Nimetu dokument (0)

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandusinstituut UUE-VIDRIKU TALU MULLASTIKU ANALÜÜS Kursusetöö  Autor: Meriley Raudsepp Juhendaja: Endla Reintam, prof Tartu 2020


SISUKORD 2


SISSEJUHATUS Muldi   tuleb   kaitsta   kuna   mullad   on   taastumatu   loodusvara   ning   see   pakub   palju
ökosüsteemiteenuseid,   milleta   inimkond   elada   ei   saaks.   Kahjuks   ei   hävine   mullad   mitte
ainult inimese tõttu, vaid hävinemisele aitavad kaasa ka looduslikud tegurid nagu näiteks
erosioon. Selleks et inimesed aitaks võimalikult palju kaasa muldade säilimisele ja aitamaks
paremini takistada muldade hävinemist, selleks aga tuleb teada konkreetse koha näitajaid.
Töö eesmärgiks oli uurida Uue-Vidriku talu mullastiku, morfoloogiat, agronoomilisi omadusi
ja kasutussobivust.  3


TÖÖ METOODIKA
1.1.Välitööd Kaeved   teostati   Põlvamaal,   Veriora   vallas,   Tsirksi   külas.   Kaeved   tehti   põllumaale, metsamaale   ja   rohumaale.   Kaevete   tegemiseks   kasutati   mõõdulinti,   labidat,   nuga,   30% äädikhapet,  pliiatsit,  välipäevikut,  kotikesi ning raamatut  “Muldade väliuurimine”. Kokku tehti igale sügavkaevele kaheksa poolkaevet. Sügavkaeve augud kaevati 1 meetri sügavuseni. Seejärel tehti vaadeldav sein noaga sirgeks ning määrati horisondid. Iga horisondi juures määrati   sügavus,   lõimis,   pH   ja   keemine.   Tulemused   ja   pilt   mullaprofiilist   joonistati välipäevikusse. Mullaproovidest määrati horisontide omadused: värvus, lõimis, pH, koresus, karbonaatsus,  tüsedused  ja  üleminekud.   Igast  horisondist  võeti  eraldi   proovid ning  pandi proovikotikese sisse. Iga 5 cm järel võeti proov. Kokku võeti 10 proovi ja igast poolkaevest eraldi proov. Proovikotikeste peale märgiti kaeve asukoht, sügavus ja horisont. Peale kaevete ja proovide võtmist aeti augud kinni ning seejärel analüüsiti proove.  (Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade välisuurimine. Eesti Maaülikool, Tartu 2013) 1.2. Sisetööd  Sisetööna   tehti   3   liimmonooliiti.   Limonooliitide   mullaproovid   võeti   sügavkaevel   igast horisondist ja iga 5 cm kihist alates mulla pinnast kuni 50 cm sügavuseni ning poolkaevetel võeti  huumushorisondist. Liimmonoliitide  valmistamiseks  kasutati  vett, PVA liimi,  tikud, pappkaarte,   joonlauda,   pliiatseid   ja   mullaproove.   Pappkaardid   lõigati   mõõdus   10x15cm. Seejärel  liimiti muld pappkaardi külge vastavalt mulla horisontide järjekorrale. Muld segati liimi ja vee segu 1:2 kuni 1:4 osana. Muld kanti õhukese kihina pappkaardile tiku abil. Kui liimmonoliidid olid valmis tehti neist pilti ja lisati välipäevikusse. Välipäevikusse kirjutati üles   huumusringi   tabelid   ja   iseloomustused.   Tabelisse   kirjutati   8   proovi   sügavus, huumussisaldus, pH, lõimis ja boniteet. (Välipraktika üldine juhend, Endla Reintam, 2020) file:///C:/Users/armin/Downloads/V%C3%A4lipraktika_v%C3%A4lit %C3%B6%C3%B6de_juhend_3kaevet.pdf 4


Uurimine viidi läbi Põlvamaal Uue-Vidriku talu läheduses. Esimene kaeve tehti rohumaal
rohelise punktiga märgitud kohas (joonis 1.). Rohumaa kaeve teostati 05.05.2020. Kaeve tehti
labidaga 1 meetri sügavune ning väljakaevatud muld asetati kilele. Kui kaeve oli valmis, tehti
sein noaga ühtlaseks. Seejärel määrati 20% äädikhappega keemise puudumine. Sügavkaeve
jaoks võeti 10 mullaproovi iga 5 cm järel. Horisontide jaoks võeti 5 proovi, mis asetati nagu
ka  sügavkaevete  proovid kilekottidesse.  Peale  seda asetati  mõõdulint  mullakaevesse  ning
tehti   pilt   edasisteks   uurimisteks.   Kui   kaeve   ja   analüüsid   olid   tehtud,   visati   muld   tagasi
kaevesse   vastupidises   järjekorras   kui   need   kaevati.   Hiljem   määrati   sõrmeproovi   abil
horisontide lõimis ning fragmentide kuju järgi määrati struktuurus. Horisondi pildi põhjal
määrati horisontide värvused ning üleminekud.  Joonis 1. Kaeve rohumaal Teine   kaeve  tehti   põllul  kollase   punktiga  märgitud   kohas (joonis  2.).  Põllukaeve  teostati 5


31.08.2020. Kaeve tehti labidaga 1 meetri sügavune ning väljakaevatud muld asetati kilele.
Kui kaeve oli valmis, tehti sein noaga ühtlaseks. Seejärel määrati 20% äädikhappega keemise
puudumine. Sügavkaeve jaoks võeti 10 mullaproovi iga 5 cm järel.  Horisontide jaoks võeti 3
proovi, mis asetati nagu ka sügavkaevete proovid kilekottidesse. Peale seda asetati mõõdulint
mullakaevesse ning tehti pilt edasisteks uurimisteks. Kui kaeve ja analüüsid olid tehtud, visati
muld tagasi kaevesse vastupidises järjekorras kui need kaevati. Hiljem määrati sõrmeproovi
abil horisontide lõimis ning fragmentide kuju järgi määrati struktuurus. Horisondi pildi põhjal
määrati horisontide värvused ning üleminekud.  Joonis 2. Kaeve põllumaal Viimane kaeve tehti metsas sinise punktiga märgitud kohas (joonis 3.). Metsakaeve teostati
10.09.2020. Kaeve tehti labidaga 1 meetri sügavune ning väljakaevatud muld asetati kilele. 6


Kui kaeve oli valmis, tehti sein noaga ühtlaseks. Seejärel määrati 20% äädikhappega keemise
puudumine. Sügavkaeve jaoks võeti 10 mullaproovi iga 5 cm järel.  Horisontide jaoks võeti 3
proovi, mis asetati nagu ka sügavkaevete proovid kilekottidesse. Peale seda asetati mõõdulint
mullakaevesse ning tehti pilt edasisteks uurimisteks. Kui kaeve ja analüüsid olid tehtud, visati
muld tagasi kaevesse vastupidises järjekorras kui need kaevati. Hiljem määrati sõrmeproovi
abil horisontide lõimis ning fragmentide kuju järgi määrati struktuurus. Horisondi pildi põhjal
määrati horisontide värvused ning üleminekud.  Joonis 3. Kaeve metsas Välitööd: Kus kohas on uurimine läbi viidud, selgitatakse huumusringide ja sügavkaevete 
konkreetse asukoha väljavalimist ja mahamärkimist, kaevete tegemist ja kirjeldamist, 
proovide võtmist ja transporti, liimmonoliitide valmistamist, muldade hindamist ja teisi tehtud 
töid. Sisetööde osas käsitletakse arvutusi, andmetöötlust, graafikute koostamist, andmete 
juurdehankimist, tehtud laboratoorseid määramisi jms. uurimisala üldiseoomustus
tekst kus viidatakse ja seejärel kaart
kaardi väljavõte
foto on joonis
märgistus psb väga täpne ja selegesti arusdav olema
uurimisala taust lähtekivim, taimestik, loomastik
muldkatte koosseis - millised mullaliigid esinevad ja nende lõimised, millised on üleüldsised 
mullatekke protsessid ja mullatekke tingimused. kirjanduslik info!
morfoloogia millised mullad olid horisontide väljakujunemise aste, värvus mida on näha 
silmaga 7


kas olid tüüpilised v mitte ja põhjused!
kas huumushorisont oli tüüpiline v mitte
lõpus võrdlen väliselt 3 erinevat mulda
huumusringid sügavkaeve määratud  agronoomilised huumuskihi ja tüseduse varieeruvus, 
ph varieeruvus ja hindepunkti varieeruvus
kasutamine mille jaoks on sobilik muld kirjanduslik ja ka see mis seal täpselt oli
kaitse põhiasjad mida tuleb selle mulla kaitsele tähee
mida tehakse kaitseks ja mida saaks paremini teha
‘meetmed-viljavaheldus ja looduslik olek
kokkuvõte - lühidalt millised olid mullad, põhiomadused ja kasutamine ja kaitse lühidalt
soovitus kas on vaja edasi uurida, kas kasutuspraktikat on vaja muuta
kasutatud kirjandus
viitamine perekonnanime ja aastaarvu järgi- loodusteaduslikes kirjandustest 
internetiallikad  kui ei ole autoreid allika pealkiri … aastaarv/käesolev aasta kui ei ole 
aastat(kasutamise kuuup9 8


UURIMISALADE ÜLDISELOOMUSTUS Kaeved teostati Põlvamaal, Räpina vald, Tsirksi küla, Uue-Vidriku talu lähistel.  Esimene
kaeve tehti rohumaal 05.05.2020 rohelise punktiga märgitud kohas (joonis 1.). Teine kaeve
tehti   põllul   31.08.2020   kollase   punktiga   märgitud   kohas   (joonis   2.).   Kolmas   kaeve   tehti
metsas 10.09.2020 sinise punktiga märgitud kohas (joonis 3.).  Joonis 1. Kaeve rohumaal  (Eesti kaart, Maa-ameti geoportaali veebileht)  9


Joonis 2. Kaeve põllumaal  (Eesti kaart, Maa-ameti geoportaali veebileht)  Joonis 3. Kaeve metsas  (Eesti kaart, Maa-ameti geoportaali veebileht)  10


2.1. Mullatekketingimused Alates 2017. aastast liitus Veriora Räpina vallaga. Tsirksi küla, milles vaadeldavad proovid 
võeti, kuulub Veriora alevikku ning selles külas elab 14 inimest, kes paiknevad 3,4 km²  
suurusel alal.  Veriora piirkonna pinnakatte moodustavad jääaja ja jääaja järgsed setted. Pinnakate koosneb
omavahel   põimunud   glatsiaalsetest,   fluvioglatsiaalsetest   ja   limnoglatsiaalsetest   setetest.
Aluspõhi jääb Kesk-Devoni ladestiku Gauja lademe liivakivide ja aleuroliitide avamusalale. Uue-Vidriku talu muldadeks oli kahkjas muld. Mulla boniteet oli 47 hindepunkti, seega 
kuuluvad mullad VI hindeklassi. Muldades on kivisus väike - 2-5 m³/ha on kivid 20-100cm 
läbimõõduga. Lähtekivimiks kahkjate muldade all oli …. Räpina vald asub kogu territooriumiga Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Räpina
valla territooriumil on 41 järve, millest 29 on looduslikku-, 9 pais- ja 3 tehisjärve. Järvedest
suurim on Peipsi järv. Looduslikest järvedest on Vallasisese järvena suurim 76 ha suurune
Meelva järv, Paisjärvedest 47 ha suurune Leevaku järv. Kahjuks aga elanikkonna madala keskkonnateadlikkusega on tekkinud keskkonnaprobleem
seoses   loodulike   veekogude   nagu   näiteks   Võhandu   ja   Lammijärve   reostumisega.
Keskkonnaprobleemid ei piire ainult looduslike elementidega vaid ka mahajäetud hoonete ja
varemete rohkus on üha enam reostamas Räpina valda. Lisaks on ka muinsuskaitseobjektid
lagunemas ning vahendite puudumise tõttu ei ole ka neid olnud veel võimalik taastada. 49
rapina.ee/documents/378445/799814/Räpina+valla+üldplaneeringu+I+köide.pdf/cbbc24ec-
79d9-4fe2-b33a-948b4192d43b 11


Veriora   alevikus   avaldab   inimeste   ja   keskkonnale   suurimat   mõju   raudtee,   mida   mööda
sõidavad kauba- ja reisirongid. Suurima müramõjuga on kaubarongid, mille möödumised
võtavad rohkem aega, seda aga eelkõige öösiti. lähtekivimeid, reljeefi, taimkatet,, kivisust, veerežiimi, mullaelustikku ja inimese 
(põllu)majanduslikku tegevust.  emajõe alamjooksu ja peipsi edelaranniku lammisoode rajoon 
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/taimkate1 12


13


MULDKATTE KOOSSEIS Tsirksi   küla   lähistel   on   valdavalt   näivleetunud   mullad   (ka   gleistunud),   nõrgalt   ja
keskmiselt leetunud mullad ja siirdesoomullad. Vähesel määral on esindatud ka GI
leetjas gleimuld, leede-turvastunud muld LG1 , rabamuld R   , väga õhuke ja õhuke
lammi-madalsoomuld   AM,     madalsoomullad   M,   lammi-gleimuld   AG   ning
tugevasti/keskmiselt erodeeritud kahkjas leetunud ja leetunud muld E3l/E2l.  3.1. Lõimiseline koostis Valdavalt on lõimis kahekihiline: peal on saviliiv ja all kerge liivsavi. Kohati leidub
lõimises ka liiva. Leetunud muldadel (LkI) oli ülemistes horisontides liiv  ja alumistes
kerge liivsavi. Siirdesoomuldadel on pealmistes kihtides keskmine turvas ja alumistes
kihtides liiv. Nõrgalt ja keskmiselt leetunud mullal (Lklg/Lkllg) oli liiv peal ning selle
all   kerge   liivsavi.   Leetjas   gleimullal   (GI)   asus   saviliiv   peal   ja   all   liiv.   Leede-
turvastunud muld (LG1) koosnes lõimiseliselt ainult liivast. Rabamullal (R) oli kerge
turvas peal ja all raske turvas. Väga õhuke madalsoomullal (M')  asus keskmine turvas
peal ja all  kerge  liivsavi/raske turvas peal ja all  liiv.  Õhuke madalsoomulla  (M”)
pealmises   kihis   oli   raske   turvas   ja   all   liiv.   Sügav   madalsoomuld   (M'")   koosnes
lõimiseliselt keskmisest turvasest. Tugevasti/keskmiselt erodeeritud kahkjas leetunud 14


ja leetunud muld (E3l/E2l) oli liivsavi/liiv. Lammi-madalsoomulla (AM) ja lammi-
gleimulla (AG) lõimiselised andmed puuduvad. 13 MULDADE MORFOLOOGIA 4.1. Rohumaa sügavkaeve Rohumaal tehtud kaevega selgus, et tegu oli gleistunud pruun näivleetunud mullaga (joonis
1.).   Uurimise   käigus   tuli   välja,   et   tegu   ei   olnud   tüüpilise   näivleetunud   mullaga   kuna
lõimiseliselt  oli  pealmine   kiht  raskem  kui  alumine.    Esimene   horisont  oli  toorhuumuslik
horisont ning selle värvus oli helehall.  Tegu oli saviliivaga  ja sellel oli pähkeljas-lehtjas
struktuur.   Teine   horisont   oli   A   ning   see   oli   hallikasmust   ning   jämetulpjas   struktuur.
Kolmandast   horisondist   muutus   lõimis   pehmemaks   ning   tegu   oli   kerge   liivsaviga.   Selle
värvus   oli   kollakaspruun   ning   üleminek   järgmisele   horisondile   oli   lainjas.   Eelviimane
horisont oli helepruun Elg, millel esines ka iseloomulikke roostetäppe. Lisaks alaosas oli Elg
horisondis ka järgmise Btg horisondi laike, kuid üleminek oli järsk. Btg helepruun horisondis
oli savivoolmete jälgi. AT horisondi pikkus ulatus kuni 25 cm-ni. Sellest edasi oli A ja ka Baf
horisonti 15cm.  Elg-d oli 20cm ning Btg horisonti oli Elg horisondist 10 cm võrra rohkem. Joonis 1. Rohumaakaeve 15


4.2. Põllumaa sügavkaeve Põllul oli tegu pruun näivleetunud muld (joonis 2.). Esimene horisont oli helehall A horisont
ning   selle   struktuursus   oli   peenprismaatiline.   Ülaosas   oli   ka   järgmise   horisondi   laike.
Järgmine   oli   roostepruun   Baf   horisont.   Struktuur   oli   sellel   keskmiselt   teraline,   eelmise
horisondi laike oli kogu ulatuses ning üleminek Elg horisondile oli järsk. Kollakashall Elg
lõimis   oli   liivsavi,   sellel   oli   peenpähkeljas   struktuur   ning   selle   esines   iseloomulike
roostetäppe. A ja Baf horisonti oli mõlemaid ligikaudu 15cm ning ülejäänud 70cm moodustas
Elg horisont. Joonis 2. Põllukaeve 16


4.3. Metsamaa sügavkaeve Metsas määrati mullaks gleistunud hele näivleetunud mullaga (joonis 3.). Kuna lõimis oli
ülemistes kihtides kergem kui alumistes kihtides, siis tegu oli tüüpilise näivleetunud mullaga.
Esimene   horisont   oli   helepruun   kerge   liivsaviga   A   horisont   ning   selle   struktuursus   oli
jämeteraline.Horisondis   oli   näha   ka   üksikuid   vihmaussikäike,   üleminek   oli   mõõdukas.
Järgmine   oli   hallikaspruun   keskmise   liivsaviga   Elg   horisont.   Struktuursus   oli   sellel
keskmiselt   teraline,   üleminek   oli   lainjas.   Pruunikashall   Btg   horisondil   oli   keskmiselt
pähkeljas struktuur ja selle horisondi lõimis oli samuti keskmine liivsavi. A horisonti oli
kokku 40cm. Elg ja Btg horisonti oli aga mõlemaid ligikaudu 25cm. 17


Joonis 3. Metsakaeve 5. MULDADE AGRONOOMILISED OMADUSED Kõik uuritud mullad olid näivleetunud mullad. Põllumaa mullaks oli pruun näivleetunud muld. 
Metsamaa mullaks oli gleistunud hele näivleetunud muld. Rohumaa mullaks oli gleistunud 
pruun näivleetunud muld. Huumushorisont oli muldades üle 15cm paksune.  Näivleetunud mullad on kujunenud lainjatele moreentasandikele, kus lähtekivimiks on 
punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen.  Näivleetunud muldadel kihisemine puudub.  Näivleetunud põllumulla ülemised horisondid on neutraalsed, see on tingitud lupjamisest. 
Rohumaal ja metsamaal on huumuskate aga näivleetunud muldadel  18


happeline.https://www.pikk.ee/upload/files/Aasta_muld_2018_voldik_veeb(1).pdf Juhtiv 
mullatekkeprotsess näivleetunud muldades on ülagleistumine ja 
lessiveerumine.https://maad.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf 5.1. Huumusringide poolkaevete tulemused Tabel 1. Põllumulla huumusringi tulemused.   Mõõdetav parameeter Kaevete numbrid 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm)                 Hu %                   pH                   Lõimis                   Boniteet (hp)                  Mõõdetav parameeter Kaevete numbrid 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm)                 19


Hu %                   pH                   Lõimis                   Boniteet (hp)                   Mõõdetav parameeter Kaevete numbrid 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm)                 20


Hu %                   pH                   Lõimis                   Boniteet (hp)                 6. UURITUD MULDADE KASUTAMINE JA KAITSE Gleistunud pruuni näivleetunud  mulda kasutati rohumaana ja põlluna, kus kasvatati nisu.
Gleistunud hele näivleetunud mulda kasutati metsana. Põllumulla kaitsmiseks kasutatakse
viljavaheldust, mis ei koormaks mulda intensiivselt. Kasutatakse ka minimeeritud harimist,
millega vähendatakse erosiooni mõju mullale. Erosiooni mõju eest on kaitstud ka muld, mida
kasutatakse metsamaana. Selleks, et ei tekiks mulla tihenemist põllumaal, võiks kasvatada
vahekultuure. Vahekultuurid aitavad niiskust eemaldada, mistõttu surve mullale väheneb ja
ka tihenemise oht on väiksem.  21


Näivleetunud mulda on enim kasumlikum kasutada põllumaana või metsamaana. Sellised
mullad   on   produktiivsed   ja   suure   viljakusega.   Tänu   kergele   lõimisele   mulla   ülemistes
kihtides,   on   näivleetunud   muldi   kerge   harida   ning   need   sobiksid   enim   kartuli,   lina   või
talirukki   kasvatamiseks.Kuna   näivleetunud   mullad   on   looduslikus   olekus   happelised,   siis
põllumaana kasutamisel tuleks muldi lupjata. Kui muld on piisavalt neutraalne või ka nõrgalt
happeline, siis selline muld sobiks enamikele kultuurtaimedele nagu näiteks oder, rukis, nisu,
kaer, kartul või põldhein.  Probleemiks on aga mikroelemendid, mis lessiveerumise tulemusena uhuvad toiteelemendid
mullast välja. Lisaks toiteelementite väljauhtumisele on probleemideks veel ka: ülavesi, mis
segab   mullaharimist   ja   saagikoristust,   vähene   huumuse-   ja   kaltsiumisisaldus,   mullatihese
tekkimise oht ning aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Selleks aga et eelmainitud probleeme ei tekiks, tuleks kasutada kergemaid masinaid ülavee
perioodil, mulla orgaanilise aine varude taastamiseks tuleb kasvatada perioodiliselt heintaimi,
teha sügavkobestamist, gleistunud muldadel on lisaks vajalik ka drenaažkuivendus. 17 file:///
C:/Users/armin/Downloads/MULLAVILJAKUSEST2.pdf   KOKKUVÕTE Kursusetööga saadi teada informatsiooni Uue-Vidriku talu läheduses asuvate näivleetunud
muldade   kohta.   Kokku   tehti   kolm   sügavkaevet   metsamaal,   põllumaal   ja   rohumaal,   mille
käigus selgus et põllumaal asuv muld ei ole gleistunud. Metsamaa huumushorisont oli kõige
sügavam, põllumaa ja rohumaa huumushorisont oli 15cm. Kõikidel uuritud muldadel puudus
keemine ja lähtekivimiks oli uuritud muldadel karbonaatne punakaspruun moreen. Rohumaa
sügavkaeve uurimise käigus, selgus et tegu ei olnud tüüpilise näivleetunud mullaga kuna
lõimiseliselt oli ülemine horisont raskem kui alumine.  22


KASUTATUD KIRJANDUS viide väliuurimise raamatusse! välipäevikule viidata ei tohi https://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord/muldade-sobivus-pollukultuuridele-
ja-heintaimedele/ https://www.vaderstad.com/ee/know-how/pohitoed-mullast/soil-analysis-and-protection/ 23


mulla-erosioon/ http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Mullaviljakuse_pohitoed_fibl_orc.pdf https://www.pikk.ee/upload/files/Aasta_muld_2018_voldik_veeb(1).pdf http://agrt.emu.ee/pdf/2018_2_kolli.pdf 24


25