TURVALISUS usk firma tulevikku, töökoha oma- mise kindlus. ENESETEOSTUS huvitav töö, mitmesugused arengu- Programmid. Loovuse võimalused. MOTIIVIDE VÕIMENDUMINE JA PIDURDAMINE, KONFLIKT Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud, võib kergesti tekkida frustratsioon (rünnak, agressioon) SOORITUS = MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND Motivatsiooni tõukejõududest üks oluline on inimesega seotud ja so. võim. Inimese võimutasandid: Informatsioonivõim- seotud informatsiooni omamise ja levimisega; Staatusega seotud võim- asend struktuuris; Tunnustusega seotud võim; Prestiižiga seotud võim- seotud ametiga. MOTIVATSIOONITEOORIAD Läbi aegade on viidud läbi väga mitmesuguseid uuringuid organisatsioonide tegevuse , inimeste kui organisatsiooni ühe osa kohta jne
Inimesi motiveerib mitte see, millest meie arvame neid huvituvat vaid see, mida nad ise soovivad. Juht peab arvestama sellega, et mingi tegevus võib nii suurendada, kui ohustada alluvate vajaduste täitmist. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. *Sekkumise soov on inimeste tahe suurendada oma mõjuvõimu. Inimesed soovivad ent tunda hästi, olla enesekindlad. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisse. Nad soovivad toetada oma organisatsiooni selle edu saavutamisel. Nad tahavad et nende oskused ja võimed leiaksid täit rakendamist. *Isiku väärtus (eetiline kohtlemine) eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Töötajad ei tunnusta vana mudelit, kus arvati, et tööline on lihtne majanduslik
Puudused: ei ole universaalselt kehtiv, selle põhjal väheneb staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena, mudel näib piirmeetodina kna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. 10.Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S. Adamsi õigluse teooria) Teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga. Sisenditeks: tööalased panused, haridus, staazh, eelenv töökogemus, lojaalsus. Väljunditeks: hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt, preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Alahüvituse korral tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust: 1
3. kas analüüsitava isiku kaaslased käituvad analoogses olukorras sarnaselt või mitte Kolme hinnangu tulemus annab alluva tegutsemisele mitu seletust isiku võimete, jõupingutuse, ülesande raskuse või olukorra soodsuse kohta, mida võiks liigitada järgmiselt: · isiklikud omadused (võimekus, jõupingutus), · situatsioonitegurid (ülesande raskus, õnn). 2 Raha ja motivatsioon Raha majanduslik väärtus- tähendab seda, et raha on vahetus-, jaotus- ja majanduslike ressursside vahend. Raha sotsiaalne väärtus- inimesele, kes on sotsiaalse süsteemi osa, on rahal veel kaudne mõju. Raha on oluline tegur kõigi motivatsiooniteooriate seisukohalt. 1. Kõik motivatsiooni tõukejõud on seotud rahaga: saavutustungiga inimesed jälgivad tähelepanelikult oma ja teiste sissetulekuid, et neid võrrelda. Sotsiaalsustungiga
neil arvestada kogu isiksuse täiustamise vajadustega. 4. Motiveeritud käitumine eeldab inimeste käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärg. Inimesi motiveerib mitte see mida meie arvame neid huvituma, vaid see mida nad ise soovivad. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. 5. Sekkumise soov on inimese tahe suurendada oma mõjuvõimu. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisel. Nad soovivad toetada oma org. selle edu saavutamisel ning tahavad, et nende oskused ja võimed leiaksid täit rakendust. 6. Isiku väärtus eeldab eetilist kohtlemist. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse. Seetõttu nõuavad alluvad aina rohkem ülemustelt endaga arvestamist. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis
vajadusega. 4) Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib see, millest nad ise huvituvad. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. 5) Sekkumise soov inimese tahe suurendada mõjuvõimu. Inimesed soovivad end hästi tunda, olla enesekindlad. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisesse. Soovitakse toetada organisatsiooni selle edu saavutamisel. Soovitakse, et nende võimed ja oskused leiaksid täit rakendust. 6) Isiku väärtus (eetiline kohtlemine). Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Alluvad nõuavad üha enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist
4. Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib see, millest nad ise huvituvad. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. 5. Sekkumise soov inimese tahe suurendada mõjuvõimu. Inimesed soovivad end hästi tunda, olla enesekindlad. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisesse. Soovitakse toetada organisatsiooni selle edu saavutamisel. Soovitakse, et nende võimed ja oskused leiaksid täit rakendust. 6. Isiku väärtus (eetiline kohtlemine). Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Alluvad nõuavad üha enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist
rühmatööd 7. otsuse rakendamine. Otsus tehakse teatavaks neile keda see puudutab, kasuta rühmatööd 8. otsuse efektiivsuse määramine. Kui probleem jäi püsima: probleem võis olla ebaõigesti määratletud, alternatiivide valik oli ebapiisav, hinnangud polnud õiged, rakendamise vead otsuste liigid programmeeritud otsused- otsustamise reeglid on juba olemas jääb üle ainult nende järgi toimida. Juht seab otsustamise reeglid ja alluvad saavad teha ise otsuseid mitteprogrammeeritud otsused- erakorralistes, halvasti määratletavas olukorras ja neil otsustel on suur mõju org käekäigule. N. Uue vabriku ehitamine 8.Koosolekute läbiviimise viisid. Rühmaotsustamine(eelised, puudused) Koosolekute läbiviimise viisid: Avatud arutelu- ettekandele järgneb arutelu Ajurünnak eriti sobiv uuenduste algatamisel Nominaalgrupi tehnika- grupi liikmed töötavad eraldi, kõik lahendused jaotatakse
See võib viia motivatsiooni kaotuseni ning isegi töölt lahkumiseni. (ibid., s.a, lk 76) Kuna Ullal oli avatud tööotsinguportaal, siis on ta otsib uusi väljakutseid ning on avatud uuendustele. Ilmselt sooviks ametialast edasijõudmist, tagasiside ning peab oluliseks vastutust. Juht peaks talle pakkuma tööl rolli, kus ta saaks areneda, ise otsustada, võtta vastutust ning saada tagasisidet. See aitab rahuldada tema saavutusvajadust ning suurendab võimalust, et tema motivatsioon tõuseb. 14 7 KOKKUVÕTE Motivatsioon on keeruline teema - teooriaid ja teoreetikuid on palju. Selle kõige õigema välja selekteerimine on keeruline. Segadust tekitab ka erinevate materjalide küllus. Kuid erinevad teooriad täiendavad teineteist, mistõttu nende olemused üldises kontekstis on üheselt mõistetav ning ülevaadlik. (Brooks, 2008, lk 91) Juhina on raske
suurendada kui ohustada alluvate vajaduste täitumist. Kasutatavatest seadmetest ja sisustusest on olulisem see, kui motiveeritud on inimesed neid kasutama. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. Sekkumise soov on inimese tahe suurendada oma mõjuvõimu, olla "nööritõmbajaks". Inimesed soovivad end tunda hästi, olla enesekindlad. Nad usuvad endal olevat mingi rolli täitmiseks vajalikke võimeid. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisesse. Nad soovivad toetada oma organisatsiooni selle edu saavutamisel. Nad tahavad, et nende oskused ja võimed leiaksid täit rakendamist. Isiku väärtus eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Seetõttu nõuavad alluvad oma ülemustelt järjest enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist
toodangu kvaliteedi ja teeninduskultuuri taseme languse. Negatiivse suhtumisega töötajad puuduvad pisimagi põhjuse korral, nendega on seotud distsiplinaarprobleemid, nad võivad korraldada “logelemisstreike”, st sihilikult aeglustada töötempot. Lõppkokkuvõt- tes mõjutab see organisatsiooni kulusid ja konkurentsivõimet. Positiivset töössesuhtumist iseloomustavad positiivsed emotsioonid nagu töörõõm ja innustus. Hästijuhitavates organisatsioonides on alluvad rahul, nende töötulemused on head. Juhid püüavad igati toetada soodsa õhkkonna tekkimist ja säilitamist, mis oma- korda aitab parandada inimeste suhtumist. Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine. See on valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt teistele inimestele, olukordadele või keskkonnale. On saanud tavaks eristada hoiaku emotsionaalset, kognitiivset ja käitumuslikku külge vastavalt
tunnustada ja väärtustada nende tööd. Ajutiste töötajate motiveerimine. Ajutistel töötajatel ei ole seda turvalisust ja stabiilsust, mis on alalistel töötajatel, nad ei samastu organisatsiooniga ega ole pühendunud nagu teised töötajad. Ajutist töötajat võivad motiveerida alaline töö, võimalus seda edaspidi saada. Koolitusvõimalus. Kui töötaja näeb, et töö, mida ta teeb, aitab arendada tema konkurentsivõimelisust, siis motivatsioon suureneb. Madala kvalifikatsiooniga, miinimumpalgaga töötajate motiveerimine. Üks lõks, kuhu juhid langevad, on arvamus, et inimesi saab motiveerida ainult raha abil. Kuigi raha on tähtis motivaator, ei ole see ainus, mida inimesed ihaldavad ja mida juhid võivad kasutada. Üks, mida paljud ettevõtted kasutavad, on töötajate tunnustamise programmid (kuu töötaja jms). Ka kiitus.
Korratakse tegevusi millel on meeldivad tagajärjed ja välditakse tegevusi, millel on ebameeldivad tagajärjed. Juhil on võimalik kujundada töötaja käitumist vastavalt enda soovile. Jacobi puhul peaks juht suunama teda iseseisvalt töötama ja leppima kokku, et tööd vaadatakse üle alles siis, kui lõpptulemus on käes. Iseseisva töö eest tuleks anda tagasisidet ja võibolla isegi premeerida, et Jacobit iseseisvat tegevust kordama suunata. Vroomi teooria järgi on motivatsioon kolme teguri tulemus. 1. Ootus ehk toimetuleku tõenäosus 2. Hüvituse tõenäosus 3. Hüvituse atraktiivsus ehk valents Motivatsioon on nende kolme teguri korrutis, mis tähendab, et motivatsioon puudub kui kasvõi üks teguritest on null või negatiivne ning motivatsiooni olemasoluks peavad kõik tegurid olema positiivsed. Jacobi puhul on ilmselt probleemiks kartus iseseisvalt hakkama saada ja vastutada ning hüvituse väike tõenäosus. Juht saaks
Uuriti sotsiaalse käitumise mudeleid ja staatust. Leiti seos produktiivsuse ja intelligentsuse vahel. 1930. aastani korraldasid Harwardi ülikooli teadlased Elton Mayo ja F. J. Roetlisberger esmase eksperimendi, milles jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Oma tööd alsutasid nad samuti prduktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamisest. Hiljem lisati uuritava muutujana sotsiaalne seadumus. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventilatsioon. Uurimisgrupi arvates olid nendeks grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisoskused ja sotsiaalsed suhted. (Vadi, 2000: 18, 19) 1950. aastate alul hoogustus käitumisteaduste rakendamine juhtimise analüüsimisel. Tähelepanu keskpunkti tõusid isiksuse vajadused ja osalemist mõjutav juhtimine. Vaadeldi inimkäitumise eri aspektide koosmõju inimtegevusele. Ühena esimestest hakkasid
otsustamise õigused, oma sekretär, autojuht. Staatuse allikad. Tööalase staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest, välimusest, meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Staatuselt: Liidrid, kaaslased, isoleeritud, tõrjutud. 8.A.Maslow vajadused (vajaduste roll motivatsioonis) Lihtne tõsiasi on, et motivatsioon sõltub vajadustest: motiveerib see, mis vastab inimese ootustele ja rahuldab tema vajadused – olgu need siis sisemised(tunnustus, eseseteostus) või välised(tasu, töötingimused). Vajadus on inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest tingimustest. 1.Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine. 2.Turvalisuse: kaitstus. 3.Sotsiaalsed: ühtekuuluvus, kiindumus, sõprus. 4. Lugupidamise: enesest lugupidamine, tunnustamine. 5.Eneseteostuse: areng. 9.Herzberg
· On valmis püstitama silmapaistvaid töörekordeid; sisemiseks uuendamiseks · Teenindama kliente veel paremini kui ta oskab seda oodata. · Vastvärvatud töötajate asjatundlikkus nakatab ka teisi; · Ebasoovitava liikme lahkumine tervendab õhkkonda. Töörahulolematuse korral võivad alluvad reageerida aga mitmeti. · Tõmbuda psühholoogiliselt tagasi, olles mõtetes mujal (tukkuda päeva ajal) Töölt puudumine: · Tõmbuda füüsiliselt tagasi, puududes erilise põhjuseta, hilineda ja lahkuda Rahulolematu inimene püüab vältida talle ebameeldivat kohta. Statistiliselt varem töölt, tehes pikki puhkepause või aeglustades sihikindlalt oma kaasneb rahulolematusega sagedasem töölt puudumine. töötempot
parem suhtlemine, konfliktide vähenemine, väiksem vastuseis uuendustele. Alluvale agga tunnustuse ja eneseteostuse tunne, staatuse tõus, eneseusalduse suurenemine, rahulolu suurenemine, stressi vähenemine. Eeltingimused osaluseks on • Piisavalt aega • Osalusest saadav kasu peab olema suurem sellega seotud kulutustest; osalus ei või takistada põhitöö tegemist • Osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav • Alluvad peavad olema vüimelised osalusega toime tulema • Osalejad peavad suhtlema häireteta • Akkuvad ei tohi tunda seda mängimisena • Mõlemad positsioonid ei tohi tunda oma positsiooni osaluse tõttu ohus olevat Osalusprogrammide edukus sõltub organisatsioonist, selle kultuuris, juhtkonna poolt kasutatavast liidristiilist ja suhtumisest alluvatesse, väliskeskkonna mõjudest, tööülesannnete olemusest, alluvatest ja nende huvist osaluse vastu.
Inimene pole loomupoolest laisk Inimesel on potentsiaali. Soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused. McGregori seisukoht oli, et juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kui järgida oma inimeste töösse suhtumise hindamisel aegunud X-teooria seisukohta, kuid alluvad on tegelikult teotahtelised ja võimekad, tekib probleeme põhjustav vastuolu. Kuna inimesed on erinevad, on erinev ka nende tööse suhtumine. Osa inimeste puhul kehtib enam X-mudel, osa inimesi soovib aga oma võimetele täielikku rakendust. Peaaegu kõigil alluvatel on mingisugust potentsiaali nende võimete arendamiseks ja kasvuks. Seetõttu peaks juhtide suhtumine oma töötajatesse muutuma Y-teooria suunas. 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti.
head tööd, et töötajatel tekiks soov veelgi paremini töötada. 6) Väga oluline on töötajaid tehtud töö eest tänada. Töötaja tänamine ei väljenda ainult viisakust, vaid ka seda, et tehtud töö oli vajalik ja tähtis. 7) Kollektiivis tuleb luua rahulik ning pingevaba õhkkond. Iga töötaja peab tundma end tööl turvaliselt. HERZBERGI TEOORIA Hügieen Motivatsioon 1. Töötasu Mehe töötasu on hea. 1. Tunnustus Ma arvan, et juhtkond ei Firmas ei ole keegi töötasu üle nurisenud. tunnustanud Jacobit väga palju. Kui teda rohkem tunnustataks, siis ta oleks enesekindlam ning motiveeritum suudaks ehk ise kõik tööga seotud otsused vastu võtta. 2
1) Tasul põhinev võim (liidril on ressursid, millest on kasu teistele). 2) Karistusel põhinev võim. 3) Seadusest tulenev võim (liider on kõrgemal positsioonil). 4) Karismaatilisusel põhinev võim (isiklik võim). 5) Asjatundlikkusest tulenev võim. Positsioonist tulenev võim Positsioonist tulenev võim Tasu Asjatundlikkus Karistus Karismaatilisus Sundus - Motivatsioon - inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Väline motivatsioon - palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon - võimalus rakendada oma võimed ja olla tunnustatud. Maslow' vajaduse hierarhia (kasvavad alt üles): 1) eneseaktualiseerimine 2) tunnustus 3) kuulumine 4) turvalisus 5) füsioloogilised vajadused D. McCellandi teooria järgi vajadused, mis motiveerivad juhte: - võimuvajadus - saavutuse vajadus
5/5 – juht püüab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele, kuid ei arvesta kumbagi piisavalt: „Kesktee“ juhtimine 9/9 – juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 61. Eestvedamise situatsiooniteooriad Hersey-Blanchardi järgi on neli eestvedamisstiili, mis rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma: 62. Motivatsiooni mõiste • Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. • Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. • Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. • Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt: 1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 3. Ühiskond tervikuna.
Ülehüvise korral tnneb töötaja tasakaalutust, püüab töötada tõhusamalt või veenda teisi töötajaid hüvist paluma. 11.Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Ootuse teooria- inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus. Ootuse ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus jaa hüvise atraktiivsus. Motivatsioon põhineb neil kolmel tegevusel. Kui üks neist teguritest on 0 on ka motivatsioon null. 12.Kirjelda Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõudusid ja nende tähtsust töötajate motiveerimisel. McMlelland arendas välja süsteemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust. Saavutus, kuulumine ja võim Saavutusmotivatsioon- tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutseid, eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutamisvajadusega inimene töötab jõudsamalt.
· Üldjuhtimine-vastutavad kas kogu organisatsiooni või mõne suurema allüksuse tegevuse eest tervikuna · Projektijuhid-vastutavad teatud projekti teostamiseks erinevatest allüksustest kokku pandud töötajate tegevuse koordineerimise eest TEEMA2: juht, juhi karjäär, eetilise juhtimise põhimõtted Juht Juht on isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest. Kui alluvaid ei ole, ei ole ka juhti. Juht on see, kes võtab enesele vastutuse. Juhile alluvad täitjad, kes töö ära teevad. Spetsialist on täitja, kellel on teatud tööde tegemiseks kõrge kvalifikatsioon ja kogemused. Juhtide põhilised funktsioonid o Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. o Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi.Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. o Rolliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed
ülesandeid tuleb täita, ja tagasisidet alluvatele nende töösoorituse kohta. Allapoole suunatud kommunikatsiooni ainukasutamine organisatsioonis kõneleb autokraatlikust juhtimisstiilist või/ja töötajate passiivsusest ning vähesest kompetentsusest. Ülespoole suunatud kommunikatsioon toimib organisatsioonis kui tagasiside saamise ja kontrollsüsteemi oluline osa, mille abil juhid saavad informatsiooni, mis organisatsioonis toimub ning kuidas on alluvad oma tööülesandeid täitnud. Siia hulka kuuluvad ka alluvate ettepanekud ja osalemine otsustusprotsessides (Valk 2003:200). 1.2 Horisontaalne kommunikatsioon organisatsioonis Suur hulk informatsiooni liigub organisatsioonis horisontaalselt ning hõlmab samal hierarhiaastmel paiknevate osakondade omavahelist suhtlemist. Horisontaalne suhtlemine on kommunikatsioon samal ametiastmel töötavate inimeste vahel, kuid isegi siis, kui
kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, klientide- ga, koostööpartneritega, muude sidusorganisatsi- oonidega o Inimkapital = Personali teadmised, oskused, kompetentsus, hoiakud, motivatsioon, võimekus, tervis) o Sotsiaalne kapital = Töötajatevahelised suhted, koostöö, osalemine võrgustikes. Ettevõtte maine, mõjukus keskkonnas, usaldatavus Struktuur Tegevused, tehnoloogia Organisatisooni tüübid: Kasusaaj Näited Juhtimisprobleem ad
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsioonikäitumise mudelid: autok
Katriin Tammekivi Ä18KÕ1 Insener Jacob Arnold Situatsioonülesanne Lähteandmed: Jacob Arnold on suure sisekujundusfirma insener. Ta on pärit vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord. Et saada kolledžiharidust, tuli tal palju töötada, et katta oma õppimis- ja elamiskulusid. Jacob on intelligentne ja võimekas insener. Tema peamiseks veaks on see, et ta ei taha riskeerida. Ta kardab iseseisvalt otsustada, seetõttu pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete probleemidega oma ülemuse või teiste inseneride poole, et otsustaksid nemad. Enne kui hakata joonestama, toob ta mustandid ja eskiisid juhile heakskiitmiseks. Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemist on võimalik parandada ja
kohta. Info, et arendada missioonitunnet, luua vastastikust tööalast sõltuvust. Selgitada standardseid protseduure. Alt-üles: Annab väärtuslikku infot otsuste tegemiseks, annab juhile teada, kui hästi alluvad võtavad vastu seda, mida neile räägitakse. Võimaldab probleemidel pinnale tõusta ja laseb juhil teada, mis häirib töö teostajaid. Suurendab lojaalsust org'ile, andes alluvatele võimaluse küsida küsimusi, panustada ideid ja soovitusi org'i operatsioonide kohta. Lubab juhil teha kindlaks kuivõrd alluvad saavad aru tähendusest, mida nad allapoole antud informatsioonis mõtlesid. Aitab alluvatel hakkama saada oma tööprobleemidega ja tugevdada oma seost töö ja org'iga.
jaotus samal tasemel, mis spetsialiseerib töötajad funktsioonide ja tööoperatsioonide järgi)lk97 16. Mis on efektiivsem, kas lai või kitsas kontrolliulatus? Miks? Lai kontrolliulatus- juhile allub üle 6 inimese. Kitsas kontrolli ulatus- juhile allub alla 6 inimese. Mida kõrgem on juhtimistasand seda väiksem saab olla juhtimisulatus, sest juhtidel tuleb lahendada raskestimääratlevaid probleeme. Kaasaegse seisukoha järgi kontrolli ulatus suureneb , kui alluvad on paremini treenitud, tööülesanded on sarnased, asukoht lähedal, hea infosüsteem. Kontrolliulatuse efektiivsus oleneb töötajatest ja ettevõtte suurusest. Eelised Puudused Kitsas juhtimisulatus · Tihe kontroll · Rohkem juhte, seega ehk kontrolliulatus · Igapäevane rohkem kulusid
äritegevuses. • Sotsiaalse vastutuse kontekstis on rõhk ettevõtte tulemuste saavutamise meetoditel ja vahenditel, mitte tulemustel. • Ei ole tähtis kui suurt kasumit ettevõte aktsionäridele teenis, vaid kuidas ta selle kasumi teenis. 24. Kavandamise mõiste Kavandamine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. 25. Kavandamise tähtsus 1. Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Nad hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. 2. Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. 3. Väheneb topelttegevus ja “tühi töö”, sest tegevused koordineeritakse. 4. Kontrolli võimalus, sest saab - võrrelda tegelikkust eesmärgiga - määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused - võtta tarvitusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 26
built. Things that influence a group to work together for a common aim. 139. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. Isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega: intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motivatsioon, hoiak inimsuhetele. Edukate liidrite omadused ja oskused: Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida Meeskonnatöö- ja koostöö oskused Suhtlemise, sh kuulamisoskused Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus Otsustus ja vastutusvõime Tasakaalukus kriitilises olukorras 140. Juhtimise käitumisteeoriad (K. Lewin, R. Likert), (D. McCregor X ja Y teooria), (R. Blake ja J
·Kavandamine seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. ·Kavandamine on alati seotud tuleviku tegevuste kindlaksmääramisega ja kujundamisega. Kavandamistegevus jaguneb: 1.Eesmärgi püstitamine (mida?) 2.Strateegiate väljatöötamine 3.Tegevuskavade koostamine Kavandamisega tegelevad kõik juhid nii ametlikult kui mitteametlikult. Kavandamise tähtsus: 1.Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Nad hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. 2.Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. 3.Väheneb topelttegevus ja "tühi töö", sest tegevused koordineeritakse. 4.Kontrolli võimalus, sest saab - võrrelda tegelikkust eesmärgiga - määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused
peetakse ranget kontrolli. Üldjuhul halb stiil. Kriisiolukordades võib kiire otsustamine olla positiivseks küljeks. 2. Demokraatlik stiil – selle stiiliga juht detsentraliseerib võimu. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest, neilt oodatakse ideid ja soovitusi. Otsuseid on vastu võetud üheskoos, liider ja rühm tegutseb ühtse üksusena. 3. Vaba stiil (mittesekkuv) – juht väldib võimu ja vastutust. Alluvad arendavad end ise ja hoolitsevad oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. Oht on alluvate poolt tegutsed vastus organisatsiooni eesmärkidele. Juht peaks ei peaks kasutama üht konkreetset liidristiili, vaid olema paindlik. Konkreetse stiili valik oleneb töö või probleemi olemusest, alluvate suhtumisest, olukorrast. 15. Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
