Meriley Raudsepp PS 2020- 4 (0)

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandusinstituut UUE-VIDRIKU TALU MULLASTIKU ANALÜÜS Kursusetöö  Autor: Meriley Raudsepp Juhendaja: Endla Reintam, prof Tartu 2020


SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TÖÖ METOODIKA.............................................................................................................4 1.1.Välitööd......................................................................................................................... 4 1.2. Sisetööd.......................................................................................................................4 2. UURIMISALADE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................5 2.1. Mullatekketingimused...................................................................................................8 3. MULDKATTE KOOSSEIS................................................................................................11 3.1. Lõimiseline koostis.....................................................................................................11 4. MULDADE MORFOLOOGIA............................................................................................12 4.1. Rohumaa sügavkaeve...............................................................................................12 4.2. Põllumaa sügavkaeve................................................................................................13 4.3. Metsamaa sügavkaeve..............................................................................................14 5. MULDADE AGRONOOMILISED OMADUSED.................................................................15 5.1. Huumusringide poolkaevete tulemused.....................................................................16 6. UURITUD MULDADE KASUTAMINE JA KAITSE............................................................17 KOKKUVÕTE....................................................................................................................... 18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................20 2


SISSEJUHATUS Muldi   tuleb   kaitsta   kuna   mullad   on   taastumatu   loodusvara   ning   see   pakub   palju
ökosüsteemiteenuseid, milleta inimkond elada ei saaks. Kahjuks ei hävine mullad mitte ainult
inimese tõttu, vaid hävinemisele aitavad kaasa ka looduslikud tegurid nagu näiteks erosioon.
Selleks et inimesed aitaks võimalikult palju kaasa muldade säilimisele ja aitamaks paremini
takistada   muldade   hävinemist,   selleks   aga   tuleb   teada   konkreetse   koha   näitajaid.   Töö
eesmärgiks oli uurida Uue-Vidriku talu mullastiku, morfoloogiat, agronoomilisi omadusi ja
kasutussobivust.  3


1. TÖÖ METOODIKA 1.1.Välitööd Kaeved   teostati   Põlvamaal,   Veriora   vallas,   Tsirksi   külas.   Kaeved   tehti   põllumaale, metsamaale   ja   rohumaale.   Kaevete   tegemiseks   kasutati   mõõdulinti,   labidat,   nuga,   30% äädikhapet,  pliiatsit,  välipäevikut,  kotikesi ning raamatut  “Muldade väliuurimine”. Kokku tehti igale sügavkaevele kaheksa poolkaevet. Sügavkaeve augud kaevati 1 meetri sügavuseni. Seejärel tehti vaadeldav sein noaga sirgeks ning määrati horisondid. Iga horisondi juures määrati   sügavus,   lõimis,   pH   ja   keemine.   Tulemused   ja   pilt   mullaprofiilist   joonistati välipäevikusse. Mullaproovidest määrati horisontide omadused: värvus, lõimis, pH, koresus, karbonaatsus,  tüsedused  ja  üleminekud.   Igast  horisondist  võeti  eraldi   proovid ning  pandi proovikotikese sisse. Iga 5 cm järel võeti proov. Kokku võeti 10 proovi ja igast poolkaevest eraldi proov. Proovikotikeste peale märgiti kaeve asukoht, sügavus ja horisont. Peale kaevete ja proovide võtmist aeti augud kinni ning seejärel analüüsiti proove.  (Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade välisuurimine. Eesti Maaülikool, Tartu 2013) 1.2. Sisetööd  Sisetööna   tehti   3   liimmonooliiti.   Limonooliitide   mullaproovid   võeti   sügavkaevel   igast horisondist ja iga 5 cm kihist alates mulla pinnast kuni 50 cm sügavuseni ning poolkaevetel võeti  huumushorisondist. Liimmonoliitide  valmistamiseks  kasutati  vett, PVA liimi,  tikud, pappkaarte,   joonlauda,   pliiatseid   ja   mullaproove.   Pappkaardid   lõigati   mõõdus   10x15cm. Seejärel  liimiti muld pappkaardi külge vastavalt mulla horisontide järjekorrale. Muld segati liimi ja vee segu 1:2 kuni 1:4 osana. Muld kanti õhukese kihina pappkaardile tiku abil. Kui liimmonoliidid olid valmis tehti neist pilti ja lisati välipäevikusse. Välipäevikusse kirjutati üles   huumusringi   tabelid   ja   iseloomustused.   Tabelisse   kirjutati   8   proovi   sügavus, huumussisaldus, pH, lõimis ja boniteet.  4


2. UURIMISALADE ÜLDISELOOMUSTUS Kaeved teostati Põlvamaal, Räpina vald, Tsirksi küla, Uue-Vidriku talu lähistel.  Esimene
kaeve tehti rohumaal 05.05.2020 rohelise punktiga märgitud kohas (joonis 1.). Teine kaeve
tehti   põllul   31.08.2020   kollase   punktiga   märgitud   kohas   (joonis   2.).   Kolmas   kaeve   tehti
metsas 10.09.2020 sinise punktiga märgitud kohas (joonis 3.). Põllumaa kaeve tegemiseks
küsiti omaniku luba.  Joonis 1. Kaeve metsamaal  (Eesti kaart, Maa-ameti geoportaali veebileht) 5


Joonis 2. Kaeve metsamaal  (Eesti kaart, Maa-ameti geoportaali veebileht)  Joonis 3. Kaeve rohumaa (Eesti kaart, Maa-ameti geoportaali veebileht) 6


Joonis 4. Kaeve rohumaal  (Eesti kaart, Maa-ameti geoportaali veebileht)  Joonis 5. Kaeve põllumaal (Eesti kaart, Maa-ameti geoportaali veebileht) 7


Joonis 6. Kaeve põllumaal  (Eesti kaart, Maa-ameti geoportaali veebileht)  2.1. Mullatekketingimused Alates 2017. aastast liitus Veriora Räpina vallaga. Tsirksi küla, milles vaadeldavad proovid 
võeti, kuulub Veriora alevikku ning selles külas elab 14 inimest, kes paiknevad 3,4 km²  
suurusel alal.  Veriora piirkonna pinnakatte moodustavad jääaja ja jääaja järgsed setted. Pinnakate koosneb
omavahel   põimunud   glatsiaalsetest,   fluvioglatsiaalsetest   ja   limnoglatsiaalsetest   setetest.
Aluspõhi jääb Kesk-Devoni ladestiku Gauja lademe liivakivide ja aleuroliitide avamusalale. Uue-Vidriku talu muldadeks oli kahkjas muld. Mulla boniteet oli 47 hindepunkti, seega 
kuuluvad mullad VI hindeklassi. Muldades on kivisus väike - 2-5 m³/ha on kivid 20-100cm 
läbimõõduga. Lähtekivimiks kahkjate muldade all oli punakaspruun karbonaadivaene 
liivsavimoreen. 8


Räpina vald asub kogu territooriumiga Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Räpina
valla territooriumil on 41 järve, millest 29 on looduslikku-, 9 pais- ja 3 tehisjärve. Järvedest
suurim on Peipsi järv. Looduslikest järvedest on Vallasisese järvena suurim 76 ha suurune
Meelva järv, Paisjärvedest 47 ha suurune Leevaku järv. Kahjuks aga elanikkonna madala keskkonnateadlikkusega on tekkinud keskkonnaprobleem
seoses   loodulike   veekogude   nagu   näiteks   Võhandu   ja   Lammijärve   reostumisega.
Keskkonnaprobleemid ei piire ainult looduslike elementidega vaid ka mahajäetud hoonete ja
varemete rohkus on üha enam reostamas Räpina valda. Lisaks on ka muinsuskaitseobjektid
lagunemas   ning   vahendite   puudumise   tõttu   ei   ole   ka   neid   olnud   veel   võimalik   taastada
(Räpina valla üldplaneering, lk 49)  Veriora   alevikus   avaldab   inimeste   ja   keskkonnale   suurimat   mõju   raudtee,   mida   mööda
sõidavad kauba- ja reisirongid. Suurima müramõjuga on kaubarongid, mille möödumised
võtavad rohkem aega, seda aga eelkõige öösiti. Joonis 7. Rohumaa kaeve asukoha maastikufoto 9


Joonis 8. Metsamaa kaeve asukoha maastikufoto Joonis 9. Põllumaa kaeve asukoha maastikufoto 10


3. MULDKATTE KOOSSEIS Tsirksi   küla   lähistel   on   valdavalt   näivleetunud   mullad   (ka   gleistunud),   nõrgalt   ja
keskmiselt leetunud mullad ja siirdesoomullad. Vähesel määral on esindatud ka GI
leetjas gleimuld, leede-turvastunud muld LG1 , rabamuld R   , väga õhuke ja õhuke
lammi-madalsoomuld   AM,     madalsoomullad   M,   lammi-gleimuld   AG   ning
tugevasti/keskmiselt erodeeritud kahkjas leetunud ja leetunud muld E3l/E2l.  3.1. Lõimiseline koostis Valdavalt on lõimis kahekihiline: peal on saviliiv ja all kerge liivsavi. Kohati leidub
lõimises ka liiva. Leetunud muldadel (LkI) oli ülemistes horisontides liiv  ja alumistes
kerge liivsavi. Siirdesoomuldadel on pealmistes kihtides keskmine turvas ja alumistes
kihtides liiv. Nõrgalt ja keskmiselt leetunud mullal (Lklg/Lkllg) oli liiv peal ning selle
all   kerge   liivsavi.   Leetjas   gleimullal   (GI)   asus   saviliiv   peal   ja   all   liiv.   Leede-
turvastunud muld (LG1) koosnes lõimiseliselt ainult liivast. Rabamullal (R) oli kerge
turvas peal ja all raske turvas. Väga õhuke madalsoomullal (M')  asus keskmine turvas
peal ja all  kerge  liivsavi/raske turvas peal ja all  liiv.  Õhuke madalsoomulla  (M”) 11


pealmises   kihis   oli   raske   turvas   ja   all   liiv.   Sügav   madalsoomuld   (M'")   koosnes
lõimiseliselt keskmisest turvasest. Tugevasti/keskmiselt erodeeritud kahkjas leetunud
ja leetunud muld (E3l/E2l) oli liivsavi/liiv. Lammi-madalsoomulla (AM) ja lammi-
gleimulla (AG) lõimiselised andmed puuduvad.  4. MULDADE MORFOLOOGIA 4.1. Rohumaa sügavkaeve Rohumaal tehtud kaevega selgus, et tegu oli gleistunud pruun näivleetunud mullaga (joonis
1.).   Uurimise   käigus   tuli   välja,   et   tegu   ei   olnud   tüüpilise   näivleetunud   mullaga   kuna
lõimiseliselt  oli  pealmine   kiht  raskem  kui  alumine.    Esimene   horisont  oli  toorhuumuslik
horisont ning selle värvus oli helehall.  Tegu oli saviliivaga  ja sellel oli pähkeljas-lehtjas
struktuur.   Teine   horisont   oli   A   ning   see   oli   hallikasmust   ning   jämetulpjas   struktuur.
Kolmandast   horisondist   muutus   lõimis   pehmemaks   ning   tegu   oli   kerge   liivsaviga.   Selle
värvus   oli   kollakaspruun   ning   üleminek   järgmisele   horisondile   oli   lainjas.   Eelviimane
horisont oli helepruun Elg, millel esines ka iseloomulikke roostetäppe. Lisaks alaosas oli Elg
horisondis ka järgmise Btg horisondi laike, kuid üleminek oli järsk. Btg helepruun horisondis
oli savivoolmete jälgi. AT horisondi pikkus ulatus kuni 25 cm-ni. Sellest edasi oli A ja ka Baf
horisonti 15cm.  Elg-d oli 20cm ning Btg horisonti oli Elg horisondist 10 cm võrra rohkem. 12


Joonis 1. Rohumaakaeve 4.2. Põllumaa sügavkaeve Põllul oli tegu pruun näivleetunud muld (joonis 2.). Esimene horisont oli helehall A horisont
ning   selle   struktuursus   oli   peenprismaatiline.   Ülaosas   oli   ka   järgmise   horisondi   laike.
Järgmine   oli   roostepruun   Baf   horisont.   Struktuur   oli   sellel   keskmiselt   teraline,   eelmise
horisondi laike oli kogu ulatuses ning üleminek Elg horisondile oli järsk. Kollakashall Elg
lõimis   oli   liivsavi,   sellel   oli   peenpähkeljas   struktuur   ning   selle   esines   iseloomulike
roostetäppe. A ja Baf horisonti oli mõlemaid ligikaudu 15cm ning ülejäänud 70cm moodustas
Elg horisont. Joonis 2. Põllukaeve 13


4.3. Metsamaa sügavkaeve Metsas määrati mullaks gleistunud hele näivleetunud mullaga (joonis 3.). Kuna lõimis oli
ülemistes kihtides kergem kui alumistes kihtides, siis tegu oli tüüpilise näivleetunud mullaga.
Esimene   horisont   oli   helepruun   kerge   liivsaviga   A   horisont   ning   selle   struktuursus   oli
jämeteraline.Horisondis   oli   näha   ka   üksikuid   vihmaussikäike,   üleminek   oli   mõõdukas.
Järgmine   oli   hallikaspruun   keskmise   liivsaviga   Elg   horisont.   Struktuursus   oli   sellel
keskmiselt   teraline,   üleminek   oli   lainjas.   Pruunikashall   Btg   horisondil   oli   keskmiselt 14


pähkeljas struktuur ja selle horisondi lõimis oli samuti keskmine liivsavi. A horisonti oli
kokku 40cm. Elg ja Btg horisonti oli aga mõlemaid ligikaudu 25cm. Joonis 3. Metsakaeve 5. MULDADE AGRONOOMILISED OMADUSED Kõik uuritud  mullad  olid  näivleetunud  mullad.  Põllumaa  mullaks  oli  pruun näivleetunud
muld.   Metsamaa   mullaks   oli   gleistunud   hele   näivleetunud   muld.   Rohumaa   mullaks   oli
gleistunud pruun näivleetunud muld. Huumushorisont oli muldades üle 15cm paksune.  15


Näivleetunud   mullad   on   kujunenud   lainjatele   moreentasandikele,   kus   lähtekivimiks   on
punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen.  Näivleetunud muldadel kihisemine puudub.
Näivleetunud põllumulla ülemised horisondid on neutraalsed, see on tingitud lupjamisest.
Rohumaal ja metsamaal on huumuskate aga näivleetunud muldadel happeline (Aasta muld
voldik).   Juhtiv   mullatekkeprotsess   näivleetunud   muldades   on   ülagleistumine   ja
lessiveerumine (Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus, 2005). 5.1. Huumusringide poolkaevete tulemused Huumusringide   poolkaeved   võeti   rohumaalt,   põllumaalt   ja   metsast   kuni   50cm   ulatuseni.
Rohumaa ning metsamaa happesus erinevatel kaeve sügavustel ei muutunud (tabel 1. ja tabel
3.). Samuti põllumaa ning metsamaa huumusesisaldus olid muutumatud (tabel 2. ja tabel 3.).
Seevastu   kõikus   aga   huumusesisaldus   rohumaal   2,1-2,2%   vahel   (tabel   1.).   Lõimiseliselt
koosnesid   mullad   valdavalt   keskmisest   või   raskest   liivsavist.   Rohumaal   tulenes
huumusesisalduse   kõikumine   lõimise   varieeruvusest:   kergema   lõimisega   horisondis   oli
huumusesisaldus väiksem kui raskema lõimisega horisondis (joonis 1.). Kõrgeim boniteet oli
48 ning madalaim 35, seega erines madalaim boniteet 13hp võrra. Tabel 1. Rohumaa huumusringi tulemused Mõõdetav parameete r Kaevete numbrid 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 15 20 25 30 35 40 45 50 Hu % 2,1 2,1 2,1 2,1 2,2 2,2 2,2 2,2 pH 5,7 5,7 5,7 5,7 5,7 5,7 5,7 5,7 Lõimis Ls2 Ls2 Ls2 Ls2 Ls3 Ls3 Ls3 Ls3 Boniteet (hp) 45 45 45 45 48 48 48 48 Tabel 2. Põllumaa huumusringi tulemused. Mõõdetav parameete Kaevete numbrid 1 2 3 4 5 6 7 8 16


r Sügavus (cm) 15 20 25 30 35 40 45 50 Hu % 2,4 2,4 2,4 2,4 2,4 2,4 2,4 2,4 pH 6,6 6,6 6,6 6,6 6,6 6,2 6,2 6,2 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls2 Ls2 Ls2 Boniteet (hp) 42 42 42 42 42 45 45 45 Tabel 3. Metsamaa huumusringi tulemused Mõõdetav parameete r Kaevete numbrid 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 15 20 25 30 35 40 45 50 Hu % 3,2 3,2 3,2 3,2 3,2 3,2 3,2 3,2 pH 4,7 4,7 4,7 4,7 4,7 4,7 4,7 4,7 Lõimis Ls2 Ls2 Ls2 Ls3 Ls3 Ls3 Ls3 Ls3 Boniteet (hp) 35 35 35 38 38 38 38 38 6. UURITUD MULDADE KASUTAMINE JA KAITSE 17


Gleistunud pruuni näivleetunud  mulda kasutati rohumaana ja põlluna, kus kasvatati nisu.
Gleistunud hele näivleetunud mulda kasutati metsana. Põllumulla kaitsmiseks kasutatakse
viljavaheldust, mis ei koormaks mulda intensiivselt. Kasutatakse ka minimeeritud harimist,
millega vähendatakse erosiooni mõju mullale. Erosiooni mõju eest on kaitstud ka muld, mida
kasutatakse metsamaana (Väderstad OÜ). Selleks, et ei tekiks mulla tihenemist põllumaal,
võiks  kasvatada    vahekultuure.   Vahekultuurid   aitavad  niiskust   eemaldada,   mistõttu   surve
mullale väheneb ja ka tihenemise oht on väiksem.  Näivleetunud mulda on enim kasumlikum kasutada põllumaana või metsamaana. Sellised
mullad   on   produktiivsed   ja   suure   viljakusega.   Tänu   kergele   lõimisele   mulla   ülemistes
kihtides,   on   näivleetunud   muldi   kerge   harida   ning   need   sobiksid   enim   kartuli,   lina   või
talirukki   kasvatamiseks.Kuna   näivleetunud   mullad   on   looduslikus   olekus   happelised,   siis
põllumaana kasutamisel tuleks muldi lupjata. Kui muld on piisavalt neutraalne või ka nõrgalt
happeline, siis selline muld sobiks enamikele kultuurtaimedele nagu näiteks oder, rukis, nisu,
kaer, kartul või põldhein.  Probleemiks on aga mikroelemendid, mis lessiveerumise tulemusena uhuvad toiteelemendid
mullast välja. Lisaks toiteelementite väljauhtumisele on probleemideks veel ka: ülavesi, mis
segab   mullaharimist   ja   saagikoristust,   vähene   huumuse-   ja   kaltsiumisisaldus,   mullatihese
tekkimise oht ning aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Selleks aga et eelmainitud probleeme ei tekiks, tuleks kasutada kergemaid masinaid ülavee
perioodil, mulla orgaanilise aine varude taastamiseks tuleb kasvatada perioodiliselt heintaimi,
teha  sügavkobestamist,  gleistunud  muldadel  on lisaks vajalik  ka  drenaažkuivendus  (Eesti
muldadest põllumehele, lk 17)   KOKKUVÕTE 18


Kursusetööga saadi teada informatsiooni Uue-Vidriku talu läheduses asuvate näivleetunud
muldade   kohta.   Kokku   tehti   kolm   sügavkaevet   metsamaal,   põllumaal   ja   rohumaal,   mille
käigus selgus et põllumaal asuv muld ei ole gleistunud. Metsamaa huumushorisont oli kõige
sügavam, põllumaa ja rohumaa huumushorisont oli 15cm. Kõikidel uuritud muldadel puudus
keemine ja lähtekivimiks oli uuritud muldadel karbonaatne punakaspruun moreen. Rohumaa
sügavkaeve uurimise käigus, selgus et tegu ei olnud tüüpilise näivleetunud mullaga kuna
lõimiseliselt oli ülemine horisont raskem kui alumine.  19


KASUTATUD KIRJANDUS Astover,   A.,   Reintam,   E.,   Leedu,   E.,   Kõlli,   R.  2013   Muldade   väliuurimine,   Eesti
Maaülikool, Tartu 2013. Räpina valla üldplaneering. (2004-2005). Olemasolevast olukorrast tulenevad arengueeldused
ja   ruumilise   arengu   põhimõtted.   Räpina/Tartu:   Räpina   vallavalitsus.  [on-line]
rapina.ee/documents/378445/799814/   Räpi   na+valla+üldplaneeringu+I+köide.pdf/cbbc24ec-
79d9-4fe2-b33a-948b4192d43b (kasutatud 30.01.2021) https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?
app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620&HEIGHT=937&zlevel=0,552500,6
505000 (kasutatud 31.01.2021) A., Astover, E., Leedu, H., Roostalu E., Reintam, P., Penu, T., Kikas.  (2017). [on-line]
https://www.pikk.ee/upload/files/Aasta_muld_2018_voldik_veeb(1).pdf Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. (2005). A., Astover. [on-line] 
https://maad.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf (kasutatud 31.01.2021) Eesti muldadest põllumehele. (2005). P. Penu. 32lk.  Muldade sobivus põllukultuuridele ja taimedele. (2002). R. Kõlli. Leedu.  [on-line]  https://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord/muldade-sobivus-pollukultuuridele-
ja-heintaimedele/ Väderstad OÜ. [veebileht] https://www.vaderstad.com/ee/know-how/pohitoed-mullast/soil-
analysis-and-protection/mulla-erosioon/ ( kasutatud 21.01.2021) 20


21

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. TÖÖ METOODIKA
  • 1.1.Välitööd
  • 1.2. Sisetööd
• 2. UURIMISALADE ÜLDISELOOMUSTUS
  • 2.1. Mullatekketingimused
• 3. MULDKATTE KOOSSEIS
  • 3.1. Lõimiseline koostis
• 4. MULDADE MORFOLOOGIA
  • 4.1. Rohumaa sügavkaeve
  • 4.2. Põllumaa sügavkaeve
  • 4.3. Metsamaa sügavkaeve
• 5. MULDADE AGRONOOMILISED OMADUSED
  • 5.1. Huumusringide poolkaevete tulemused
• 6. UURITUD MULDADE KASUTAMINE JA KAITSE
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS