Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Müügi õpetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elukutse, tegutsemist, tsüklist, piisab, siirus, enesekindlus, suhtumist, kehakeele,,Üks asi on teadmine, teine asi on tegemine." Ainult teadmisest pole eriti kasu, kui neid ei rakendata. Seda, kas ja kui palju me ka reaalselt enda võimeid rakendame, sõltub meie suhtumisest. Öeldakse, et müügitöös määrab inimese edukuse 80% tema suhtumine ja 20% tema oskused ja teadmised. Muidugi ei taha ma öelda, et tooteteadlikus ja tehnilised oskused ei oleks olulised. Lihtsalt pole neist suurt kasu, kui sa ei kasuta nende rakendamiseks oma suhtumist. ,,Enne, kui inimene saab ära osta toote, peab ta ära ostma müügimehe." Ostmine toimub sageli alateadlikel põhjustel ja emotsionaalsel tasandil. Kindlasti tekitab emotsioone ka inimene, keda klient tootega seostab inimene, kes seda toodet esitleb. Väga tihti ostetakse suures osas seetõttu, et müügiinimene tekitab hea emotsiooni, mis kandub üle tootele. 2 Millised omadused peavad olema heal müügiinimesel? Siirus
Õppisin, et halva tujuga on ennast kõige raskem kontrollida, aga alati püüdsin ennast anda parima ning tunded ja emotsioonid alla suruda, kuigi emotsionaalsus on minu teine nimi. Kipun väga tihti tundeid valla laskma, aga vanemaks saades olen ka neid õppinud ohjes hoidma. Väga tihti tunnen ma enda juures vajadust olla enesekindlam, sest paljudes olukordades avastan, et ma ei usu endasse ja suhtun eelarvamusega, et ma ei suuda mõnda mulle antud ülesannet täita. Klienditeenindaja enesekindlus ongi just see, millega kliente kaasa tõmmata. Ühte testi tehes tuli minu temperamenditüübiks koleerik, aga see ei üllatanud mind kuna olen ka varem sellist testi teinud ning tulemus oli sama. Teada on, et koleerikud on närvilised ja ebastabiilsed. Minu puhul see peab paika. Ma olen liikuv, erutusprotsessid on mul ülekaalus ja tihti võin olla plahvatusohtlik. Mistõttu oli mul teenindades väga raske ennast kontrollida, kui juhtus olema mõni halb hetk. Samuti
"Piisoni lend" James A. Belasco Ralph C. Stayer Kokkuvõte Sisukord Sissejuhatus- Kuidas "meist" sai "mina"................................................................... 3 I osa- Meie personaalse juhtimise teekond.................................................................3 Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada....................................................... 3 Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht?.........................................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne ...............................................................................................5 Omanikutunde loomine.....
ning efektiivsemalt, kui nende vajadused on rahuldatud. Enne Hawthorne'i uuringuid töötajate vajadustele tähelepanu ei pööratud. Sotsiaalne looderdamine - Võib juhtuda, et grupiliikmete ühistegevuse tulemus jääb tagasihoidlikumaks kui üksikult tegutsedes. See nähtus on sotsiaalne looderdamine - grupiliikmete ühine panus on väiksem kui üksikliikmete panuste summa. Peamine põhjus sotsiaalse looderdamise tekkimises: · grupiliikmete arvu kasv. Mida rohkem liikmeid, seda enam suhtumist "meid on palju, küll keegi ikka teeb!" · Sotsiaalne looderdamine tekib tavaliselt lihtsate ülesannete sooritamisel, kuna nõuab vähem pingutamist · Kui ollakse kindlad,et üksikisiku panust ei mõõdeta Teiste kulul liugulaskjad on need, kes kasutavad liikmelisusest tulenevaid hüvesid aga ei anna grupile tagasi nii palju kui nad grupist saavad. Probleemi saab leevendada, kui moodustada väiksemaid gruppe
teie ostate meilt”. Ebaeetiliseks muutub selline kokkulepe juhul, kui tulemuseks on konkurentsi nõrgenemine või välistumine. 6. Eduka müüja isiksuse tunnused 1) Entusiasm - paistab välja igalt poolt: sõnadest, hääletoonist, liigutustest, silmavaatest 2) Empaatia 3) Tahe müüa – empaatia ja tahe müüa peaks olema tasakaalus 4) Positiivne ellusuhtumine – tuleb kanda edasi positiivseid emotsioone 5) Enesekindlus – kui kahtled endas kahtlevad ka kliendid 6) Eksimuste tunnistamine 7) Otsustamisjulgus – edasilükkamine võib nurjata kogu müügitöö, kindel otsustusvõime õigel ajal on vajalik 8) Visadus – tahe eesmärke saavutada, usk oma edusse 9) Ausus – on siiras ja otsekohene, ausus on alus usaldusele 10) Paindlikkus – ei tohi läheneda kõikidele klientidele ühtemoodi. Originaalsus! 11) Suhtlemisoskus – Müüja peaks olema pigem kuulaja mitte rääkija
Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, millist infot võib leida inimene enda kohta internetist. Iga inimese online-maine peaks olema hoolitsetud. Peaaegu igaüks vaatab internetist järgi, mis inimesega neil tegemist on, enne kui nad teisega kohtuvad või alustavad suhtlust telefoni teel. Kui nad kohtavad seal aga ebakorrektset või aegunud infot, satuvad piinlike peopiltide või labase huumori otsa, siis see mõjutab kohe nende suhtumist antud isikusse. (Daum 2013) On veel palju asju millele tähelepanu pöörata selleks, et saavutada võimalikult head esmamuljet, kuid selleks, et seda saavutada on vaja näha vaeva. Mitteükski asi ei tule iseenesest. Tuleb näha vaeva iseendaga, kuna muul viisil ei ole võimalik midagi saavutada. 1.3. Esmamulje tähtsus tänapäeva ühiskonnas Täiesti kindlalt saab öelda, et esmamulje on alati omanud ühiskonnas väga suurt rolli. Millist rolli omab esmamulje tänapäeval
konkurentsieelised. (Konkurentsieeliste definitsioon tähendab tegelikult seda, et klient peab midagi väga oluliseks ja tänu sellele on ettevõttel võimalus sellest kasu saada). Tihtipeale vaadatakse just konkurentsieelistest suure kaarega mööda. Siit küsimus: "Arvestades eelpooltoodud definitsiooni, kas olete määratlenud oma konkurentsieelised?" 8)Vead koolituses Väga vähesed asutused pakuvad töötajatele isikliku arengu programme. Näiteks, kuidas saavutada positiivset suhtumist, kuidas seada ja saavutada oma eesmärke jne. Kui sellist laadi õpet ei pakuta, siis saab see saatuslikuks just eesliini töötajatele, kes peavad teadma, et kõik saab alguse positiivsest suhtumisest, mitte aga asutuse poliitikast või juhistest. Siit taas küsimused: "Kui palju Teie oma töötajatele pakute isikliku arendamise erinevaid programme?" ja "Kes seda kõige rohkem vajavad?" Klienditeenindus on keeruline valdkond, mida juhtida ja milles töötada. Pealtnäha
Seetõttu võib klienditeenindaja suhtlusvahendeid jaotada ka: · sisesuhtlusvahenditeks ja · välissuhtlusvahenditeks Mõlema puhul on väga olulisel kohal personaalsete suhtlusvahendite hea kasutusoskus. Mõlemal juhul kasutatakse teenindussuhtluse abivahendeid, mis võivad aga sise- ja välissuhtluses olla erinevad (näiteks sisesuhtluses Intraneti ehk sisesidesüsteemi kasutamine, memode ehk märgukirjade kasutamine, tegutsemisjuhised, omavahel kokku lepitud kehakeele signaalid jms). Inglise keelest pärineb ka eesti keeles laialdaselt kasutatav sõna ,,kommunikatsioon". Eesti keelele omasem oleks selle asemel kasutada sõnu ,,suhtlus" või ,,side" ja seega ka kas sisesuhtlus ja välissuhtlus või siseside ja välisside. Sageli väidetakse, et suhtlusoskused ja teenindusvalmidus on kaasasündinud isikuomadused (Ta on sündinud teenindaja...!). See võib ju nii olla, sest ilmselt sünnib iga inimene maailma
samasuunalised või erisuunalised, konkureerivad. Konkureerivad näiteks ressurssidega. Paneme paika teatud taseme kummagi osas. · teineteist välistavad ehk antinoomsed- kui ühe eesmärgi realiseerimine välistab teise · sõltumatud ehk indiferentsed- kui ühe eesmärgi realiseerimine ei mõjuta teise realiseerimise taset ETTEVÕTTE EESMÄRKIDE SÜSTEEMI ARENG · kasumi maksimeerimine- (turumajanduses) mingil hetkel piisab eesmärgina kasumi maksimeerimine, kuid pikaajaliselt see ei toimi 5 · piiratud kasumitaotlus- tähendab seda, et tuleb terverida kitsendavaid- piiravaid tingimusi. Näiteks: töötajate palgad, kliendid ei maksa, konkurendid... · konkurentsieelise saavutamine- kasumit teenitakse selleks, et konkurentsis püsida. Kasumi maksimeerimine ei
) põhieesmärgist toota kasumit. Teenindaja roll on hoiakute kogum, mis luuakse teenindaja eesmärgi täitmiseks kliendirahulolu saavutamiseks tuues firmale kasumit. Teenindaja roll moodustub välimusest, käitumisest ja suhtumisest. Inimese MINA ja roll ei pruugi kokku minna. Teenindaja peab endale defineerima rollis olemisel on põhilised ülesanded: asine pool lahendada kliendi vajadused vastavalt võimalustele. inimlik pool väljendada positiivset suhtumist klienti olenemata asise poole võimalustest ja lahendustest. Iga roll domineerib rollisituatsioonis. Teenindussituatsioonis domineerib klienditeenindaja teenindaja roll kõigi tema teiste rollide üle elus. Igas rollis on meil erinevad kriteeriumid, mida soovime saavutada. Seda tajumaks täida järgnev tabel jaotades oma eesmärgid vastavalt erinevatele situatsioonidele eluvaldkondade järgi. Hea abikaasa (milline pead Hea lapsevanem Hea töötaja tööl
kuidas me seda edastasime (James 1998:36 ). Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles (James 1998:11). Mitteverbaalse kommunikatsioon etendab eriti tähtsat osa igasugust liiki läbirääkimistel, olgu see siis tipp poliitikute kohtumine või müügiagendi tegevus.
Mõned õpilasfirmad on põrunud, võib-olla just selletõttu, et neil puudub ,,äriinimene". Teised firmad on osutunud veelge edukamaks, kui alguses arvata osati, võib-olla just selletõttu, et neil on olemas juht, kellel on eeldused ettevõtjaks olemisega. Meie firma tegevust ma hindan edukaks, rääkides juba rentaablusest, mis on hiiglaslik. Ma järeldan, et minus on ettevõtja verd. Ettevõtjal peavad olema mõned iseloomuomadused nagu enesekindlus, saavutusvajadus ja inisatiiv. Õpilasfirmaga tegelemine on näidanud, et mul on need olemas. Ma olen ensekindel. Ma ei karda ,,põlemist" alustades millegi uuega. Näiteks toon õpilasfirma. Ma ei kartnud võtta endale juhiroll, ma ei mõelnud kordagi sellele, et mis siis saab, kui me kahjumisse jääme, mis juhtub kui me läbipõleme. Ma olin kindel, et kui koos on selline kirju meeskond siis peab olema ka tulemus hea. Praeguse hetkeni pole ma oma visioonis eksinud.
Oled nende usalduse ära(77) teeninud. Usaldusväärsena mõjumise saladus on olla usalduse vääriline. Visioon peab olema ka kokkulangev töötajatega ehk nende huvide ja südametega. Pead neile näitama, et aidates sultulevikusihte saavutada, jõuavad nad ühtlasi ka omaenda tulevikusihtideni. Nad näevad et hoolid nende lootustest ja unistustest ning siis tuleb ka usaldus sinu vastu. Aga usaldusele eelneb ausus, siirus on inimestele juba kaugele tunda. Vabastamine-juht peab olema inimlike annete vallapäästja, mitte piiraja.Ta peab andma võimalikult raskeid ülesandeid, et inimesed saaksid töö kaudu areneda.Kui inimesed tunnevad end suurepäraselt, annavad nad ka suurepäraseid tulemusi. Kurb tõde on,et inimestel pole aimugi, kui talendikad ja võimekad nad on. Nad pole kunagi leidnud aega, et heita pilk endasse ja avastada, kes nad tegelikult on. Inimese jumalikkus on peidetud inimese enda sisse
Anne Morrow Lindbergh Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 7 I OSA Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine Nõustamise teooriad Omaduste ja faktorite teooria (kokkusobitamine) Omaduste ja faktorite teooria lähtub põhimõttest, et alati toimib elukutse ratsionaalne valik. Õige valiku tegemiseks tuleb kõrvale heita ebaolulised faktorid. • Inimesel peab olema selge arusaamine iseendast. Nõustaja ülesanne on koguda infot nõustatava võimete, huvide, väärtuste, isikuomaduste kohta. • Inimesel peavad olema teadmised ümbritseva maailma kohta, näiteks millised on oluli- sed nõuded eri kutsetele. Nõustaja ülesanne on anda selle kohta vajalikku teavet. • Ratsionaalse valiku tegemine.
.» (F. Ernts). Efektiivseks tähelepanu väljendamiseks vaja hoiduda häirivatest liigutustest ja žestidest. 4 Tähelepanelik kuulaja püüab keskkonna segajad miinimumini viia. Suurte füüsiliste barjääride kõrvaldamine aitab suhtlemisele kaasa. Üks kuulaja peamisi ülesandeid on teistele mitte ette jääda, et uurida, millisena rääkija oma olukorda näeb. Ukseavajad: 1) Teise inimese kehakeele kirjeldus. 2) Üleskutse rääkima või juttu jätkama. 3) Vaikimine, et anda teisele inimesele aega otsustada, kas rääkida ja/või mida ütelda. 4) Tähelepanu väljendamine - silmside ja osavõttu väljendav kehahoid, mis näitab, et teine huvitab teid ja te hoolite temast. Empaatilised kuulajad panevad ette rääkida siis, kui see on sobilik, nad ei püüa seda peale sundida. - Väikesed julgustused - lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama
Sarnasus inimesed kalduvad enam teiste endasarnaste eeskuju täitma. 2.4 Meeldivus Meeldivus inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad tunnevad ja kes neile meeldivad. Müügimehed kasutavad seda ära füüsilise atraktiivsuse läbi ja luues tunde, et müügimees on kliendile kuidagi tuttav või sarnane ( tegeleb sama huvialaga või on välimuselt sarnane ). Sarnasus, tuttavlikkus alateadlik sümpaatsus. Süütu assotsiatsioon kas heade või halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse. Assotsiatisooni printsiip ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest. Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda siis, kui teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Kui selline tunne tekib, tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavahel ära lahutada, et neid erinevate individuaalidena vaadelda. 2.5 Autoriteetsus
,,Primal Leadership.Realizing the Power of Emotional Intelligence" (eesti keeles ilmunud 2003.a. Loomulik juhtimine) emotsionaalse intelligentsuse neli mõõdet: Personaalsed oskused: võimed, mis määravad, kuidas tuleme toime iseendaga. Eneseteadlikkus · Emotsionaalne eneseteadlikkus: oma emotsioonide mõistmine ja nende mõju äratundmine; kõhutunde kasutamine otsuste tegemisel · Adekvaatne enesehinnang: oma tugevate ja nõrkade külgede tundmine · Enesekindlus: oma väärtuste ja võimete kindel tunnetamine Eneseohjamine · Emotsionaalne enesekontroll: häirivate emotsioonide ja impulsside kontrolli all hoidmine. · Selgus: ausameelne ja usaldusväärne käitumine · Kohanemisvõime: Paindlikkus muutuvate tingimustega kohanemisel või takistuste ületamisel · Saavutusvajadus: soov täiustada tegevust sisimas seatud standarditest lähtuvalt
Inimest kes surub õlad taha , selja sirgu ja rinna ette pannakse tähele rohkem kui inimest kes kõnnib kössis ja pilk on maas või siis istudes proovid end mittemärgatavaks muuta . Peal on kolm põhiasendit :1) otseasend 2)ette kallutatud pea ja 3)kõrvale kallutatud pea Otseasendis suhtub inimene erapooletult ja kuulab teist ära , vahepeal jutule kaasa noogutades . Ette kallutatud pea väljendab inimese halvakspanevat suhtumist või isegi eitavat , sellega võivad kaasneda ka kriitilised liigutused . Kõrvale kallutatud pea väljendab huvi jutu vastu , ka loomadel on märgatud , et kui nad millegi vastu huvi tunnevad kallutavad nad pead . 5 NÄO PUUDUTAMINE Pettusest märkuandvate zestide äratundmine aitab meil aimata, et inimene valetab. Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. Samuti
Selline omavaheline suhtlemine annab hea võimaluse tagasisideks. Tuleb jälgida inimese meeleolu, hääletooni ja sõnatuid väljendusvaheneid ehk kehakeelt. Suure osa arvamusest ja emotsioonist võib välja lugeda ka näoilmest, miimikast, kehahoiakust ja zestidest. Tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel. Kehakõnel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused, poos, liikumisviis, puudutudes, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Kontakti saamiseks tuleb vestluspartnerile silma vaadata. Silmside annab palju olulist informatsiooni ja näitab suhtlemisvalmidust. Kontakt ei tohi olla liiga lühike-kiirustav, ega liiga pikk-jõllitav
Pea meeles, et kõige olulisem sõna on TEIE, järgmine on MEIE, kõige ebaolulisem sõna on MINA! situatsioonide puhul. Alati on kasulik Näita välja, et oled huvitatud! Vältida tuleks hindavaid ja üleolevaid pilke. Lubamatu on klientide kuuldes teiste klientide saada teada võõra kujutlust või klatsimine. Vahel piisab vaid heatahtlikust pilgust. Teenindaja arvamust, et vabaneda korduvtaju olgu valmis kiireks tegutsemiseks. Klient peaks tundma, et tema tuleku üle tuntakse heameelt. Teretulnud on stambist. Olles tükk aega firma klientidepoolsed ettepanekud, mille abil saab firma edasi areneda. Klient peaks tundma oma väärtust ja oma raha
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib nei
Eestlaste vastuseis ja vastuväited ostu- müügisuhtlemises/tehingus Müümine on tarbijale ja tema soovide ja vajaduste rahuldamisele suunatud tegevus. Me kõik oleme müüjad, sest müümime ei tähenda ainult mingisuguste kaupade vahendamist. Peale füüsiliste kaupade müüme meie oma oskusi, oma ideid. Hea müügioskus on igasuguse ärilise edu alus. Muidugi pole mingisugust kahtlust, et edukas müük ei sõltu üksnes oma toote põhjalikus tundmises vaid ka enne igat ostu- müügi tehingut tuleb ka ette valmistada. Suurele hulgale inimestele on müümine peamiseks tööks. Müüja on inimene, kellel on võimed ja tahe teisi teenindada ja mõjutada. Mõned neist saavad sellega suurepärastelt hakkama, teised aga peavad selle nime tegema suuri pingutusi. Enamus müügiinimesi tegutseb iga päev lootusega, et äkki mõni klient ostab nende käest. Kuid pelgalt lootmisega sa müügitöös sa tehinguni ei jõua. Tegelikult lootus on küll v
....................... 10 Kehakeele mõismise praktilisest tähendusest................................................................................... 10 Kasutatud materjalid......................................................................................................................... 13 Sissejuhatus Suhtlemise kuldreegel ütleb, et tuleb osata kuulata silmade, südame ja kõrvadega, sest suhtlemine koosneb nii sõnalistest kui mittesõnalistest elementidest ehk kehakeelest. Kehakeele ülesandeks on täiendada sõnade kaudu suhtlemist. Kuidas saada aru, mida kaasvestleja tahab öelda oma kehahoiaku, zhestide, pooside, silmavaate, näoilme, personaalse ruumi ja hääletooniga? Kehakeelt võib võrrelda ükskõik missuguse keelega, mis koosneb nagu iga teine keelgi sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sõnaga, mil on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Liigutused moodustavad "lauseid", mis räägivad usaldusväärselt teise inimese meeleolust ja suhtumisest.
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused Sügis 2014 Vaata läbi kõik õisi materjalid ja iga küsimuse juures oska tuua ka näiteid. Oska korrektselt viidata ja refereerida ja muud sellist,kui ta teksti ette annab. Alltoodud küsimused on mõeldud abiks valmistumisel teadustöö aluste kursuse arvestuseks. Palun mitte arvata, nagu peaks arvestuse küsimused olema tingimata alltoodud küsimustega kokkulangevad või pärinema nende küsimuste hulgast. 1. Milliseid erinevaid tunnetussüsteeme on ja milles seisnevad nende iseärasused? Filosoofiline tunnetus- ei ole loomadel. Filosoofia lähtekohaks on äratundmine. Inimene pürgib selle poole, kuidas asjad on, et seda mõista. Religioosse inimese tunnetus-maailmas on tähendust rohkem, kui me suudame ära tunnetada. Meelte tunnetus- nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
Muudatuste juhtimise vajadus võib ilmneda, kui kujundatakse ümber ettevõtte struktuur ja töökorraldus, võetakse kasutusele uus tehnoloogia, muutuvad allüksuste juhid, ettevõte laieneb jpm. Muudatuste juhtimine nõuab ajalise aspekti arvestamist ja eesmärgistamist. Organisatsiooni muutumise saavutamine on pikaajaline protsess, mille eesmärgiks on olemasolevate protsesside parendamine ja vähehaaval visiooni suunas liikumine. Muudatuste elluviimisel on oluline juhtkonna roll ja enesekindlus. Juhtkonna vähene usaldamine ja arusaamatused võivad aga tekitada vastuolu ja negatiivseid hoiakuid uute otsuste suhtes. Surve muutuseks ja muutustele vastuseis käivitab muudatuste protsessi, mille juhtimiseks on välja töötatud erinevaid mudeleid. Alljärgnev on C. C. Markidese mudel Muudatusi takistab mõtteviisi inertsus, kaldutakse tuginema vanadele mallidele, mis tagasid edu varem, kuid mis ei pruugi seda enam tagada muutunud konkurentsiolukorras. 5
Vastandina konservatiivid, kes eelistavad vana ja järeleproovitut uuele ja tundmatule. - Fantaasiale, Kunstile, Tunnetele, Tegudele, Ideedele, Väärtustele Sotsiaalsus - seadumus usaldada teisi inimesi olla omakasupüüdmatu ja leplik; on valmis teisi aitama, olles veendunud, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste inimeste kavatsuste suhtes, pigem antagonistlik kui kooperatiivne, teiste seas vähem populaarne. - Usaldus, Siirus, Omakasupüüdmatus, Järeleandlikkus, Tagasihoidlikkus, Osavõtlikkus Meelekindlus - seadumus kontrollida oma soove ja impulsse; planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi. - Asjatundlikkus, Korralikkus, Kohusetunne, Eesmärgipärasus, Enesedistsipliin, Kaalutlemine Evolutsiooniline psühholoogia
loodusjõududele. Ettevõtte 10-faasiline elutsükkel näeb välja järgmine: Sünd märkimisväärne risk *Iseendaga toimetulek *Sul on töö Imikuiga võistlus ellujäämise nimel *palka töötaja *sina juhid ettevõtet *keskendud tootmisele *Rahavoog on suur väljakutse Pisipõnn kriis juhtimises *juhtiva tiimi loomine on alanud *olulisi otsuseid teeb endiselt omanik *rahavoog endiselt probleem *kõik kiireneb Teismeline liigne enesekindlus *professionaalse tiimi loomine *rahavoog ei ole probleem *fookuses on kasvamine Nooruk tuleviku prognoosimine *rohkem siduvaid otsuseid *fookuse koondamine *süsteemsuse loomine *identiteedi uuestisünd Küpsus/täiskasvanu kasumi võtmine *juhtimine on juhtkonna käes *orgnisatsioon teab oma eesmärke *müügikasv *kasumikasv Keskea kriis kokkuvarisemine on alanud *kas oled uuenduslik või lähened surmale *kasumlikkus endiselt hea *ettevõte hakkab vaikselt kokku varisema Vananemine
Ühest küljest tekib võime näha olemasolevatest tõketest või takis- tavatest harjumustest kaugemale ning alustada uute teeradade loomise protsessi. Teisest Metafoori ,,katjääri meisterdamine" kasutamine aitab inimestel taas leida oma küljest toimub avanemine uutele võimalustele ja suhetele. Suurema teadlikkuse ja loovuse ning hakata oma mõtlemist ja tegutsemist uutmoodi vormima. enesekindlusega varustatult on inimesel lihtsam kujutleda vaimusilmas uusi suundi ja jälgida omaenda jõupingutusi. Mõiste craft ehk meisterdamine hõlmab kolme elementi. Meisterdamine erineb kaunitest Paljud inimesed, kes püüavad toime tulla karjäärimuutusega, tunnevad end ummikus kunstidest, kuna sisaldab endas funktsionaalsuse ideed
KEHAKEEL Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest.
Juhtimise alused (5.09-17.10) Seminar: 10.10 Arvestus: 17.10 Iseseisev töö on essee/analüüs/arutelu Iseseisva töö kirjaliku esitamise TA: 3.10 [email protected] Hinne: Arvestus= max 70p Iseseisev töö: max 30p Kodutöö ettekandmine= 10 boonuspunkti Kodutööde ettekandmisel ehk seminaril osalemine= 5 boonuspunkti Kodutöö ülesehitus Font 10p, ca 2lk Pealkiri, nimi Juhtimisalane arutelu/analüüs/essee Tuleks rakendada koolis õpitut, lisada näiteid meid ümbritsevast elust, lugeda valitud teemal lisamaterjale jne. PRAKTILINE TÖÖ Tähtaeg: 03.10.2014 Teemad: Karismaatiline juht Erineva kultuuriga ettevõtted Rahvusvaheline juhtimine- miks teatud riigis mingid mudelid toimivad, mujal mitte, millised on kultuurilised/rahvusvahelised/usulised erinevused Motivatsioonisüsteemid organisatsioonides- Mida peale palga veel inimestele pakutakse
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuuri osakond Pelle Pohlak ANDEKUS Referaat Juhendaja: Kristjan Port Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 1.Sihipärane treening............................................................................................. 5 1.2 Matthew effect............................................................................................. 6 ............................................................................................................................ 6 1.3 Toetav keskkond........................................................................................... 6 1.4 Mentaalne ja füüsiline harjutamine..............................................................7 1.5 Tegevuse õppimin
annaabi.ee 
