.................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 1 SISSEJUHATUS Referaat on koostatud Hüdrobioloogia õppeprogrammi raames. Autor valis oma uuritavaks veeloomaks kerakala, kuna tundis huvi antud kala välimuse vastu. Töös tuleb juttu kerakala levikust ja paljunemisest meres ning magevetes. Keskendutakse kerakala unikaalsele välimusele, mürgisusele ning seda tekitavale toksiinile. Vaatluse all on kala huvitavad kaitsemehhanismid. Autor seletab kerakala ohtlikkust söömisel ning räägib, mis juhtub siis kui kerakala hooletult söögiks tarbida. 3
Kerakala Kerakala ehk fugu on Jaapani kala, mis võib mürgiseks osutuda, kui seda natkue valesti valmistada. Kerakala sisaldab mürki tetrodoksiini, mis on palju kordi tugevam taimse päritoluga kuraarest. Kerakala mürki saanu võib surra pooleteise tunni jooksul. Kerakalal on üliteravad hambad, mis koosnevad neljast plaadist. Kala hammaste järgi on ka temas sisalduv mürk tetradotoksiin nime saanud. Tetras tähendab nelja ja odontos hammast. Kerakala on tuntud selle poolest, et rünnaku korral muutub ta keha umbes kaks korda suuremaks ning ta jääb nagu pallina vee peale hulpima. Teda peetakse Jaapanis delikatessiks. Ühes kerakalas leiduv tetradotoksiin võib tappa 30 inimest
· Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. · Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. · Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). · Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et muutub kera või põiesarnaseks. · Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha ogad tõusevad püsti nagu siilil ning on kindlaks kaitseks vaenlaste vastu. · Kui hädaoht möödub, laseb kerakala oma vatsast õhu välja, laskub sügavamale ning tema keha omandab uuesti värtnataolise kuju. Kerakala · Troopikameredes elab hiiglaslik, üle 1000 kg
molekulmassiga, millel on ainulaadne ,,jalgpalli-kujuline" struktuur." Nii defineeris tertodoksiini Harry Mosher, kes tegi 1960. ndatel kindlaks TTX-i keemilise struktuuri, eraldades mürgise molekuli vesilikest, kes asustasid Stanfordi linnas asuvat järve Lagunita. [1, 2] Tetrodotoksiin (TTX) on merelise päritoluga mürk, mis on oma nime saanud kala järgi, kelles see mürk avastati- Tetraodontiformes (tetras tähendab neli ja odontos hammast) ehk eestikeelse nimetusega jaapani kerakala. TTX on värvitu, teadaolevalt lõhnatu, kristalliline, kuumakindel (va leelistelistes keskkondades), nõrgalt aluseline (pKa=8,7), vees lahustuv mittevalguline aine, mis äärmiselt tugevatoimelise (umbes 10 000 korda tugevam toksiin kui kaaliumtsüaniid) närvimürgina täidab kaitsefunktsiooni mitmete mereasukate (sealhulgas fugu ehk jaapani kerakala jt) elus. [2, 3] 1.2 Ülevaatlik informatsioon tetrodotoksiinist Molekulvalem: C11H17N3O8 Molaarmass: 319.2706 g/mol Molaarruumala: 114
.................................................................................8 2.3 Mürgised maod..................................................................................................................8 Egiptuse kobra............................................................................................................................8 2.4 Mürgised kalad..................................................................................................................9 Kerakala.....................................................................................................................................9 2.5 Mürgised seened..............................................................................................................10 Valge kärbseseen......................................................................................................................10 2.6 Mürgised putukad...................................................................
Linux on üks n-ö liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid operatsioonisüsteeme. Linuxit levitatakse distributsioonide ehk lühemalt distrode kujul. Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel. UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Selles õppematerjalis heidame ainult põgusa pilgu sellele teemale ja esitame ainult kõige olulisema. FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt o...
vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon Looduslikult kõige mürgisemad ühendid ongi valgud: a) baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele. Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid b) riitsinus ehk ritsiin, mis hävitab rakkude membraantranspordi, mis hävitab raku c) kerakala mürk tetrodotoksin blokeerib närviülekande, teadvus säilub surmahetkeni 6. Detoksikatsiooni ehk vastumürgifunktsioon Valgud seovad endaga pöördumatult teatud spetsiifilisi mürke a) nt raskmetalle b) alkaloide (taimsed), esmaabiks piim, toores munavalge. 7. Retseptoorne a) valgulised retseprotid valgu välispinnal, mis võtavad signaalmolekule b) valgustundlike valkude lagunemine silma võrkkestas ja elektriliste signaalide teke:
Mürk on küllaldane peamiselt putukate surmamiseks. Siiski on mõned ämblikud inimesele väga ohtlikud, tuntumad on Lõuna-Euroopast Hiinani levinud karakurt ja Ameerikas elav nn must lesk. Ämblike mürgid on valgulised nagu maomürgidki. Mesilaste ja herilaste mürgi põhikomponentideks on samuti valgud. Paljudel troopikakaladel on uimekiired ja ogad mürgised ning ka inimesele ohtlikud. Eriti tugevaid mürke leidub kerakalade siseelundites ja kõhukelmes, nende lihas aga mürke ei ole. Kerakala mürk on tetrodotoksiin. Kahepaiksete nahk sisaldab mitmesuguseid mürke, mis võivad olla väga tugevad. Näiteks Lõuna-Ameerikas elava väikese konna, kohaliku nimega cocoy, naha ekstraktist on inidaanlased aastasadu valmistanud noolemürki. Selle põhikomponendiks on batrahhotoksiin. Maomürgid koosnevad valkudest ja neid on kahte liiki. Kobrade mürgi põhiosaks on neurotoksiinid, mis halvavad kesknärvisüsteemi, südame ja vereringe. Näiteks 6..
kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). Pilt 1. Ogahai ehk merikoger.(Squalus acanthias) ( http://www.arkive.org/media/AA/AA81F1AE-E4D2-4C7A-AD44- 2C2C2A6F5CE2/Presentation.Large/Spinydogfishswimmingamongstweed.jpg) Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et muutub kera või põiesarnaseks. Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha ogad tõusevad püsti nagu siilil ning on kindlaks kaitseks vaenlaste vastu. Ja ka sellele irevile aetud teravate lõugadega hernehirmutise kohutav välimus ajab kallaletungijaile hirmu peale. Kui hädaoht möödub, laseb kerakala oma vatsast õhu välja, laskub sügavamale ning tema keha omandab uuesti värtnataolise kuju.
8) Toksilisuse funktsioon looduslikest ühenditest on teatud valgud kõige mürgisemad. Bakteritest botuliini, botulismi tekitaja. Botoks ravi halvata närvi ülekanne lihaste vahe, miimilised lihased halvata, nägu muutub siledaks aga emotsioone ei saa enam väljendada, mõne aja jooksul süsteem jälle taastub. Taimedest kõige mürgisemaks valguks on ritsiin. Seentest kõige mürgisemaks valgust on amanitiin, falloidiin. Kõige mürgisem valk loomadel on kerakala valk tetrodotoksiin. 9) Detoksifikatsiooni funktsioon valgud võivad pöördumatult siduda teatud kahjulikke ühendeid. a) raskmetallid. b) valgud vähendavad alkaloidide mõju kohvi või tee joomine piima või koorega. 10) Varuaineline funktsioon. Nt seemnete ja viljade valgud, sojauba 36% valke. Loomorganismides varuvalgud vaid tinglikud muna, piima valgud. Indiviidi tasandil on varuvalguks lihaste valgud. 11) Temperatuuri muutude eest kaitsvad valgud
akende. Tänavaäärsetel lettidel küpsetatakse aga kõigi slime all valget peakapsast nii, et see meenutab samal ajal nii pannkooki kui ka kartulirösti. Euroopa grillrestoranide asemel on Jaapanis söögikohad, mis on keskendunud ainult kanavarda, paneeritud sealihasnitsli või kliendi silme all praetava paksu biifsteegi valmistamisele. Meie mõistes kalarestoraniks tuleb pidada jaapanlaste unagi-ya'd (angerjarestorani) või ülipeent söögikohta, kus pakutakse fugu't, mürgise kerakala eriti hoolikalt töödeldud liha, ning loomulikult ka toore kala restorani või sushibaari. Isegi taimetoidurestoran pole sageli üksnes taimetoidule spetsialiseerunud. Väikestes tänavale avatud toidukohtades saab tellida traditsioonilisi kapsapannkooke okonomiyaki't. Suurepärast taimetoitu pakuvad templirestoranid ning kes suudab leppida ultrakergete maitsetega, lasku aga hea maitsta. Hoogustunud reisimine ja huvi teiste maade köökide vastu rikastab ka jaapanlaste
Kõrgermate kiiruimsete selgroog koosneb luulistest selgroolülidest. Seedekulgla lõpeb pärakuga. Hingamiselunditeks kopsud ja ujupõis. Lahksugulised. Kehakuju tüübid: Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu); Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).;Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala); Dorsoventraalselt lamendunud (rai, lest); Madujas (angerjas, merinõel, mureen); Lintjas (lintsaba); Kerajas (kerakala); Nõeljas (merinõel) Suuava asetus ja tüübid: otsseisune tavaliselt (koha, haug); alaseisune põhjast oituvatel kaladel (vimb, tuur); ülaseisune pinnalt toituvatel kaladel (mudamaim, mudakala); väljasopistuv otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala); lehtrikujuline (silm). Soomuste tüübid: 1. Plakoidsoomused (kõhrkaladel) 2. Ganoid- ehk vaapsoomused (vaaphaug, tuur) 3.
nahas tõelised soomused, puudub hingats, lõpusepilude vaheseinad taandunud, südames arterioossibul N ogalik, ronikala Kehakuju tüübid:• Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu)• Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).• Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala)• Dorsoventraalselt lamendunud (rai, lest)• Madujas (angerjas, merinõel, mureen) • Lintjas (lintsaba)• Kerajas (kerakala)• Nõeljas (merinõel) Suuava asetus ja tüübid:• otsseisune – tavaliselt (koha, haug)• alaseisune – põhjast oituvatel kaladel (vimb, tuur)• ülaseisune – pinnalt toituvatel kaladel(mudamaim, mudakala)• väljasopistuv – otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala)• (lehtrikujuline – silm) Sabauimede tüübid:• homotserkne ehk võrdhõlmne(enamikul) • samahõlmne ehk isotserkne (tursk) • erihõlmne ehk heterotserkne (hai, tuur) Soomuste tüübid:1
· närvirakkude membraanis paiknevate naatriumkanalite talitluse blokeerimine · takistab elektriliste impulsside teket ja levikut, koos närvirakkude talitluse häirumisega kahjustub ka lihastegevus. Et toksiin on termostabiilne, ei ole mürgist vabanemisel abi ka pikaajalisest kuumutamisest. Mitmete luukalade perekonda kuuluvate kalade söömine põhjustab inimesel fugu e. tetrodotoksiini (TTX) mürgistust. Kõige sagedamini esineb mürgistusi kerakala (Fugu) söömisel, mis on Jaapanis hinnatud delikatess. TTX on leitud ka paljudes teistes elusorganismides, nagu tähtkalad (Astropecten sp.), ksantiinkrabid (Atregatis floridus), lameussid (Planocera multitentaculata), konnade nahas (Atelopus sp.) jt. tsiguatoksiin · USA-s üks neljast põhilisest mereandide poolt põhjustatud mürgistusest. Troopiliste riffide (35° põhja- ja lõunalaiuste vahel, eriti Kariibi meres, aga ka mujal) kaladega seotud
Looduslik valik geenikomplektide alusel, millised geenid lähevad edasi ja millised jäävad. 94 Genoomide suurus - kõige väiksemad genoomid on endosümbiontsetel bakteritel. Carsonella rudii 160 kb (kõige suuremate viiruste genoomid on pea 10x suuremad kui sellel), Buchnera aphidicola 422 kb - osa geene on „ümber kolinud“ peremehe kromosoomidesse Mudelliigid: nematood, äädikakärbes/ puuviljakärbes, kerakala, hiir Geenide homoloogia alusel saab teha geeni puid. Globiini geenid on tekkinud on tekkinud duplikatsioonide tagajärel. On selgunud, et β- globiinid on tekkinud ühest ja samast eellasest. Et saaks uus geen tekkida, peab ta enne duplitseerima. Morfoloogia mitmekesisuse tekitamiseks mustrit määravad geenid. Need võivad olla kas transkriptsioonifaktorid või – repressorid. Tavaliselt on seotud transkriptsiooniga ja selle reguleerimisega, kas positiivse või negatiivse reguleerimisega
annaabi.ee 
