EESTI KAHEPAIKSED Teele Ilves Põlva Ühisgümnaasium 7.b Rabakonn-Rana arvalis Rohukonn-Rana temporaria Mudakonn-Pelobates fuscus Järvekonn-Rana ridibunda Tiigikonn-Rana lessonae Veekonn-Rana esculenta Harilik kärnkonn-Bufo bufo Juttselg-kärnkonn-Epidalea calamita Harivesilik-Triturus cristatus Tähnikvesilik-Triturus vulgaris Tähniksalamander-Salamandra salamandra Kameeleon-The Pretender Puukonn- (3 erinevat) Härgkonn
Amazonase vihmametsad Üldinfo Asukoht: Lõuna- Ameerika, Amazonase madalik (7 mln km²) Pindala: 5.5 mln km² Hõlmab kaheksat riiki Vihmametsa läbib ka Amazonase jõgi (pildil) Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Punasilmne puukonn (Agalychnis callidryas) 55-75mm pikk Pealt roheline, kõhualune valge. Küljed kas lillakad või sinakad, valgete triipudega. Varbad oranzid. Kullesed võimelised värvi muutma. Abiootilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur
.........................................................................7 2.1 Mürgised imetajad.............................................................................................................7 Nokkloom...................................................................................................................................7 2.2 Mürgised konnad...............................................................................................................8 Austraalia puukonn....................................................................................................................8 2.3 Mürgised maod..................................................................................................................8 Egiptuse kobra............................................................................................................................8 2.4 Mürgised kalad..................................................................................
Loomadel kes eritavad toksiini on tavaliselt mingi moodus kuidas seda vaenlase keha sisse saada. Olgu siis selleks mürgised hambad või piisab ka ainult puudutamisest. Aga need toksiinie, mida kasutavad loomad tapmiseks, on võimaik ka meie huvides ära kasutada. Näiteks kui muudame toksiinis olevaid proteiine on võimalik teha ravimeid nt kasvajate ja muude väga ohtlike haiguste vastu Maailma mürgisemad loomad Pisi-puukonn Maailma mürgisem konn India Taipan Maailma mürgisem madu Brasiilia Rändämblik Maailma mürgisem ämblik Synanceia Verrucosa Maailma mürgisem kala Mis on toksiin? toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine. Toksiini kasutavad organismid enesekaitseks. Toksiine saab liigtada kolmeks: 1.Hemotoksiline-Kahjustab vereringet 2
kasvavad ning tüve toestavad tugijuured o Tüvijuured puude alumistest okstest otse maasse kasvavad ning tüve toestavad lisajuured o Õhujuured (mangroovistikus) õhus kasvav lisajuur, mis imeb vett sademetest ja veeaurust Iseloomulikud taimed ja loomad. · Neotroopika ( P- Ameerika ja L-Ameerika): o taimed: kakaopuu, viigipuu, aguuti, nektaripuu, ingver, mangopuu. o loomad: pisi-puukonn, kääbusmarmosett, möiraahv, toko, hiidtaapir, punasilm lehekonn. · Austraalia ja Uus-Ginea: o taimed: kanntaim. o loomad: kiiverkaasuar, vihmametsa kaan, muskusrott-känguru. · Indomalai (Indoneesia, Malaka ps. Laos, Kambodzha): o taimed: mangopuu, shorea. o loomad: mudahüpik, todimusang, kalimantani orangutang · Aafrika: o mangopuu, õlipalm, kohvipuu. o loomad: metselevant, okaapi, mudahüpik
kommunikatsiooniga. Omailmade kattumine – omailmad sarnased üksteisele, erinevad tähendusühikud langevad kokku, sellised organismid suhestuvad ümbritseva keskkonnaga ühesugusel viisil Omailmade lõikumine – ei ole tegu sarnasusega, vaid teatud aspektid ühe ja teise osapoolt kehas tähistavad teisele midagi, kutsudes mingit moodi käituma, ja teine osapool võib samamoodi vastata (parempoolne skeem – LIIK 1 << LIIK 2) Puukonn annab oma mürgisusest teada erksa kollase-musta värvusega, see aga ei ole tema liigisisese kommunikatsiooni jaoks oluline (kasutavad hoopis teisi taju diapasoone, nt lähtuvad helidest), aga oluline liikidevahelises kommunikatsioonis (nt lindudele). Ahvidel eri viisid, et osutada lendavatele, roomavatele ja imetajatest kiskjatele. – Eeldab ühesuguseid omailmasid. Madudega kokku sattudes püüavad kõrgemale, puu või kivi otsa ronida, kotka puhul püüavad varjuda millegi taha või alla
annaabi.ee 
