Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muudatuste juhtimine organisatsioonis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muudatus, töötaja, organisatsioon, muudatuste, muudatuse, alas, eucip, salu, paevere, reaktsioon, visioon, miles, motivatsioon, juhtkond, innove, grupil, oodatud, vältimine, olemuselt, missioon, ulatuse, aitama, oodatakse, kesksed, hirme, karistada, ajalised, kartus, puuduta, kursus, juhendmaterjal, herakleitos, filosoof, hõlmav, organisatsioonidelPersonalijuhtimine, Indrek Semm Juhendaja: Tartu, 2010 Inimesed on juba alates tsivilisatsiooni algusest juurelnud selle üle, kuidas muudatusi edukalt juhtida. Kui sajandeid tagasi sooviti teada, kuidas edukalt juhtida hõimu või riiki, siis tänapäeval keskenduvad muudatuste juhtimise uuringud peamiselt äriorganisatsioonidesse. Nii nagu ajas on muutunud juhitav organisatsioon, nii on muutunud ka muudatuste juhtimise roll. Kuna tänapäeva maailm muutub üha kiirenevas tempos, siis koos sellega suureneb pidevalt vajadus viia läbi muudatuste juhtimist organisatsioonis. Antud töö koostamise eesmärk on pakkuda välja soovitusi, mis aitavad edukalt läbi viia muudatusi organisatsioonis.
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Evelin Tomingas MUUDATUSTE JUHTIMINE Referaat Tallinn2017 SISUKORD Muudatuste juhtimine 2 MUUDATUSTE JUHTIMINE........................................................................................ 3 Muudatuste juhtimise protsess ja juhi roll...........................................................4 Muutusteks valmisoleku loomine.....................................................................4 Muudatuste protsess ja visioon........................................................................5 Muudatuste maksumus.................................................................................... 5 Erinevus ülemineku ja muudatuse vahel...................................
Kui muutuste protsess kujuneb organisatsioonis tõrgeteta, siis pole konkurentsis püsimine ohustatud. Juhul kui organisatsioonis tekivad muutuste läbiviimisel komplikatsioonid ning tõrked, siis on tulemus risti vastupidine. Muutuste üheks põhilisemaks probleemiks või siis nö tõrkeks võib pidada selles eksisteerivate töötajate vastasseisu. Seejuures ei ole tähtis, kas vastasseis leiab aset madalama või kõrgema tasandi töötajate seas. Samuti on oluline, et organisatsioon ei läheks vastuollu nii klientide või partneritega. Lühidalt vastuolu võib tekkida nii organisatsiooni siseselt kui ka selle väliselt. Seetõttu on organisatsiooni edukuse tagsmiseks ülimalt tähtis kaasata protsessi kõiki osapooli. Kui puudub info ja küllaldane arusaam, tekivad ka probleemid. Warren Bennis, kui juhtimisvaldkonna üks tuntumaid teerajajaid on öelnud, et kui saab teha ühe üldistuse eestvedamise ja muutuse kohta, siis ilma pühendunud järgijateta ei saa ükski
1. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon Kordamine eksamiks 1. Muudatuste mõiste ja olemus Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud vastupanu mingile survele või jõule. Organisatsiooni kontekstis on muudatus planeeritud või planeerimata vastus mingite jõudude survele, mis võivad olla organisatsioonivälised või sisesed. 2. Millised makrokeskkonna mõjurid kutsuvad esile muudatusi? Väliskeskkonnast avaldavad mõju tehnoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised jt muutused. 3. Millised organisatsioonisisesed tegurid kutsuvad esile muudatusi? Sisemistest teguritest võib vaadelda muutusi töötajate eesmärkides, töö iseloomus,
Kahesuunalist kommunikatsiooni vajame selleks, et: · teadvustada probleeme ja vaidlusküsimusi; · teha mõistetavaks seisukohti; · tõsta sihtgrupi teadlikkust; · saada tagasisidet; · pakkuda lahendusi; · saavutada kompromissi jne. Usalduslik ja siiras kommunikatsioon julgustab töötajaid. Ülioluline on kommunikatsioon, kuhu on haaratud kõik töötajad ja kogu muudatuse protsessi jooksul. Kommunikatsiooni plaani koostamine (mis, kus kellega...) hõlbustab kommunikatsiooni. Kogu teadaolevat informatsiooni tuleb jagada nii kiiresti kui võimalik. Tuleb silmas pidada, et tõeline kommunikatsioon on vestlus, kahe-suunaline ja tõsine diskussioon. See ei tohi olla lihtsalt juhtkonna poolne esitlus. Kommunikatsiooni planeerimisel on oluline: · tunda informatsiooni vastuvõtjat ja tajuda tema mõtlemisviisi;
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala TRANSFORMATIONAL LEADERSHIP MUUDATUSTE JUHTIMINE Kodutöö Juhendaja: Eneken Titov Tartu 2010 21.sajandi üks tähtsamaid väljakutseid organisatsioonidele konkurentsis püsimiseks on keskkonnas toimuvaid muudatusi ennetavate muutuste läbiviimine organisatsioonide seas. [1] Muudatuste juhtimine toimub siis, kui üks inimene algatab asendamas uuega vana tegevuse, teiste inimeste abil, eemärkide täitmise nimel. [10] 2000
* inimesed; * tegevused; * siseehitus; * ainelised ja rahalised varad. Igal organisatsioonil on oma iseloom ! See on suhtumiste ja väärtuste kogum, mida võib nimetada veel organisatsiooni ideoloogiaks : · Organisatsiooni kombed; · Traditsioonid; · Tõekspidamised; - s.o. ORGANISATSIOONIKULTUUR Annab organisatsioonile nn. oma näo. Iseloom paneb paika mida võib ja mida mitte. Selleks, et edasi minna, muutuda, kõike paremini teha, vajab organisatsioon inimeste abi. Organisatsioonikultuuri kolm peamist allkikat: · asutajad · väline keskkond · töötajad Kiired muutused organisatsiooni ümbritsevas keskkonnas toovad kaasa vajaduse läbi viia muudatusi ka organisatsiooni sees. Organisatsioonilisi muudatusi saab edukalt ellu viia ainult juhul, kui kõik organisatsioonis töötavad inimesed neid aktiivselt toetavad. Muudatuste edukus sõltub: · töötajate hoiakutest; · eestvedamisest; · organisatsioonikultuuri omadustest.
IRJ abil saab tagada organisatsioonile edu. Mõistet kasutatakse kahel erineval viisil: Kirjeldab juhtimistegevust üldiselt; Käsitleb inimeste juhtimist viisil, mis erineb täielikult personalijuhtimisest-erinev filosoofia, inimestele suunatud organisatsiooniline tegevus. 2. Inimressursi juhtimise eesmärgid, rollid ja ülesanded IRJ juhtimise eesmärgid: 1) Mehitamine- mingite funktsioonide jaoks inimtöötajate rakendamine. 2) Tulemustele orienteerumine 3) Muudatuste juhtimine 4) Administreerimine ROLLID JA ÜLESANDED: 1 IR J JU H T I Tu le m u s t e l M IN E e o r ie n t e e r it us M eh M uudat
Samuti peaks juht minu arvates olema hea suhtlemisoskusega ning empaatiavõimeline. Kui juht suhtub oma töötajatesse üleolevalt, siis on kõigil asjaosalistel raske oma tööülesandeid täita ja töökeskkonnas on liigne pinge, kuna kõik on veendunud, et juht ei hinda kunagi nende panust ja leiab alati põhjuse, mille kallal võtta. Juht peaks olema võimeline nägema, et töötajad on inimesed ja eksivad vahel. Juht peaks rääkima rahuliku hääletooniga, mida töötaja valesti tegi ja selgitama, kuidas tuleks asju tegelikult teha. Minu arvamus juhist on kujunenud sõprade, perekonna ja isikliku töökogemuse põhjal. 5. Milliste juhtimisteooriaga Sinu arusaam kõige paremini ühildub? Minu arusaam ühtib kõige paremini sellise juhtimisteooriaga nagu situatiivne juhtimisteooria täpsemalt selgitava juhtimisteooriaga. See tähendab, et juht on orienteerunud nii suhetele kui ka ülesannete täitmisele. Juht määrab ülesandeid ja abistab
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
Mainori Kõrgkool Ärijuhtimise instituut ÕPPIV ORGANISATSIOON Referaat aines Juhtimise alused Koostaja: Katri Kauniste Õpperühm: PS-1-S-E-Tln Õppejõud: Toomas Saal 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................
üksuse tegevuse toimimise eest. Tüüpiliselt on ta sidepidaja kõrgema juhtkonna või juhi ja esmatasandi juhi vahel. Sellel positsioonil töötamiseks võiks olla nõutav ülikooliharidus. Enamik muutusi organisatsioonis on seotud kas esma- või keskastme juhi töövaldkonnaga. Muudatused peegeldavad organisatsiooni vajadust vähendada kulutusi. Muudatustega püütakse suunata juhtimist rohkem detsentraliseeritud juhtimise suunas, et suurendada madalama taseme juhtide osalust. Muudatuste käigus kokkuhoitud ressursid saavad tuua kasu nii töötajatele, juhtidele kui ka klintidele. Säästetud raha võimaldab omakorda kasutada uuenduslikke töövõtteid või võtta tööle lisapersonali. Selline juhtimise detsentraliseerimine võimaldab paremat enesetunnet nii juhtidele kui kogu personalile. Juhi erinevad rollid 8 2.2 JUHID VALDKONDADE JÄRGI Juhtimisvaldkondade järgi jagunevad juhid:
julgustab püstitama suuri eesmärke. Idealiseeritud mõju- juht on oma töötajatele eeskujuks. Käitub optimistlikult, esekindlalt ja väljendab usku püstitatud eesmärkide saavutamisse. Võtab vastutuse oma otsuste ja tegude eest. Töötajad usaldavad oma liidrit ja loovad temaga emotsionaalseid seoseid. Juhtimine vigade kaudu- juht kaardistab ja parandab vigu, sekkub kui töö ei kulge plaanipäraselt . Tegevusest sõltuvad tasud- töötaja panusele ja jõupingutusele, mis vastab tulemusele. 7. Klassikalised juhtimisstiilid. Autoritaarne ehk võimukas liider- kus juht on orienteeritud ülesannete täitmisele. Otsuste tegemisel lähtub enda seisukohtadest ja huvidest. Grupi liikmetelt nõutakse allumist ja korralduste täitmist, tunnustab vastavalt allumisele. hoiab eemale grupi tegevusest. Demokraatlik liider- orienteeritud grupi suhetele kui ka ülesannete täitmisele
osale. Näide: Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades tööväikestesse standardiseeritud tööülesannetesse, mida sooritati korduvalt, oli Ford võimeline tootma ühe auto iga 10 sekundi järel, samal ajal kasutades töötajaid, kellel olid suhteliselt piiratud oskused 5. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Tööde rotatsiooniks nimetatakse töötaja ajutist töötamist erinevates allüksustes ja ametikohtadel, mille käigus saab ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohtadel. Selliselt arendamist kasutatakse sageli juhtide puhul. 6. Mida nimetatakse töö laiendamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö laiendamine - suurendatakse töötajatele antud ülesannete arvu. 7. Mida nimetatakse töö rikastamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide.
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu).
............1 2. Planeerimine ja strateegiline juhtimine..............................................................2 3. Delegeerimine.....................................................................................................3 4. Kontrollimine......................................................................................................3 5. Motiveerimine.....................................................................................................4 6. Muudatuste juhtimine.........................................................................................5 7. Personalijuhtimine...............................................................................................5 8. Kokkuvõte..........................................................................................................6 9. Kasutatud materjal..............................................................................................7 Sissejuhatus
Organisatsiooniõpetuse konspekt Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist
Näide: juust puuviljadega, juust moosiga; JOKK · või Kujundada uus tähendus. Näide projektipõhine majandamine, pankuri staatus... 3. Org. Innov. Etapid Innovatsiooniprotsessi etapid: 1. Otsimine: sise- ja väliskeskkonna uurimine muudatusvõimaluste ja ohtude märkamiseks, signaalide töötlemiseks 2. Valik otsus millistele signaalidele reageerida, sisaldab - riskide ja võimaluste hindamist - valikut kuidas? ehk signaalile tähenduse andmist 3. Elluviimine 1) Hankida teadmised muudatuse läbiviimiseks: teadustöö, turu-uuring, tehnoloogiasiire, strateegilised liidud jms 2) Teostada projekt ebakindlates oludes, lahendada probleeme, ületada vastuseisu 3) Käivitada/ juurutada muudatus ja läbi viia esmane kohandamine 4) Säilitada kohandamine ja harjuda seda kasutama vrs muuta algset ideed, re-innoveerida 4. Õppimine läbitud protsessi läbitöötamine 4. E. Schein Edgar Schein jõudis organisatsioonikultuuri käsitluse loomiseni töötajate karjääriuuringuid
põhjendatud viisil. 4. Töö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt · Frank ja Lillian Gilbrethtöö lihtsustamise põhimõtted (Uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat) · Henry Gantt töö planeerimine, Gantti tabel(ühel teljel töö, teisel aeg), tegeles veel majanduse sotsiaalse vastutuse probleemiga. Oluline tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. 30. 31. Administratiivne koolkond · Keskendub sellele, kuidas organisatsioon tuleks üles ehitada ja kuidas peaks toimime, et tagada efektiivne juhtimine. · Henry Fayol : 5 juhtimise osategevust: planeerimine, organiseerimine, käsutamine, koordineerimine, kontroll. 14 juhtimise printsiipi rõhutas, et suhtlemine on vajalik organisatsiooni madalaimalt tasemelt tipuni 32. 33. Bürokraatlik koolkond · Max Weber(1864-1920) Sõnastas bürokraatiale iseloomulikud tunnused. Defineeris kolme tüüpi autoriteedi olemasolu: 1
● • Paindlik, st. kui on vaja, peab olema võimalik otsust muuta või selles korrektiivi teha. ● • Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. ● • Täpselt adresseeritud, peab olema ära näidatud täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim: • Tasu- alluvad tajuvad et juhil on ressursse kas edutamiseks, palgatõusuks, parematele tingimustele viimiseks. Mõju tekib kui juht oskab näidata et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos. • Karistus- inimeses tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi kui nad ei allu. • Sundus
......11 4.4 Organisatsioonikultuuri tüüp..............................................................................12 5 otsustamine................................................................................................................13 5.1 Otsustamisprotsess.............................................................................................13 5.2 Koosoleku läbiviimise viis.................................................................................14 6 Muudatuste juhtimine................................................................................................15 6.1 Muudatus müügi valdkonnas..............................................................................15 6.2 Muudatuste juhtimise protsess...........................................................................15 6.3 Hinnang muudatuse juhimise protsessile...........................................................15 7 Töörahulolu uuring..............................
2. Päevakord 3. Osavõtjad 4. Aeg, kestvus 5. Osavõtjate ettevalmistus 6. Sõnavõtjad 7. Juhataja, reglement, protokoll 8. Otsus 9. Järelekontrollisüsteem MUUDATUSTE JUHTIMINE Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud või planeerimata vastupanu mingile survele või jõule. Tehnoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised ja konkurentsijõud on sundinud organisatsioone muutustele aastakümneid. Organisatsiooniliste muudatuste edu on tingitud seitsmest mõjurist, millele tuleb muutuste planeerimisel tähelepanu pöörata. Need seitse mõjurit on (Ackerman, Anderson): 1. Keskkond (sotsiaalne; äriline-, majanduslik; poliitiline; riiklik; tehnoloogiline; demograafiline; õiguslik; looduslik keskkond) 2. Turust tingitud mõjurid (klientide ootused ja vajadused määravad ettevõtte tegutsemise alused konkreetsel turul) 3
Tõsta klientide ja töötajate rahulolu seeläbi paranda klientide hinnangut teenindusele. Samuti taastada hea õhkond ja usaldus töötajate vahel. Muuta tulemustasusüsteem efektiivsemaks. Selle muutmine võib osutuda keeruliseks, kuna teise juhtimisstiili õppimine võtab aega ning nõuab oma vea tunnistamist. Samuti elluviidud tegevuste tulemusi saab näha alles aja jooksul. Tekitab ajutiselt segaduse töötegemises ja tööefektiivsuse languse. Võib tekkida tugev vastuolu muudatuse elluviimisel, samuti on see kulukas. Ka võib probleemiks osutuda, et kõiki töötajaid ei pruugi olla lihtne kaasata, kas teadmiste või oskuste puudumise tõttu. 5 JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS 2. OLUKORRA HINDAMINE Kommunikatsiooni probleemid Puudub otsekontakt kontori juhataja ja töötajate vahel (Anni konfliktne iseloom). Organisatsioon on killustatud, st eri osakonnad on on teineteisest liiga eraldatud.
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse,
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
Siirmise /Delegeerimise mõiste. Siirmise /Delegeerimise sisu. + Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu. + Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. + Personali värbamine ja valik. + Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. + Suhtlemisbarjäärid. + Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. + Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad tegurid. + 1 Organisatsiooni definitsioon + Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või
Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskus: oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd. Kontseptuaalsed oskused: võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid levima 20 saj. alguses. Tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma: Teaduslik juhtimine: F. Taylor- lõi nn. teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi ( töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks/ töötaja oskused ja
IS/IT juhte ja nende vastutusi IS/IT juhte ja nende põhivastutusi: · Infosüsteemi juht (Chief Information Officer (CIO)) - IS/IT-d puudutava tulevikuvisiooni loomine, IS strateegia koostamine; IS-i valitsuse ülesehituse loomine; IS/IT projektide portfelli kokkupanek; organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine · infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer (CTO) või IT Manager) - IT strateegia väljatöötamine · IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine Süsteemina käsitlemine Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking) Probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemata, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana.
Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp Juhtimise teooriad Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Koolkondade ajalist järgnevust arvesse võttes jaotatakse juhtimisteooriad klassikalisteks ning nüüdisaegseteks teooriateks (Bateman, Snell, 1996: 31). Klassikalised teooriad · teaduslik juhtimine · bürokraatia koolkond · administratiivne juhtimine
annaabi.ee 
