• Samblaid uuriv haruteadus on brüoloogia. • Madalad (kasvavad kuni paarikümne cm pikkuseks). SAMBLAD ON • Ürgne KASVAVAD taimerühm. LÜHIKESED NING ENAMASTI TIHEDALT KOOS. 2. Süstemaatika SAMMALTAIME D LEHTSAMBL MAKSASAMBL KÕDERSAMBL AD AD AD 3. Ehitus 3.1. Morfoloogia • Väikesed kitsad lehed. • Juuri pole, neid asendavad risoidid. • RISOID – niitjas varre väljakasve, millega sammal kinnitub kasvupinnale (kuna juhtkoed puuduvad, vett ei ima). • Kaks eluperioodi: 1.Gametofaas – suguline (haplofaas, n) 2.Sporofaas – suguta (diplofaas, 2n) GAMETOFÜÜDI EHITUS VARS LEHED RISOIDID SPOROFÜÜDI EHITUS eoskupar SPOROFÜÜ harjas T GAMETOFÜ lehed vars ÜT
44. puisniit puude ja põõsastega heinamaa 45. puu puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi 46. põllukultuur 47. põõsas puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi 48. pärandkooslus kooslus , mis on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel 49. pärismaine liik e. looduslik; liik, mis on antud alale asunud inimese kaasabita (nt sammal) 50. ravimtaim taimed, mida kasutatakse ravimiseks (kummel, pärn, teeleht) 51. risoid peen. talluse väljakasve, mis täidab kinnitusfunktsiooni 52. risoom taime maa-alune mitmeaastane vars 53. rohttaim sõnajalg- ja õistaime, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu 54. sammaltaimed taimede hõimkond, millel pole juuri 55. saprofüüt kõdutaim, kes toitub seente vahendusel surnud orgaanilisest ainest 56. sissetoodud liik liik, mis on sisse toodud kasvatamise eesmärgil 57. soontaimed taimede hõimkond; taimed, mis omavad juhtkimpe(sooni) 58
Heitlehelised (lehis) palu-, karu-, laanik, Soojalembelised (küpressid) metsakäharik, Troopilised okaspuud tüvik-, (araukaaria) Juur, leht, vars, õis, vili, Okkad, igihaljad, käbid ja Eelleht, suguta Eelniit, risoid, Rootsuta seeme; Tolmlemine ja seemned; ühe- ja kahekojalised põlvkond, eospesad, rakis, eosed taimed; tallus, viljastumine; üheaastased, taimed vegetatiivne veeõitseng kaheaastased ja püsikud paljunemine Maakera taimeriigi areng
teatud seenerühmadel. Püsieos e. puhkeeos, resting spore - *sugulise protsessi tulemusena arenev *diploidne paksukestaline, säilimisfunktsiooniga *eos või *entsüsteerunud *sügoot, mis *meioosi tagajärjel idaneb *haploidseks *talluseks või *sporangiumiks Retseptiivhüüf, receptive hypha - spetsiaalne *isasgameete püüdev ja/või transportiv *seeneniit, mis osaleb *sugulisel paljunemisel viljastamisprotsessis, näit. roosteliselaadsetel (Uredinales) Risoid, rhizoid - lühike peen kinnitusfunktsiooniga *talluse haru viburseentel (Chytridiomycota), ikkesseentel (Zygomycota). Risomorf e. seenenöör, rhizomorph, mycelial cord - *somaatilistest *seeneniitidest koosnev suhteliselt jäme (1-2 mm) meetritepikkune lihtne või harunev, tumeda paksu koorja kihiga kaetud nöörjas moodustis. Saproob e. saprotroof e. saprobiont, saprobe - surnud orgaanilises aines elunev ja sellest toituv organism. Seeneniidistik e
Eristatakse koosluste tüüpe: 1) maismaakooslused metsad, niidud ja sood, 2) veekooslused mage ja mereveekooslused. 7. Muld Muld on maakoore pealmine kobe kiht, kus esinevad toitained ja mis tekib elus- ja elutalooduse vastastikkusel toimel. Muld tekib kivimite lõhustumisel (abiootiline), ning siis tulevad biootilised tegurid (vetikad samblikud taimed). 8. Taimede liigid 8.1. Samblad Üldiseloomustus: esineb vars ja leht; juurestik puudub, selle asemel on risoid; puuduvad juhtkoed; paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt (eelkõige eostega); eellasteks on vetikad. 8.2. Sõnajalad Üldiseloomustus: on võsu ja juured; vartes esineb nii tugi- kui juhtkude; paljunevad mittesuguliselt eostega, väga harva suguliselt; on mitmeaastased rohttaimed, mis võivad omada liaane ja epifüüte; sõnajalgade paljunemine (eoste levimine) on seotud veega; nende areng on väga aeglane. 8.3. Paljasseemne taimed
2) Järglased kasvavad vanemtaime lähedal. 3) Järglased sarnanevad pärilikelt omadustelt vanemtaimega ja omavahel. 4) Järglasi moodustub väga kiiresti. Mõisted: eeltuumne- organism, kelle rakkudes pole tuuma päristuumne organism- organismid, kelle rakkudes on tuum tallus- lihtsa ehitusega organiteks eristumata keha , nt vetikatel ja samblikel eos- üherakuline suguta paljunemise ja levimise vahend vetikatel, samblikel, sõnajalgtaimedel ja seentel risoid- sammaldel ja eostaimede eellehtedel juuri asendavad niitjad väljakasved soontaim- arenenud juhtkoega taimed (sõnajalg-, paljas- ja katteseemnetaimed) eospea- eoseid kandvatest lehtedest moodustis paljude eostaimede varre tipus seeme- paljasseemne- ja katteseemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend käbi- paljasseemnetaimede paljunemisorgan emakas- õie keskne osa, taime emassuguorgan tolmukas- taime isassuguorgan, milles valmivad tolmuterad; koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast
annaabi.ee 
