järeldus) MOTIVATSIOON Motivatsioon on kõikide asjaolude koosmõju, mis paneb inimesi tegutsema ja hoiab tegutsemas. Käimapanev jõud = motiiv. Motivatsiooni uurivad psühholoogid uurivad, miks me teeme neid asju mida me teeme. Psühholoogias on hulk erinevaid motivatsiooniteooriaid, mis täiendavad ülksteist. INSTINKTIDE TEOORIAD Üks vanimaid teooriate rühmi. Instinkt on kaasasündinud käitumisvorm, mudel. Inimesi seostatakse loomadega, et neil on samuti instinkte, kuid ei jõutud selgusele, millised need instinktid on ja palju neid on. S. Freudi käsitlus inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi), seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks tungi on omavahel koguaeg seugnenud, panevad inimese tegutsema, annavad käitumusliku aluse. TUNGE TAANDAVAD TEOORIAD
· sugutung (elutung) Eros . Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi. Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, mis on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele: 1. Oraalne 2. Anaalne 3. Falloslik Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse Oidipuse kompleksi. Elektra kompleks. Absolutiseeris sarnasusprintsiipi. RAVIMEETOD. Psühhoterapeutiline suund. Neuroosiga haiged ei oska oma libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm tingitud libiido blokeerimisest Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel: Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab süü-või häbitundega Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks
............................................................................ 22 Temperamendid.................................................................................................................... 23 Iseloom................................................................................................................................. 24 Keel ja lapse kõne areng....................................................................................................... 25 Kujutlus ja fantaasia.............................................................................................................. 27 Psühholoogia * Psühhologos hingeteadus -) Psühho (psyche) hing -) Logos õpetus * Teadus kasutab teaduslike meetodeid ehk see ei sõltu sellest, kes seda kasutab. -) Teadusliku meetodi teeb teaduslikuks kontrollitavus ja sõltumatus tegijast. *) Psühholoogia on midagi teaduse ja kunsti vahel.
Kõik on seotud tervikuga. Psühhoanalüüs süvaps. e freudism. Eksisteerib tänapäevani. Tekkis 19. saj. Lõpus, 20.saj. algul. Looja oli Sigmund Freud (Austria arst, teadlane). Teda peetakse kõige tsiviliseeritumaks humanitaarteadlaseks. 20. saj. enim mõjutanud inimene. 1895 ilmus Freudil ja ühel teisel arstil raamat ühe naise haigusloost, sellest kuidas ta oma isa, keda ta põetama peab, alla surub ning pärast tolle surma ise haigestub. Kasvas välja tema Ps. Freud ja see teine püüdsid teda ravida hüpnoosi teel, kus ta mäletas seda, mida ärkvel ei mäletanud ja ärkvel olles kadus mõni haigushäda. Teadvuses koguaeg asjad vahetuvad, korraga kõik ei mahu. Eelteadvus pole teadvuses, aga saab endale teadvustada alateadvuses. Alateadvus e mitteteadvuses e teadvustamatus. Aga see alateadvus pole psühholoogidele meelepärane. Alateadvusest tulevad asjad teadvusesse raskelt või ei tule üldse
sinna omaltpoolt midagi olulist. Renessanssiajastu tõi, aga hoopis uue inimesekäsitluse. Kogu maailma hakati nägema konkreetse inimese silmade kaudu, tema isiklikust vaatekohast lähtudes. Maailmakäsitlus muutus suhteliseks, sest see sõltus asukohast, milles see maailma vaatleja asus. 17. sajandil toimus uusaja teaduse teke Euroopas, kelle tähtsaim esindaja oli Galileo Galilei. Teaduses rõhuti füüsikale, eelkõige selle harule mehaanikale. Luuakse uusi mehhanisme. Õpiti mõõtma täpselt aega, temperatuuri, õhurõhku. Arvati isegi, et maailm ja inimene töötavad kella põhimõttel. Tagajärjel hakati kasutama uusi meetodeid: katsed, valemid, vaatlus, testid jne. See, mis on mõõdetav, kontrollitav, eksperimenteeritav on teaduslik. Prantsuse filosoofi ja mõtlejat René Descartes'i peetakse uusaja vaimse pöörde teostajaks. Raamatus ,,Arutlus meetodist" paneb ta kahtluse minevikust pärit teadmistele
5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2. GESTALT- Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides kusagile ei jõuta 3. EKSPERIMENTAALNE- kas inimest objektiivselt üldse on võimalik uurida 4. ÕPPIMISTEOORIA- mudelõppimine 5. PSÜHHOMEETRIA- alustõed isiksuse mõõtmiseks Isiksus on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab: (Gordon Allport) Kindel struktuur Võime areneda 2 erinevat isiksusekäsitlust: Struktuurne
SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler............................................................................................
4) Teaduslik psühholoogia on rajatud vastastikustele kontrollitavusele (mitte keegi ei ole teaduses ülemislikku sõnaõigust). Kokkuvõtte - Psühholoogia uurib, kuidas on inimese psüühika ja käitumine korraldatud. - Psüühika peamiseks ülesandeks on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsiliselt kui ka sotsiaalses ruumis. 2 Sigmund Freud (1856-1939) Arst ja professor - Uuris psüühikahäirete all kannatavaid patsiente => inimese psüühikas on väljatõrjumismehhanism (alateadvus) Charles Darwin (1809-1882) - «Emotsioonide väljendumine inimesel ja loomadel» (1872) - Arvamus: kujunes evolutsioonis välja seos psüühika teatud seisundite ja harjumuspäraseks muutunud liigutuste vahel.
stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. 2. Psühhoanalüüs Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud). *1895 ilmus raamat ,,Etüüdid hüsteeriast" tegemist oli ühe noore naise haiguslooga peale oma isa surma, milles käsitleti vaimset kokkuvarisemist. Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest. Psüühika jagati: 1. Teadvus- see on see, mida me suudame ette kujutada ja sõnastada (fantaasia, mälestus, unistus jne.) (Sinna mahub korraga vähe asju ja mis tuleb teadusesse tuleb eelteadvusest) 2. Eelteadus kõik mida me suudame teadvustada. 3. Alateadvus(teadvustamatus)- inimene pidevalt tõrjub sinna mingeid tundeid ja mälestusi jne. *Sinna türjutud asju on keeruline teadvusesse tagasi tuua. *See mis on sinna tõrjutud
Veelgi raskem juhul, kui inimese käitumine normaalsetest raamidest väljub. Üteldakse: “Ta on arust ära!” Või: “Ta on maniakk.” “Ta on hüsteerik.” “See on päris paranoiline.” Viimased laused on spetsialistide seletused seletamatule käitumisele. Ja pole oma olemuselt paremad esimesest, lihtinimlikust lausest. KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA SISUKS ongi teadmised sellest, missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas (psühhopatoloogia süstemaatika), missuguseid erinevaid seletusi nendele on olemas (psühhopatoloogia teooriad) ja missuguseid aitamise (sekkumise, ravimise, psühhoteraapia) meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda. Et ebanormaalsuse psühholoogiaga tutvuda, vajame suurt sallivust ebaselguse vastu, suutlikkust vastu võtta väga ebakindlaid ja tihtipeale vastukäivaid info tükke. Kiireid ja kindlaid vastuseid on vähe. Kliinilise psühholoogia aines on olulisem see, milliseid küsimusi
Seejuures on terviku osad sekundaarse tähtsusega. Taju uurimiseks viisid geštaltpsühholoogikud läbi hulgaliselt katseid - Psühhoanalüüs ehk Freudism oli esmajoones meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli hüsteeriliste häirete ravimine neid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu. Hiljem on õpetus arenenud terveks kultuuri ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks. Alusepanija on Sigmund Freud, kelle arvates on inimest ajendavaks jõuks instinktid ja määravaks neist on kaks – eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga, ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt. Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust. Lisaks jagas Freud inimese isiksused kolmeks põhiosaks: „tema”; „mina” ehk ego; „ülemina” ehk superego.
Struktualism (Wundt, Titchener). Psüühikalementide loendi, struktuuri ja elementidevaheliste seoste (aasotsiatsioonide) ning hierarhiate uurimine. Funktsionalism (James, Dewey). Psüühika funktsioonide uurimine protsesside kaudu, selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumisess ja praktiliste ül täitmises. Ameerika põhiliselt. Psühhoanalüüs (Freud, Jung, Adler) raamat?! Inimese käitumise, iseloomu ja neurooside seletamine alateadvusse peidetud instinktide ja mälestuste toime kaudu. Inimest ajendavaks jõuks on tungid (instinktid), määravaimad: * eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga e libidoga *surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e thanatos. Vaimuelu= nende kahe vastandliku jõu võitlus. Elu on nagu võitlus selle nimel, et jõuda kindlale eesmärgile- surma- mitte niisama, vaid antud subjektile ette nähtud viisil. Elu on surma teenistuses.
Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus
proovitud" & ellujäämise seisukohalt kasulikuks tunnistatud, teine oluline moment on see, et evolutsiooni idee rõhutab inimkäitumise seoseid ümbritseva keskkonnaga, millele varem ei osatud väärilist tähelepanu pöörata. Instinktid kui motivatsioon · Darwini mõjul hakkasid bioloogid motivatsiooni instinktina käsitlema, sellest haarasid kinni psühholoogidki · William McDougall seletas inimkäitumist piiratud arvu instinktidega, William James arvas neid olevat mitmeid. · Instinktide bioloogilised uuringud viisid XX saj.alguses etoloogia eristumisele muust bioloogiast, see on tihedalt seotud inimkäitumise uurimisega loomulikes (ökoloogiliselt valiidsetes) olukordades. · Instinktide käsitlus on muutunud enam ei usuta, et kõrgemate loomade & eriti inimese keerukat käitumist saaks sisukalt seletada kaasasündinud & seega olemuselt üsna jäikade instinktiivsete mehhanismide toimega, vaid instinktide & motivatsiooni eristajad
vähenemises. Eidetism kuju. Võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt ees, mida na reprodutseerimisel kirjeldavad. Sünesteesia - meeled on seostud nii,et inimene seostab värve helide või tähtedega. Teiste aistingute teke. Ntx kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting (pildid ) Amneesia - mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. TEEMA 9 KUJUTLUS JA FANTAASIA Kujutlus psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest, ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Mälukujutluse puhul taastatakse kujutluses varasemad elamused objektidest või olukordadest. Ntx võime kujutada,kuidas me taas ülikooli peahoonesse siseneme, ise hoopis maal viibides. Fantaasia - kõrgem psüühiline protsess,meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste,
2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) – õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) – Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust. See periood on soodne võõrkeelte õppimiseks,sest keele omandamine toimub selles eas keelesüsteemi suhtes vahetult, st ilma emakeele vahenduseta. Viiendaks eluaastaks on inimene formeerunud.
lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust. See periood on soodne võõrkeelte õppimiseks,sest keele omandamine toimub selles eas keelesüsteemi suhtes vahetult, st ilma emakeele vahenduseta. Viiendaks eluaastaks on inimene formeerunud. 4) Koolieeliku- või varane kooliiga ( 6.-7
Tsirkadiaansed Infradiaadsed ultradiaadsed Une-ärkveloleku tsükkel – seotud teiste tsirkadiaadsete rütmidega suprakiasmaatilised tuumad hüpotalamuses seotud optilise närviga seotud hüpofüüsi ja teoste hüpotalamuse osadega seotud käbikehaga- melatoniini vabanemine Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformats rakkude vigastused võivad põhjustada kooma. Freud eristas unenägudel manifestset (seotud päevaste sündmustega) ja latentset sisu. ida suunas 1 päev 1 ajatsooni kohta. Uni – algab tavaliselt aeglase unega. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus, kerge une staadium kestab umbes 2 min. siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse. Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse neljandasse – deltaune ehk sügava une staadiumi. Järgneb kiire ehk paradoksaalse une seisund
mõtlemise ning sotisaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisele. Psühhoanalüüs kuulub mõnede spetsialistide arvates teadusliku psühholoogia hulka. Algul oli esmalt meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli neurooside, hüsteeriliste häirete ravimine. Freudi järgi on inimest ajendavaks jõuks tungid. Määravaks on neist 2 peamist: 1) eluinstinkt, mis samastub põhimõtteliselt suguinstinktiga; 2) surmainstinkt e hävitamise instinkt. Elu oleks justkui võitlus, et jõuda kindlale eesmärgile surma. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute, unenägude põhjustajaks. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: tema, mina, ülemina ning seostas neid mitmel viisil vastavalt ebatervisliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. ,,Tema" (id) on isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa. Tema kohta saame infot
ühte kindlat lahendust. Mõtlemine kui protsess. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava e reproduktiivse mõtlemisega. Kui üritatakse leida uusi teid, siis loova e produktiivse mõtlemisega. Tavaliselt võtab inimene probleemi lahendamisel appi nii mälu kui fantaasia. Võimalike variantide seast valitakse sobivaim lahendus, kui see pole õige, tehakse uus valik. Õige lahenduseni jõudmiseks kasutataksegi enim just katse ja eksituse meetodit. Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida. Probleemi lahendamises on võimalik eristada 4 etappi (Wallas, 1980): 1. ettevalmistav etapp õpitakse probleemi tundma. Kui probleem on selge on kindlat lahendust kerge leida hästidefineeritud probleem
Bioloogiline Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust
mille põhjal see teooria loodi, arvestab erinevate isiksuseomaduste lineaarseid mõjusid ehk üks üheseid mõjusid. Päris kindlasti ei ole isiksuses asjad ainult üks üheselt seotud. Tihtipeale teised omadused mõjutavad ka üksteist. See teooria ei arvesta kaudsemaid seoseid isiksuseomaduste vahel. Seetõttu ei pruugi see teooria olla väga täpne. Kolmas probleem on üks printsiip, mille vastu on rikutud, kuid psühholoogias on proovitud selle printsiibi vastu mitte eksida. Kui luuakse mingit teooriat või testi, siis ei saa pidada ühtesid omadusi teistest paremaks. Aga selle testi puhul tuleb selgelt välja, et nt kõrge sotsiaalsus on eelistatum kui madal sotsiaalsus. On vastamata küsimustele, miks see suur viisik kujuneb just selliseks, mis seda mõjutab. Kas loodusrahvastel on ka nii või on see nii ainult kultuurrahvaste puhul? Tegelikult 20. sajandi teisel poolel oli isiksuseteooriates sügav kriis. Tekkis küsimus, kas "isiksus" kui selline mõiste on
mahavõtmise levinuim viis. Nt hea sõber kõnnib mittemidagi ütlemata mööda, tekib ebamugavusseisund. Et sellest tundest lahti saada, hakkad pakkuma atributsiooni (ta eile rääkis, et ta peab minema täna arsti juurde ja ehk tal oli siis pea pulki täis tänu sellele). Fritz Heider (1958) Atributsiooniteooria tuntuim autor on F. Heider. Tema järgi on iga inimene "pisike" teadlane, kes loob seletusi enda ja teiste kohta. Atributeerimise mõte on tekitada vähem ebamäärseid situatsioone. Klassifitseerimine: 1) põhjused võivad olla kas personaalsed (oli emotsioonide vallas) või situatiivsed (kõrval oli tohutu müra) 2) ajutised või püsivad Atributsioonitendentsid: egotsentrism, ohver, füüsiline atraktiivsus, sooerinevused... Egotsentrism kui atributsioon on seotud minu endaga, tüüpiline viis enda suhtes
ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stažeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas – strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 – 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik – kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em
ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stazeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em
Näiteks on loomadel vajadus üheaegselt vajadus sooritada mitut käitumist, aga nad otsustavad mida konkreetselt hetkel teha. Käitumine vaheldub. Varased psühholoogid: organismi panevad käituma sisemised “tungid”. Need tungid on kvantitatiivselt mõõdetavad-võrreldavad - hetkel tugevaim tung ekspresseerub vastava käitumisena. Varased etoloogid: loomadel esineb piiratud arvul “instinkte” (söömine, agressiivsus, sigimine jne.). Iga instinkt kontrollib mitut käitumismustrit (näiteks sigimisinstinkt pesa ehitust, kosimiskäitumist, vanemhoolt jne.). Instinktid konkureerivad omavahel pidevalt. N. Tinbergeni hierarhiline otsustamismudel, selle põhimõtted ja puudused. Iga instinkti kontrollib ajus paiknev spetsiaalne kontrollkeskus. Käitumise “energia” voolab neist keskustest “allapoole” teistesse keskustesse, mis kontrollivad seotud tegevuste rühmi. Sealt omakorda keskustesse, mis kontrollivad üksiktegevusi
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade
inimestest. Tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist, seda kuidas inimesed ühiskondlikest 3. Loeng - Sotsioloogia meetodid(ptk 2) Teaduslike uurimuste liigid: - empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid; mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid, ka sellisel juhul on tegemist empiirilise uurimusega; - teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid; - ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, mingil teemal tehtud empiiriliste uurimuste tulemuste analüüsimine. Metaanalüüs (meta-analysis) – ülevaateuurimuse kõige rangem vorm, varasemate empiiriliste uurimuste statistiline analüüs. Kuna teoreetiline ja ülevaateuurimus on vähem standardiseeritud ja raskemini etappidesse jaotatavad, siis käib järgnev jutt eelkõige empiirilise uurimise kohta.
Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid operatsioone konkreetsetele objektidele või sündmustele. 4.Formaalsete operatsioonide aste>12 a. Suudavad uurida loogilisi seletusi nii konktreetste kui abstraktste mõistete kohta. Lev Võgotski- Tunnetuslik areng peidetud sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti Informatsioonitöötluse teooriad. o Kriitilised Piaget suhtes o Kasutavad aju mudelina arvutit ja uurivad kogu elu jooksul tähelepanu, mälu ja taju. Hinnang tunnetuslikele teooriatele: käsitlevad peamiselt intellektuaalset arengut ja ei ürita seletada emotsionaalset ja isiksuse arengut. Psühhoanalüütilised teooriad.
teaduslikku mõtlemist; hakkab mõistma tegevuste sisu ja ka kasulikkust (kus teatud tegemist saab rakendada) 4 noorus - 15/16.eluaastat - treenitakse moraalsust (hea ja halva mõistmine) Rõhutas kehalist arendamist ja seda, et hinnangut tuleb hoida laste arengust eemale. Tuleb arvestada, et suurel määral on keha see, mis on arengu aluseks (emad peaksid rohkem tähelepanu pöörama laste kehalisele arengule). PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria: ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja
Ratsionaalse valiku teooria sarnane sotsiaalse vahetuse teooriale Gary S. Becker (1930 - ) · Tänapäeva majandusteaduse nurgakivi · Inimene püüab igas olukorras ja igas eluvaldkonnas oma kasumit maksimeerida · Abielu, laste saamise, kuritegevuse, uimastisõltuvuse majandusteaduslik analüüs. Inimesed üritavad saada võimalikult suurt kasumit (mitte ainult rahaline, ka psühholoogiline kasum) neid tegevusi tehes Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1852-1939) · Üldine teooria o Alateadvus o Tungid o Kompleksid o Seksuaalsuse tähtsus o Lapsepõlve tähtsus · Kultuuri tekke ja ajaloo käsitlused spekulatiivsed teooriad, kuidas kultuur on tekkinud Mõni näide · Oidipuse konflikt poeg soovib isa kõrvaldada ja ema endale saada. See esineb iga poisi individuaalses arengus, aga on ka kultuuri aluseks.
Kogemus on ajus talletatud tajude kogum. Inimese omapära seisneb keeles ta on võimeline tajusid sõnadega edasi andma. Matemaatiline mõtlemine on igasuguse tunnetuse eeskuju, sest selle puhul kasutatakse mõisteid täiesti korrektselt. Filosoofia on õpetus kehadest, mis jagunevad loomulikeks ja kunstlikeks. Esimestega tegeleb loodusfilosoofia e füüsika ning kunstlike kehadega riigifilosoofia. Maailm on aga mehhaaniliselt töötav masinavärk. Kogu inimliku tahte algne ajend on alalhoiutung ning inimene püüab säilitada oma isiklikku heaolu. Kogu moraal on vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Inimese algne sõda on kõigi sõda kõigi vastu e olelusvõitlus. Õige ja ülekohtune on üksnes kunstlik, sest autoriteedi annab neile riik. 10. PILET DEMOKRITOSE MATERIALISM FILOSOOFILISI ÕPETUSI HEADUSE OLEMUSEST (EUDAIMONISM, VOORUSEETIKA, UTILITARISM, KOHUSTUSEETIKA JNE)
assotsieerunud. See tuleneb eelkõige sellest, et nad sõltuvad ühistest põhjuslikest teguritest (nii sisemistest, nagu nt mingi hormooni tase, näljatunne jt, kui ka välistest, nagu nt sügelus nahal, vaenlase ilmumine jt) mingi konkreetse käitumise avaldumine sõltub sellest, milline on nende tegurite koostoime tugevus võrreldes teisi käitumisi tingivate teguritega. Klassikaline tungide või instinktide idee eeldas, et käitumise kõik aspektid peaksid olema vastava tungi või instinkti poolt mõjutatud sarnasel viisil. Tegelikult on selgunud, et üks ja sama põhjuslik tegur võib teatud käitumist intensiivistada, teist samas alla surudes: Näiteks väga näljane loom mälub toitu harilikult vähem ja neelab teda rohkem. Klassikalise vaatenurga järgi peaks aga tugev tung mõlemat tegevust intensiivistama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
