Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mürgid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mürgised, sookail, mürgistus, nokkloom, kobra, jugapuu, näsiniin, kerakala, sookailu, mürgitus, mürgid, puukonn, käbid, surmav, konnad, kalad, kärbseseen, ammust, juha, mürgitused, marikäbid, näsiniine, põletus, imetaja, madu, osutub, hingamis, mesilasmürk, loomsed, imetajad, austraalia, maod, mesilane, jugapuud, kaunid, marjad, limaskestade.......................................................................8 Harilik leseleht- Maianthemum bifolium................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Selles töös käsitlen tuntud taimi, mis on mürgised. Samuti on enamus taimedest ka raviva toimega. Taimedeks valisin mürkputke, hariliku maikellukese, hariliku jugapuu, hariliku näsiniine ning hariliku leselehe. Valisin selle teema ja need taimed seetõttu, et need on Eestis laialt levinud ja tihtipeale inimesed ei oskagi oodata, milliseid omadusi nendel taimedel on. Töö eesmärgiks on tutvustada nende taimede negatiivset ja positiivset mõju tervisele. Samuti
elutegevust ning mis toovad esile mürgistuse sümtomid. Raske mürgistuse korral inimene sureb. Mürgid satuvad põhiliselt organismi suu, naha, hingamiselundite ning haavade kaudu. Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid ning mineraalseid mürke, millele on lisandunud sünteetiliselt saadud mürgid. Kõik ained on suurte kogustena mürgid, seetõttu iseloomustabki mürke surmav annus. Eestis on ohtlikumateks mürktaimedeks mürk- surmaputk, kukehari, näsiniin, sügislill, käoking, koera-pöörirohi, ning jugapuu oksa ja seemned. Seega peab väga täpselt teadma mida ja millega koos kasutada kui üldse kasutada. 3 Üldisemat mürkidest Eelmisel sajandil peeti tähtsamate mürkidena vesiniktsüniidhapet ehk sinihapet ja arseeniühendit. Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat
..................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 1 SISSEJUHATUS Referaat on koostatud Hüdrobioloogia õppeprogrammi raames. Autor valis oma uuritavaks veeloomaks kerakala, kuna tundis huvi antud kala välimuse vastu. Töös tuleb juttu kerakala levikust ja paljunemisest meres ning magevetes. Keskendutakse kerakala unikaalsele välimusele, mürgisusele ning seda tekitavale toksiinile. Vaatluse all on kala huvitavad kaitsemehhanismid. Autor seletab kerakala ohtlikkust söömisel ning räägib, mis juhtub siis kui kerakala hooletult söögiks tarbida. 3
Taimede valik referaati on tehtud selle põhjal, mis taimed kõige suurema tõenäosusega linnalaste kodude läheduses ja kodus kasvavad. Kindlasti ei ole see nimekiri lõplik. Taimedest on kirjutatud lühidalt, keskendudes ainult taime mürgisuse kirjeldamisele. Mürktaimed Mürktaimede iseloomustus Mürktaimi iseloomustab see, et nendes sisaldub aineid, mis juba väga väikestes kogustes inimorganismis mürgistusi võivad põhjustada. Mürgistus võib väljenduda närvisüsteemi, vereringe ja seedekulgla kahjustustes või allergia tekkes. Mürgiste ainete kogus erinevates taimeliikides on erinev; samuti erineb taime erinevates organites mürgiste ainete osakaal: mürgised võivad olla ainult lehed, seemned või viljad, aga mürgine võib olla ka terve taim. Taimede mürgisus võib sõltuda ka taime arengujärgust ja kasvukohast (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008).
vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse. Mürgistus ilmneb paar tundi peale marikäbide söömist ning ilma vahelesegamiseta saabub surm. Esmaabiks tuleb kannatanule kiiresti anda veega purustatud sütt. Marikäbid ei ole tegelikult tervenisti mürgised. Punane lihakas kest mürgise seemne
.................................................................................13 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris).................................................................................13 5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks..............................................................................14 5.1. Arukask (Betula pendlita)............................................................................................14 5.2. Jugapuu (Taxus baccata)..............................................................................................15 5.3. Harilik kadakas (Juniperus communis)........................................................................15 5.4. Mets-kibuvits (Rosa majalis).......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6
Kibuvitsad Tuhkpuud Näsiniin sama laadne Tuhkpuuga,puidu eesmärgl ei kasutata. Võõrpuud Lehis üle 200 eestis kasvatatud Vigalas, oodis ja võrumaal. Väärtusliku puiduga Hobuksastan Paplid Elupuu Sirelid Kirsipuu- 0,2 hektarit maguskirsi palgimetsa, Parasaarel Astelpaju Puidu tugevus Suured puud on pehmema puiduga, väikesed põõsad on tugevamad. Mänd, kuusk haab,lepad, paju, pärn- pehmed puud. Pikaealisemad puud on kõvemad. Kuslapuu on üks kõige kõvemaid. Näsiniin oli kõigepehmem. Keskel lülipuit ja väljas maltspuit. Lülipuit tüve sees on taime poolt suretatud puit. See on suetud ja konserveeritud. Tavaliset tumedam(parkained). Maltspuit on heledam ja sagel pehmem. Lülipuit mädananeb palju aegasemlt, maltspuit mädaneb kiiresti pehmeks pudiks. Seened aga ronivad sisse ja vivad seest mädandamahakata. Lülipuidu veejuhtivus on väga halb, ei ima ka vett sisse.
........................................................................................13 5.4Toit.......................................................................................................................14 5.5Vaktsiinid.............................................................................................................14 5.6Mürgistused.........................................................................................................14 5.6.1Äge mürgistus...............................................................................................15 5.6.2Krooniline mürgistus....................................................................................15 5.6.3Elavhõbeda mõju lootele..............................................................................16 5.6.4Annused........................................................................................................16 5.6
.............................................6 Angervaks...............................................................................................................................7 Üheksavägine.........................................................................................................................7 Valge ristik............................................................................................................................7 Sookail....................................................................................................................................7 Pune.......................................................................................................................................7 Petersellitee ...........................................................................................................................8 Võilill ..............................................
..............................................48 31. Syringa vulgaris - harilik sirel......................................................................................................48 31.1 Liigi lühikirjeldus...................................................................................................................48 31.2. Hariliku sireli hooldusjuhend................................................................................................49 32. Taxus baccata - harilik jugapuu....................................................................................................49 32.1 Harilik jugapuu.......................................................................................................................49 32.2 Hooldus...................................................................................................................................50 33.Thuja - perekond Elupuu..............................................................................
inhibiitoreid, on siinkohal mõtet puudutada vaid proteaaside inhibiitoreid. Neid leidub sellistes taimedes nagu sojauba (Kunitzi inhibiitor) ja teised oad, hernes, teraviljad, ristik, kartul jt. Suures enamuses on nad trüpsiini, leidub aga ka kümotrüpsiini ning karboksüpeptidaas B inhibiitoreid. On vähe tõenäoline, et keegi sööb mingit ühte toorest inhibiitoriallikat nii palju, et järgneda võiks tõsine akuutne mürgistus. · Siiski on näidatud, et ka erinevate proteaasi inhibiitorite söömine võib suurendada pankrease hüpertroofia ja vähi riski. Ensüümi molekuli seondumisel inhibiitoriga saab pankreas signaali ensüümi uute molekulide sünteesiks, mis võib viia pankrease koe hüpertroofiani alkaloidid Lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised ühendid e. alkaloidid omavad taimedes kaitsefunktsiooni rohusööjate loomade ning parasiitide ja putukate eemalepeletamiseks.
Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia
Elupuu tagasilõikamine.............................................................................................................. 50 Elujõulisuse suurendamine, hooldus.......................................................................................... 50 Kosmeetiline hooldus................................................................................................................. 51 4 HARILIK JUGAPUU ....................................................................................................................52 Iseloomustus ja kasutus.............................................................................................................. 52 Hooldus.......................................................................................................................................53 MÄGIMÄND................................................................................
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
............................................................................. 24 Iseloomustus..........................................................................................................................24 Hooldus................................................................................................................................. 25 JUGAPUU (Taxus)................................................................................................................... 26 Jugapuu iseloomustus........................................................................................................... 26 Harilik jugapuu..................................................................................................................... 26 Hooldus................................................................................................................................. 27 ELUPUU (Thuja).................................................................................
polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, mida meelega lisatakse toidule (lisaained). Kuigi neid eelnevalt põhjalikult uuritakse, võivad nad uues keskkonnas muutuda mürgisteks. Toit pole kunagi valmis, (bio)keemilised protsessid jätkuvad ka temas säilitamisel, mille käigus võivad tekkida uued ohtlikud ained
P4O10 molekuli struktuur (Joonise allikas: http://www.3dchem.com/inorganics/P4O10.jpg ) Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid. Vee liitumine tetrafosfordekaoksiidile kulgeb tegelikult astmeliselt. Kõigepealt tekib metafosforhape HPO3 , mis on tuntud ainult polümeerina (HPO3)x X>2. Edasi tetrafosforhape H4P2O7 ja alles lõpuks ortofosforhape. Meta- ja tetafosfaadid on mürgised, kuid fosforhappe lahjendatud lahustes neid pole . Happelise oksiidina reageerib ta aluste ja aluseliste oksiididega moodustades vastavaid fosfaate. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 8 Olenevalt tingimustest võib fosfor(V)oksiid esineda ka suuremate polümeeridena, kuid polümeerset fosfor(V)oksiidi koostist väljendatake lihtsustatult valemiga P2O5.
.........................................................................33 Sorbus aucuparia ...................................................................................................................... 34 Harilik pihlakas................................................................................................................34 Taxus baccota ........................................................................................................................... 35 Jugapuu ............................................................................................................................35 Thuja......................................................................................................................................... 36 Elupuu ..............................................................................................................................36 Kasutatud kirjandus.................................................................
Rahvakalendris oli ülase õitsemisaeg külviaja alguse märgiks. Võsaülane puhkeb aprilli lõpus, peale sinilille, kuid paljudest teistest siiski varem. Varajane õitsemine on võimalik tänu eelmisel aastal risoomi kogutud varuainetele. Viljaks on rohketest üheseemnelistest pähklikestest koguvili, mis valmib maikuu lõpus. Takel- ja sipelglevi. Kasutamine: tulikalistele omase alkaloidi protoanemoniini tõttu on kõik taimeosad mürgised, värskelt loomad neid ei söö. Ravimtaimena ohtlik; anemoniin ärritab nahka ja põhjustab punetust ning sügelemist, nahk tursub ja moodustuvad villid. On teada, et veel hiljuti valmistasid apteekrid võsaülaseleotisest tedretähtedevastast vahendit. Mõnel pool Põhja-Euroopas oli varem kombeks ära süüa esimene võsaülane, mis kevadel leiti; see pidi kaitsma haiguste, eriti halltõve eest terve aasta.
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
· joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus (ingl rush 'palavik'), eriti selge on see tunne heroiini süstimise korral · sügav heaolu- ja õnnetunne · tuimus ja vähenenud valutundlikkus · kapseldunud, äraolev tunne · halvenenud aja- ja ruumitaju · kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine · kehafunktsioonid on pärsitud · üledoseerimise korral kiiresti kulgev surmav mürgitus, tekitab hingamiselundite halvatus Opiaadijoobe kestus sõltub annuse suurusest ja narkomaani kohanemusest. Joove võib püsida mitu tundi. Heroiinijoove on lühike- 4-6 tundi, morfiinijoove kestab 6-8 tundi. Pideva kasutamise korral püsib metadooni valuvaigistav mõju kuni 12 tundi. Opiaadijoobe tunnused 1. Füüsilised häired: · ahenenud pupillid ("nagu nõelapead") ja ainitine pilk · rippuvad silmalaud
paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. 19 Pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra. Inimene ei ole nii tundlik neile mürkidele, kuid mõne tunni pärast võivad nad halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada. Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra. Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda esmaabiks veega segatud pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse. Kuna risoom on suhteliselt magusa maitsega, siis võivad nii mets- kui kodusead
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
Ei kajastu klassifikatsioonis (tüpoloogias). Rabastuvad metsad · Metsad, mille muld on veega küllastunud ning millele on iseloomulik suhteliselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Muld on happelise reaktsiooniga. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. Hästi väljakujunenud on puhmarinne; samblarinne tüse. Eesti metsadest moodustavad rabastuvad metsad vaid 1%. Rühma kuuluvad sinika ja karusambla kasvukohatüübid sinikas, sookail POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED: Aruniidud ja puisrohumaad Pärandkooslustest üldiselt: Pärand- ehk poollooduslike kooslustena mõistetakse eelkõige lagedaid, traditsiooniliselt majandatavaid rohumaid või puude-põõsastega rohumaid. Poollooduslikud kooslused püsivad üksnes inimtegevuse kestes, niitmise ja karjatamise abil. Kui see lõpeb, võsastub rohumaa varem või hiljem jälle. Pärandkoosluste, eriti puisniitude kõrgaeg oli umbes sajand tagasi, mil nende pindala küündis 18 000
BaCl2 (kristallhüdraadi BaCl2.2H2O kujul) kasutatakse SO42- kvalit. ja kvant. määramiseks (sel kujul määratakse sageli üldse väävlit loodusobjektides) Raadiumi kasutatakse sageli halogeniidide (kloriidi, bromiidi) kujul. Raadiumhalogeniidid (peale RaF2) on vees kergestilahustuvad (eriti RaBr2) kristallained. tänapäeval on raadiumil meditsiinis väike tähtsus, peam. radoonivannide allikana segus Be-ga – neutronite “miniallikas” Kõik raadiumi ühendid on väga mürgised puhtal kujul kõrgema temperatuuriga kui keskkond helenduvad radioaktiivsuse (eriti kiirguse -komponendi) tõttu ohtlikud 2.3.4.4. Sulfaadid 2. rühma elementide sulfaadid MeSO4: kõik värvitud kristallained BeSO4 hüdrolüüsub vees, MgSO4 lahustub hästi, kõik ülejäänud 4 vähesel määral (ka RaSO4 lahustuvus on väike: ainult 2.10-4%). Märkimisväärset kasutamist leiavad Ca, Mg ja Ba sulfaadid.
Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. 14. Mets ja temperatuur. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel
19 Taimsed taastumisvahendid Ravimtaimed Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti kutsub osa taimi esile allergiat.
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad
+ sõlyumatus keskkonnast. - suured energaatilised kulutused ja neid süüakse AH pärast. b) Organismid, kes vajavad teatud AH-sid valmiskujul toiduga. (loomad) + väike energia ja eelühendite kulu (-15%) - sõltuvus kättesaadavast toidust. Peptiidid Peptiidid - kni 100st omavahel seotud aminohappejäägist koosnevad väikse massiga molekulid. Enamikel peptiitidel on organismile väga võimas mõju : N : peptiidhormoonid - kasvuhormoon. N2 : paljud peptiidid on mürgised (Amanitiin) N3 : Bakterite mürgid : a) Kooleratoksiin (takistab vee imendumist soolestikku ja inimene sureb veepuudusesse. b) Botulismitekitaja toksiin - kahjustab närviülekandeid. (kõige mürgisem looduslik ühend (leidub konservides)). N4 : Neuropeptiidid. Aju sünteesitud peptiidid. (mõjutavad tundeid ja emotsioone. Valgumolekulide määratlus : Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest.
Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25 % maailma toidutaimedest. Putukaid tõrjutakse mürkidega ja muul viisil. Tänapäeval on teadlased loonud mitmesuguseid taimesorte, mida putukad ei sööja seetõttu pole nende taimede põllul enam putukamürke vaja kasutada. Näiteks on viidud kartulitaimedesse mullabakterite geene (pärilikkusainet), mistõttu hakkavad taimed tootma aineid, mis on kartulimardikale mürgised. Selline mürk on ohtlik vaid kindlale putukaliigile ega kahjusta teisi loomi või inimest. Niisuguseid taimi nimetatakse GM- taimedeks ehk geneetiliselt muundatud taimedeks. Pilt ja alltekst: Kartulimardikad on ohtlikud kahjurid (pildil valmik ja vastne), kes võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad? Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised. Osa veeloomi on filtreerijad, kes sõeluvad veest toiduosakesi või väikseid organisme
hingamine, madal vererõhk. Psüühilised: ükskõiksus, unisus, suure annuse korral ka teadvuse kadumise oht. Võivad tekkida kõnehäired, väheneb valutundlikkus. Opiaatide lühiajaline toime Opiaatide lühiajalisel tarvitamisel tekib sügav heaolu- ja õnnetunne ja lõõgastatus, väheneb valutundlikkus. Tarvitajad muutuvad tuimaks ja äraolevaks, halvenevad aja- ja ruumitaju, kõne muutub segaseks ja liigutused aeglustuvad. Üledoseerimise korral on võimalik kiire mürgistus, mis tekitab hingamiselundite halvatuse ja lõpeb surmaga. Opiaatide pikaajaline toime Opiaatide pikemaajalise tarvitamise tulemusel muutub vähetõhusaks organismi immuunsüsteemi talitlus, mis omakorda (koos tõenäolise süstimise mittesteriilsusega) suurendab hepatiiti ja HI-viirusesse nakatumise ohtu. Tekivad isutus ja kõhukinnisus. Opiaadid võivad mõjutada nii mehe kui naise viljakust ja vahel põhjustada lastetust
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
annaabi.ee 
