Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muinasjutt õnnelik puuraidur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
raidur, haldja, haldjas, nõia, maagia, puuraidur, külla, kuma, neiu, raiub, hilja, sära, pilved, vaatepilt, maas, asjatult, hommikul, ärgates, küsimusi, aitama, päästma, otsima, uksel, avaneb, vaatas, tühjus, kuulnud, pauk, jooksis, hirmul, vaikselt, ahelates, tänulik, avanes, haldjad, armsat, poega, rahagaHaldjas Lyselle ja puuraidur Elas kord kauges metsas üle kivide ja kändude, ookeani ja järvede taga ühes väikseses külakeses üksik puuraidur. Ta teenis raha teistele küla elanikele puid raiudes. Mehe tööpäevad algasid varajase päiksetõusu ajal ja lõppesid õhtul pimedas. Ühel tavalisel tööpäeval nägi puuraidur metsas suurt valget kuma. Ta mõtles endamisi, et mis muu see ikka olla saab, kui kuu sära. Kuid see kuma oli ka siis, kui kuud varjasid suured paksud pilved. Raidur läks särale lähedamale ning ta astus peagi paar sammu tagasi vaatepilt oli ehmatav. Mees nägi maas lamavat pisikest elavat haldjat. Ta püüdis haldjaga rääkida, kuid asjatult. Raidur võttis haldja sülle ja viis koju. Asetas ta õrnalt voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli pisike haldjaneiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast ja enda ette rääkimast
“ Lk 11 2. - mt. ehk Leemet sündis tegelikult külas, nad olid sinna kolinud isa soovil, emale ei meeldinud leib, kutsus seda solgiks, pidas seda eputamise asjaks, isa tahtis aga olla uue aja inimene ja seega külas elada, tegeleda viljakasvatusega, töötada ja süüa leiba nagu võõramaalasedki, Vootele oli jutustanud Leemetile, kuidas isa oli metsas elades kade olnud külaelanike ja nende elu ning uhkete tööriistade peale, külla kolides ehitati endale tare, saadi põllumaa ja sirp ning käsikivi, isa õppis saksa keelt ja tegi odrakörti, Leemet oma isa ei mäletanud - emale külaelu ei meeldinud ja ta käis metsas ringi luusimas, kui isa põldu kündis, kohtas kord karu, kellele läbi aegade oli naistel olnud raske vastu panna, olid armukesteks, mõmisesid kõrva, karu käis emal külas, räägiti juttu ja Leemeti õele Salmele tõi karu mett,
külastas, siis ei sallinud Rein ka teda.“ (lk. 25). Tänapäeval on inimesi, kellel on kindlad seisukohad ning neid mõjuta miski, nagu Rein, kes vihkas mõisa. Liina – Ta oli Räägu Reinu tütar, kelle ema oli surnud, kui Liina oli alles laps. Liina oli rõõsa ja veidi priske. Ta oli väga kangekaelne noor naine, mida tõestab see, et ta nõus tegema kõike, et Hansuga koos olla, käis isegi nõia juures, ning oleks öelnud lahti oma isast, kes ei sallinud mõisategelasi. Talle meeldis tihti libahundiks muunduda, sai vabalt ringi joosta, nii et ei pidanud kartma kolle ega metsloomi „Ta istus ja õmbles, siis tõusis korraga otsustavalt, läks sahvrisse, võttis pütikese sobilikku võiet, määris seda oma huultele ja muundus kukerpalli visates hundiks.“ (lk. 87). Liina oli unistaja ja armastaja, kuid ta erines Hansust, ta proovis oma õnne. Selliseid
Onu Vootele – Tark, ei usu jumalasse mitte ühestiki usut, ratsionaalne ja rahulik , vajadusel ka võitleja Pärtel (peeter)- Veidi lühikese temperamendiga, algseslt ssõber pärast võõrastav ja reetlik nong meelest nõrk munkade ja raudmeeste mõjudele. Hiie- Algselt arglik, on kasvanud üles majas paksult täis põhimõtteid, hiljem kui vabastatud füüsiliselt ja psüühiliselt on kindlam ja rõõmsam- lausa niipalju kindlam, et raiub maha püha hiie koos Leemetiga Tambet- Hiie isa, ultra konservatiivne, vihane ja eba mõistlik, meele mürgitatud tasemini kus oma enda tütre elu ei ole hind mis oleks liiga kallis maksta. Hiietark Ülgas- Hull, kõhn ja löödud elust, kuri ja nõrk. Meeme- Endine vägede juhataja, nüüd hedonistlik, Salme- Lihtne inimene, veidi skeptiline kõigest. Külapealik Johannes- Kohaliku Kristliku tegevuse ja külastamis protsessi
3. Hüppaja- lugu ritsikast, kirmust ja mängumardikast, kes kõik hakkasid võistlema selle nimel, kes kõige kõrgemale hüppab. Kuningas lubas sellele anda vastutasuks oma tütre. Kõik peale mängumardika mõtlesid ainult hüppest, aga mängumardikas hüppas printsessi sülle ja võitis sellega tema armastuse. 26 4. Pöial-Liisi- Elas kord naine, kes tahtis endale last ta läks nõia juurde ja kõneles sellele oma soovist nõid andis naisele odraiva ning käskis selle lillepotti panna ivakesest sirgus kohe lill naine suudles imeilusa lille õielehti ning õis läks kohe lahti õie keskel istus õrn ja imekaunis tüdruk kasvult oli ta niisama pikk kui pöial naine pani talle nimeks Pöial- Liisi ning meisterdas talle kreeka pähkli koorest kätki. Ööseti magas Pöial- Liisi seal roosilehest teki
taevatähtedelt ja tuultelt. 4. LUGU - KALEVIPOJA UJUMISREIS. SAARE PIIGA. LAUL MEREST. Kalevipoeg läheb ema otsima, ta kargab kaljuservalt lainetesse ja ujus Soome suunas. Kalevipoeg sai juhatust taevatähtedelt. Kesköö võis juba käes olla, kui Kalevipoeg märkas meres saart. Ta soovis saarel puhata ja ujuski sinna. Enne kui Lkalevipoeg uinuda jõudis, kuulis ta lauluhäält, mis pajatas kaugest kaasast, kes ei saa tulla ja kellele ta tervisi saadab. Kalevipoeg leidiski neiu, kes kangastelgede taga laulis. Kalevipoeg laulis pilgates vastu, et mis seal kauget kahetseda, kui lähemal on hoopis parem peig. Piiga tuli uudistades lähemale, kus sattuski omal tahtel Kalevipojaga kõrvuti. Kalevipoeg kasutas piiga usaldust kurjasti. Piiga hüüdis appi, niiet ema-isa kuulsid. Isa kohkub, kui nii kanget meest näeb ja uurib, kust too pärit on. Kuuldes, et tegu on Kalevi ja Linda pojaga, libastus piiga ehmudes ja kukkus merre
kuskil ei jää peatuma, Tsilgast mööda kihutab. Oh, kuis Jaan nüüd hädaldab: ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, mis nüüd juhtub minule?" Viimaks auto seisma jäi. Jaangi vankri vabaks sai. Kurval meelel hakkas ta Tsilga poole kompima. ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, millal jõuan pärale?" Päike paistab palavalt, Jaan peab käima käbedalt, siis vast õhtuks jõuab ka Tsilgasse ta kõndida. ,,Oh, mu Tsilga, Tsilgake, tee on pikk ja vaevane!" METSATALU TAAT JA HALDJAS Oli mets ja metsas talu, talus elas vanataat, püüdis metsajärvest kalu, haris väikest põllumaad. Elas nõnda juba kaua, ei tal olnud naist, ei last. Ise keetis, kattis laua, pesuvee tõi allikast. Taadil olid kukk ja kana, valge kits ja tuvipaar, laut ja hurtsik õige vana, ait ja aida taga saar. Saar ei olnud tavaline, nagu metsas näeme neid: oli sajaharuline, pisioksi tuhandeid. Samutigi väga kõrge oli kummaline saar. Oli juhtund kokkupõrge
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
.. Räägiti teisest ikka head ja kurja, mõlemat. Kes teab, kust ta siia oli tulnud ja saanud - õieti ei teadnud seda keegi. JAANUS (vähe aja pärast). Tal oli laps ka. See oli ka sinna toodud pealt vaatama, kui ema pekstakse. Kes teab, kust nad ta kinni olid saanud. Kätkenud ja narmetanud, nälginud ja kõvaks külmanud! Ju ta sestsaadik, 4 kui ema kinni viidi, hulkumas oli. Kes nõia last ikka tulihoone katuse alla laseb... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole. Joosti küll ka järele - kust veel kätte saad!... Piinlik vaikus. Peremees tahaks piipu seadma hakata, aga jääb äkki kuulatama - läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas huntide ulumine lähemale tuleb. PERENAINE (pead tõstes). Kuule, juba tulevad jälle! Keegi ei vasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine ukse taga. Kohkumine, kõik kargavad üles
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
nagu teda poleks enab elavate kirjas.mettich lahkub. Jälle tuleb juttu vanast ajast. Kui oli mingi tähtsate inimeste jutuajamine ning kui Eeva sisse astus olid kohe mehed püsti sigarette aknast välja visamas, komplimente lausumas ning istet pakumas. Timo aga ei tee sellest väljagi. (praegusesse hetke) 6.juuni 1827 Terve 1817 aasta elasid nad kolmekesi Tartus ja Võisikul kuid ühel päeval ütleb Timo dr.Robstile ja Käsprile , et me kolmekesi sõidame Lätti Riiga sugulastele külla. Kui sõit juba algas siis juhtisid hobust Jakob ja Timo vaheldumisi. Hiljem ütleb isegi Timo et sõit ei olegi Riiga vaid krahv Peter Pahleno juurde Miitavisse. Too olevat olnud Peterburis tähtis nina tol ajal kui vana keisri kukutamine plaanis oli, kuid tema soovis seda hoopis vahistada ( maa pakku saata) , mitte nii nagu asjad tegelt läksid.. Ta oli Aleksandri sõber.. Kuid asjad läksid hoopis seda mööda , et hoopis Pahlen saadeti asumisele. Nüüd oli vaja aga vana tuttavaga
See unistus saab teoks. Ja ta sai aru, et küsinud raha, küsiski ta seda õnne. Tüdruk saabus ühel sügisõhtul, tal oli kaasas armastatud noormees. Kumbki ei teadnud, et nad tulevad vastu õnnele. Noormees sai neljandiku kala kingitusest. Sellest jätkub, et rajada uus õnn ja unustada vana. (Paus.) Ja siis ütles mees nimega Osvald Laurale: "Räägin sulle ühe muinasjutu ja sellest hetkest kui sa mind katkestad, saab sinust selle muinasjutu printsess. (Paus, vaikus.) Algus oli raske. Neiu ei rääkinud suurt midagi. Ainult kuulas Osvaldi jutte neiu ilust ja imelisusest. Neiu säravatest juustest, tema kaunist kaelast, metsarohelistest silmadest, tema 28 29 unistavast kõnnakust, hajameelsetest huultest ja tarkadest kätest. Neiu kuulas ega teadnud, et kuskil istuvad suitsupilvedes koos kuulsamad arhitektid, et leppida kokku viimastes viimistlustes valmiva maja juures, mille oli tellinud keegi
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps – poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel päeval – Meos Martinipojapoja ristimine, Toomas Parvi laulatuse päev. Meos Martin tahtis üle trumbata Kadrit. Külalised olid kutsutud laupäeva hommikuks. Kava oli välja töötatud, et
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Ta läks metsa serva äärde, kus ta sidus enda sääred kinni, et lund ei hakkaks sisse tulema. Teadmata põhjusel tuli tal mõte ronida ühe puu oksa külge. Seal ta rippus natuke aega. Oksa küljes rippudes tuli talle teinegi mõte, mis tundis isegi temale endale kahtlasena. Ta tahtis lihtsalt proovi pärast otsida mingit nööri vms, et kas oleks võimalik ennast metsas oksa tõmmata, kuid ta ei leidnud midagi. Ta kõndis metsas tükk aega edasi, kuni märkas linna kuma. Ta läks linna keskmesse, kus asus kolmnurkne plats ja kus olid platsi keskel kaks voorimeest. Ta läks ühele trepi pealsele ja hakkaslihtsalt nutma. Nutmis põhjuse leidis ta vanas voorimehes ja tema hobuses. Kui ta oli nutmise lõpetanud, siis istus ta voorimehe vankrisse. Peale seda kui oli voorimehe ära tundnud ( see oli sama voorimees, kes tol korral ta kooli viis) siis ta põgenes, nagu oleks mõrvaga hakkama saanud. Kooli jõudes läks ta pikali ja palus
Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vanapagan tahab kolme tilka verd ning annab siis kratile eluvaimu sisse. Kratt räägib Hansule igasuguseid armastuslugusid ning Hans kuulab teda terved päevad ja öösel käib preili juures
ära ja tema kõrvu jõudsid jutud Kriemhildist, kes on lesk ja väga ilus. Ta otsustas Kriemhildi ära kosida, aga Kriemhild ei olnud sellega alguses nõus, kuid lõpuks nõustus kui taipas, et tal on seeläbi võimalus oma mehe mõrvarile kätte maksta. Kuningas Etzeli ja Kriemhildi abielu seitsmendal aastal kinkis Kriemhild kuningale poja, kes ristiti ja kasvatati kristlike kommete järgi. Ükskord otsustas Kriemhild, et on õige aeg mõrvarile kätte maksta ja lasi oma vennad külla kutsuda. Teel hunnide juurde hoiatati burgunde, et neid ootab ees surm, kuid nad ei teinud sellest välja ja liikusid edasi. Lõpuks kui burgundid hunnide juurde jõudsid võeti neid seal hästi vastu ja pakuti öömajagi. Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal
Hanila kirik Hanila kiriku ehitamine pole kuigi ladusalt läinud. Mis päeval paika pandud, see öösel ära tassitud. Käidud siis Sõrves targa juures nõu küsimas. See õpetanud, et tuleb välja valida kolm musta härga, panna neile koorem järele ja saata omapead minema. Kuhu jäävad pidama, sinna tuleb hakata ehitama. Mõned verstad enne Virtsut jäänudki härjad väikesel künkal seisma. Seal hakatudki ehitama ja töö edenenud ka paremini. Ehitustööde ajal antud vali käsk noor neiu kiriku seina sisse müürida. Selle täidesaatjad aga otsustanud inimese päästa ja müürinud seina sisse hane. Sellest peale hakatud maakohta kutsuma Hanilaks. Karuse kirik Kui vanal hallil ajal asuti Karuse kirikut ehitama, ei läinud töö kuidagi korda. Mis päeval valmis ehitati, kisti öösel maha. Loosse arvati segatud olevat vanakuri ise
Nii suureks kasvanud! Vaadake ta mundrit! Las ma suudlen sind! Kas kõik on ikka korras? Ma kogu aeg palvetasin su pärast. Kauaks sa jääd? 6 ALEKSANDER: See on minu poeg, ta on suurtükiväes lipnik. RENNE: Otse loomulikult kuulus Mihhail. LJUBOV: (Renne'ile) Aitäh, et te meile külla tulite; vabandust, mu perekond on... RENNE: Oi ei-ei, te olete kõik nii... vaimustavalt ebavenelikud... MIHHAIL: Paistab, et on põhjust õnne soovida. Kas mul on au...? LJUBOV: Parun Renne see on minu vend Mihhail RENNE: Te käisite Peterburis suurtükiväekoolis? ALEKSANDRA: Viis aastat! MIHHAIL: Ma olen puhkusel, tulen otse suvistelt õppustelt.
,,Soo, siin me siis olemegi -- vana Traadi juures... Seitsekümmend viis... Eestuksest otse sisse, see viib puhveti. Tagapool on tal ikka sakstele toad ka, päris kenad toad kohe. Minge aga julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Pärast kui praost küsib ütleb karget noomimist ootev Ekke, et teenisid 7 krooni ja 30 senti mis pole lähedaltki palju, et katta kasvamise kulusid ja tekkitada tulusid kuid praost on ikka meelitatud,et ta töö kannab vilja. #9 Eided külas on rääkinud prouale ja kogukondlased Professor Priidule ehk praosti pojale linnas, et praost on lakkanud täitmas oma kiriku ja jumala teenri kohustusi. Samuti on ta ka laenu votnud pangast. Lõpuks võttis poeg praostil kätte ja tuli maale isale külla asju klaarima. Praost räägib Ekkele, et ju vist naine on kittunud jätkuvalt ja, et ta ootab kanget vaidlust ning kardab, et ta pruugib vastusevõlgu jääda mõnele poja küsimusele. Peale selle kui poeg isaga kokku sai märkas Priit ja palus kuhugi privaatsemasse minna, pastor andis talle vikati kätte ja nad suundusid lepistiku lammutama ülejäänud päevaks, tulles mitte isegi lõunaks tagasi. Peale viite päeva kõnelusi ja vaidlusi pärib Priit häbelikult oma naiselt kuidas
õnneks ei saanud aru, et ta hääle üle itsitatakse. Hiljem läks Juliette raamatukokku, kuhu tuli ka uus parun Herbert. Nad rääkisid juttu, kuni astus sisse uue paruni ema. Paruness ütles Juliettele, et ta ei eputaks teiste ees oma oskustega ja läheks oma tuppa. Hiljem tantsusaalis küsiti Juliette järale, kuid paruness ütles, et preili Marchandil hakkas pea valutama ja ta läks oma tuppa. Viimane abinõu Opmann kutsus Huntaugu Mihkli enda juurde külla. Alguses arvas, et opmann räägib talle häid uudiseid, kuid ei. Opmann tahtis mõisa Miinat teenijaks. Mihkel heameelega ei tahtnud anda, kuid siis oleks ta opmanni välja vihastanud, kui ta ei oleks andnud. Järgmine päev läkski Miina mõisa tööle. Opmann tundus talle väga sõbralikuna. Tihti käis Miinat külastamas Kupja-Prits. Hiljem hakkas ka Miinal külas käima Päärn. Esimene kord, kui Päärn teda külastamas käis, siis oli Päärn natuke
õnneks ei saanud aru, et ta hääle üle itsitatakse. Hiljem läks Juliette raamatukokku, kuhu tuli ka uus parun Herbert. Nad rääkisid juttu, kuni astus sisse uue paruni ema. Paruness ütles Juliettele, et ta ei eputaks teiste ees oma oskustega ja läheks oma tuppa. Hiljem tantsusaalis küsiti Juliette järale, kuid paruness ütles, et preili Marchandil hakkas pea valutama ja ta läks oma tuppa. Viimane abinõu Opmann kutsus Huntaugu Mihkli enda juurde külla. Alguses arvas, et opmann räägib talle häid uudiseid, kuid ei. Opmann tahtis mõisa Miinat teenijaks. Mihkel heameelega ei tahtnud anda, kuid siis oleks ta opmanni välja vihastanud, kui ta ei oleks andnud. Järgmine päev läkski Miina mõisa tööle. Opmann tundus talle väga sõbralikuna. Tihti käis Miinat külastamas Kupja-Prits. Hiljem hakkas ka Miinal külas käima Päärn. Esimene kord, kui Päärn teda külastamas käis, siis oli Päärn natuke
HAMLET: Kas me ei läheks siit ära? Sest ausõna targutada ma ei oska. ROSENCRANTZ & GUILDENSTERN: Me saadame teid. HAMLET: See ei tule kõne allagi. Ma ei taha teid oma ülejäänud teenritega ühte patta panna; sest kui teiega avameelselt rääkida, siis mul on igal pool sabad taga. Kuid jätkates sõpruse sissetallatud rada mis asjus te Helsingöris olete? ROSENCRANTZ: Tulime teile külla, mu prints, muud asja meil ajada pole. HAMLET: Kas teid mitte ei kutsutud? Kas see on teie enda soov? On see vabatahtlik külaskäik? Rääkige, olge ausad mu vastu. (Vaikus.) Rääkige - rääkige. (Vaikus.) Noh, ütelge. GUILDENSTERN: Mida me peaksime ütlema, mu prints? HAMLET: Midagi, mis puudutaks mu küsimust. Teid kutsuti, te silmis on mingi ülestunnistus, mida te ei suuda piisavalt varjata.
Neid ja muid muinasjutte rääkis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid poiste silmad elavamalt, vajus meeste rõhutud selg veel enam küüru ja mahapööratud orjapilk näis ütlevat: «See oli tema. Meie seda ei või . . . peame kannatama . . . » Tugev Vahur luusis mõne aja üksipäini mööda metsi, tundis siis igavust, lunastas enesele Lodijärve lossihärra käest hundinahkade eest nägusa neiu naiseks ja naisevenna sulaseks, hellitas naist, laskis sulasel tüki maad põlluks muuta, tegi end kõigi metsaliste hirmuks ja suri raugana, andes oma pojale Tambetile, kes oli ise juba naisemees ja lapseisa, järgmisi õpetusi: «Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on pikk käel, kitsad õlad ja lahjad puusad. Noort puud maa seest juurida ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks
3. Kellega hakkas sõda? 4. Mitu ordumeest tulid esimesena Kalevipoega endaga sõbraks meelitama? 5. Mis saab Kalevipojale saatuslikuks? Vastused Sissejuhatus 1. Maarja rüpes magamine on magamine Maarjamaa mullas ehk olla maetud Eestimaale. 2. Rõõm ja mure on kaksikvennad. 3. Langud on inimesed, kes on sulle saanus sugulaseks abiellumise teel, näiteks kaasa vanemad või õed ja vennad. 4. Tauts on paljutapva epideemilise haiguse haldjas. 5. Alevipoeg ja Sulevipoeg on Kalevipoja kaaslased, Olevipoeg(Olevine) on Kalevipoja sõber. Kümnes lugu 1. Pahareti pojad kaklesid soo pärast ja nad palusid abi, sest ei suutnud otsustada, kes oleks õige peremees soole, sest nad arvasid mõlemad, et on selle väärilised. 2. Vetevaim pakkus Alevipojale kulda. 3. Alevipoeg kartis, et Vetevaimul on halvad plaanid. 4. Ta küsis, kas ta võib ennem toa üle mõõta, kus teda lennutama hakatakse, et taloleks
murdumatu tõotuse jõgi), Lethe (unustusejõgi). Kuskil allilmas asetseb Hadese palee, mis on paljude väravatega ja tulvil külalisi. PILET NR 3 KAKS SUURT MAAJUMALAT DEMETER E. CERES Demeteril oli ainuke tütar, Persephone. Ta kaotas tütre, kohutavas mures võttis ta oma annid maa pealt, mis muutus külmaks ja tühjaks. Hades viis Persephone ära, kui too nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Hades haaras neiu kaarikusse ja nad läksid allilma, kus Persephone hädakisa kajas kõikjale, tema ema kuulis seda. Demeter läks Persephonet otsima, kuid keegi ei osanud talle vastata. Demeter rändas 9 päeva ja jõudis viimaks päikese juurde, kes rääkis talle, kus Persephone on. Demeter lahkus Olümposelt, asus elama maa peale moondatult. Üksinda rännates jõudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele kaevu juurde. Neli neidu tulid kaevule vett tooma, nägid teda ja pärisid, mis on juhtunud
teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos,
Luuletuses ,,Arion" (kreeka müüt) Arion läheb laevaga merereisile, puhkeb torm, meeskond hukkub, delfiinid päästavad luuletaja (Arioni). See on ülekantud võrdlus dekrabistidega. Kirjutab ka poeemi ,,Poltava" võitlus rootsi ja vene vägede vahel aastal 1709, oli üks Põhjasõja olulisi lahinguid. Peeter I oli edumeelne ja positiivne valitseja. 1720ndate lõpul kohtab Puskin Natalja Gontsarovat, kes oli toona 16-aastane kaunitar. Puskin armub ja palub neiu kätt, kuid Natalja ema siiski ei anna nõusolekut. Vahepeal läheb 2a mööda, kui neiu on 18-aastane, palub Puskin uuesti kätt. Ema annab nõusoleku ainult siis, kui Puskin annab neiule kaasavara (10'000 rubla), et neiul oleks oma kapital. Puskin pole ise majanduslikult kindlustatud, kuid tema nimele kirjutatakse mõis, mida ta läheb üle vaatama. Seal olles jääb ta kooleraepideemia tõttu karantiini. Tema emotsionaalne seisund on sel ajal teravdatud. Pealesunnitud 2-kuuline paus
inimese, kirjaniku ja nähtuse nimega Raimond Kaugver. Kas või sellepärast, et ainuüksi tema romaanide tiraaze kokku liites võib veenduda: meie riiulitel on vähemasti miljon Kaugveri romaani. Ja kui novellikogud ka veel appi võtta, siis on tema raamatuid tunduvalt rohkem kui eestlasi. * * * RAIMOND KAUGVER KUI MASSIKIRJANIK "Raimond oli fenomen, mis praegu puudub: rahvakirjanik, kes on arusaadav igale keskharidusega lugejale," raiub Teet Kallas. "Mina usun sellesse praegu nii ebapopulaarsesse loosungisse, et kunst peab kuuluma rahvale. Raimond tegi oma ajastule vastavaid mööndusi, aga ei pugenud ridade vahele. Tema tekst oli lihtne, loomulik ja alati intrigeeriv. Vahest ei olegi kedagi, kes oleks suutnud kujutada sündmusi nii vahetult kui tema." Sündmustiku väljamõtlemine ei nõudnud Kaugverilt mingit vaeva. Kaugveri tugevus on ühtlasi ka tema nõrkus
annaabi.ee 
