Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas säilitada oma indentiteeti pluralistlikus ühiskonnas? (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kuidas säilitada oma indentiteeti pluralistlikus ühiskonnas?


Iga inimene on indiviid olenemata ühiskonnast. Kuid mõnes ühiskonnas on see keeruline. Pluralistlikus ühiskonnas, kus on erikultuurid, usud ja maailmavaated, on aga lihtsam.
Ameerika Ühendriigis elab üle 300 miljoni inimese ning on maailmaskolmandal kohal rahvaarvu poolest. See on ka põhjus, miks Ameerika Ühendriik on nii etniliselt kui ka rassiliselt väga mitmekesine maa. 2002. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased , 4,2% Aasia päritolu ameeriklased,1,5% põlisameeriklased ning 4,3% teised rassid. Iga rass toob kaasa oma kultuuri ning ka usu, kus domineerivateks on ameerikas protestantlikud kristlikud kirikud. Sellise rahvaarvuga maal ei ole keeruline oma indentiteeti säilitada, sest sa võid uskuda seda, mida soovid ning järgida enda rahvuskultuuri, kuid mis
Kuidas säilitada oma indentiteeti pluralistlikus ühiskonnas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helesininemull Õppematerjali autor
Ühiskonnaõpetuse arutlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

USA

..24 °C · Keskmine temperatuur talvel : Põhjaosa 0...-32 °C Lõunaosa 0...-8 °C · Sademete langemise hulk : Riigi keskosas 250...500 mm Lääne- ja idarannikutel 1000...3000 mm Ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Kasutatud materjal · Geograafia õpik ja TV ,, Maailma ühiskonna geograafia gümnaasiumile" · Vikipeedia, vabaentsüklopeedia · wiki.zzz.ee Viited · http://et.wikipedia.org/wiki/USA · http://wiki.zzz.ee/index.php/USA_majandus · ,, Maailma ühiskonna geograafia gümnaasiumile" õp lk 144 · ,, Maailma ühiskonna geograafia gümnaasiumile"TV lk 82

Geograafia
thumbnail
14
doc

Uurimustöö-usa

Aravete Keskkool USA Uurimustöö Koostaja: Margus Mäe 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõ

Geograafia
thumbnail
12
doc

Ameerika

Ameerika Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurb

Geograafia
thumbnail
14
doc

USA

1.Sissejuhatus. Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asum

Geograafia
thumbnail
62
pdf

EESTI VABARIIK

Mõisamajanduse vajaduste ja talurahva vastupanu survel koostati mõisnike maapäevadel uued talurahvaseadused, mis kinnitati Liivimaal 1849, Eestimaal 1856 ja Saaremaal 1865. Need soodustasid talude päriseksostmist. Teoorjuse keelamisega 1868. aastal läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Euroopa väikerahvastega. Eesti rahva ärkamisele panid teadliku aluse kõrghariduse saanud Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald

Andme-ja tekstitöötlus
thumbnail
13
rtf

Eesti

Mõisamajanduse vajaduste ja talurahva vastupanu survel koostati mõisnike maapäevadel uued talurahvaseadused, mis kinnitati Liivimaal 1849, Eestimaal 1856 ja Saaremaal 1865. Need soodustasid talude päriseksostmist. Teoorjuse keelamisega 1868. aastal läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Euroopa väikerahvastega. Eesti rahva ärkamisele panid teadliku aluse kõrghariduse saanud Kristian Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kirjandus
thumbnail
68
docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Aeg ka jõgi ("aeg voolab"). Oluline: abstraktseid/keerulisi asju metafoorideta/mudeliteta mõista võimatu. Siit ka generatiivse metafoori nimetamine kontseptuaalseks metafooriks. Isegi füüsika mõisted ("jõud", "põhjus") metafoorsed, sageli on konkreetne valdkond inimese keha. Samas on metafoorid alati ühekülgsed. Kuidas me mõistame kommunikatsiooni ­ millega me seda võrdleme, milline on kommunikatsiooni metafoor? Nähtub sellest, kuidas me sellest kõneleme. Michael Reddy 1979 ("The conduit metaphor: A case of frame conflict in our language about language"): rahvamudel suhtlusest põhineb "torumetafooril". TORUMETAFOOR: Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. Torumetafoor ei arvesta, et tegelikult liiguvad inimeste vahel kas hääle- või valguslained, mis

Kultuuridevaheline kommunikatsioon
thumbnail
56
docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

..................................... 18 5.2Euroopalik arusaam inimõigustest...............................................................18 5.3Inimõigused arengumaades.........................................................................19 5.4Inimõigused ja kodakondsus.........................................................................20 6.Postmodernne ühiskond.................................................................................... 22 6.1Modernse ja postmodernse ühiskonna erinevused.......................................22 6.2Teadmiste ja väärtuste roll ühiskonnas.........................................................23 6.3Inimsuhted postmodernses ühiskonnas........................................................24 Kokkuvõte............................................................................................................. 26 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 28

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun