Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõtlemine, eripedagoogika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaemuslik, karpi, aastaste, kaarti, koolieelses, kolmnurk, taldrik, 2016, mänguasjad, kikas, domineerib, eluaasta, põhilist, hallap, padrik, raudik, jutustama, lahendust, järjekord, kula, kõigepealt, taldrikud, panema, kahvli, haridusteaduste, reine, kadri, hansman, grupitöö, 2017, seesmine, organiseerimine, võgotski, infoga, situatsioonidestalle igasuguseid probleeme lahendada. Oht on selles, et kui need käivad üle jõu, saab laps vaid negatiivseid emotsioone ja tal kaob üldse huvi nende vastu. Ülesande lahendamine nõuab teatavat küpsust. Selle saavutamisele aitab aga kaasa lihtsalt ümbritseva maailma tundmaõppimine, millega seoses kujunevad lapse mõisted. Küllaldase mõistete pagasiga saab hakata lahendama ka probleeme- laps hakkab mõtlema. Koolieelses eas ja algklassides on seejuures väga suur tähtsus mängul, aga hiljem juba tööl - ka lihtsat tööd tehes inimene mõtleb. Kõne, millele pannakse alus sellega et, vanemad oma lapsega räägivad, on abstraktse mõtlemise aluseks tulevikus. Abstraktse mõtlemise otsene arendamine algab 12.-13. eluaastast. Kui 19. sajandil leiti, et last ( tema mõtlemist) arendavad eelkõige klassikalised keeled ja matemaatika, siis tänapäeva psüholoogia ütleb, et
macrostructure and microstructure, produced by child as well as the length of sentences, increased. Key words: child with SLI, teaching narrative skills. Tekstiloomeoskuse õpetamine 5 Sissejuhatus Käesoleva magistritöö teema on autori jaoks oluline nii isiklikult kui tööalaselt. Töö koostaja lapse kõnediagnoosiks on spetsiifiline kõnearengupuue, alakõne 3. aste. Koolieelses eas on lapse arengutaseme olulisimaks näitajaks kõnearengu tase, mis ennustab kogu tema edaspidist arengut (Kikas, 2008). Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmine, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown, 2001). Suulise kõne arendamine on
Kõneoskuse osakaal muutub järjest tähtsamaks teadmiste omandamisel, seitsmeaastane naudib lugemist, tunneb enamikku tähti ja suudab kokku veerida lühikesi sõnu ning oskab kirjutada etteütlemise järgi lihtsaid 1-2 silbilisi sõnu. Tähte areng Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine). Tahtelised toimingud küll tekivad koolieelses eas, kuid nende kasutamine on veel piiratud. Lapse tahte areng on tihedalt seotud käitumismotiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega. Alles vanemas eelkoolieas on laps suuteline suhteliselt kestvaks tahtepingutuseks, kuid ta jääb veel üsna tugevasti alla koolilapsele. Eelkooliea vältel kujuneb pikkamööda oskus püsida eesmärgil. Ülesande jaotamine etappideks, eesmärgi saavutamise teede näitamine aitavad lapsel organiseerida oma toiminguid ja muuta need sihipäraseks
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud
kuueaastaste puhul peab õpetaja kindlasti neid juhendama ja aitama seni kuni lastele mäng selgeks saab. Mängida võib seda mängu vähemal kahekesi ja mitte rohkem kui seitsmekesi. VAHENDID: Mängukaardid: - LAULULIND: SEE KAART NÄITAB ÄRA, ET SA OLED LAULULIND, KES HAKKAB OKSALT OKSALE LAULUHÄÄLE POOLE LIIKUMA. TEMA EESMÄRK ON SAADA LAULUHÄÄL TAGASI. SEDA KAARTI EI TOHI TEISTELE NÄIDATA MÄNGU LÕPUNI. - KURILIND: SEE KAART NÄITAB ÄRA, ET SA OLED KURILIND, KES EI LASE LAULULINDUDEL LAULUHÄÄLENI JÕUDA, KUNA TA ON KADE, SEST TEMAL EI OLE NII ILUSAT LAULUHÄÄLT. SEDA KAARTI EI TOHI TEISTELE NÄIDATA MÄNGU LÕPUNI. - LIIKUMISKAART: SELLE KAARDIGA SAAB OKSI
kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed. (6) Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse alusel ning nõustamiskomisjoni soovitusel. Sõimerühma piirarv : 14 (+2) / alla 3 aastased Liitrühm: 18 (+2)/ vanuses 2-7 a. (pererühmad) Aiarühm : 20 (+4)/ eakaaslased Erirühmad on kõik liitrühmad. Sobitusrühmas EV laps võtab 3 kohta. Iga lasteaeda lõppev laps saab koolivalmiduse kaarti, mida kool ei pea küsima. (MIKS??) Säilib 5 aastat. Sobitusrühmas töötada on palju raskem, kui erirühmas. Praegu on vanemad kohustatud kirjalikult anda teada lapse erivajadusest, lasteaja töö on välja mõelda kuidas seda küsida. § 7. Laste arv rühmades (2) Laste arv erirühmas on järgmine: 1) kehapuudega laste rühmas kuni 12 last; 2) tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last;
Mis juppideks saab jagada? Kognitiivne, emotsionaalne, sotsiaalsus, motoorika. Traditsiooniline: Sotsiaalne areng: on suhtlemine teistega, kuidas teistega käituda, kuidas teisie mõista, nende heaks teha, kuidas neid kohalde, oma soove neile edastada. Emotsionaalne areng: tunnete väljendamine, nende ohjeldamine vastavalt vanusele. Füüsiline areng: motoorsed oskused, ka lapse kasv, kas on valmis füüsilise arengu poolt, kas ta on suuteline kandma oma koolikotti. Motoorsed oskused on koolieelses eas olulised väga! Vaimne areng: infotöötlus, kuidas infot vastu võtab, infot eristab, kuidas tp on lood? Kui pikalt suudab keskenduda, kas leiab olulisema üles? Mälu, kuidas ta meelde jätab,mida on kergem, raskem meelde jätta, Kuidas ta asju suudab meelde tuletada: järjestamine, analüüs, süntees, rühmitamine jne. Laste arenguseisukohalt on mänguoskaused olulised arengunäitajad! See on sotsiaalne tegevus ja oluline on, et lapsed õpiksid üksteisega mängima
ülekantud tähenduse, sünonüümide ja antonüümide omandamine; omandatud sõnade aktiveerimine; sõnavara puhastamine vulgaarsetest väljenditest ja murdesõnadest. Iga päev tuleks tavakooli õpilasel omandada 3-10 uut sõna. Tavakooli algklassides on sõnavaraõpetus täielikult praktilist laadi, kuid on tihedalt seotud keeleõpetusega. Praktiline sõnavaraõpetus vaimse alaarenguga lastel saab olla koolieelses eas ja abiõppe esimesel etapil edukas ainult siis, kui toetub tajukujutluste loomisele praktilises tegevuses ja/või ikooniliste näitvahendite (piltide jm) abil. Sõnavaraõpetuse ülesannetest lähtudes ja abiõppe iseärasusi arvestades on võimalik sõnastada järgmised üldised nõuded: Harjutuste süsteem olgu vastavuses õpitavate teemade eesmärkidega ning laste kõnearenguga. Sõnavaraõpetuse pragmaatiline eesmärk on korrigeerida laste verbaalset suhtlemist
sellega tegeletakse. Töömälus toimub opereerimine. Kui öelda numbreid: 2, 4, 6, 8. Tuleb öelda numbrid tagurpidises järjekorras 8, 6,4,2.Töömälu maht on väiksem, korraga on mitu erinevat liiki mälu. Võimaldab rohkem, mõnes mõttes rohkem piiratud. Umbes 5 esimest eluaastat on ülekaalus Visual-ruumiline info töötlus Fonoloogilise hoidla maht suureneb, sest sõnade kordamise kiirus kasvab. Umbes 15-eluaastaks täiskasvanute tase Koolieelses eas kasvab meeldejäetavate ühikute arv Alates 7 elueast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt Keskjuhtiv süsteem areneb pidurdusprotsesside tõhustamisele. Tuleb teatud info maha suruda. Vanuse kasvades suureneb püsimälu oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini. Püsimälu: meeldejätmisel õpivad kasutama strateegiaid, aga kordamine iseseisvalt saavad hakkama alles koolieas.
11.4. Lohutussalmid 24 11.5. Mina 25 11.6. Minu sõbrad 27 11.7. Minu pere ja kodu 28 11.8. Laulud sünnipäevaks 30 11.9. Aastaajad, ilm 30 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud 32 11.11. Laulud jõuludeks 35 12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele 37 TÖÖLEHT 1. Mina 37 TÖÖLEHT 2. Aastaajad 38 TÖÖLEHT 3. Loomad 39 TÖÖLEHT 4
· Hoia käes lapse lemmikmänguasja, olgu selleks meie näites pall, ja räägi sellest. · Vii mänguasi lapse nägemisulatusest välja - selja taha, taskusse, peida padja alla jne. · Küsi lapselt: "Kus on pall?" (vm valitud mänguasi) · Võta pall välja ja ütle: "Näe, pall on siin!" · Jätka mängimist, peites palli iga kord erinevasse kohta. UURINGUTE ANDMETEL toetavad klotsid, pärlid, peitusemäng ja teised n.ö. vanamoelised mängud ja mänguasjad lapse kognitiivset, motoorset ja verbaalset arengut. Mäng suurendab lapse keskendumis- ja tähelepanuvõimet. TULE VÄLJA! · Hoia nukku selja taga. Ütle: "Tule välja!" ja võta nukk selja tagant välja. · Ütle:"Mine peitu!" ja peida nukk uuesti selja taha. · Jätka seni, kuni laps hakkab nuku väljailmumist ootama. · Peida nukk erinevatesse kohtadesse - oma pea kohale, lapse pea kohale. "Tule välja!"
alkoholism. Laste sotsiaalsete oskuste arengu toetamine Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitav, oluline mehhanism on teiste jälgimeine ja jäljendamine. Kui õppimine toimub jäljendamise teel, võetakse uusi käitumisviisi üle mudelilt. Lasteaias on selleks õpetaja või eakaaslane. Olulist rolli etendavad keskkonnatingimused, kus õppimine aset leiab. Laste sotsiaalsete oskuste arengu seisukohalt on olulise tähtsusega koolieelses eas lastega kokku puutuvate täiskasvanute sotsiaalne kompetentsus. Laste sotsiaalsete oskuste arendamisel kasutatakse järgnevaid strateegiaid: • Modelleerimine, kus demostreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmil või elavas esituses. Laps sarnasuse puhul on see väga oluline õppimise allikas. Modellerimine viiakse läbi kolme sammuna: 1) oskuse tutvustamine, esitatakse verbaalne edenev käitumise järjestus; 2) õpetaja või
kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG · Vali lükkamiseks mitu eset. Need peaksid olema kerged. Sobivad on pehmed mänguloomad, väikesed lelud või ratastega mänguasjad. · Loe:"Üks, kaks, kolm, lükka!" ja lükka mänguasja. · Korda kolmeni lugemist ja julgusta last mänguasja lükkama. · Kui laps kordab terve päeva sõna "olm" (mugandus sõnast "kolm"), siis on näha, et mäng talle meeldis. LAULAN TUJU HEAKS Ära muretse selle pärast, et sa ei pea hästi viisi või ei mäleta käiki sõnu. Oluline on laulmist nautida. · Kuigi sobivad kõik laulud, mida sa tead või armastad, annan väikese laulusoovituse:
6 tähenduse ja emotsionaalse värvingu. Rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimängu suunas (Ugaste 2005:160). Esemelise rollimängu sisuks on toimingud esemetega ja tegutsemine mängupartneri suhtes, mis kuuluvad selle rolli juurde. Toimingud viiakse läbi korduvalt ja teatud ühekülgsusega, stereotüüpselt. Esemeline rollimäng on iseloomulik 3-5 aastastele mängijatele. Sotsiaalne rollimäng leiab aset 5-7 aastaste mängudes. Sotsiaalse rollimängu sisuks on rollisuhted mängijate vahel. Mängu ilmub spetsiifiline kõne, mis on suunatud teistele rolli täitjatele (Saar 1997:140-141). Rollimängu areng D. Elkonini järgi: Hindamiskriteeriumid: 1. Mängude põhisisu 2. Rolli olemasolu ja iseloom 3. Mänguliste toimingute iseloom 4. Lapse suhtumine loogikareeglite rikkumisse Esimene etapp (3-4 aastased) : 1. Esemetega tegutsemine
alates 2007.a, mil seni koolis rakendatud õpilase vaatluskaardi vorm laienes koolieelsele vanusele. Erinevalt arengumapist, mille põhiosa moodustavad pigem lapse arengut kajastavad materjalid, on individuaalsuse kaardi puhul tegemist eelkõige nende materjalide analüüsi ja meeskonna kokkulepetega. Täidetud vaatlusplaanid, arengutabelid, testide ja muude uuringute tulemused ning lapse tööd hoitakse eraldi. Individuaalsuse kaarti võib kasutada üldrühmades, sobitus- ja erirühmades, see „liigub“ lapsevanema vahendusel lapsega kaasa. Individuaalsuse kaart avatakse lapse lasteaeda tulles, see võimaldab kajastada lapse arengudünaamikat üldistatult kogu lasteaia perioodi jooksul, tuua esile lapse individuaalsuse (kui esineb, siis ka erivajadused) ja panna kirja meeskonnas tehtud kokkulepped lapse arendamise kohta. Kui laps läheb kooli, siis erivajadustega lapse
Oluline on mängude alguses valida piisavalt aeglane tempo, et laps tunneks rõõmu oma sõrmede valitsemisest. Logopeedid kinnitavad, et sõrmemassaaž, peenmotoorika lihvimine ning silma ja käe koostöö harjutamine annavad väikelaste kõne arendamisel väga häid tulemusi. Lühike ülevaade lapse sõnavara arengust Sõnavara arengu hindamisel ja kujundamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele: Sõnavara maht ja selle kasv: arenguerinevused on koolieelses eas väga suured, sõltudes lapse arengukeskkonnast ja –iseärasustest. Seepärast ei ole otstarbekas hinnata lapse kõne arengut (eriti 2.-3. Eluaastal) sõnavara mahu järgi. Sõnavara koostis (sõnaliigid ja nende proportsioonid): muutused on seotud lause ja suhtlemisoskuse arenguga. Kui lapse sõnavaras napib tegusõnu, ei arene lause. Kui puudu jääb määr-, ase- ja sidesõnadest, ei arene jutustamisoskus. Seos on ka vastupidine:
mängukaaslaseks ja suhtlemine temaga on aktiivne ja emotsionaalselt meeldiv. Positiivne maailmapilt kiirgab tagasi ka suhtluses. Uurimistulemused kinnitasid, et emotsionaalsete probleemide esinemisel on sotsiaalsete oskuste tase madalam ja lapsed vajavad sel juhul abi ja oskuslikku suunamist. Siinjuures saab olla õpetaja see isik, kes loob õhkkonna, kus laps tunneb end turvaliselt ja rühma kuuluvana. 7. Kiusamise määratlus. Kiusamisteema eripärad koolieelses eas. Kiusamise põhjused koolieelses eas. Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressioonivorm, mis teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes ( Olweus, 1999, viidatud Ladd, 2005, ka Rigby, 2005). Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Enamasti kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub, kuid vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes. Välised tingimused: suhtlemine täiskasvanuga, mänguasja olemasolu, muljed ja teadmisi ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv
1. TEGEVUS: aja põsed punni, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriided on mugavad. Järgneb info andmine uneriiete kohta. 2. TEGEVUS: pane silmad kinni, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriideid pole vaja. Info edasiandmine näitlikustamise kaudu (laulud, pildid, laste joonistamine) 3. TEGEVUS: raputa pead, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriided on õues jooksmiseks jne. Info edastamine uneriiete kohta. Seda mängu võib kohandada teiste teemadega: nt mänguasjad, sõbrad, tunded, käitumine, toitumine, puhtus, juurviljad. VÄRVIPLÄRTS Eesmärgid: kinnistada värvuste tundmist, arendada tähelepanu ja reageerimiskiirust Vanus: 3-6 a Vahendid: kotitäis erineva värvusega suuri nööpe (nööpide värvused valida laste vanusest ja teadmistest lähtuvalt) Mängu käik: Ühel mängijal on kott erineva värvusega nööpidega ning ta seisab seljaga viirus olevate kaasmängijate poole. Nende vahele (4-8 m) on umbes iga 50 cm järel tõmmatud joon.
ühikut. Sõltub valdkonnast! Tuttav jääb paremini meelde. Lühimälus ei tehta infoga midagi, hoitakse. - Töömälu aktiivsena hoitava info hulk arengu jooksul kasvab. Töömälus infoga opereeritakse. o Umbes 5 esimest eluaastat on ülekaalus visuaal-ruumiline info töötlus o fonoloogilise hoidla maht kasvab, sest sõnade kordamise kiirus kasvab (umbes 15 aastane on täiskasvanu tasemel), koolieelses eas kasvab meelde jäetavate ühikute arv, alates 7 eluaastast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt. o Keskjuhtiv süsteem areneb tänu pidurdusprotsesside tõhustumisele, vanuse kasvades suureneb püsimälus oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini. - Püsimälu o Meelde jätmisel õpitakse kasutama strateegiaid aga kordamine iseseisvalt enamasti alles koolieas
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevu
Teadlikku kümnendsüsteemi tutvustamist alustatakse vastavalt lapse valmidusele umbes nelja aasta vanuses. Kolmeosaline tund - mõisted üks, kümme, sada, tuhat. Pärlite lugemise mäng: 9 pärlit, 9 kümnelist ritva, üheksa sajalist plaati ja 9 tuhandelist pärlikuubikut. Pehme ühevärviline riidetükk, et pärlid laual ei veereks. "Kui mul oleks üks pärl veel, siis ma saaksin...(kümme)"; asetatakse kümnene ritv pärlite kõrvale ja üksikud pärlid pannakse ära karpi. Asutakse loendama kümneseid ritvu... kui mul oleks üks ritv veel, siis mul oleks kokku sada, jne. Ülesanne aitab lapsel aru saada, et 9-le järgneb alati kümme, mis viib järgmisesse ühikusse. Kuna iga ühikut on 9, sisaldub ülesandes ka kontrollelement. Järgmine ülesanne: "Võta kolm kümmet! Võta kaks sajalist!" jne. Mitu kümmet, mitu sajalist, mitu tuhandelist on laual? Üheliste, kümneliste, sajaliste, tuhandeliste tundmaõppimine numbrikaartide abil.
konkreetsete operatsioonide staadium ja formaalsete operatsioonide staadium; staadiumid avalduvad alati nimetatud järjekorras. Arengustaadiumi Vanus Tunnused Kuidas arengut toetada? nimetus (Piaget' järgi) Senso-motoorne 0-2 Laps õpib maailma tundma füüsiliste tegevuste ja Uute objektide tutvustamine- meelte kaudu. mänguasjad (suurused, värvid, Väikelapsed õpivad eristama ennast keskkonnast. materjalid, lõhnad) Tekib aja ning ruumi põhjuslikkus. Tähelepanu juhtimine- keeleline Areneb välja võime luua sisemisi toetus mentaalseid:representatsioone. Aktiivsuse toetus
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias....................................................................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutub lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hak- kab kujunema kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ni
annaabi.ee 
