Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga

Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika on tänapäeval elu üks osa, ilma milleta elu enam ette ei kujuta. Praegu kuulavad enamus inimesi igapäev muusikat kas tahtlikult või mitte. Paljudele inimestele käib muusika lihtsalt taustal, et imelikku vaikust ei oleks. Mina olen suur muusika austaja, ma kuulan igapäev muusikat ja veel erinevaid zanre. Mu lemmik on rokk, sest rokis on midagi sellist, mis teeb selle lihtsalt nii heaks. Dubstep ja muu lihtsalt tümakas mulle ei meeldi, sest neil pole sõnumit. Mu lemmikbänd on Nickelback. Muusika ajalugu tean ma vähe, kõige rohkem on mul teadmisi viimase 30 aasta muusikast. 1000 aastat enne meie aega, tulid Lääne-Euroopasse keldid, kes olid suured individualistid.

Kategoriseerimata

2

odt

Essee Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga

Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Tänapäeval on muusika kõigi jaoks erineva tähenduse ja tähtsusega: inimestest, kelle jaoks muusika on elu mõtteks kuni nendeni, kes vabatahtlikult või enesealgatuslikult muusikat ei kuula. Muusika on eneseväljendusvahend, mis aitab lõõgastuda ja oma tundeid väljendada, samuti on see ka suur osa meelelahutusest. Olenemata sellest, mida muusika meile individuaalidena tähendab, on see suur osa meie igapäevaeludest. Muusikat kuuleb igal pool: ostukeskustes, kohvikutes, erinevatel üritustel, raadiot kuulates, telekat vaadates, isegi tänaval kõndides. Minul aitab muusika enda emotsioone tunnetada ja tundeid väljendada. Laulude kuulamisega ja nende kaasa laulisega suudan ka reaalsusest põgeneda, oma pea mõttetest tühjendada ning lõõgastuda. Keltide jaoks oli muusika väga oluline

Muusika ajalugu

1

docx

Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga

Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Keldid olid muusikalise osa poolest kõige aktiivsemad, vähem aktiivsemad olid hellenid ja roomlased. Keltide ja hellenite kultuur oli sarnane, neil mõlemal oli pärimuslik kultuur. Rooma kultuur oli see-eest majanduslikult ja tehniliselt väga arenenud. Keldid asusid Briti saartele ja suuremale osale Lääne-Euroopast umbes kolm tuhat aastat tagasi. Kuna nad olid väga sõjakad ja suured individualistid ei suutnud nad ühist riiki luua. Polnud ime miks keldid väga muusikalised oli

Muusika

1

docx

Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga

Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Minu elus on muusikal väga tähtis roll. Esimene asi, kui ma koju tulen, on muusika käima panemine, sest muusika suudab nii palju asju teha. Nagu näiteks: aitab üksinduse ja vaikuse vastu, see teeb mu tuju palju paremaks või vahel, kui on kurb tuju siis on hea kuulata ka kurba muusikat. Ja sellepärast ma järgnevas tekstis võrdlengi kolme vana kultuuri, et teada saada, kas kunagi oli ka muusika inimeste elus oluline. Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, egoistid ja erakordselt musikaalsed. Keldid ei pannud enda muusikat kirja ja laule anti edasi suust suhu. Kõige olulisem tunnus oli rütm, teine oli surmateema ja teispoolsuse tunnetus. Nad suhtusid oma muusikasse emotsionaalselt ja muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu. Hellenid (~8.saj. e.m.a-146 e.m

Muusika

18

doc

Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused

käsitöölised. Viimaste hulk tõenäoliselt kasvas, mida enam suheldi lõunapoolsete tsivilisatsioonidega, eriti kaupmehed. Arvatavsti päritav seisus. Druiid tegutses harva kaupmehena, hoidis end ,,kõrgemate asjade jaoks". Bardid e laulikud olid erioskustega druiidid, druiidide alamseisus. Kõige suurem seisus olid maaharijad, lisaks ka üsna arvukas orjade grupp (sõjavangid või sisseostetud). Naistel oli roomlastega võrreldes üsna palju õigusi, mõned omasid lausa varandusi, pidasid omavahel pidusid. Elamud lihtsakoelised, kuid vürsti elamu ehitati künka otsa ja polnud vaid puust, aga mineraalsetest ainetest. Peosaal oli eraldi majana, kuna võis kergesti põlema minna. Mandril oli nt kivitornidega pealikuehitisi, Britannias ümmargusi kivikindlusi, mandril veel murus callicerum (kivisisaldusega muldvall). Linnad polnud suursugused, aga

Keltide muistne kultuur ja usund

17

docx

Eesti rahvamuusika

See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt ­ see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega

Muusika

39

odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel ­ Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.

10.klassi ajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)