Toomkapiitel-- kõrgeim vaimulike kolleegium Missa-- pidulik jumalateenistus katoliku kirikus Suuremahulise töö maarahva harimisel ja jumalateenistustel tegid kihelkonnapreestrid. Neid aitas ülal pidada kirikukümnis, koguduseliikmete annetused ja maalapilt saadav tulu. Rahvale tuli jagada seitset sakramenti (ristimine, leeritamine, laulatus, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine) ja õpetada jumalasõna. (Meie Isa palve, 10 käsku ja "Ave Maria") Erinevate mungaordude kloostrid Eestis keskajal Tsistertslased-- liikmete sihiks tegeleda üksinduses põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega (Kärkna ja Padise kloostrid) Dominiiklased-- põhitööks ringi rändamine ja jumalasõna kuulutamine. Oluline oli osata kohaliku rahva keelt. (kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas) Frantsisklased-- samad tegevuseesmärgid, mis dominiiklastelgi (kloostrid Tartus, Viljandis ja Rakveres) Augustiinlased-- segaklooster Pirital (püha Birgittale pühendatud)
talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. Ning kvardriivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikkudele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid astuda Lääne-Euroopa Ülikoolidesse. Kuna sel ajal puudusid õpikud ja
maalida. Kunstnik ei püüdnud modelli ilustada, joonistas paavsti väga isikupärasena. Paavst ei olnud küll alguses portreega rahul , pidades seda liiga sarnaseks, kuid võttis siiski selle vastu ja tasus kunstnikule vääriliselt. · Velazqueze maalimislaadi lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid Velazqueze looming on varjunditerikkam, värvikam, heledam, õhulisem. FRANCISCO de ZURBARAN : · Usuline temaatika · Mungaordude tellimusel maalis pühakupilte · Karm koloriit, kujund loodud ainult heletumeduse abil · ,,Püha Bonaventura surivoodil" BARTOLOME ESTEBAN MURILLO: · Usulise temaatikaga maalid · Maalid tänavalastest · ,,Noor kerjus" Flandria · Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaad PETER PAUL RUBENS: · Tegelased antiiksetest legendidest · Lopsakad, vormikad inimkehad · Üle 3000 töö
igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid kõige uudsemad need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast. Temalt on säilinud arvukalt satiire mungaordude ja vaimulike pihta, rahvanaljadel põhinevaid värssjutte lõbusatest eluseikadest ehk fablioosid ja näidendeid. Viimane ning suurim keskaja lüürik oli F.Villon (sünd. 1431), kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle aja suurus ja viletsus. Tema luuletused koonduvad kogumikeks “Värsid” ehk “Väike testament” ja “Suur testament”. Elu ja surm, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine – need on tema luule põhimotiivid. Villon on vahel tõsine ja harras,
%C3%A1zquez#mediaviewer/File:Las_Meninas,_ http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel by_Diego_Vel %C3%A1zquez#mediaviewer/File:Diego_Vel %C3%A1zquez_048.jpg Francisco de Zurbarán ● 1598-1664 ● Teoste temaatika usuline ● Maalides karge ja askeetlik põhitoon ● Joonistusstiil realistlik ● Mungaordude tellimisel tegi pühakupilte ● ● http://et.wikipedia.org/wiki/Francisco_de_Zurbar%C3%A1n#mediaviewer/File:Sewilla-pomnik_Zurbarana.jpg „Agnus dei“ - Francisco de Zurbarán http://en.wikipedia.org/wiki/Agnus_Dei_(Zurbar%C3%A1n) Flandria maalikunst – Lopsakus – Liikuvus – Tohutu tunnete väljendus Peter Paul Rubens ● 1577-1640 ● Teoste temaatiline haare oli lai ● Tellimuste hulk väga suur ●
1. paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Ainsaks autoriteediks on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus; 2. emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine; 3. tahtevabaduse eitamine; 4. sakramendid on vaid ristimine ja armulaud; 5. kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja; 6. pühakutekultuse eitamine; 7. tsölibaadi kõrvaleheitmine; 8. kloostrite ja mungaordude kaotamine; 9. kirikuvarade võõrandamine. 3) Mida sarnast ja mida erinevat oli J.Calvini ja M.Lutheri õpetuses?. Erinevused: Luther arvas, et õndsaks saab vaid usu läbi, Calvin pidas tööd kõige tähtsamaks ja kellel on hästi läinud sellel oli võimalik õndsaks saada. Luther eitas indulgentside müüki. Ta vaidlustas paavsti ilmaeksimatu võimu, usulise tõe ainsaks allikaks on piibel, nõudis rahvuskirikute loomist, igal kogudusel peab olema
tõttu jaguneb Saksamaa kahte leeri: 1. lutheri pooldajad(Friedrich Tark võtab ta enda kaitse alla, Luther tõlgib piibli saksa keelde 1522/1534 2.keisri pooldajad *LUHERI PÕHISEISUKOHAD: *paavsti ülemuslikkuse eitamine *piibel on vaieldamatu autoriteet *emakeelse piibli ja jutluse nõue *vaid armulaud ja ristimine sakramentideks *tahtevabaduse eitamine *kirikupea on riigivalitseja *pühakutekultuse eitamine *tselibaadi(abielukeeld) kõrvaleheitmine *kloostrite ja mungaordude kaotamine *kirikuvarade võõrandamine VASTUREFORMATSIOON 1.Reformatsiooni mõju Euroopale: *ideed levivad ülekogu Euroopa väljaarvatud Hispaania, kogu Pürenee ja Venemaa *eesmärk ei ole uue usu loomine, vaid pöördumine tagasi algkristluse juurde *reformatsiooni käigus levivad kirjandus: Piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse. Eesti keelde tõlgitakse 1739. A Jüri kiriku pastori poolt. 2
i. Itaalia kaubalinnade tähtsuse vähenemine Madalmaade tähtsuse tõus + Lissabon ja London j. uued põllukultuuris (kartul, kanep, tomat jne). LUTHERI ÕPETUSE PÕHISEISUKOHAD: · võim on vaid piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus, vaimulik saab seda ainult kinnitada · emakeelne piibel ja jutlus · tahtevabaduse eitamine · tunnistas kahte sakramenti: ristimine ja armulaud · kloostrite ja mungaordude kaotamine · kirik allub ilmalikule valitsejale · pühakukultuse eitamine HEAD ÕPPIMIST! :D
13) Seletage paavst Gregorius VII näite varal, kuidas põhjendas kõrgkeskaegne kirik oma üleolekut ilmalikest võimukandjatest. · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi 14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele
Uus-Pärnu. kirikukihelkond- Territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid. Igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak. toomkapiitel- Kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. kerjusmungad- Katoliku mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus, elavad annetustest. Põhitegevuseks jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. reformatsioon- Ehk usupuhastus, mille algatas Martin Luther 1517.a. Eesmärgil levitada kristilikku usku. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. pildirüüste- Tallinnas 1524.a. Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Sama
Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradt Maali "Surmatants" autor Bernt Notke Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite umber olid põllud, heinamaad, sest põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslaste kaudu jõudis maarahvani uus põlluharimisviis, käsitööoskus. Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud dominiiklased ja frantsisklased
Vana-Liivimaal oli valitsevaks katoliku kirik. Tekkisid kirikukihelkonnad (umbes 90). Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid olid nii maaisandad kui ka kristlikut maailmapildi kandjad/levitajad. Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, neil oli hea suhe kohalike talupoegadega ning neil polnud suuri maavaldusi. Nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist. Eesti tegutses 2 kerjusmungaordut: Dominiiklased kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased Tartus, Viljandis ja Rakveres. Samuti tegutses Eestis veel tsistertslaste ordu, mis osales aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel
1534 oli kogu Piibel tõlgitud Nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri Lutheri põhiseisukohad Paavsti ülimuslikkuse, kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatu autoriteet on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus Emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine Tahtevabaduse eitamine Sakramendid on vaid ristimine ja armulaud Kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja Pühakutekultuse eitamine Tsölibaadi kõrvaleheitmine Kloostrite ja mungaordude kaotamine Kirikuvarade võõrandamine (sekulariseerimine) Luterlik kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid reformatsiooni pooldajad veel kord saada Rooma
1534 oli kogu Piibel tõlgitud Nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri Lutheri põhiseisukohad Paavsti ülimuslikkuse, kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatu autoriteet on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus Emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine Tahtevabaduse eitamine Sakramendid on vaid ristimine ja armulaud Kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja Pühakutekultuse eitamine Tsölibaadi kõrvaleheitmine Kloostrite ja mungaordude kaotamine Kirikuvarade võõrandamine (sekulariseerimine) Luterlik kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid reformatsiooni pooldajad veel kord saada Rooma
Ta kinnitas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mille põhiseisukohad olid: paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukute eksimatuse eitamine. Võim on vaid Piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine tahtevabaduse eitamine sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine Augsburgi usurahu 1555 a. sõlmitud leping, milles kehtis reegel ,,kelle võim, selle usk"; sellega lõpetati ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte rühma: a) katoliiklikud ja b) protestantlikud Anglikaani kirik 1534. aastal kuulutati supremaatiaaktiga Inglismaal kirikupeaks kuningas. Sisuliselt on anglikaani kirik Inglise riigi kirik, mida juhib kuningas
vaimulikud huvid puudusid. Cluny kloostri mungad nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abikeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. · Nad asutasid palju tütarkloostreid. Ja nende ideed levisid laialdaselt. Ka paavstid toetusid nende seisukohtadele. Usuline tõsidus süvenes ja sellele lisandus ristisõdadest põhjustatud vaimustus. Hakati asutama uusi ordusi. 2. Võrrelge XI-XII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetoteid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? Tsistertslate ordu: ordu lähtus benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Frantsisklaste ordu: Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu jeesus seda teinud oli. Olid tuntud oma lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu.
kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Hispaania maalikunstile oli samuti omane elulähedus, kuid see on saavutanud hoopis suurema rahvusvahelise menu. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevilasse 17. sajandi alguses. FRANCISCO de ZURBARAN (1598-1664) Põhiliselt realistlik oli ka Zurbaráni looming, kuid tema teoste temaatika oli usuline. Enamasti mungaordude tellimusel valminud pühakupiltides valitseb askeetlik vagadus, mis küünib fanatasmini. Mitmete teoste koloriiti võib samuti karmiks ja astismini. Mitmete te
Hea - kaitses võõrkaupmeeste eest teistest riikidest ehk kaitses oma riigi kaupmehi ja töölisi. See pani paika erinevad tariifid ja piirangud. Ühendas ühe ala inimesi. Inimestele pakuti abi, vajadusel. Kuidas mõjutas reformatsioon vaimuelu? Haridus levis lihtrahva seas. Jumalateenistused toimusid eesti keeles ja piibel tõlgiti eesti keelde. Kristlike tavasid hakati maarahvale õpetama. Wandrat ja Koelli tõlkisid selle eesti keelde. Milline oli erinevate mungaordude mõju ja roll ühiskonnas? Tsitertslased- Nende vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis ja nemad püstitasid esimesed vesiveskid. Paiknesid Padisel ja Tartu lähistel Kärtnas. Kerjusmunga ordud- Jagunesid kaheks: Dominiiklased ja Frantsisklased, paiknesid linnades. Nende eesmärk oli jutustada ja rahva vaimuelu harida. Ja nemad oma kloostritele ehitasid võimalikult suured linnad, et võimalikult palju inimesi kirikut külastaks.
endale sobivamas vormis ja vaimus. Olles majanduslikult võrdlemisi sõltumatud ning tegutsedes iseseisvalt sise- ja väliskaubanduses, said kloostrid aktiivselt sekkuda pea kõikidesse kohaliku elu valdkondadesse. Nimeliselt on Eestimaaga seonduvatest munkadest esimesena mainitud Fulcot, kelle Lundi peapiiskop Eskil umbes 1165. aastal Eesti piiskopiks määras. Siiski algas Vana-Liivimaa allutamine relva jõul kümmekond aastat hiljem, kuid ka sellesse olid algusest saadik kaasatud mungaordude liikmed. Kloostriordudest, kes otseselt oma isikliku osalusega sakslaste idaekspansiooni misjoni ja koloniseerimispoliitikaga toetasid, tuleks esimesena nimetada tsisterlasi. Dünamünde klooster oli esimene kloosterlik (rajatud 1205-1208) institutsioon, millele tuginedes tsistertslased oma ekspansiooni ka Eestimaale laiendasid ja siia kloostreid rajama asusid. Vanim nende hulgas oli Kärkna (asutatud 1228), järgnesid Tallinna (1249), Lihula (1275-
* Korrapärane elu ja vähe stressi. 6. Kloostrite tähtsus. * Kirjutati ümber raamatuid ja tõlgiti raamatuid. * Kloostrite juures asusid koolid. * Teadusega tegelesid kloostrites elavad mungad. * Kloostrites olid raamatukogud. * Kandsid hoolt orbude, vaeste ja vanade eest. * Raviti haigeid , segati rohtusid. * olid näidis majanditeks. * Aretati marjapõõsaid, sai puuvilju * anti öömaja palveränduritele ja reisijatele. 7. Vaimulike mungaordude, kerjusmungaordude ja vaimulike rüütliordude võrdlus: sarnasused ja erinevused. Vaimulikud mungaordud Kerjus mungaordus Kloostrid asusid maal, asustusest eemal. Kloostrid asusid linnades. Tegevuseks palvetamine, füüsiline töö kloostri Palvetamine, rändasid ringi ja harisid rahvast majapidamises, raamatute ümber kirjutamine. usuliselt. Said elatist kloostri majapidamisest. Elatasid end ise ära kerjamisega.
Kirikliku ja linnakultuuri vastasseis. Linnaväljakul rahvalik draama: rändüliõpilased e vagandid parodeerisid kirikut. Linn hakkas õppima: linnakoolid, ülikoolid. Kirjanduszanrid: fabiloo(elukondlik stseen), proosanovell, romaan, loomaeepos. Rüütlikultuur Õitseng 12. sajand. Maise elu jumaldamine, armastus naise vastu. Kurtuaasne lüürika, rüütliromaan. Ristisõjad- rüütlite vaimulikud vennaskonnad (Templirüütlite ordu, Teutooni ordu). Olemasolevate mungaordude reformimine, uute rajamine. Cluny reform. Karolingide renesanss Karl Suur taastas antiikaja poliitilise idee ja soosis kunsti taassündi. Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane". Realism -reaalsed ainult ideed-universaalid, mis eksisteerivad Jumala mõistuses.
Risti usul oli määrav tähtsus eestlaste kujunemisel paganarahvast eurooplasteks selle sõna läänelikus mõttes. Risti usk kuulutab usku ainujumalasse, ligemisearmastust ja halastust. Kuid risti usk suruti eestlastele peale tule ja mõõkadega. Piiskopile andis nõu ja abistas piiskopkonna valitsemisel 12 toomhärrast koosnev toomkapitel. Katoliikliku kirikuks keeleks oli ladina keel. Maal oli mitmesuguste mungaordude kloostreid tsitserlaste mungaordu, domiiniklaste mungaordu ja frantsisklaste mungaordu. Hakati ehitama agustiinlaste ordu kloostrit piritale. Kloostrid olid suurte maavaldustega nii nimetatud kollektiivsed mõisnikud. Nõudsid makse ja tegu oma majapidamises. ÜLEMINEK KESKAJAST UUSAEGA EHK VARAUUSAEG Reformatsioon Eestis Haridusolud: Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga Koolide peaülessandeks oli vaimulike ettevalmistamine
haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne · ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus) o liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine
haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus) o liitumine saksa kultuuriruumi (kabelite ehitamine, vägivaldne ristimine –
Kiriku kihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik. Iga kihelkonna kirik oli pühendatus mingile kindlale pühakule.: Kadrina - püha Katariina Järva Jaani - ristija Johannes Pärnu-Jaagupi - apostel Jaakob Martna - püha Martin Katoliilus segunes varasema muinasusuga - parim näide olekski pühakute austamine Katariina - kadripäev Ristija Johannes - jaanipäev püha Laurentius - lauritsapäev Eestisse kandsid oma tegevuse üle ka mungaordud, tekkisid erinevate mungaordude kloostrid, nt: tsistertslaste ordu. Kerjusmungaordud - frantsisklased ja dominiiklased REFORMATSIOON EESTIS Reformatsiooniideed jõudsid luterlike jutustajate kaudu eestisse. Esmased teadmised neist pärinevad Riia linnast aastal 1521. 1523. aastal on teada juba rändjutustajate tegevusest Eesti aladel. Linnades said need ideed eriti kiire poolehoiu. Linnade raed läksid ka ideed kaasa ja kuulutasid linnad luterlikeks. Kloostrid pandi kinni, kirikud, mis
rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk ning mis pidi neid vastandama mustakuuelistele benediktlastele, kelle elukorraldust pidasid nad allakäinuks. 12.-13. saj. tõi linnade areng kaasa linnaelanike kasvu, nende hinge eest hoolitsemise võtsid üle mitmesugused rändjutlustajad. Lisaks hoogustusid ketserlikud liikumised, mis tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist. Kõige selle tagajärjel tekkis XIII saj. alguses uus mungaordude põlvkond, loodi kerjusmungaordud, mis allusid otse paavstile ja mis pidid elatuma kerjamisest. Neist kõige tähtsamad on jutlustajavennad (dominiiklased) ( kandsid samuti musta kuube nagu benediktlased) ja väiksemad vennad (frantsisklased) (kandsid pruunikat või halli vöötatud kuube). Frantsisklaste kloostrite arv kasvas kiiresti, eeskätt oma vaesuse ja lihtsuse tõttu olid nad rahva hulgas väga populaarsed.
Paikne asustus levib rannikule (Hiiumaa). Puudus saksa immigratsioon talupoegade seas, seetõttu jäi püsima eesti kultuur. Mõis oli maaisanda/vasalli elamu,mida hoidis üleval talupoegade töö ja maksude kogumine. 15. sajandil kehtestatakse sunnismaisus, mille vastu linnad tõrkuvad, sest sealne loomulik iive on negatiivne. Kui talupoeg jookseb ära maaisanda juurest, tuleb ta tagasi tuua. 11. Vaimuelu Vana-Liivimaal. Kirikliku organisatsiooni ülesehitus. Mungaordude ja piiskoppide tegevus. Nende seotus kooliharidusega. Usulised kombed. Reformatsioon. Kiriklik korraldus jagunes piiskoppide ja toomkapiitlite vahel. Piiskop oli teatud ala nn järelevaataja ja toomkapiitel oli tema abi. 13. sajandi lõpuks oli välja kujunenud kirikukihelkondade võrgustik. Igal muinasmaakonnal oli oma keskne kirik (suuremates linnades mitu kirikut). Eestis oli kolm toomkirikut - Tallinnas, Tartus ja Haapsalus
nt ,,Õuedaamid" · Armee suutis vähe võite saavutada, aga Breda suudeti siiski alistada Velazquez jäädvustas selle maalil ,,Breda alistamine" võitjad kui ka võidetud kujutatud väärikatena · Lähtus ka Caravaggio teostest, iseloomustab ka lahtisem pintslilöök, andis edasi nii varjundeid ja värve · ,,Infant Baltasar Carlos" FRANCISCO DE ZURBARAN · Samuti realist · Temaatika usuline, mungaordude tellimused, pühakupildid · Küündib fanatismini · Mõned pildid ühevärvilised ja loodud heletumeduse abil ,,Püha Bonaventura surivoodil" BARTOLOME ESTEBAN MURILLO · Usulised pildid, kuid rohkem idealiseerimist ja ilutsemist · Elulisemad pildid tänavapoistest · ,,Madonna ja laps" · ,,Noor kerjus" Flandria maalikunst: PETER PAUL RUBENS · Jõukad kodaniku poeg · Menukas kunstnik, tohutu edu, õpilaste kasutus · Ateljee asus Antverpenis
vägivaldseltki. Sama meest tunti ka äritsejana. Ühe kahekuise kaubareisi ajal Riiga ootasid tema naasmist 7 matmata surnut. Katoliku usuelu korrastamist taotles ka kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskopiks saanud Johannes Blankenfeld. Kuid sisepoliitilised pinged nurjasid ka selle pühamehe kavatsused. Kloostrid. Ametliku kiriku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida mitmesuguste mungaordude kloostreid. Kloostrielu tähendas algselt vaikset jumalateenimist, eemal kõigest segavast. Sellisesse isoleeritusse jäi ainult vanim Eestis asunud mungaordudes - tsisternlaste ordu. Selle liikmete sihiks oli tegeleda üksinduse põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega. XIII sajandil asutasid nad kloostri Tartu lähedal Kärknas ja XIV sajandi algul Padisel. Hiljem moodustus tsisternlaste naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas.
armulauda ja ristimist. · paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikute eksimatuse eitamine. Ainus usulise tõe allikas on vaid Piibel, kuna selle kaudu kõneleb Kristus · emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine · tahtevabaduse eitamine · sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud · kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja · pühakutekultuse eitamine · abiellumise keelu kõrvaleheitmine · kloostrite ja mungaordude kaotamine · kirikuvarade võõrandamine Leo X Medicit suhtus reformatsiooni algatamisse väga ükskõikselt ning ei uskunud, et sellest võib midagi suurt kasvada. Hiljem vormistas selle vastu bulla, kuid oli liiga hilja. 1519. aastal võimule tulnud keiser Karl V lootis killustatud Saksimaad ühendada, kuid Lutheri plaanid takistasid seda. Koos Saksi kuurvürsti Friedrich III Targaga mindi üle reformatsiooni poolele lootes rikastuda
REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON Reformatsiooni algatas Martin Luther. Ta pandi riigivande alla (lindprii) Tema põhiseisukohad: (Protestantlik kirik) protestantlikus kirikus on kirikuõpetajaks pastor - Paavsti ülimuslikkuse, kirikukogude eksimuste eitamine - Emakeelse piibli ja jutluse nõudmine - Sakramendid olid vaid ristimine ja armulaud - Kiriku pea pole mitte paavst vaid riigi valitseja - Pühakultuse eitamine - Tsölibaadi kaotamine - Kloostrite ja mungaordude kaotamine - Kirikuvarade võõrandandamine- kirik peab olema lihtne. Protestantlikud usutunnistused vabastasid inimese katoliku kiriku sõltuvusest. Varem sai ju õndsaks ainult kiriku abiga. Uue õpetusega pandi alus uuele väärtussüsteemile-arusaamale, et vaesus pole ideaal ega aita õndsaks saada. Rõhutati töö austusväärtust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoiu ja lihtsat eluviisi. Reformatsioon oli lõplikult hävitanud Lääne (katoliku) kiriku ühtsuse
Vasallkonnal kujunesid rüütelkonnad. Moodustati korporatsioon, mis hakkas kaasa rääkima maahärra kõrval. Kui kokkuleppeks oli tarvis vasallide toetust kindlustada, toimus viimaste õiguste laiendamine. Nt pärimisõigus, mis 14 saj lõpuks oli võrreldav pärusvalduse pärimisõigusega. -Vaimulikkond ning ilmalikkond Vaimulikkonnas olemas selge hierarhia. Lihtvaimulikud (vikaarid) ja kõrgvaimulikud (toomhärrad, piiskopid). Veel mungad. Hierarhia ka mungaordude vahel. Tsistertslased (valdavalt aadel) ning kerjusmungaordud (frantsistklased ja dominiiklased). Liivimaa kõrgemaks vaimulikkonnaks olid sakslased. Väikesakslased kleindeutsche Keskaja väikesakslaste kohta vähe teada, eeslinnade elanikud. Paigad, mille kohta allikaid praktiliseld säilinud ei ole. Tähendab väikesi saksasid. Kes sotsiaalses hierarhias sakslaste ja mittesakslaste vahel. Võib pidada sotsiaalse mobiilsuse kihiks, üleminekukategooria. Kiht, keda 19 saj nim kadakasakslasteks
Martin Luther... 95 Teisii sisu 1. Mõisteti hukku katolikukiriku indunkeetside müük 2. Hakati nõudma Piibli tõlkimist emakeelde ja emakeelsete jutluse pidamist (sellega tähtsustati isikut, kes oli ise võimeline usutõdedest aru saama) 3. Vähendati kaotlikke sakramente ja sooviti alles jätta ainult ristimine ja armulaud 4. Pühakute kultuste eitamine 5. Tsölibaadi (vallalisena elamine preestritel) kõrvaleeitamine 6. Kloostrite ja mungaordude kaotamine 7. Kiriku varade võõrandamine 8. Paavsti ülimuslikkuse kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatuks sai Piibel, sest selle kaudu kõneles inimene Kristusega Aastal 1520 pani katolikukirik luterkiriku vande alla. 1521 kuulutas keister Karl V lindpriiks see tähendab, et seaduste kaitse alt vabastatud. Sellega seoses muutus reformatsioon poliitiliseks. Kuna Saksamaal oli feodaalne killustatus ja selle tõttu hakkasid paljud vürtsid
Generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline Inkvisitsioon katoliku kiriku juurdlus ja kohtu organ, ülesanne välja seletada kiriku vaenlased ja neid karistada Oikumeeniline ülemaailmne Munk erakuna või kloostris elav meesaskeet ( usulise vennaskonna liige) Nunn kloostris elav ja nunnaordusse kuuluv naisaskeet Abt katoliku mungakloostri ülem Prior mungakloostri ülema abi Kerjusmungad mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus ja nad elavad annetustest, tegutsevad rändmisjonäridena Tsistertslaste ordu mungaorgu, mille asutas benediktlane, Prantsusmaal, ristiusu levitamine, kõigest maisest loobumine, valge rüü Benediktlaste ordu katolik mungaordu, kindlas reeglid, kannavad musta rüüd, nimetati mustadeks munkadeks Templiordu kristlik vaimulik rüütliordu Johanniidide ordu Teutooni ordu saksa vaimulik rüütliordu
Kloostriruumide paigutuses valitses kindel reeglipärasus. Kõik kloostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli keskel madal kloostrikirik, mis oli kõige tähtsam ehitis ja rajati tavaliselt esimesena /Tamm, lk 21/. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber, moodustades sellega klausuuri. Vt Padise kloostri plaan järgmisel lehel. Kloostriruumides kasutati palju uusi tehnilisi lahendusi: nt kütet, veevärki ja kanalisatsiooni. Eesti oli mungaordude jaoks kauge paganlik ääremaa, tsistertslased jõudsid siia siis, kui nende ordu hiilgeajad (1130 kuni 1200ndate algus) hakkasid mööda saama. Samuti olid Eestis looduslikud olud palju raskemad kui Lääne-Euroopas ja seetõttu lubati kõikidele kloostriordudele nii mõnelgi korral 3 ehitusnõuete rikkumist. Tähtsamaks said maastiku poolt dikteeritud nõudmised kui näiteks alati kindel ilmakaarte järgimine. /Tamm, lk 19 ja 68/
paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukute eksimatuse eitamine. Võim on vaid Piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine tahtevabaduse eitamine sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine UUSAEG Uue Maailma rikkused 30ne aastane sõda 1618-1648 . Vestfaali rahu Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda
Keskaegne haridus: Kristlikud kloostrid tähtsad hariduskeskused. kloostikoolide õppetöö aluseks ja eesmärgiks oli seitse voorust: lugemine, kirjutamine, aritmeetika, dialektika(mõtlemine), retoorika, astronoomia, muusika ülikoolide seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika, ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgkeskajal hakkasid linnades tegutsema toomkoolid ja ülikoolid. Lihtrahva lapsi kasvatati ja õpetati vahetu tegevuse käigus. Mungaordude (dominiiklased, jesuiidid) tegevus hariduse levitamisel: Dominiiklaste kloostrite juures tegutsesid koolid, mis olid mõeldud munkade ja nunnade ettevalmistamiseks (sisemine kool) ja linnarahvale (välimine kool). Jesuiidid taotlesid katoliku usu levikut kasvatuse/hariduse kaudu. 16. saj hakkasid asutama ladinakeelseid kesk- ja kõrgkoole. 17. saj. hakkasid tähelepanu pöörama ka lihtrahva harimisele, algkoolid. Olulisel kohal humanitaarained, õpilaste omavahelise võistlemise
Paavstid jäid peale. Kas silmatorkavate võõrnähtudega kirik suudab tagada õndsust? Boccaccio oli Avignoni - aegne diplomaatpaavstide juures. 25 Hiliskeskajal saavad üldiseks annetused kirikule, palverännakud. Podagra - ainevahetuse haigus, mis tuleb ühekülgsest lihatoidust (see fakt ka "Dekameronis"). Podagra tavaline haigus vennaksestel st kerjusordude fransisklaste ja dominikaanlaste seas. Tõusikud , kes elavad nagu aadlikud, vanade mungaordude liikmed olid aadlipäritolu. 1431 kontsiil Baselis tahtis kirikusiseseid probleeme lahendada. Kontsiilijuhid ja paavst Eugeneuse vahel vastuolud, paavst saatis kirikukogu laiali aga kontsiil ei kuuletunud ning osavõtt osutus suureks. Paralleelselt kaks kontsiili, suur kontsiil Baselis ja paavstlik kontsiil 1238 Ferraras (siis Firenzes ja lõpetas Roomas). Eugeniuse ja Baseli kontsiili suhted aina teravamaks, lõhe, sest ka kuningad ja vürstid peavad valima ühe poole, mida toetada
vasallid. Organiseeris neljanda ristisõja, kuid kui ta sai teada, et ristisõdijad ründasid hoopis Zara ja Konstantinoopoli linna mõistis ta IV ristisõja hukka. Siiski oli Selle sõja tagajärjeks Ida- ja Läänekiriku lõplik eemaldumine. Kuulutas ka paganate ja ketserite vastu peetavad sõjad ristisõdadeks (surma saanud ristirüütlid jõudsid otse Taevasse).Tema oligi Baltikumi, preislaste ja albilaste vastu peetud ristisõdade algataja. Aitas kaasa mungaordude (1202 kinnitas Mõõgavendade Ordu asutamise) ja inkvisitsiooni loomisele. Suutis osava diplomaatia abil võrdlemisi nõrgalt seotud Kirikuriigist tõelise riigi luua. Paavst saavutas oma aladel tegeliku ilmaliku võimu. Pärast Saksa-Rooma keisri Heinrich VI surma (1197) kuulutas ta, et Paavstil on õigus üle vaadata keisri kandidaadid ja olla rahukohtunik (arbitraaz) feodaaltülide osapoolte vahel. Käskis Inglismaa kuningas
o Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. o Kirikukümnis – 1/10 mõisa kümnisest. o Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. o Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. (Johannes Blankenfeld) o Klooster- mungaordude elupaik kus teeniti vaikselt Jumalat. o Tsiistertslaste ordu- eestis vanim mungaordu, mille eesmärk oli tekeleda üksinduses põlluharimise, ajanduse ja karjakasvatamisega. Hiljem loodi ka naisharu. o Dominiiklaste ja Fransisklaste kerjumungaordu- nad olid ük elus palju aktiivsemad. Nad panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid kerjusmungarännakutega. Rännates oli vaja osata aga teise rahva keelt mis
Sellised liikumised võivad balansseerida lubamatu ja lubatu piiril sotsiaalses mõttes. Nt enesepiitsutajate liikumine, mis sai massiliseks Musta Surma ajal. Sellised protsessioonid levisid üle Euroopa ja nende koosseis vahetus pidevalt. Laienedes tõi see kaasa sotsiaalse rahulolematuse ja 1349. a mõistis paavst selle hukka. Begiinide liikumine tähendas ilmikute kogukondi, kes pühendusid jumalateenimisele. Paljud neist haarati mungaordude liikumisse, osad kaldusid ketserlusse Ristisõjad Ristisõda ei ole kaasaegne termin, see on ajalooline konstruktsioon, mis on mingile nähtuste kompleksile ajaloolaste poolt pandud nimi. Peamiselt eksisteerivad kaks suunda sellest, mida peetakse ristisõdadeks: Traditsionalistlik ristisõjad on sõjad Jeruusalemma pärast Pühal Maal, hilisemad nähtused on lihtsalt selle kõrvalnähud või termini vale kasutamine
annaabi.ee 
