsete heliloojate teoseid. Rahvaluule on oma (pärimus)rühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt
Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
Töötles kreeka komöödiaid, aga rinevalt plautuselt üritas ta säilitada originaalide süzeed. Mitmeid näidendeid kokku ei seganud. Ta orienteerus arenenumale maitsele, rooma eliidi maitsele, sellest tulenes ka see, et ta ei olnud nii populaarne kui plautus. Tema elu lõpetas reis Kreekasse, 1. kultuurireis kreekasse. Jämekoomika puudus, humoorikas olmedraama. Loobus sisu refereerimisest. Prolooge kasutas esteetiliste vaadete tutvustamiseks. Taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole. Heli ja lavaefektid, emotsionaalne pateetilisus taandub. Rõhub näidendi sisule. Fantastilisust on välditud. Peategelane ei ole kaval ori, orjad esinevadm aga nad ei olek õige tähtsamad. Ta toetud mendandrosele. Terentiuse komöödia ,,Andria" (,,Androslanna") oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529). 34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. 35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
25. Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Cassiodorus (~485 - ~585) rajas Vivariumi kloostri, kus mungad kopeerisid antiikaja käsikirju. Tänu temale on neid käsikirju säilinud, ta aitas koopiate tegemist süstematiseerida. Lisaks distsipliiniga seotud harjumusele hakati käsikirjade kopeerimise puhul tähtsustama ka ajaloolist aspekti ning ajaloo säilitamist. 26. Millised muudatused toimusid kujutavas kunstis hilisantiikajal? Hilisantiigi kujutav kunst muutus varasema idealiseeritud realismiga võrreldes ikoonilisemaks, varem ikooni kunstis ei kasutatud. Keha ilu ja liikumist ei rõhutatud enam, teosed olid lihtsustatud, naiivsemad ja robustsemad, tõstes välimuse asemel esile vaimsuse. Üheks sellise muudatuse põhjuseks võib pidada kristluse tõusu ja maailmapildi muutumist – nüüd polnud oluline inimene, vaid Jumal. Realistlikud stseenid asendusid sümbolistlikega, perspektiivitunnetus kadus
Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised:
tsivilisatsiooni künnisele. · u 7000 eKr tehakse Mesopotaamias algust põlluharimisega · u 3000 eKr algab Sumeri linnriikide ajajärk (linnad Ur, Uruk) ja Akadi riik. Gilgames, maailma vanima eepose prototüüp elas 27.saj eKr. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni saavutuseks oli kiilkiri ja suurte templite tsikuraatide ümber rajatud linnad. Neile lisandusid eripärane religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Ühiskonna elus etendasid olulist osa templid ja preesterkond. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, kus töötasid templiteenrid ja orjad. Aja jooksul läks riigijuhtimine preesterkonnalt kuningate kätte. Linnriigis olid ka vabad kodanikud - talupojad ja käsitöölised. Nemad osalesid rahvakoosolekutel ja moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu. Arvatakse, et neil võis kaalukas sõnaõigus olla ka
Toimus neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Antropogeneesi põhijärgud: Homo habilis ilmus 2,5 milj. aastat tagasi (vanem kiviaeg), tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel. Homo erectus ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav. Neandertaallane (konspektis pole midagi olulist kirjas) Homo sapiens ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst. Neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati-Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel). 2.Idamaade ristisõjad Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed. Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud
Latium jäi nö tee peale ette, seal elasid latiinid ja sabiinid. Lindude vaatlemine on etruskide komme ja seda nimetatakse auspicium, ennustamiseks. 1)Vaadeldi juhuslikke linde, lennusuunda, missugused nad olid. Hiljem olid roomas pühad kanad, jälgiti nende söömist. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati seda vaatlemist umbusaldama. 2) linna telgede määramine. Põhja-lõuna ja ida-lääne suunaline. Põhjasuund oli tähtsam. Põhi cardo. Roomas hästi ei õnnestunud reljeefi pärast. Keldid põletasid linna maha 390 ekr. Kui oli võimalus, siis jälgiti telgede määramist. Müütiline linnapiir- pomoerium= pomeerium. Ei tohtinud läbi viia matmisi linna sees. Etruski kuningate võim oli absolutistlik. Kunigale kuulus tsiviil ehk ilmalik võim, militaarne võim, juriidiline võim, religioosne võim. Kuniga amet ei olnud päritav, määras senat või rahvakoosolek- sõjaväelise ühiskonna ilming. Hakkasid kujunema rooma institutsioonid, ka perekonna ja ühiskonna struktuur
Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Poseidon – Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid Hades – Zeusi vend, allilma ja surma valitseja Demeter – Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares – Julm sõjajumal Hephaistos – Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon – Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis – Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) – Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes – Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b
Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Poseidon Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid Hades Zeusi vend, allilma ja surma valitseja Demeter Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares Julm sõjajumal Hephaistos Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b
Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Poseidon Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid Hades Zeusi vend, allilma ja surma valitseja Demeter Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares Julm sõjajumal Hephaistos Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b
Tark inimene, nüüdisinimene. Euroopasse jõudsid 45 000 a tagasi. Tööriistad luudest ja sarvedest. Cro-Magnoni inimene e Kalapüük! kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Cro-Magnoni org Lõuna- Sugukonnad. Prantsusmaal. Kunst! Kasutasid vibu, kodustasid koera. *Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest. *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma
eeskuju. · Antiigil oli otsene mõju kirjandusele, nt varases rüütlilüürikas on Ovidiuse mõjud; rüütliromaanide ja jutustuste eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13.saj tekkisid paralleelselt ja eraldiseisvatena rahva-, rüütli- ja vaimulik kirjandus neid segab linnade tõus 12.saj paiku, mis muudab kirjanduse üldpilti: linnakirjandus ja kunst arenevad kiiresti ja haaravad juhtiva koha. Vaimulik kirjandus kaotab oma eraldatuse ja saab linnakirjanduse osaks. Feodaalne rüütlikirjandus püsib eraldi kuni keskaja lõpuni. Rahvaluule on linnakirjanduse alus, kuid linnade arenemise eripärastes tingimustes omandab ka rahvaluule uue, ajastule iseloomuliku vormi. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf).
1450ndatel. Indoeuroopa Sugulaskeeli rääkivad rahvad, kes aastasadu elasid maa-aladel Euroopast Indiani. Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000- 2000 eKr algas nende väljaränne algkodust. · aasialased India · pärslased Iraan (Pärsia) · armeenlased Kaukaasia · hetiidid Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased Balkan · itaalikud Itaalia · keldid Briti saared, Prantsusmaa, Hispaania · germaanlased Skandinaavia, Põhja-Saksamaa · slaavlased Kesk-Euroopa · baltlased Läti, Leedu, Poola Hetiidid Anatoolia. Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld, vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid (sulatamine). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon.
saanud juba anekdoodi tegelased). Autoreid huvitas kitsa ringkonna eluolu (n-ö kuldne noorus, kelle jõudeaeg möödus pidutsedes). Ei kasutatud mõistet ,,absoluut", seda asendas mõiste ,,juhus". Teatris kujunesid välja kindlad tüübid - grupid samastumise alusel. Tegelasteks olid nt hetäär, ori, rikas noormees. Enam ei olnud tähtis individuaalne nimi. Näidenditest kadus koor avanes privaatse suhtluse valdkond. Muusika kaob üleminek puhtal kujul draamale. Tervikuna pole ühtki Kesk- Atika komöödiat säilinud. 8. Uus-atika komöödia sidemed filosoofiaga ja Menandrose looming Aristoteles lõi peripateetikute koolkonna, kelle huviobjektiks oli inimloomus kuivõrd mõjutab see inimese saatust. Ta alustas inimloomuste süstematiseerimist. Filosoofide mõtisklused inimkarakterite üle mõjutasid ka teatrit. Huvitava süzee jaoks oli vaja lihtsustatud tegelastüüpe, kuna
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
õigusteadus (juriste valmistati ette) Pariisis tekib ülikool 11. saj Oxford õpiti matemaatika ja loodusteadus 1632. Tartu ülikool Ülikooli struktuur: Magister - õpetaja Üliõpilased, koolipoisid õppetöö oli ladina keeles Juhtis Rektor Dekaan - ühe haridus suuna juht Triviiumis ehk alamastmes (esma kursusel) õpiti gramatikat, retoorikad ja dialektikat ehk arenguõpetust Tänapäeval dialektika on arenguõpetus Kuadrivjumis õpiti astronoomiat, arikmeetika, geomeetria ja muusika Loengud + dispuudid (arutlused ja vaidlused) Hipogrates, Dolomaios Usku tuleb seletada* Roger Baakon - tema meelest oli oluline matemaatika, kritiseeris skolastikat (raamatud olid täis valesi ja lollusi) Paljud tema seisukohad ei olnud ajastule vastuvõetavad Dolemaios - uskus et maa on universumi keskpunktis Planeedid mõjutavad inimsaatust = astroloogia Tallinn on ka LVR - koluvan ??? 3.Rahvusvahelised suhted varauusajal Euroopas VUA Iper. oli Euroopa tugevaim riik Hispaania. 17 saj
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
Sisu alusel on neid liigitatud näiteks sangarieeposteks, ajaloolisteks, usundlikeks, idüllilisteks ja koomilisteks eeposteks, hõimu- ja loomaeeposteks jne. Eeposi "Gilgameš" (akkadi/sumeri) "Mahābhārata" (india) "Rāmādžana" (india) "Ilias" (Vana-Kreeka) "Odüsseia" (Vana-Kreeka) "Aeneis" (Vana-Rooma) Eepos – pikk jutustav teos. Üldjuhul värsivormiline, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel. Eeposeid on paljudel rahvastel. Eeposed võivad olla nii rahvapärimuslikud kui ka kunsteeposed st kellegi poolt välja mõeldud nt Homerose „Ilias“. Kõige vanemaks eeposeks peetakse sumerite „Gilgameši“. Eraomand - perekonna või isiku õigus omandada, omada, kontrollida, kasutada, likvideerida, loovutada ja pärandada maad, kapitali ja muid omandivorme (nt tööriistad, toiduvarud jne). ESIAEG - Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil)
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasi
Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka
annaabi.ee 
