Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõtlemine ja keel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
niiöelda, rikkas, tabada, keelelised, keeleline, suhtlemisega, igapäevase, ringkond, kift, lõbus, naisson distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist. Sotsiolingvistika uurib keeli teistmoodi kui uuritakse murdekeeli. William Labovi sotsiolingvistika eesmärgiks leida tegurid sotsiaalses siuatsioonis , mis võivad mõjutada kõneleja keelelisi valikuid ning mõista keelevalikuid, mis toimuvad praegu. Varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt, aga Labov ütles et eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid. Variaabel varieeruv nähtus, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid(nd -nud). Iga variaabli jaoks on variantide loend ja uurija uurib, milliseid variante kasutatakse ja mis tingimustel. Variaablid esinevad eri keeletasandil : leksikaalsed, foneetilised, fonoloogilised, morfoloogilised,süntaktilised. Põhiosa uuritud variaablitest on häälikud, mida saab vahetada ilma
", eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot o relevantsusmaksiim ,,Ole asjakohane!", kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest o meetodimaksiim ,,Ole arusaadav!", eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid o maksiimide rikkumise näide on ironnia (eelkõige kvaliteedimaksiim) * deiksis (indeksikaalsus) nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust o isikudeiksis nt. isikulised asesõnad: ma, sa, ta o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis nt. siin, seal o ajadeiksis nt. täna, homme o diskursuse deiksis viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too o sotsiaalne deiksis nt. teie vs. sina o verbideiksis nt. tulema vs. minema o Liigitus:
kasutatavusest ja tähendusest. Veel tuleb uurimise alla slängisõnade laenamine teistest keeltest - eriti inglise, kuna just see on tänapäeva noortele tasapisi juba teiseks emakeeleks saanud. 1. Slängi olemus Släng on vähemal või rohkemal määral üks osa paljude eestlaste igapäevakeelest, enim populaarsust on see siiski kogunud noorte seas. Seesugune keel tekib ühiste huvide, ühtse elukutse ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Släng on kujundlik, huvitav ning lõbus, mis väljendab kõneleja vabadust, positiivsust ja huumorimeelt. Väga suur osa kõnekeelest on sügavalt seltskonna - või ringkonnasisene, millel on palju stiile: kõik sõltub muidugi ka sellest, kes, kus, kuidas ning kellega räägivad. Ema ja isa kõnelevad omavahel ühtmoodi, samas ema ja laps aga jälle teistmoodi, erinevalt vestlevad sõbrannad teineteisega, täiesti omamoodi poiss ja tüdruk kahekesi olles ja hoopis teistsugused tunded on neilsamustel kambas olles jne
on koostatud loomulike keelte sarnaselt. ,,Loomade keel" enamasti signaalidele (mitte sümbolitele) tuginevad. Automaatsed ja keskkonnast sõltuvad. Objektkeel üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel mõistesüsteem. Kirjelduses kasutatav keel. Keeleteaduses levinud kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Nt objektkeel: inglise keel ja metakeel eesti keel. Verbaalne suhtlus Tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keeleline suhtlus ja seda toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Kõne põhineb oluliselt kuulmistaju kasutusel. Inimese suhtlusvõime arenguajalooline keskendumine kuulmismeele alale tuleneb mitmetest selle meele poolt pakutavatest eelistest. On võimalik suhelda ka siis, kui silmsidet pole, samuti on käed vabad muu tegevuse jaoks. Keemilisi aistinguid ehk haistmist ja maitsmist
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: Nägemistaju: suurus-, v
Kokkuvõttes tähendab see, et suuline keel on inimeste keelelise suhtluse lähteregister. Suulist pearegistrit võime jagada alamateks registriteks mitmete parameetrite alusel, millest kesksed on meie jaoks praegu kaks liigitust: argine ja avalik (sh ametlik, institutsionaalne) suhtlus ning dialoog ja monoloog (vt kõiki parameetreid Hennoste, Pajusalu 2013: 38-49). Argine ja avalik suhtlus Igas ühiskonnas jaguneb keeleline suhtlus kahte suurde rühma vastavalt selle toimumise sfäärile: argisuhtlus (mitteformaalne suhtlus) ja avalik (formaalne, osalt ametlik, institutsionaalne) suhtlus. Argisuhtlus Argisuhtlust ühendab mitu tunnust. Seal me suhtleme sõpradega, vanematega, naabritega, tuttavatega jne. Sealjuures täidame me suheldes eraelu rolle, olgu selleks sõber, tütar, vms. Argisuhtlus võib toimuda peaaegu kõikjal: kodus, tänaval, bussis, kaupluses jne.
KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas suudavad nad seda te
- Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on
Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia jne Mis keeles on Foneetika häälikud a k n a s t t u l e b Fonoloogia häälikuteühendid aknast tuleb Morfoloogia morfeemid aknast tuleb Sütak sõnade liitmine Külma õhku tuleb aknast Semantika keelelised tähendused Aknast tuleb külma õhku Pragmaatika arvestatakse ka mittekeelelist konteksti o Asi, mis väljendab midagi võib olla erinevates kohtades Saatja kanal vastuvõtja II Foneetika ja fonoloogia Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist.
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjel
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid......................................................................................
“, eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot •relevantsusmaksiim – „Ole asjakohane!“, kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest •meetodimaksiim – „Ole arusaadav!“, eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid •maksiimide rikkumise näide on iroonia (eelkõige kvaliteedimaksiim) •deiksis (indeksikaalsus) – nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust Viisakusprintsiip viisakusprintsiip: minapilt e nägu •viisakus on valetamine •esineb kõikides keeltes •sotsiaalne nähtus – distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige Igal inimesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks.
absoluutsed. L. Võgotski tõestas egotsentrilise kõne muutumise sisekõneks. Suuline ja kirjalik kõne koos moodustavad väliskõne, mis on vastandatav sisekõnele. Jaguneb omakorda ekspressiivseks (kõnelemine, kirjutamine) ja impressiivseks (kuulamine, lugemine) kõneks. Hälviklapse enesekeskse kõne ja hiljem sisekõne puuduliku arengu põhjused on komplekssed. Kõigepealt mõjub negatiivselt sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Teiseks põhjuseks on väliskõne funktsionaalne arenematus — egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab tegelikult teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Kirjeldatud seisundi tulemuseks on vähene iseseisvus ja vaimse tegevuse arenematus: vajadus väliste algoritmide ja materialiseerimisvahendite järele. Kui aga ei suudeta veel tegutseda verbaalsete
Mis on leksikoloogia? lexis (kr.) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka. • Lemmatise
Sotsiolekt on sotsiaalse grupi keel. Idiolekt on ühe inimese keel. Individuaalsed eripärad. Kasutatakse, kui leitakse midagi omapärast kellegi keeles. Suuline kõne on verbaalne kõne. on ajaline, lineaarne, kahesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem; intonatsioon ja pausid, seega ikoonilisem; lõdvem konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne; tavaliselt vähem formaalne. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus
Sellega tegelevad M. Halliday, R. Kasik. 11. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEISE KEELE OMANDAMINE. Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele kõnelejate-kultuuri vastu, soov olla interaktsioonis selle keele kõnelejaskonnaga) ning instrumentaalne (keeleõppel on praktiline eesmärk, mille taustal on uue keele oskusest saadav praktiline kasu ja soodustused,
Stiilierinevused on paigutatud formaalsuse skaalale, kus keelekasutus varieerub väga formaalsest väga informaalseni (intiimseni). Stiili eristajad on eelkõige grammatilised jooned, aga ka teatud sõnavara. Register aga seostub sellega, millest räägitakse või millises valdkonnas rääkijad on (arstiregister, juriidiline register jms). Selliseid allkeeli lahutab eelkõige sõnavara (tehnilised terminid jms). Seega tekib kahelijaotus ka selle põhjal, millised keelelised tasandid ühte allkeelt teisest eristavad. Praktiliselt ei pruugi see vahe alati kehtida, kuid on tüpoloogia tegemisel kasulik. Nt on võimalik defineerida slängi kui väga mitteformaalsete situatsioonide sõnavara, mispuhul sotsiaalne / üldsläng osutub mitte sotsiolektiks, vaid stiiliks (Trudgill 1992: 66). Sellele võib lisada, et erialasläng osutub sel juhul pigem üheks informaalseks registriks. 2. Sotsiolektide uurimine maailmas
Rääkides suunab kõneleja pilgu vastuvõtjale (kõne lõppedes suunab kõneleja pilgu mujale). 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Kui keel ei oleks süsteemne, ei saaks seda omandada ega kasutada. Keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Keeleline suhtlus tähendus ja heli (keele duaalne põhiolemus). Keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Sümbol viitab referendile. Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne. Tähenduse ja vormi suhe sümbolis on arbitraarne (meelevaldne) ning konventsionaalsuse tõttu ka paratamatu (minevikus loodud sõnad). Sümboli motiveerimatus. Sündmuse ja referendi
veelgi vähem hargnenud ja enam redutseeritud kui egotsentriline kõne. Sisekõne kasutusvorme saab hargnevuse alusel jaotada: hääletu väliskõne, suhteliselt hargnenudsisekõne, redutseeritud sisekõne, opereerimine kõnekujutlustega. Need etapid kajastavad inimese vaimse tegevuse arenguastet üldse, aga samuti iga toimingu automatiseerituse astet. Erivajadustega laste egotsentrilise kõne ja sisekõne puuduliku arengu põhjused on kompleksesd. negatiivselt mõjub sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Veel on põhjuseks väliskõne funkstionaalne arenematus - egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Neil lastel on vajadus väliste algoritmide ja materialiseerimisvahendite järele. Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida. Samuti on
Teist liiki tehiskeeled on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel. Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid, kui ka näiteks viipekeel. Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on sõnad, sõnakombinatsioonid. Verbaalne suhtlus teenib palju erinevaid eesmärke. Eesmärkideks on eelkõige informatsiooni vahendamine, aga ka emotsionaalse seisundi väljendamine, eesmärk midagi saada ( midagi paludes) ning eesmärk kindlustada sotsiaalseid suhteid ( teretamine). Informatsioon, mida vahendatakse, võib olla erinev:
Keelekontakti näide: Prantsuskeel on tekkinud ladina keelest kontaktis frangikeelega. Keelte liigitusalus *genealoogiline (sugulus ja päritolu) Keeletüpoloogia vt. Lisalugemine Moodle's. Üldkeeleteadused 22.09 · Foneetika-häälikud · Fonoloogia-häälikute ühendid · Morfoloogia-morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks · Süntaks sõnade liitumine suuremateks üksusteks- osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. · Tekst · Semantika- keelelised (=keeles väljendatud) tähendused; · Pragmaatika keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelisest konteksti **funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on eri tasani vahendid sama funktsiooni väljendamiseks, nt. Bussis, on the bus Pidzikeel sõjalise vallutuse järel, kahe keele segu, tekkinud uus keel- kreoolkeel(analüütilised-lihtsustatud vormid). Neil on oma kindel väljakujunenud grammatika. Haiitikreool, palenquerno, jamaikakreool.
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ja siis ta peab ka ise
Kõik kokku koondub, et oleneb mis teadmised meil peas on, kui tühjus, siis on raske midagi mõista ja ise välja anda.) Missugusied keeleüksuseid kasutan, et kellelgi teadmisi/mõtet edasi anda?? Kui palju on mul vahendeid/oskusi, et mõtet/teadmis edasi anda, kas on piisavalt?? ---------------------------------- Tekkis vajadus PsL kujunemise järele, sest haridus arenes eelmine sajand tugevalt; arvutid hakkasid kujunema. Puudus tervikteooria (sh poliitilised ja keelelised barjäärid). Vajadus uurida: 1) künemehhanismi ja keelesüsteemis seost 2) küneloome ja taju operatsioone, nende sõltuvust keelest 3) loome ja taju sarnasusi/erinevusi, suhtlemisakti tervikuna 4) kõnemehhanismi kujunemist 5) loomet ja taju sõltuvalt kõne funktsioonidest (kellele mida ma püüan seletadak; need protsessid sõltuvad kellele räägin) 6) keelelise ja metakeeleliste operatsioonide rolli (metakeeleline op, mis me teeme
õigekirjahäire – düsgraafia, ainult juhul, kui muud häired on välistatud, iseseisvalt üliharuldane, võimalik õpetamisega osaliselt parandada, arvuti aitab düsleksia- lugemishäire, lugemine aeglane, seetõttu ei suuda ka sisu mõista düskalkuulia – arvutamishäire, raske tehteid kirjutada, reegleid meeles pidada vaimne mahajäämus – IQ alla 70, ei teki järsku ◦ pervasiivsed arenguhäired – raskusi suhtlemisega, tajuvad teisiti asju ▪ sagedus ja varieeruvus pidevalt tõusnud ▪ Aspergeri sündroom, autism, Kanneri sündroom ▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus ▪ algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb ◦ käitumis-emotsionaalsed häired ▪ hüperaktiivsus, ärevushäire ▪ tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes
nagu võiksime järeldada tema häälikulise iseseisvuse põhjal. Sõna ümber ja kohal on palju teisi sõnu, mis on sellega tähenduslikult lähemas või kaugemas seoses. Need on sõna ,,tähendussugulased", mis moodustavad koos sõnaga liigenduva terviku, struktuuri, mida nimetatakse sõnaväljaks. Sõna on seega struktuuri kui terviku osa ning sõnavara tervikuna jaguneb üksiksõnadeks. Väljad on Trieri mõistes üksiksõnade ja sõnavara kui terviku vahel paiknevad keelelised olemid. Trieri sõnaväljad on ühtlasi mõisteväljad, mis peegeldavad keeles väljakujunenud maailmapilti. Oluline omadus on sõnavälja struktureeritus, st sõnaväljad võimaldavad sõnavara struktureerida. Sõnaväljadel on olemas nii sisu- kui ka vormipool. XX sajandi esimesel poolel viljeldud strukturaalse semantika üks põhitulemusi on see, et tekkis arusaam: struktuuri osa on määratletav vaid selle kaudu, missugused on selle osa seosed struktuuri teiste osadega.
1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 17. Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele 18. Kõnekommunikatsiooni ahel: Kõneleja mõte-> Kõnesignaal -> Kuulaja mõte Kõneleja mõte kõnesignaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulmisorganite tegevus AKUSTILINE TASAND SÜNTEES ANALÜÜS 19. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm????????????
· Substraaat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid; · Keelkontaktide tulemusel tekkinud kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) ja pidzin (mõlema keele sõnu ja elemente, puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond, võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks). Kreoolkeelte sõnad ei ole väga pikad ja tihti kasutatakse sõna kordust (nt mitmus: tingting) · Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (satnaseid jooni leitud nt sõnajärjes). Mingil põhjusel geograafilisel/poliitilisel põhjusel olnud väga tihedalt ühendatud. · kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund) nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, tumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi). Keelekontakt
1 Keele olemus Karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel on oma kommunikatsioonisüsteemid liigikaaslastega suhtlemiseks. Sellistes keeltes on signaalid domineeri- Mida te vastaksite, kui teie käest küsitakse, mis on keel? Eks ikka, mise ja allumise väljendamiseks, paarilise leidmiseks et keele abil me suhtleme, st keel on kommunikatsioonivahend. ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks, Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Heri
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng: Psühholingvistika
................................. 18 Sissejuhatus Igas lapses on midagi omamoodi erilist. Ka kakskeelsus on üks omadus, mis teeb lapsi omavahel erinevaks ehk teistesilmis eriliseks. Kakskeelsus on nähtus, kus inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis ennast ühelt keelelt ümber lülitama teisele. Kakskeelsus on õppimise ja õpetamise tulemus. Lastel on kaasasündinud võimalus saada kakskeelseks. Keele mõte on suhtlemine. Kakskeelse lapse kasvatamise puhul on oluline muuta tema keeleline areng võimalikult positiivseks ja nauditavaks kogemuseks. Lapsed peavad väärtustama mõlemat keelt ja kultuuri. (Baker, 2005, 71.) Kakskeelsus ei piirdu pelgalt oskusega kahes keeles suhelda. Kakskeelseks võib last lugeda alles siis, kui laps on võimeline kakskeelselt suhtlema, kirjutama ning ka mõtlema. Kakskeelsusel on tohutult palju erinevaid positiivseid külgi, samas on ka mõni üksik negatiivne külg. Igal juhul kalduvad positiivsed omadused negatiivsetest üle, seega ei ole
samast kohast · kohtadesse, kus paljud isoglossid paiknevad koos, tõmmatakse murdepiir (dialect boundary), mis eraldab murdealasid (dialect area) · eri paikades on isoglosside hulk erinev, see annab eri järku piirid · dialektid moodustavad kontiinuume (geographical dialect continuum) · Isoglossid pole päris kohakuti, seega on murdepiirid kaardil alati üldistused ja kokkulepped · Põhjused: erinevad keelelised erinevused jooksevad erinevaid kohti mööda · Aredus tuleb sisse suurte looduslike takistuste kohal (metsad, sood) Siirdealad (Transition areas): · murdepiiridel tekivad alad, mida on raske ühendada ühe või teise murdega · need on siirdealad (transitional area) ja siirdemurded (transitional /border lects) · Kompaktne siirdeala: teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus · hajus siirdeala: jooned ei koondu kimpudesse
tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline informatsioonivahetamine. Mis toimub ainult siis, kui signaal on vastuvõtjale arusaadav. Mitteverbaalne suhtlus
alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. Keelegeograafia ja murrete uurimine alates 19. sajandi teisest poolest. Murrete uurimises oli alguses esiplaanil “tõelise” ja “vana” keele otsimine, maalähedus vastandina linnastumisele. terminit sotsiolingvistika hakatakse kasutama keele ja ühiskonna seoste uurimise tähistamiseks.Nii mõnedki keeleteadlased märkavad, et norm on pigem mitmekeelsus kui ükskeelsus ja keeleline suhtlus nõuab muidki teadmisi kui grammatika ja sõnavara Uriel Weinreich: iga keelekasutusjuhtumit ei saa siduda ainult ühe keelega: koodivahetus, koordinatiivne ja segatüüpi kakskeelsus. Dell Hymes – kommunikatiivse kompetentsi mõiste (rmt 1971) Hymes’i SPEAKING-mudel • (näit aeg ja ruum) - ümbrus• osalejad• eesmärgid• kõneaktide järgnevus• modaalsus • suhtluskanal• normid• (nt religioosne) - žanr 1960
annaabi.ee 
