Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mullakaardi analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muld, mullad, rähk, horisont, leetja, rohumaa, liivsavi, leetunud, huumus, lähtekivim, põllumaa, profiil, rähkmuld, põllumassiiv, lõimis, gleistunud, moreen, põllumassiivi, liigniiskuse, leetjas, huumushorisont, sisseuhtehorisont, keemine, kasutussobivus, 2018, mullastikereziim, variatsioonides, esinevaid, kaer, mullakaardi, gleimuld, saviliivKI v0_1ls1_60- 25-30 I 2,80 29,5 90/r_3;_2ls Kr rls - - 0,05 0,5 Ko v0_1ls1_40- 25-30 I 5,12 54 70/r_3;_2ls_1 Kokku: 9,49 ha 100 % K – keskmise sügavusega rähkmuld KI – leetjas muld Kr – koreserikas õhuke rähkmuld Ko – Leostunud muld v0 – raudkivi veeris ls – liivsavi r – rähk r_2ls1_30/r_3ls – keskmiselt rähkne 30 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti rähkne liivsavi r_2ls/r_3ls – keskmiselt rähkne liivsavi/ tugevasti rähkne liivsavi V0_1ls1_90/r_2ls – nõrgalt raudkivine 90 cm tüsedune kerge liivsavi/ keskmiselt rähkne liivsavi 3
Ko 90/rls 9,86 29,2 KIg vls50- 25-30 II 0,815 0,32 80/r,ls Go vls30- th25-30 0,109 2,4 50/rls Kokku 33,8 100 Sifrite, lõimisevalemite ja muude tähisete seletused KI leetjas muld Ko leostunud muld Klg gleistunud leetjas muld Go Leostunud gleimuld V° veeris ls liivsavi r rähkne vls40-90/rls (KI,Ko lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 40-90 cm, sellele järgneb tugevasti rähkne kerge liivsavi vls50-80/r,ls (Klg lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 50-80 cm, sellele järgneb keskmiselt rähkne ja tugevalt rähkne kerge liivsavi. vls30-50/rls (Co lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 30-50 cm,
KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45% Go v°1ls260- 22-28 - 1,1 ha 4,15% 75/r1ls2 Kokku 26,49 ha 100% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 63353438305 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Šifrite ja lõimisevalemite seletused: Kl- Leetjas muld Ko- Leostunud muld Klg- Gleistunud leetjas muld Go- Leostunud gleimuld k°- raudkivid, läbimõõt 10-20 cm v°-nõrgalt raudkiviveeriseline ls- liivsavi r- rähkne k°1ls160-90/r1ls1 – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi k°1ls155/r1;2ls1 - nõrgalt raudkivine 55 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kuni keskmiselt rähkne kerge liivsavi ls175/r1ls1 – 75 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi
Õhukest paepealset rähkmulda oli ainult 2 % (õhukest paepealset mulda – 70 % ulatuses ja rähmulda – 30 % ulatuses). Leetjaid muldasid leidus sellel põllumassiivil 34,8 %. Leostunud muldasid oli sellel põllumassiivil kokku 46,3 %. Joonis1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 42648298604 kohta. Põllumassivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Kolm suurima osatähtsusega mulla liiki: Ko, KI , Kr. Ko on leostunud muld, mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30...60 cm sügavusel ning mulla ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) olemasolu. Selliste muldade puhul on juhtivaks mullatekkeprotsessiks savistumine. Tüüpprofiil: A-Bw(Bwt)-C. Huumushorisont ja sellele järgneb pruun savistunud horisont ning sellele järgneb lähtekivim kas saviliiv või liivsavi
3 Visuaalne hinnang Antud maa-ala pindalaks on umbes 271478.35 m² ja ümbermõõduks 3.1075 km[1]. Maalapi kuju ei ole sümeetriline, seega minu arvates ei sobi teatud ala põlluks, kuigi KI on sobiv nii põllu harimiseks, kui ka metsa kasvatamiseks. Ortofotolt vaadates on antud maa-alal praegu põllumaa, mis on mõnest äärest piiratud metsaga [1]. Massiivi maakasutuseks on põllukultuurid [2]. Antud maalapil on domineerivaks leetjas muld (KI). All vasakpoolses küljes on ka gleistunud leostunud muldasid (Kog) ning natuke leostunud gleimuldasid (Go). [1] Muldade kirjusus Antud maa-alal leidub kolme erinevat mulda: KI, Kog ja Go. Väga palju on leetjaid muldasi ja vähem on gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldasi. Leostunud muld ja gleimuld erinevad omavahel sellepoolest, et gleimullas esineb roostetäppe ja sellel meeldib kasvada lubjalebelistel taimedel. Värvus on leostunud muldadel ja gleimuldadel peaaegu sama. [3]
K vls_3 0,1 0,2 Ko (g) v°_1ls_340/v_1ls_3 25-26 2,4 6,5 Kokku 37.5 100% Joonis 1: Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 64248123544 kohta. Põllumassiivi kontuurpunase joonega Joonis 2: Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Siffrid: Klg: Gleistunud leetjas muld v°_1ls_360-80/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 60-80 cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kog: Gleistunud leostunud muld v°_2ls_330/v_1ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi paksusega 30cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. v°_2ls_3/v_2ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Go: Leostunud gleimuld k°_2ls_340-80/v_2ls_3 Keskmiselt raudkivid, raske liivsavi, paksusega 40-80cm.
Kokku 27,20 ha 100% Vea protsent pindalade arvutamisel oli 2,17%. (27,79-27,20)*100/27,20 = 2,17% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 64648378481 kohta. Põllumassiivi kontuur on märgitud punase joonega. 3 Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil näidatuna ristiga. 1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus 1.2.1. Šifrid KIg – Gleistunud leetjas muld KI(g) – Gleistunud küllastumata muld Krg – Gleistunud koreserikas rähkmuld Kog – Gleistunud leostunud muld Go – Leostunud gleimuld GI – Leetjas gleimuld k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm v° - nõrgalt raudkiviveeriseline v - veeris ls - liivsavi sl - saviliiv 1.2.2. Lõimised k°_1ls_260/v_2ls_2 – nõrgalt raudkivine 60 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline keskmine liivsavi v°_1sl – nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiv
Ko v°_1ls_140-60/r_3ls_1 25-28 - 0,1 1 Kokku 11 100 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60055413269 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Mulla horisontide tüüpprofiilid Koreserikas rähkmuld (Kr)- A-C või A-B-C. Huumushorisont ning lähtekivim, mille vahel on mõnikord ka sisseuhtehorisont. Leostunud muld (Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, selle all metamorfne sisseuhtehorisont ja mulla lähtekivim. Leetjas muld (KI) A-El-Bt-C. Huumushorisont, selle all eluviaalhorisont, tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja mulla lähtekivim. Lõimisevalemid Kr Koreserikas rähkmuld r_3ls_1 tugevalt rähkne (sisaldus 20-30% mulla mahust) kerge liivsavi. Ko leostunud muld v°_1ls_145/r_2ls_1 nõrgalt raudkiviveeriseline (sisaldus 2-10% mulla mahust) kerge
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Põllumassiivi 42648298604 mullastikukaardi analüüs Mullateaduse iseseisevtöö Mullateadus Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Põllumassiivil olevad mullad................................................................................... 3 Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil......................................................... 5 Muldade omadused................................................................................................ 6 Muldade kasutussobivus......................................................................................... 7 Muldade boniteet..................................................................
.............6 Agromelioratiivsete võtete kasutamine..............................................................6 Juhul kui tegemist oleks metsaga.......................................................................6 Enamlevinud mulla osatähtsus...........................................................................7 2 Mullakaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 59556948853 mullastik. Mulla siffer Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus horisondi aste % tüsedus, cm KI sl55-85/r_3ls_1 15-20 ---- 5,486265 92,2 LP sl40-100/l20/ls_1 10-15 ---- LkIg l 20-30 0,358478 6,02
KIg v°_1sl35/v°_1ls_ 130-40/v_1ls_1 24-27 II 0,3 4 Kokku: 6,5 100 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 65448024352 kohta. Põllumassiivi kontuur märgitud punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Kolme suurima mulla horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 1. Leetjas muld (KI) - A-El-Bt-C. Huumushorisont, järgneb lessiveerunud horisont ning tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont, lõpuks mulla lähtekivim. 2. Gleistunud leetjas muld (KIg) - A-El(g)-Bmtg-Cg. Huumushorisont, väljauhtehorisont, milles gelistumistunnustega horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ja seejärel mulla lähtekivim gleistunud horisondiga. (pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas) 3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG
........................ 4 Lõimis..................................................................................................................... 4 Pindala, ha.............................................................................................................. 4 Sifrite ja lõimisevalemite seletused.....................................................................4 Kolm suurima osatähtsusega mulda.......................................................................5 Gleistunud leetjas muld KIg...........................................................................5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus.......................................................................................................... 6 Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta..........7 Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet..........8 Agromelioratiivsed võtted.......
...................................................................... 17 5.4Vaatluse all olevate muldade võrdlus...........................................................18 5.5Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus.....................................19 6.Muldade agronoomilised omadused..................................................................21 6.1Huumuskate ja huumusesisaldus.................................................................21 6.1.1Leetjad mullad....................................................................................... 21 6.1.1Nõrgalt erodeeritud rähkmullad.............................................................22 6.1.2Rähksed gleimullad................................................................................ 24 7.Uuritud muldade kasutamine ja kaitse..............................................................26 7.1Muldade üldine kaitse..........................................................
• kliima • muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim • maapinna reljeef • mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg • mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks — looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, mullaviljakuse kandja — huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad
· kliima · muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim · maapinna reljeef · mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg · mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks -- looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, mullaviljakuse kandja -- huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad
Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabel 2. Metsa huumuseringi iseloomustus 3 Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 27 28 28 28 27 27 27 27 Hu % 4 4 4 4 4 4 4 4
LP(g) k°_1sl50-90/k°_1ls_1 23-25 - 0,7 4,6 LP(g) k°_1sl70/k°_1ls_1 24 - 1,7 11,2 LPg sl60/ls_2 - 0,3 2,0 Dg l 30-40 0,2 1,3 KOKKU: 15,26 100 LP (LkI) nõrgalt leetunud mulla omadustega näivleetunud mullad LPg gleistunud kahkjad mullad D Deluviaalmullad LP(g) gleistumistunnustega näivleetunud mullad Dg gleistunud deluviaalmullad k - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm sl saviliiv l liiv ls liivsavi k°_1sl50-70/k°_1ls_1 nõrgalt raudkivine 50-70 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine kerge liivsavi. k°_1sl60-90/k°_1ls_2 nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine keskmine liivsavi.
Iseseisva töö ülesanne õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, % tüsedus, cm Go v°_1l60/r_3- th25-30 - 3,65 49 _2l Go1 l40/lu t_315-25 - 1,9 26
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69740935646 kohta. Antud maalapp on kompaktne. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Deluviaalmuld (D) liiv/l (keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(E)-B-C(g) (Ad > 30cm ja võib olla kihiline). Deluviialmuld on praeguste või endiste kallakuliste haritavate made nõlva jalamitel või lohkudes asuvad, erosioonsetete pealekandel tekkinud mullad. Muld on parasniiske või sügavalt gleistunud, mulla veehoiuvõime on piisav taimede varustamiseks mulla ja sademte vete arvel, võib esineda pinnavete juurdevoolu. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) sl80/ls_1 (saviliiv uurimissügavuses 80cm, keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(Eg)-Bg-CG (Ad > 30cm, mis võib olla toorhuumuslik ja kihiline, ajutiselt või nõrgalt liigniisked, gleistumise tunnused hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu
Põllumajandus- ja keskkonnainstitutsioon MULLAKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Koostaja: Kalli Vinnal Tartu 2018 Mullastikukaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 41848185945 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Asukoht: Luulupe küla, Saaremaa vald, Saare maakond Huumus horisondi Kivisuse Pindala Siffer Lõimis Lihtlõimis Osatähtsus % tüsedus, aste ha cm Go1; M' t330-40/s t3/s t320-25 6,1 52,8 70%/30% s Go ls2 ls 0,2 1,7
Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele. Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000- 4000 a. Aluskivimid Bioloogilised tegurid- taiemd/loomad. Taimestik on oluline sünsteesivad primaarset org ainet. Kõik ülejäänud elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud org ainena).
Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 64848200688 Joonis 2. Põllu asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Gleistunud leetjas muld (KIg) Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. Kihisemine 60(50)-100 cm.
Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla pooride läbimõõdust. Muld toimib filtrina. 2) Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema
· perioodiliselt üleujutatavad rannikualad · erosioonist mõjutamata põllud · puistangud või eemaldatud muldkattega alad · puudub turba horisont või ta on < 30 cm Anormaalsed mullad Turvasmullad Normaalsed mullad
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim
savistumine - 1) Org. aine produktsioon peab olema suur ja muundumine kiire; 2) Mulla lähtek. kooseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille murenemine võib anda sek. savimin. e alumosilikaadid ja karbonaadid 3) Klimatilised tingimused pikk posit. temp., et bioloogiline tegevus oleks pikaajaline niiskete ja kuivad perioodide vaheldumine. Savistumiseks soodne parasniiske kliima, ka lähistroopiline. 4) pH neutraalne või selle lähedane. A-Bm-C. ferraliidistumine Eeldused: muld rikastub Al ja Fe- hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudet. lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Ca, Mg. Areneb kõrge temp ja niiskuse juures. Parasvöötmes pruuni v. kollaka värvuse mood.: Fe2O3. sooldumine - Akum. mullatek.pr, muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Isel. poolkõrbe ja kõrbe aladele. Eeldused: lähtekvim ja põhjavesi peavad sisald. soolasid; mullas tõusev veeliikumine ja auramise tüüpi veereziim.
6) mullageograafia 7) mullakartograafia tegeleb muldade kaardistamisega Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1) Uurida muldade teket, omadusi, viljakust ja nende parandamise võtteid 2) Kaitseküsimusi 3) Seda sama maad on vaja inventariseerida, mullastik kaardistada Mullateaduse rajaja: Vassili Vassiljevits Dokutsajev. Tema järgi mulle kujunemisest võtab osa 5 mullatekketegurit: 1) kliima 2) lähtekivim 3) reljeef 4) maakoha vanus 5) elusorganismid Muld hakkab kujunema alles sellest hetkest alates kui kividele asuvad esimesed elusorganismid. Mullateadus kui teadus hakkab kujunema siis kui tekkis vajadus suurema koguse toidu järele. Anton Nõmmik koostas esimese agrogeograafilise suunitlusega kaardi Alfred Lillema koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi, tegi ka esimese agromullastiku rajoniseerimise kaardi Eesti kohta.
eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
.........................................................................13 7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed 7.2 Metsamulla kaevete agronoomilised andmed 7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed 8. Muldade kasutamine ja kaitse................................................................................17 8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse 8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse 8.3 Põllumuldade kasutamine ja kaitse 8.4 Kadrina valla mullad 9. Kokkuvõte................................................................................................................19 10. Kasutatud kirjandus.............................................................................................20 11. Lisad........................................................................................................................21 11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad ( Lisa 1. Lisa 2. Lisa 3. ) 11.2 Rohumaa sügavkaeve lisad ( Lisa 4. Lisa 5
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda.
Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist
arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. Laguproduktid ongi need ained, mis hakkavad mõjutama looduslikke mineraale ja tekib muld. Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja. 6) mulla geograafia- uurib mula geografilise leviku seaduspärasusi. Muld ei kujune kunagi juhuslikult, vaid keskkonnatingimuste ja elusfaktorite kompleksis. 7)Mulla kartograafia- teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada). Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1)uurib muldade kujunemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid.
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid-
annaabi.ee 
