PESTITSIIDID · Pestitsiid on keemiline taimekaitsevahend. · Eesmärk on peletada eemale ja hävitada kahjureid. · Kahjuriteks on kõik, mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi. · Pestitsiite saame mitte ainult toidu vaid ka õhu ja keskkonna kaudu. · Õuntes, maasikates ja viinamarjades on kõige rohkem pestitsiide puu- ja köögiviljadest. Milline on hea mürk · Lühike eluiga. · Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike. · Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu surevad ka mesilased, kes on taimede levikuks hädavajalikud. · Üks tõsisemaid haigusi on vähk. Neid puuvilju tasub osta orgaanilisi ...
Pestitsiidid Kahjurite hävitamine rünnaku ennetamine eemale peletamine mõju vähendamine Eesmärgid Mürgisus inimestele või teistele loomadele 9/12 kõige ohtlikumast ja püsivamast orgaanilisest kemikaalist pestitsiidid Tagasilöögid Pestitsiidideks on... Kahjuriteks loetakse... Enamasti keemilised Putukad ühendid Taimehaigused Bioloogilised vahendid Umbrohud (bakterid, viirused) Molluskid Linnud Imetajad Kalad Ümarussid Mikroobid Juhul kui nad kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi herbitsiidid (mürgid taimede vastu) fungitsiidid (mürgid seente vastu) insektitsiidid (mürgid putukate vastu) bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) zootsiidid (mürgid imetajate vastu) akaritsiidid (mürgid lestade vastu) nematot...
Mürgid ja vastumürgid Mürkideks võib nimetada igasuguseid ühendeid, mis organismi sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning kutsuvad esile iseloomulikud mürgistuse sümptomid. Raskem mürgistus võib põhjustada surma. Mürgid võivad organismi sattuda suu, naha, hingamiselundite, haavade kaudu. Mürgid võivad tekkida ka organismis eneses peamiselt mikroobide elutegevuse tulemusena. Mõnikord võivad ainevahetuse vahesaadusi või jääkaineid hakata kogunema, eriti organismi filtrites maksas ja neerudes, ja põhjustada mürgistust. Paljud mürgid on looduslikud, nad tekivad taimedes, loomades ja seentes ning on kaitsevahendiks vaenlaste vastu. Tööstuses toodetakse ja kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, paljud tööstusheitmed on mürgised. Ka mitmed igapäevaelus vajalikud
Mürgid-Kuidas vältida nende sattumist organismi? Mürgid on kahjulikud ained, mis võivad ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma. Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid ning mineraalseid mürke, millele on lisandunud sünteetiliselt saadud mürgid. Ka paljud keemilised ühendid võivad organismis ülemäärases doosis olla mürgised. Lisaks neile mürkidele on veel ka meelemürgid nagu nt: uimastid, alkohol ja sigaretid. Mürgitus on mingite ainete aga ka füüsikaliste nähtuste poolt põhjustatud seisund organismis, mis mõjutab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu ning uimasus.
Mürgid-kuidas vältida nende sattumist organismi? Mürgid on ained, mis võivad ainevahetuse kaudu põhjustada organismis tervisehäireid või isegi surma. Mürke on mitmeid ja põhimõtteliselt võib nad jagada kaheks, mürgid, mida inimesed tarvitavad teadlikult nagu näiteks tubakas ja alkohol ja mürgid, mida tarbitakse teadmatult nagu näiteks kui meie elukoha ümbruse õhk on saastunud, hingame me õhus leiduvaid mürke sisse enesele teadmata. Mürgitus on reeglina mingite ainete (botuliin, bensiin, süsinikmonoksiid jne.), aga ka füüsikaliste nähtuste poolt (kiiritus, füüsilised anomaaliad jne.) põhjustatud seisund organismis, mis muudab selle normaalset talitlust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks
Loomsed mürgid Mis on mürgid? Mürgid on ained, mis organismi sattudes häirivad normaalset elutegevust ning toovad esile mürgistuse sümtomid. Satuvad põhiliselt organismi suu, naha, hingamiselundite ning haavade kaudu. Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid, mineraalseid ning sünteetiliselt saadud mürke. Loomsed mürgid Loomsed mürgid on iseloomulikumad selgrootutele. Selgroogsetest on mürgised osad kalad, kahepaiksed ja roomajad. Imetajad ja linnud üldiselt mürke ei tooda. Tetrodotoksiin Leidub kerakalades. Tetrodotoksiin on üks mürgisemaid looduslikke ühendeid üldse. Tetrodotoksiini sihtmärgiks on närvirakkude membraanis paiknevate naatriumkanalite talitluse blokeerimine. Maomürgid Kuuluvad kõrgemolekulaarsete orgaaniliste ühendite hulka ja
Insektitsiidid Keemilised preparaadid kahjulike putukate hävitamiseks. Kasutatakse väliselt, toiduga või hingamiselundite kaudu toimivaid aineid. Tuntumaid ja tõhusamaid insektitsiide on DDT. Selle kasutamine on enamikus maailma riikides keelatud. Huumuse teke Huumus on tekkinud taimede ja loomade elutegevuse produktide ning organismide eneste lagunemisel. Huumus tekib taimejäänuste muundumisel ja mikroobide lagusaadustest ning sisaldab keskmiselt 58% süsinikku ja 3-8% lämmastikku. Huumuses sisaldub enamik mulla lämmastikuvarust. Huumuse tekkele avaldab mõju mulla õhustus. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui vahelduvad aeroobne ja anaeroobne lagunemine. Kevadel ja sügisel, kui muld on veega küllastunud, kulgevad anaeroobsed protsessid, suvel kuival ajal aga aeroobsed protsessid. Huumuse tekkele avaldavad mõju ka niiskus ja temperatuur. Huumuse tekkel läheb orgaaniline lämmastik sellisesse vormi, kus ta on taimedele kättesaadav. Ol...
tarbekemikaalid (pesemis- ja puhastusvahendid), mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putuka- ja närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod). Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused: · mürgiste gaaside sissehingamine · mürgi imendumine naha kaudu · mürgiste ainete söömine · mürgiste ainete süstimine Mürkide toimeviisid: · ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes · üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas, vesiniktsüaniid ja väävelvesinik · elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile; näiteks
........................................................3 1.2 Ründemürgid..................................................................................................................4 1.2.1 Vastupidavus...........................................................................................................4 1.2.2 Füsioloogiline toime...............................................................................................5 1.2.2.1 Närvi-paralüütilise toimega mürgid................................................................5 1.2.2.2 Nahka söövitava toimega mürgid...................................................................5 1.2.2.3 Üldmürgitava toimega mürgid........................................................................5 1.2.2.4 Lämmatava toimega mürgid...........................................................................6 1.2.2.5 Psüühikakeemilise iseloomuga mürgid........................
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Mürgid Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3
See on valmistatud kättesaadavast radioaktiivsest materjalist ning see paiskub laiali tavalise lõhkeaine toimel. Alex Liibert 9 Keemiarelv Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle kandjast. Kandjateks võivad olla: lennukipommid, mürsud, raketid, mürsud jpm. Keemiarelva võib ka pihustada lennukilt, lastes seda tuulel kanda. Mürgid võivad organismi tungida läbi naha, limaskestade, sissehingamisel või seedeelundkonna kaudu, lämmatavad mürgid ainult hingamisteede kaudu. 10 Ajalugu Keemilised ained olid kasutusel juba muinasajal. Kasutati taimsete kui loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi, nooli ja suitsu. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegipoolest kasutati keemiarelva esimeses maailmasõjas. 1925
põldude rajamine ja loodusliku taimkatte hävitamine, algelised töövõtted maade väljakurnamine ühe ja sama kultuuriga; ülekarjatamine, loomad hävitavad taimede juurestiku; metsatulekahjud, puude raie ehitusmaterjaliks ja kütteks *Sooldumine üleniisutamise tõttu kuivadel ja põuastel aladel.*Muldade keemiline reostus1)Hapestumine happevihmad, mullad hapestuvad ja mullaelustik väheneb. 2)Üleväetamine mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 3)kahjurite tõrje mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 4)raskemetallide sattumine mulda - ladestuvad tööstuspiirkondade, suurlinnade, teede ümbruses. *Miks mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Mustmuldades toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad
MULLA JA VEE SAASTUMINE Maris Jõpiselg ja Emma Trumm Kärdla ÜG 13.05.2010 Mulla ja vee saastumise tegurid Keskkonna mürgid Olmeveed Laevad KESKONNAMÜRGID Põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad keskkonda. Taimedelt ja mujalt levivad mürgid edasi loomadele. Loomadele tekitab see närvi- ja luukahjustusi. OLMEVEED Tahkete jäätmete kõrval tekib üha rohkem vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonna reostus. Toiduahelate kaudu mõjuvad olmeveed paljudele organismidele, võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. LAEVAD Veekogud jõed, mered ja ookeanid on
Eriotstarbelise funktsiooniga valgud a) valgud, mis annavad erakordse tugeva magusa maitseaistingu(moneliin, taumatiin) Seda kasutatakse, et vähendada energeetilist väärtust ja rasvumisriski b) Külmumistemperatuuri alandavad valgud. Esinevad nii taimedes , kui loomades (lumi ja märtsikellukesed ning polaarmere kalad) c)liigse kuua eest kaitsevad valgud Toksiline funktsioon a) Baktertoksiinid (botulismitekitaja toksiin) b)Putukate mürgid (mesilaste mürgid) c)Madude mürgid- kesknärvisüsteem (kobra) punaste vereliblede hävitamine (rästik) Detoksikatsiooni funktsioon vastumürkidena toimivad valgud. Valke kasutatakse kui : a)on raskemetallimürgitus. (aitab:toores munavalge ja piim) b)alkaoidid . Valgud seovad mõningaid alkaloide.
Taimsed mürgid Ingmar Juurik Sisukord Mürktaimedest üldiselt Eesti mürktaimed Mõned mürktaimed ja nende iseloomustus Muud mürgid Teised mürgised taimed Mürktaimedest üldiselt Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed
Valkude ülesanded Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Valkude ülesanded Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Valkude ülesanded Liikumise Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Valkude ülesanded Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Valkude ülesanded Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Valkude ülesanded Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Valkude ülesanded Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. Kasutatud materjal: · http://www.victoriacollege.edu/dept/bio/Hydrolysis/hydrolysis.html · http://www.bloodsaveslives.org/donor/youth.cfm · http://www.cardiologe.de/patient/info/kurz_fuendig/Frau/horm_riskma · http://smk.mef.hr/znanost.htm
XXY:mees. naiselik kehaehitus. XXX:naine. suurem kasv, hästi arenenud lihastik. 11.Muutlikkus-organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. jaguneb: pärilik muutlikkus ja mittepärilik muutlikkus. 12.Pärilik muutlikkus Mutatiivne:muutus geenide või kromosoomide ehituses. Kombinatiivne:geenide või kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. 13.Mutageenid-tegurid, mis põhjustavad mutatsioone. bioloogilised:viirused, bakterite mürgid, taimsed mürgid. keemilised:tugevatoimelised alused ja happed, ravimid. füüsikalised:ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus, radioaktiivne kiirgus. 14.Näiteid kasulikest mutatsioonidest. Laktoositalumatus, antibiootikume lagundavad bakterid. 15.Mittepärilik muutlikkus keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud tunnuste muutumine eluea jooksul. 16.Kaksikud: ühemunakaksikud:üks seemnerakk viljastab ühe munaraku, nad on alati samast soost, nad on geneetiliselt identsed.
Pakitud erütrotsüütide rakumembraani segmentidesse d=85 nm Nanokäsna "valmistamine" 1. Võetakse väike kogus verd 2. Tsenrifuugitakse 3. Pannakse lahusesse, mistõttu erütrotsüüdid paisuvad ja lõhkevad rakumembraanid 4. Segatakse pallikujuliste nanopartiklitega, seejärel RBC membraanidega Huvitavad faktid: -. 1 rakumembraan=tuhanded nanokäsnad -. Nanokäsn on 3000x väiksem erütrotsüütidest PFTs Pore-Forming Toxins UUS VIIS: korjatakse vereringest mürgid välja PFTs- poori moodustavad toksiinid PFT-d: - Kõige tavalisemad valktoksiinid organismides - lõhuvad raku moodustavad poore rakumembraanis - muudavad rakkude läbilaskevõimet NB! PFT-de atakk on põhinakkusmehhanism bakteriaalsetes infektsioonides. Nanokäsna toimemehhanism Absorbeerib membraanikahjustavaid mürke Juhib kõrvale sihtrakust Erütrotsüüdi rakumembraan on "kostüümi" eest Toksiinide absorbeerimine toimub sõltumata
Kesknärvisüsteemi haigused: võivad tekkida trauma (selgroo vigastus) või raske nakkushaiguse tagajärjel, kaasasündinud väärarengud, kasvajad, põletikud. Siia alla kuuluvad ka teadvushäired, vaimuhaigused, käitumishäired (nt entsefaliit, lastehalvatus, dementsus, Alzheimer, Parkinson, epilepsia) Piirdenärvisüsteemi haigused : omandatud traumad, kasvajad, mürgid, ainevahetushäired, HIV, vitamiinipuudus, alkoholism. Kaasasündinud ei ole enamasti ravitavad - geeni v kromosoomi vead, väärareng, nakkus, emakasisene keskkond, mürgid. 6. Lühiajaline treening : (anaeroobne) O2 tase organismis väheneb, CO2 tase suureneb, piimhape suureneb, veresuhkur alaneb ja glükogeen väheneb, Vesi ja soolad vähenevad
organite algmeteks, areneb kiirelt pea, hiljem jäsemed, lootelie areng 280 päeva lõpeb sünnitusega, platsenta (ainevahetus ema ja loote organismi vahel), (nabanöör - loote ühendamine platsentaga) kasulik: hapnik, vesi, toitained, antikehad, hormoonid, kahjulik: mürgid (alkohol, tubakas, nikotiin, narkootikum), haigustekitajad (viirus), ravimid, ema laps: hapnik, vesi, toitained, antikehad, hormoonid, mürgid, haigustekitajad, ravimid, laps ema: süsihappegaas, jääkained, vesi, hormoonid, 1) imikuiga 0-1 kiire kasv, kõndimine, paraneb liigutuste kooskõlastamine, hambad, 2) lapseiga 2-13/15 vaimne ja füüsiline areng, iseloom, väljakujunenud inimene, jäävhambad, lugemine, kirjutamine, refleksid, 3) murdeiga 13- 17/18/21 suguküpsus, kiire kasv, eneseteadvuse ja iseseisvuse kasv, mehe või naise tunnused,
2. Kaalium ja naatrium rakumembraani ja klorofülli koostisosa 3. Jood vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 4. Raud hemoglobiini põhiline koostisosa 5. Hapnik kindlustab toitainete lõhustumise 6. Magneesium närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine 7. Tõmba õigetele variantidele joon alla ning lisa näited. A. transportfunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku B. toksiline funktsioon putukate mürgid nt. mesilased, madude mürgid C. liikumisfunktsioon algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud D. energeetilist funktsiooni väga madal E. ainevahetuslik funktsioon ensüümid kiirendavad reaktsioone 8. Vali kas väide on õige või väär. Ringista oma vali. Juhul kui väide on väär paranda see õigeks! 1.Väär elemendid, mida organism vajab väga väikestes kogustes on mikroelemendid. 2. Väär Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma 3. Õige 4
11. klass Juhendaja õpetaja Evelin Maalmeister Suure-Jaani 2015 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Taimsed mürgid........................................................................................................................4 1.1 Jugapuu.............................................................................................................................4 1.2 Näsiniin.............................................................................................................................5 1.3 Sookail.................................................................................
Valkude ülesanded: 1.ensümaatiline-ensüümid kiirendavad reaktsioone,nt valk amülaas lagundab suus tärklist 2.transport-hemoglobiin transpordib hapnikku,membraanides valgulised transportijad 3.regulatoorne-hormoonid,histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis 4.retseptoorne-rakumembraani pinnaretseptorid annavad edasi välissignaale 5.liikumine-algloomade viburid,ripsmed,lihaskoe valgud 6.varuaine-munavalge,piim 7.kaitse-antikehad,verehüübimisvalgud 8.toksiline-putukate mürgid,madude mürgid,valgu liigtarbimine kahjustab neere ja maksa 9.energeetiline-1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6kJ energiat Nukleiinhapped *DNA-(desoksüribonukleiinhape),päristuumsetel asub rakutuumas ja kannab endas geneetilist infot *RNA(ribonukleiinhape)kopeerib DNA infot ja kannab rakus selle vajalikku kohta NUKLEIINHAPPED on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest
lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon Looduslikult kõige mürgisemad ühendid ongi valgud: a) baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele. Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid b) riitsinus ehk ritsiin, mis hävitab rakkude membraantranspordi, mis hävitab raku c) kerakala mürk tetrodotoksin blokeerib närviülekande, teadvus säilub surmahetkeni 6. Detoksikatsiooni ehk vastumürgifunktsioon
regulatsioonis. · Retseptoorne :Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · Liikumise :Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid · Varuaine : Munavalge, piim (kaseiin). · Kaitse : Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Antikeha ehitus Antigeen on võõras aine organismis.Antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud. · Toksiline: Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra).Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi Energeetiline ülesanne.Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel (kui palju???)·Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil?·Sest saadud (söödud) aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud.
Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt
Me kasutama oma teadmisi teadusest ja tehnoloogiast nii kavalal viisil, et nad ei hakka kunagi nägema mis toimub. Me hakkame kasutama pehmeid metalle, vanaduse kiirendajaid ning rahusteid toidus ja vees, samuti õhus. Naad saavad kaetud mürkidesse kõikjal kuhu nad pöörduvad. Pehmed metallid panevad neid nende arusid kaotama. Me lubame leida ravi mitmelt oma rindelt, kuid söödame neile rohkem mürki. Mürgid tarbitakse läbi nende naha ja suu, need hävitavad nende meeled ja suguorganid. Kõige selle tõttu, sünnivad nende lapsed surnutena ning me varjame seda informatsiooni. Mürgid peidetakse kõigesse neid ümbritsevasse, mida nad joovad, söövad, hingavad ja seljas kannavad. Me peame olema mürke jaotades leidlikud, sest nad näevad kaugel. Me õpetame neile, et mürgid on head, lõbustate piltide ja muusikaliste toonidega. Kellele nad üles vaatavad, aitavad. Me
transpordiprotsessid raku tasandil. Kaltsium Ca70 organismidesSisaldavad rakkudele kättesaadavat kg kohta umbes 1 kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere energiat.Süsivesikud, lipiidid, valgud, hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), nukleiinhapped.(Bioaktiivsed ained on ensüümid, reguleerib vee hulka organismis. Magneesium vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) Mg70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.Kloor iseloomustab orgaanilist ainet? Cl70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad levik, mao soolhappe sünteesiks.Kloori leidub: organismidesSisaldavad rakkudele kättesaadavat soolMikroelemendid:Raud FeSeob O2 energiat.Süsivesikud, lipiidid, valgud,
Tööleht "linnud" Ülesanded KT-st. 1.Kirjuta tabelisse lindude kohastumused (5 kohastumist) lendamiseks ning kuidas nimetatud kohastumus aitab linnul lennata. Kohastumine Kuidas on see linnule lendamiseks kasulik? Kiire seedimine Kehakaal on kergem. 2.Täida lüngad. Lindude esijäsemed on muundunud.................................Lindude keha katavad...............................Lindude juhtivaks meeleks on.....................................Lindude luustik on (milline?)................................tänu luudes paiknevatele......................................Lindude sulgi võib ülesande ja paiknemise järgi jaotada...........................................,...........................................,........................ ............Toitumise järgi v...
Genotüüp- Ühe organismi geenide kogum Fenotüüp- Ühe organismi välistunnuste kogum, mis avaldub genotüübi ja/või keskkonnatingimuste koostoimel Dihübriidne ristamine- ristatakse kahe tunnustepaari poolest erinevaid organisme Intermediaansus- Olukord, kus järglased on mõlema vanema tunnuste vahepealne tunnus Mutageenid- tegurid, mis põhjustavad muutuseid DNA-s a) Keemilised mutageenid- ravimid ja tugevad happed b) Bioloogilised mutageenid- viiruste ja bakterite mürgid c) Füüsikalised mutageenid- kiirgused Polüalleelsus- nähtus, kus ühe tunnuse määravad rohkem kui kaks alleeli Polügeensus- nähtus, kus ühe fenotüüpse tunnuse määrab mitu geeni
Tegemist ei ole sugugi uue lähenemisega Saudi Araabia, Kuveit ja ülejäänud Lähis-Ida riigid on kasutanud magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest. Suuremahuline vee magestamine on enamasti väga energiakulukas, nõudes mahukat ja spetsiifilist infrastruktuuri. Võrreldes tavapäevaste veevarude kasutamisega teeb see protsessi võrdlemisi kalliks. Olmekemikaalid ja mürgid Paljud vahendid, mida inimesed iga päev oma töös kasutavad, sisaldavad mürgiseid aineid. Nende ainete keemilised omadused võivad organismi tugevasti kahjustada. Seepärast tuleb värvilahusteid, puhastusvahendeid ja muud sellist alati hoida niisuguses kohas, kust väikesed lapsed neid kätte ei saaks. Ka paljud nautimisvahendid on mürgised. Tubakas näiteks sisaldab nikotiini, tugevat mürki-, mis mõjub kahjulikult närvidele ja vereringele
Sissejuhatus Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetatakse haigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Minu eesmärgiks on teha selgeks endale mis on mürgid ja kui kahjulikud nad on. HAPPED: · Väävelhape · Lämmastikhape · Perkloorhape · Vesinikjodiidhape · Vesinikbromiidhape · Soolhape Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor.
räimi. Kaks näidet sellest et Läänemerel on probleeme keskkonnamürkidega: 1. 1970. aastate algul pandi tähele, et mitmeis Läänemere merikotka pesades pojad ei koorunud või surid. Ainult üksikud kotkapojad sirgusid lennuvõimelisteks. Soome suurimat röövlindu ähvardas väljasuremine, sest merikotkaste organismi oli kogunenud suurel hulgal 3 keskkonnamürke. Emalinnust kandusid mürgid munadesse. Mürgid takistasid poegade arenemist või nõrgestasid neid niivõrd, et nad ei olnud enam elujõulised. 2. Läänemere hüljestest on viiger suurepäraselt kohastunud karmi talvega. Ta suudab elada Soome lahe ja Põhjalahe jäätuvatel merealadel, hoides oma sukeldumis jääaugud ja hingamisaugud pidevalt lahti. Jää all pimedas oskab ta leida tee ühe augu juurest teise augu juurde. Kevadel kaevab viiger rüsijäässe lume alla ja sünnitab valgekarvalise poja. Hülged söövad peamiselt kala
vahetult peale koristamist. Kartuli söödavaks portsjoni olemuseks on mugul, selle osakaal on 0.9. Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas. Kartul sisaldab palju valke ning on väga toitev, kuid kartul on ka suur süsivesikute allikas ning seetõttu võiksid kartuli tarbimist piirata inimesed, kes soovivad kaalu langetada. Kartulikoores asuvad inimesele mürgised glükoaloidid, mispärast tuleb kartuleid enne söömist koorida. Glükoaloidid on looduslikud mürgid, mitmed neist on suurtes kogustes toksilised. Kartulikoores on glükoaloididest esindatud solaniin. Solaniinimürgitusega võib kaasneda: peapööritus, kõhulahtisus, oksendamine, kõhukrambid, põletustunne kurgus, südame arütmia, peavalu ja uimasus. Raskematel juhtudel: hallutsinatsioonid, tundettus või halvatus, palavik, suurenenud pupillid, alajahtumine ja isegi surm. Kuid teatuid kartuleid võib süüa ka koorega näiteks varajased kartulid. Vanas, kahjustunud koore või
*VEE ÜLESANDED: 1) Lahusti; 2) Osaleb keemilistes reaktsioonides; 3) Osaleb kliima kujunemisel; 4) Elukeskkonnaks paljudele organismidele; 5) Tagab raku ja organismi stabiilsust. ORGAANILISED AINED RAKKUDES Orgaanilisi aineid iseloomustab: - Sisaldavad alati süsinikku (C), - Tekivad organismides, - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. BIOAKTIIVSED AINED - Väga väikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust. Nt ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid. SÜSIVESINIKUD ehk SAHHARIIDID - Orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. * Loomad kasutavad niisuguseid toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis energiaallikana. * Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Süsivesikud on looduses enim levinud orgaanilised ühendid (75% - 90%). MONOSAHHARIIDID - Lihtsuhkrud. Sahhariidid jagunevad: - Monosahhariidid (C6H12O6 - GLÜKOOS ehk viinamarjasuhkur); - Oligosahhariidid;
Limusteohustatus 8b.klass 12.02.2009 Limused Limused ehk molluskid (Mollusca) on pehme, segmenteerumata, Enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud (Vikipeedia) . Ohustatuks on Eestis tunnistatud 39 liiki limuseid (Talvi, 1998). Neist 10 liiki elab vees ja 29 maismaal. Naabermaades on magevee- ja maismaalimustest Punasesse raamatusse kantud Rootsis 38 ja Soomes 37 liiki ning Ida-Fennoskandias üks liik (Gärdenfors, 2000; Kotiranta et al.,1998; Rassi, et al., 2001). Võrreldes selgroogsete loomadega on selgrootute loomade kaitse alal vähem tehtud, kuigi limused ei ole väiksema majandusliku või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõg...
LIIGIKAITSE Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull) Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille
Iga elusorganism, ka inimese organism, peab end pidevalt kaitsma eri OMANDATUD IMMUUNSUS selle konkreetse haigustekitaja vastu. kanaleid mööda tungivate võõrkehade vastu. Organismil on evolutsiooni Nakkushaiguste ennetamiseks kasutatakse kaitsesüstimist, mille tagajärjel käigus välja kujunenud erinevat tüüpi kaitsemehhanismid, kuna ka ründajad tekkib: AKTIIVNE KUNSTLIK IMMUUNSUS (kui kasutatakse vaktsiine, võivad olla väga erinevad:erinevad mürgid mürgisedtaimed, nahale sattunud mille koostamises on kas hävitatatud või nõrgestatud mikroobid ja organism mürgid, sissehingatud mürgised aurud(ka puhas hapnik), toiduga/jooguda peab ise nende vastu antigeene hakkama tootma) PASSIIVNE KUNSTLIK organismi sattunud mürgised ained, keskkonnamürgid. Bakterid, viirused, IMMUUNSUS (kui kasutatakse valmis antikehi sisaldavaid mitmesugused parasiidid (täid, lutikad, kirbud, solkmed, laiussid
Pärilikkus-organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda infot tunnuste kujunemise kohta. Kromosoom - tuumas olev kehake, pärilikkuse kandja, materjaliks on DNA. Alleel-geeni vorm (emalt ja isalt) Dominantne alleel määrab dominantsed tunnused. Retresiivne tunnus varjatud tunnus. Mutageen mutatsioone esile kutsuv aine v tegur. Nt. viirused, bakterite mürgid, taimsed alkaloidid *inimese igas keharakus on 23 paari kromoseeme *naise sugukromosoomide paar on xx *inimese sugu määratakse viljastumise hetkel *inimese geenid kokku moodustavad genotüübi *geenmutatsiooni korral on muutused DNA molek. Pärilik muutlikus *muutlikus tingitud geenide v kromosoomide ehituse muutusest. *pärandub järglastele Mittepärilik muutlikus *muutlikus tingitud keskkonnateguritest ja pärilikkusest. *muutused ei pärandu järglastele. Suguline paljunemine
Ohutegurid Füüsikalised ohutegurid Libe põrand - Kohe põrand ära kuivatada , ootamatult , kuivatada niiske lapiga . Müra - Kasutada kõrvatroppe või kõrvaklappe. Temperatuur-Hoida ventilatsioon sees ja aknad kindlasti kinni , seljaoks ongi ventilatsioon Keemilised ohutegurid Puhastusvahendid - Puhastusvahendid peavad olema omakohapeal , kus on selleks ettenähtud koht , ei tohi jätta teda kuskile laua peale vedelema , eriti veel pliidi peale Mürgid - Kindlasti ei tohi katsuda palja käega, köögis on mõned mürgised vahendid , aga need peavad olema omal kohal Bioloogilised Ohutegurid Närilised -Köök peab olema koguaeg puhas , köik toidupakendid , asjad peavad kinni olema , närilised kannavad viiruseid kaasas Mikroobid - Toit peab olema üle 75 kraadi juures , kui see on alla , on võimalik mikroobidel kiiresti paljunema hakkata, kui on üle 75kraadi , ei saa mikroobid paljuneda Füsioloogilised Ohutegurid Raske füüsiline t...
Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid või hallikaspruunid. Kuna ussilaka mari on halva maitsega, siis raskeid mürgistusi juhtub haruharva. Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom. Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte kramplike kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul lõpeks söömine krampide ja südame- või hingamislihaste halvatuse tõttu surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud marjade söömisel. Ravimtaimena kasutatakse teda kopsutuberkuloosi, närvi- ning peavalude, aga ka hingetoru haiguste, bronhiidi ja kõripõletiku ravimiseks. Mürgisuse tõttu on aga taime kasutamine ravimisel siiski ebasoovitav.
Katrin Olhovikov 11. klass Rasvad RASVAD on glütseriini ja rasvhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. LIPIIDID vees lahustumatud biomolekulid, mis koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID Energeetiline funkrsioon Ainevahetuslik funktsioon Kaitsefunktsioon Lahustifunktsioon Ehituslik funktsioon Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 3,9 kcal energiat. Ainevahetuslik funktsioon Toidulipiidid on olulised sapiväljutajad. Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb emulgaatorina lipiidide seedumises. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas Kaitsefunktsi...
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger ...
´´. kas siis nii kriitilised suudategi enda vastu olla? Kas kõik need, kes kätt ei tõstnud julgevad öelda, et neil pole mingeid probleeme. Mis te arvate, et te saate kõikidest probleemidest hoiduda? Eriti sellise, kiire elutempo juures? Vabandust, aga mina seda küll ei usu. Aga millised on need probleemid, mis võiksid tuleneda hoolimatusest? No kindlasti kannatab inimese hoolimatuse all keskkond. Visatakse prügi maha, mis laguneb ja selle mürgid satuvad põhjavette. Või näiteks; põletatakse kevadel keelust hoolimata kulu, ning tuli levib metsa, põletades selle maha, hävitades loomade elupaike ja tappes sadu loomi. Mida me peaks ette võtma? Kas keegi TEIST oskaks vastata? Võime küll lubada, et jälgime ennast ja püüame ette-taha mõelda, aga me toimime nii päeva, kaks, kolm, aasta, aga lõpuks ikkagi võtavad argimured meie üle võimust ja me unustame oma lubaduse.
põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse. Keskkonnaresotused ohustavad inimeste tervist ja meid ümbritsevat keskkonda. Peale selle saavad reostusest osa ka teised elusolendid, näiteks loomad ja linnud. Teadlased on püstitanud fakti, et 80-90% vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Reostuste liigid Happed Kasvuhoone gaasid Tolm Ained, mis vähendavad osoonikihti Keskkonna mürgid Elektromagnetiline kiirgus Radioaktiivne kiirgus Reostuste põhjused Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Väetatakse põlde mitmesuguste väetistega.Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasutatakse liiga intensiivselt, kurnatakse muld ära. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna nad
ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse muutust, liikumist), pearindmik, tagakeha, võrku tootvad näärmed, jätked (süstib mürki). 7. Putukate rühmad ja neid iseloomustavad tunnused.Kahetiivalised(üks paar tiibu), Kiletiivalised(Kaks paari kilejaid tiibu), Liblikalised(soomustega tiivad), Mardikalised(Kattetiivad), teised putukad. 8. Lestad nende kahjulikkus ja nendest hoidumise võimalused/viisid. Allergia, haigus - puhastada, koristada, mürgid. 9. Milliseid meeli kasutavad lülijalgsed omavahel suhtlemisel ja toidu otsimisel. Too näited. Nägemist, kompimist ja maitsmist. 10. Võrdle putukaid ja ämblikke, leia sarnasused ja erinevused. Sarnasused: Lüliline keha, tundlad, tagakeha - Erinevused: Ämblikuk on 8 lihtsilmad, järked, võrku tootvad näärmed ja 8 jalga, putukal: kaks liitsilma, suised, tundlad . 11. Putukate tähtsus looduses ja inimesele. Loodusele: tolmlemine,
5) Retseptoorne – Raku membraani pinnaretseptorid annavad välisignaale edasi. 6) Liikumisfunkt. – Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud 7) Varuaine – (Loomadel kelle loode areneb kehaväliselt) Munas, piim(kaseiin) 8) Kaitse – antikehad(kompleksvalk, mis võitleb viiruse vastu), verehüübimisvalgud, kattevalgud, munas munavalge valgud( hoiab temp. Kõikumist) 9) Toksiline(kaitse) – Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid 10) Energeetiline – väga madal, 1 g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 17,6 KJ energiat, aga inimene ei lagunda täielikult, sest tekib CO 2. NB: valgu liigtarbimine kahjstab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. LIPIIDID – Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 80% vett, 14% valke 2%, lipiide. Lihtlipiidid(neutraalrasvad: 1) Vedelad rasvad – (Taimsed õlid) glütserool on ühinenud küllastumata
Naistel kõrgem hääletoon, kitsad õlad, laiad puusad 6. Naissportlased meessuguhormoonidega. Siis on nendel tugevam lihastik , pikemad toruluud. 7. Mehed naissuguhormoonidega. Nahaalune rasvkude, lühemad toruluud, laiad puusad. 8. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides. Mittepärilik elujooksul toimunud muutused ei pärandu järglastele. 9. MUTAGEENID. Bioloogilised viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid. Keemilised tugevatoimelised alused ja happed, olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised kiirgused, radioaktiivne kiirgus, UV 10. Ühemunakaksikud. Üks sperm viljastab ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Alati üht sugu. Pärilikult ühesugused. Välimuselt äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud. Kaks munarakku viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Võivad olla ühest või erinevast soost. Pärilikkuselt on alati erinevad
Inimene = regulaarne suitsetaja Mittesuitsetamine : Närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud PASSIIVNE SUITSETAMINE Tubakasuitsu sissehingamine Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud ! * Suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse VESIPIIP · Selle kodumaaks peetakse ekslikult Türgit · Tegelikult päris Indiast Iraan, Türgi, Kreeka, Egiptus, Süüria, Jordaania, Liibanon, Tuneesia, Liibüa ja Afganistaan => paigad, kus tänaseni on vesipiibu tõmbamine tee ja kohvipoodides tavaline. * Oma vesipiibu kultuur Vesi ei filtreeri kõiki kahjulikke aineid ! Täname kuulamast !
Põhjus Keskkonnategurid Mutageenid, alleelide ja geenide kombinatsioon Milles on põhjus Fenotüübis Geneetilised materjalis Pärandumine Ei pärandu Võivad päranduda Mutageen – mutatsioone tekitav tegur Füüsikalised mutageenid – röntgenkiirgus, UV-kiirgus, radioaktiivsus Keemilised mutageenid – mürgid, ravimid, happed Bioloogilised mutageenid – bakterid, seened, viirused, algloomad Kantserogeen – mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähi teket Reaktsiooninorm – ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid Reaktsiooninormi üksikisikul määrab ära genotüüp Reaktsiooninormi liigil määrab ära geenifond Kitsas reaktsiooninorm Lai reaktsiooninorm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
