Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga (0)

Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga
Mida muusika minu jaoks tähendab? Muusika pakub mulle enamasti meelelahutust, kuid tegelikult on sellel rohkem võimu ja otstarbeid kui me aimatagi oskame. Näiteks muusika suudab väga kiiresti hea tuju kurvaks teha ja vastupidi, kuid samas trenni tehes lisab see rütmi ja annab jõudu kui õige viisiga muusika mängima panna.
Vanasti mängis muusika väga suurt rolli erinevates rituaalides, ohverdamistes ja muudes tegevustes. Vanad rahvad keda kutsuti Keltideks ja kes paiknesid Euroopas, olid väga sõjakad, kuid neil oli väga suur austus muusika vastu. Keldi muusikuid kutsuti Bardideks ja neid austati väga. Kui mindi sõtta, siis esimesena üritasid vaenlased alati tappa Barde, kuna nemad mängisid muusikat samal ajal, kui Keldid sõdisid ja muusika väidetavalt andis neile jõudu. Tänapäeval pole Bardide muusikat originaalselt säilinud, kuid on oletusi, kuidas see kõlada võis. Nad alati improviseerisid oma muusikat ja ei pannud seda kirja. Keldid suhtusid muusikasse eelkõige emotsionaalselt ja õiged noodid ja rütm suudavad inimeses erinevad emotsioonid tööle panna. Õige emotsioon annab inimesele jõudu ennast ületada ja võib tekitada temas inspiratsiooni ja tahet anda endast maksimum, tehes mis tahes tegevust. Praeguses maailmas õnneks pannakse kõik muusika kirja ja see säilib nii virutaalselt arvutites, CD-del ja paberil . Tänapäeval enamasti kuulatakse muusikat, et leida inspiratsiooni ja leevendada stressi. On teaduslikult tõestatud, et muusika mõjub ajule hästi.
Sõna muusika on tulnud Hellenite rahvastelt. Helleniteks nimetati algul üht Põhja-Kreeka hõimu, hiljem kõiki kreeka hõime. Muusika oli kreeklastele kõige tähtsam. Koolis olid kõige tähtsamad ained muusika ja matemaatika. Kõik õpilased tundsid noote ja oskasid luua muusikat ning oskasid mängida vähemalt üht pilli. Kreeklane nimega Pythagoras mõõtis helide võnked ja tema mõõdetud võnked on siiani helikõrguste aluseks.
Siis tulid Roomlased, kelle jaoks muusika ei olnud enam nii tähtis. Roomlased olid majanduslikult ja sõjaliselt arenenud ja muusika mängis enamasti osa sõjaparaadides. Neil puudus rahulik ja hingeline muusika.
Tänapäeval, nagu roomlastelgi, ei ole muusika väga tähtis ja seda õpitakse eraldi koolides vabatahtlikult. Vähesed inimesed oskavad pilli ja nootide järgi viisi mängida. Enamasti on muusika kuulamiseks ja kui muusikamaailmas edukalt "läbi lüüa", siis võib inimesest saada üleöö kuulsus.
Kunagi Hellenite, Keltide ja ehk ka Roomlaste ajal oli muusika palju tähtsam kui tänapäeval ja sellel oli kindel otstarve. Tänapäeval on see peamiselt meelelahutuse jaoks ja sellega tegelevad vähesed vabatahtlikud ning pole kohustuslik tunda noodikirja ja osata pilli mängida.