Komplementaarsus printsiip on kaheahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiib, kus DNA paardub C=G ja A=T 3. Millest tulevad eri DNA molekulide erinevad omadused? DNA molekulide erinevad omadused tulenevad erinevast lämmastikalusest. 4. Mis on DNA põhilised ülesanded? DNA põhilsed ülesanded on informatsiooni talletamine ja säilitamine. 5. Kirjeldage RNA monomeeri ehitust. DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere. DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? A=U ja C=G ning T=A 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohaped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid
Eukarüootsete rakkude DNA (100-1000 korda pikem kui prokarüootsete rakkude DNA) replikatsioon toimub tänu paljude DNA polümeraaside samaaegsele tööle (multitsentriline replikatsioon) Transkriptsioon on teine tähtis lüli molekulaarbioloogia tsentraalses dogmas ning valkude biosünteesi ahelas. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse kõik rakus vajaminevad RNA molekulid. Madalamolekulaarsete ainete metabolismil on rakus kaks põhieesmärki: · toota energiat · toota monomeere Energia tootmine toimub glükoosi (substraatide) oksüdatsiooni käigus heterotroofides, fotosünteetikud eksisteerivad Päikese kiirguse energia arvelt: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O Bioloogiline oksüdatsioon erineb põlemisest selle poolest, et bioloogilise oksüdatsiooni käigus toimub astmeline oksüdatsioon Kasvusubstraatide molekulide oksüdeerimise käigus vabanevat energiat (ATP, NADH2 jne) kasutatakse energiat vajavate reaktsioonide käitamiseks NB! konjugeeritud
Eukarüootsete rakkude DNA (100-1000 korda pikem kui prokarüootsete rakkude DNA) replikatsioon toimub tänu paljude DNA polümeraaside samaaegsele tööle (multitsentriline replikatsioon) Transkriptsioon on teine tähtis lüli molekulaarbioloogia tsentraalses dogmas ning valkude biosünteesi ahelas. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse kõik rakus vajaminevad RNA molekulid. Madalamolekulaarsete ainete metabolismil on rakus kaks põhieesmärki: · toota energiat · toota monomeere Energia tootmine toimub glükoosi (substraatide) oksüdatsiooni käigus heterotroofides, fotosünteetikud eksisteerivad Päikese kiirguse energia arvelt: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O Bioloogiline oksüdatsioon erineb põlemisest selle poolest, et bioloogilise oksüdatsiooni käigus toimub astmeline oksüdatsioon Kasvusubstraatide molekulide oksüdeerimise käigus vabanevat energiat (ATP, NADH2 jne) kasutatakse energiat vajavate reaktsioonide käitamiseks NB! konjugeeritud
Keemiline evolutsioon: · Aatomid ühinevad molekulideks. · Anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekivad orgaanilised ühendid. Tingimused maal: 1) Puudub vaba hapnik 2) Pole osoonikihti 3) UV-kiirgus 4) Vesi vedelanalahustas hästi, gaasinareageeris hästi 5) Kivimid, muuhulgas fosfaadid ja savimineraalid 6) Atmosfäärigaasid(H2, N2, HN3, HCN, CH4, CO, CO2, H2S) Oparini hüpotees (1924) · Komeedid toovad maale monomeere · Fotokeemiline monomeeride teke (kasutab valguse energiat) · Niiskumine soodustab polümerisatsiooni · Välk tekitab monomeere · Savi adsorbeerib ja katalüüsib · (Oli palju äikest palju energiat) Keemilise ev astmed: 1. Biomonomeerid 2. Biopolümeerid 3. Rakutaoliste süsteemide organiseerumine Katseline tõestus: 1935 S.Miller aminohapete abiootiline süntees gaasidest elektrilöögi abil. On saadud ka suhkruid ja lipiide. 1960 S
Alkaanide omadused: Põlemine[(CH4+2O2->2CO2+H2O) II- 27513 III-24385 IV-64106] Halogeenimine[Cl2F2 Br2 I2] (CH4+Cl2->CH3Cl+ HCl)Saamine küllastumata ühenditest Füüsikalised omadused:ei lahustu vees, veest kergemad, vesiniksidemed puuduvad, C1-C4=gaasid, -14=vedelad, 15- =tahked, lõhnatu, värvitu(mitte kõik), mürgised, mõjub knsile, kergesti lenduvad. Alkeenide omadused: Põlemine[C2H4+ 302->2O2+2O2 2 C5H10+ O2- >10CO2+10H20]Hüdrogeenimine (H2 liitmine) Halogeenimine(VIIA rühma liitmine) Vesinikhalogeenimine(HF,HBr,HI,HCl) Vee liitmine Ei lahustu vees, veest kergemad. Alkoholid, aldeh. Ketoonid.Füsioloogilised omad:narkootilise toimega, kahjustab knsi, ald. Mürgisemad kui ketoonid, nahale sattudes tekitavad põletikke, organismist eraldub aeglaselt. Metanaal e. formaldehüüd.terava lõhnaga, mürgine gaas. Lahustub vees, metaani vesilahus-formaliin, kas. Desinfitseerimisvahendina, säilitatakse preparaate.Eta...
Küllastumata ühendid -ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid. Nad on on omavahel seotud kovalentse aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks. alkaanid, sest side katkeb kergesti. KÜLLASTUMATA KÜLLASTUNUD KÜLLA...
(2p) mikro vajab väikestes kogustes, makro aga suurtes. 4. kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist?(2p) vabanenud CO2 lahustub vees ära ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid, mis... 5. millised ained kuuluvad lipiidide hulka? (2p) rasvad, õlid, vahad. 6. kirjelda petiidsideme moodustumist. (2p) kahe aminohappe omavahel reageerimisest moodustub ribosoomis nendevaheline kovalentne side, mida nimetatakse petiidsidemeks. 7. võrdle DNA ja RNA monomeere - mis on ühist ja mis on erinevat? (2p) neil on ühine fosfaatrühm. erinev aga et DNA-l on desoksüriboos, RNA-l aga riboos. 8. mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? (2p)' AIDS on surmav, võtab külge endale kõik haigused, sest immuunsüsteem on kahjustatud. AIDS-i põhjustab HIV-viirus, mis kandub ühelt kehalt teisele, kas sugulisel v kandumise teel. 9. miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? (2p) 10. rRNA funktsioon rakus on : (2p)
.............................. mRNA ülesandeks rakus on ....annab informatsiooni valgu sünteesi kohta..................... 2 4.Mis protsessiga on tegemist? Mille järgi sa seda otsustad? Dipeptiid vabaneb initsiaator--tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator tRNA väljub ribosoomist. 4. Märkige DNA monomeere kujutaval skeemil numbritele vastavate osade nimetused. Tehke valik järgnevast loetelust. 1- .......fosforhape.................................... 2- ........desoksüriboos.............................. 3- ....adeniin või tümiin............................. 4- ...tümiin või adeniin............................. 5. Nimetage erinevate RNA molekulide ülesanded rakus. mRNA-osaleb päriliku info tRNA-transpordib infot tuumast
energia saamiseks. Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks(monomeerideks) on manasahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säiltusorganites tärklise kujul.Keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon, tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Lisaks tärklisele suudavad raimed glükoosi molekulidest sünteesida tselluloosi. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarudisd peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis 2 põhilist ülessannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid,vahad steroidid. Vees mittelahustuvad, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on organismide energiaallikaks
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. * Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :1) 5-süsinikuline suhkur (pentoos), [DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos] 2)lämmastikalus, 3) fosfaatrühm DNA ehitus
püsivat temperatuuri b)Vesi osaleb paljudes organismis toimuvates toimuvates keemilistes reaktsioonides 10. Glükogeen Tärklis varupolüsahhariidid taimedes Tselluloos- tugiaine taimedes Tselluloos- varupolüsahhariid loomades 2.3 glükoosijääkidest koosnevaks varupolüsahhariidiks on taimerakkudes tärklis ja loomarakkudes glükogeen. 2.4 a)varuaine glükogeen b)ehituslik kitiin putukatel 2.5 Joonisel on kujutatud valku. 1)Joonisel on näha valkude monomeere ehk aminohapete jääke 2)Joonisel on erinevat järku struktuurid 3)Joonisel on valkudele globulaarne ehitus 2. Loe artikkel läbi ja vasta küsimustele. Millest sõltub vähi tekke tõenäosus ? Vähi tekke tõenäosus sõltub nn. läänelikust eluviisist, st et süüakse palju liha ja magusat. Ei saa ka geenide rolli alahinnata. Osal inimestel on vähi tekkimine paratamatus ning ei aita tervislikud eluviisid ja ega ka elukohavahetus. Miks on vähi esinemissagedus hiinlaste hulgas tõusuteel?
Tööleht: Valgud ja nukleiinhapped. 1. Võrrelge antud struktuure ja kirjutage, milliste ainete koostisesse need monomeerid kuuluvad ja kuidas neid monomeere nimetatakse. Kuulub: DNA koostisesse. Kuulub valgu koostisesse. Nimetus: C - tsütosiin Nimetus: aminohape 2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks
SÜSIVESIKUD Jaotus-ahela pikkuse alusel a)monosahhariidid- ühe tsüklilise ahelaga. 3-6 süsinikku. (nt.glükoos-viinamarja suhkur, fruktoos-puuvilja suhkur) 5 süsinikku- *DNA'S-desoksüriboos *RNA'S-driboos b)oligosahhariidid-koosnevad mitmest monosahhariidist(2-20) (nt.*sahharoos ehk harilik suhkur-tekib,kui glükoos liitub fruktoosiga. *laktoos ehk piimasuhkur) c)polüsahhariidid-nendes on sadu monomeere ehk sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume, maitse kibe. (nt.tselluloos, tärklis mis muutub glükoosiks(külm lagundab pikki ahelaid), kitiin-pika närimisega magus) RASVAD EHK LIPIIDID Rasvad-vees lahustamatud orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeeriks on rasvhapped(rasvhapped on seotud glütserooliga), mis võivad olla küllastunud või küllastumata.
TUGIAINE TAIMEDES 11) Täida lüngad. Glükoosijääkidest koosnevaks varupolüsahhariidiks on taimerakkudes tärklis ja loomarakkudes glükogeen. 12) Nimetage kaks sahhariidide ülesannet loomorganismis: a) varuaine - glükogeen b) ehituslik - kitiin putukatel 12) Millist ühendit on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust kolme jooniselt ilmneva faktiga. Joonisel on kujutatud valku. Põhjendus: 1) Joonisel on näha valkude monomeere - ehk aminohapete jääke, 2) Joonisel näen erinevat järku struktuure, 3) Joonisel näen valkudele globulaarset ehitust. 13) Millest sõltub vähi tekke tõenäosus? Vähi tekke tõenäosus sõltub nn läänelikust eluviisist, st et süüakse palju liha ja magusat. Siiski ei saa ka geenide rolli alahinnata. Osal inimestel on vähi tekkimine paratamatus ning siin ei aita ei tervislikud eluviisid ega ka elukohavahetus. Miks on vähi esinemissagedus hiinlaste hulgas tõusuteel? Vähi
· Kui vere pH väheneb 7.0 = atsidoos · Kui vere pH suureneb 7.8 = alkaloos Makromolekulid · Süsivesikud, lipiide, proteiine ja nukleiinhappeid kutsutakse makromolekulideks nende suuruse pärast. · Koosnevad paljudest korduvatest ühikutest. Vee dehüdratsioon ja hüdrolüüs Dehüdratsioon veetustamine - vee molekulide eemaldamine · Kasutatakse selleks, et monomeere saaks liita polümeerideks. Hüdrolüüs vee molekulide lisamine · Kasutatakse polümeeride lammutamiseks monomeerides. Iga reaktsiooni jaoks vajatakse spetsiifilisi ensüüme. · Kiirendavad reaktsiooni, ei kasutata reaktsioonis. Aminohapped · On karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. · Aminohappe tähis COOH.
ehituslik - kitiin putukatel a) varuaine - glükogeen b) 2.5. Millist iihendit on joonisel kujutatud? P6hjendage oma vastust kolme jooniselt ilmneva faktiga 4 punkti Joonisel on kujutatud valku. Joonisel näen erinevat järku struktuure, Joonisel on näha valkude monomeere - ehk t2 aminohapete jääke,Joonisel näen valkudele globulaarset ehitust 2. Loe artikkel liibija vasta kusimustele. Uuring kinnitab viihi ja toitumise seost L6puks ometi on hiinlased liidnele jdrele jSudmas: autod, kodu- elektroonika, liha iga toidu sees. Kuid miindil on ka teine kiilg, sest koos liiiineliku elustiiliga saabuvad ka lddnelikud haigu- sed.l...lshanghai naised, kes soovad liiiinelikult, st tarbivad palju
3)ehituskivid tulid väljaspoolt Maad 3.Milline evolutsioonivorm tänapäeval kõige kindlamini paika peab? Elu tekkis merepõhjas 4.Kirjelda, milised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? *välgunooled *metoriiditabamused *hiidvulkaanid 5.Keemilise evolutsiooni etapid? Aatomid > Molekulid(monomeerid) > Orgaanilised polümeerid > Polümeeri kogumid 6.Milles seisneb S.Milleri katseaparaadi tähtsus? Aparaadiga tegi järgi ,,sooja lombi" teooriat. Erinevaid monomeere soendas ja kiiritas ,,välguga" 7. Miks ei saa tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest? Sest enam pole sellised tingimusi Maal. NT pole: madalaid ookeane, pole sellist ilmastikku(pidev välk jne) , pole nii tugevat UV kiirgust 8. Miks on osade teadlaste seas levinud arusaam, et elu saabus Maale kosmosest? Sest see on üks kolmest enam levinud teooriast. Metoriitidega saabusid maale ka monomeerid, millest arenes elu Maal. 9.Mis oli esmase elu päriliku info kandjaks F
"sõjamaterjale" Kõige tähtsamad materjalid naftakeemia (petrolchemistry) toodangu saamiseks olid etüleen, prpüleen, butüleen ja benseen, mida toodeti suuresti rafineerimisjaamades. Samuti ka aurukateldes, mis põhinesid naturaalgaasist ethaani. Plastikud on toodetud õlist või maagaasist, mis sisaldab etaan, propaan, butaan, pentaan · Siis kui toornafta rafineerimisel on saadud erinevaid süsivesinike, töödeltakse neid, et saada erinevate süsivesinike ja teisi süsinik monomeere( stüreen, vinüül, alküülnitriil) · Pärast sõja lõppu hakkasid USA tehased,mis varasemalt tootsid sõjatööstusele tootma tooteid USA tavatarbija huvides. · Uued naftabaasil tooted nagu nailon, polüester, arkrüül sobisid väga hästi majapidamisse, autotööstusesse jne. Sellest ajast saati on olnud nafta baasil olevatest materjalidest suur võidukäik. · Tänapäeval on palju juttu naftakemikaalide asendamisest taastuvate
Proteinoidid on abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid. (Abiootilises sünteesis moodustunud polüpeptiid. Näiteks savi pinnal võivad tekkida.) Prebiootilisteks aminohapeteks loetakse: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. (Tahke pind oli abiootilises sünteesis tähtis, sest sellele sattunud monomeeridest aurustus vesi ning need absorbeerusid pinnale, moodustades polüpeptiide.) Ürgrakk Abiootiliselt sünteesitud molekulid (lipiidid või peptiidid) võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Ürgrakku ümbritsev kahekihiline membraan võis koosneda rasvhapetest, fosfolipiidest või peptiididest. (Protobiondid (ürgrakud) võisid olla membraaniga ümbritsetud kerakesed
regulaatoorne ning kaitsefunktsioonid. · AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. · Kontraktsioonvalgud on valgud, mis on võimelised muutma oma struktuuri. Nukleiinhapped · Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. · On kaht tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA), ribonukleiinhape (RNA) (ning seetõttu on ka kahesuguseid monomeere- desoksüribonukleiinid ning ribonukleiinid, lihtsustatult võib neid nimetada nukleotiidideks). · Desoküribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: 1) adenosiinfosfaat (lühend A) 2) guanosiinfosfaat (G) 3)tsütidiinfosfaat (C) 4) tümidiinfosfaat (T). · Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme
Järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse. Oligosahhariidid. Sarnaselt monosahhariididega kasutavad organismid ka oligosahhariide eelkõige energia saamiseks. Tärklis. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks. Lipiidid. Pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte üksnes energiavaruks, vaid aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile ühtlasi ka voolujoonelise kehakuju. Rasvkude ümbritseb
- Komplementaarsus printsiip on kaheahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiib, kus DNA paardub C=G ja A=T. 3. Millest tulevad eri DNA molekulide erinevad omadused? - DNA molekulide erinevad omadused tulenevad erinevast lämmastikalusest. 4. Mis on DNA põhilised ülesanded? - DNA põhilsed ülesanded on informatsiooni talletamine ja säilitamine. 5. Kirjeldage RNA monomeeri ehitust. - DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere. - DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? - A=U ja C=G ning T=A. 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? - mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohapped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid.
(12 beta-ahelat, mis moodustavad ristikheina lehe moodi struktuuri). Aromaatsed aminohapped puuduvad. Kokku kasutati valgus 12 erinevat aminohapet. Mitteprebiootilistest aminohapetest olid valgus arginiin (R) ja glutamiin (Q). Valk kokku 132 ah pikkune. Mikrobioloogia I 2017 Savi on hea pind mitmesugusteks polümerisatsioonireaktsioonideks Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratatsioonil – vee eemaldamisel monomeeridest, mis vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele. Savi pinnal saab toimuda palju elu tekke aspektist olulisi protsesse: 1) saab moodustuda lühike RNA ahel ribonukleotiididest. Mikrobioloogia I 2017 2) aminohapetest moodustuvad peptiidid Kuidas tekkis rakk? Protobiondid ehk ürgrakud (protocells). Membraani olulisus
energiaallikana. Kokkuvõtteks võib öelda, et valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. 8. Nukleiinhapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjekorrast ja hulgast. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). (Tabel 4) Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse,
· Arhede flagelliinide geenid on sarnased hoopis bakterite tüüp IV piilide valkudega. Tüüp IV piilid osalevad mõnedel bakteritel twitching-liikumises. Arhede viburivalgud on ka glükosüülitud. · Küll aga paneb ka arhe viburi tööle ioongradient. · Oletatakse, et arhe vibur ei kasva mitte tipust, vaid alusest, nagu tüüp IV piilgi. · Mingit kanalit, mille kaudu saaks monomeere tippu transportida, ei ole leitud ei seda tüüpi piilil ega arhede viburitel. · Arhe vibur on ehituselt sarnane tüüp IV piilile Arhede histoonid · Eukarüootidel on DNA pakitud ümber aluseliste konserveerunud järjestusega valkude - histoonide, moodustades nukleosoome (pildil nukleosoomidega DNA). Nukleosoomide vahele jäävad pakkumata DNA alad. · Histoonid on leitud eurüarhedel. Esmalt leiti need Thermoplasma acidophilumil
Suure kontsentratsiooni korral teevad aga beeta-amüloidid läbi ka muutusi, et moodustada beeta-amüloidi rikkaid tertsiaarseid struktuure, mis aggregeeruvad, et moodustada amüloidi fibrille. Seega amüloidide üleliigsus võib olla Alzheimeri tõve algatavaks teguriks. A püsikontsentratsiooni on võimalik alandada proteaas neprilüsiini ja insuliini-lõhustava (``insulin-degrading``) ensüümi abil. Neprilüsiin on membraan seotud endopeptidaas, mis lammutab A monomeere ja oligomeere. Neprilüsiini taseme langus põhjustab tserebraalse A akumulatsiooni. Insuliini-lõhustav (``insulin-degrading``) ensüüm on metalloendopepti- daas, mis lammutab väikseid peptiide nagu insuliin ja A monomeer. Hiirtel, kellel puudub insuliini-lõhustav ensüüm geneetilise manipulatsiooni tagajärjel, on vähenenud A lammutamine rohkem kui 50%.7 Vastupidiselt nende kahe ensüümi üle ekspresioon jällegi hoiab ära naastude teke.
3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhape koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. Nukleotiidide järjestusühendust nukleiinhappes nimetatakse nukleotiidisekventsiks. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatult võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. Nukleiinhapped avastati kõigepealt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus sellest tuleb ka nende nimetus. DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine,
(kokku 20 sorti aminohappeid) Proteinoidid. Sidney Foxi abiootiliselt valmistatud polüpeptiidid. Laboris tilgutatakse monomeeride lahus kuumale liivale, savile või kivile vesi aurustus ja monomeerid absorbeerusid pinnale. Pinnal olevad metallid (raud, tsink) toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil. RNA ahelate abiootiline süntees. Ribonukleotiididest saab nt savi pinnal moodustuda RNA-aheldad. Kui keemiliselt sünteesitud RNA-ahelale lisada RNA monomeere, saab sellest sünteesida 5-10 lülilisi komplementaarseid RNA ahelaid. Kui lisada katalüsaatorit (tsinki) saab ka pikemaid (kuni 40). Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. 1) Savi pinnal saavad rasvhapetest moodustuda membraaniga ümbritsetud kerakesed, mis on võimelised suurenema, lülitades endasse uusi momomeere ja jagunema, kui neid suruda läbi peenepoorilise filtri;
reaktsiooni-võimelise ainega või ainete seguga, kusjuures puitu viidud reagent, kas reageerib puidu endaga või moodustab puidu struktuuris polümeeri. Anatoomiliste tühemike all mõeldakse: Rakuõõsi (tugirakud, sooned, vaigukäigud, jt) Mikrokapillaare rakuseintes Reaktsioonivõimelise ained või ainete segud Madalamolekulaarsed aineid (ammoniaak, äädikhappeanhüdriid, formaldehüüd jne); Monomeere, millest puidu anatoomilistes tühemikes tekib polümeer (stüreen, metüül-metakrülaat jne); Oligomeere, millest puidus moodustub polümeer (polüestervaik, epoksüvaik, fenoolformaldehüüdvaik jne) 71. Nimetage vähemalt 3 puidu modifitseerimise liiki. Keemiline modifitseerimine – puidu töötlemine ammoniaagiga, äädikhappe anhüdriidiga jne. Termokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine
energiarikkaid ülekande molekule. Seda protsessi viivad läbi spetsiaalsed transportvalgud. 3.) Fagotsütoosi teel - rakud "õgivad" suuri aineosakesi. Rakumembraani sissesopistumisel moodustuvad rakku sisenenud aine põiekesed. Tsütoplasma- rakuplasma Täidab raku sisemuse. Olemuselt poolvedel, erinevate ainete kogum. Kõige rohkem on tsütoplasmas vett, anorgaanilise aine molekule ning orgaanilise aine monomeere, suhkruid. Ülesandeks siduda rakk tervikuks ning aidata läbi viia ainevahetust. Rakutuum Rakutuum on eraldatud membraaniga tsütoplasmast ning üldiselt on rakus üks tuum, tuumakuju järgib raku kuju. Eranditeks on mitmetuumne rakk on skeleti lihaskoe rakk. Täiskasvanul rakul tuum puudub- punased vererakud ( erütrotsüüdid). Tuuma ehituslikeks osadeks on 1.) tuumamembraan- kahe kihiline, hästi poorne, aineliselt sama rakumembraaniga v.a kolesterool
Organismis energiaallikana. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärklis fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosivarud, mida talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis). Keskmine molekulmass on 1 000 000. Tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos võib moodustada kuni poole puitunud varrega taimede massist, rakukesta peamine koostisosa. Glükogeen loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihases loomse tärklisena. Sahhariididel on kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid
3. Protobiontide teke (ürgrakud) 4. Pärilikkuse teke RNA abil 5. Kaasaegne elu (DNA, RNA, valgud) Prebiootilised aminohapped: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin, valiin. Võisid moodustuda abiootilise sünteesiga (keemiline polümerisatsioon). Prebiootilised aminohapped ei ole aluselised ega aromaatsed. B-ahelad- katalüütilisus Savi- hea pind polümeeride tekkele: adsorbeerib oma pinnale aminohappeid ja teisi org. monomeere Pinnale seondunud metalliaatomid (Fe, Zn) toimiviad katalüsaatoritena Protobiondid/ürgrakud/mikrokerad Abiootiliselt sünteesitud molekulid võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud keradest. Membraanid: 1. hüpotees- lipiidist membraan (liposoom). Kaksiklipiidne membraan (kaksikkiht) 2. hüpotees- pindaktiivsed peptiidid/peptiidid + rasvhapped ja hüdrofoobsed alkoholid. Nanokerad suudavad kasvada kui monomeere (peptiide) juurde lisada ning nad suudavad jaguneda
................................... .................................................................................................................................................. Valgud: .................................................................................................................................... 8 2.6. Märkige DNA monomeere kujutaval skeemil numbritele vastavate osade nimetused. Tehke valik järgnevast loetelust. 4 punkti Riboos, fosforhape, adeniin, desoksüriboos, uratsiil, glütserool, tümiin 1- ........................................................ 2- ........................................................ 3- ....................................................... 4- .......................................
Prebiootilised aminohapped need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga. Alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin, valiin. Kokku 10. Nende hulgas pole nt aromaatseid ja aluselisi aminohappeid. Tahke pinna (nt savi) tähtsus abiootilises sünteesis o Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks, savi absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. o Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratatsioonil vee eemaldamisel monomeeridest, mis on vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele o SAVI PINNAL saab toimuda palju elu tekke aspektist olulisi protsesse o Savi pinnal saavad rasvhapetest moodustuda membraaniga ümbritsetud kerakesed, mis on võimelised suurenema, lülitades endasse uusi monomeere ja jagunema, kui neid suruda läbi
.................................................... Lipiidid: .................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. Valgud: ................................................................................................................................... 9 2.6. Märkige DNA monomeere kujutaval skeemil numbritele vastavate osade nimetused. Tehke valik järgnevast loetelust. 4 punkti Riboos, fosforhape, adeniin, desoksüriboos, uratsiil, glütserool, tümiin 1- ........................................................ 2- ........................................................ 3- ....................................................... 4- ...................................................... 2.7. Joonisel on kujutatud lõik DNA-molekulist. 6 punkti
· Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust Nukleiinhapped-avastati esmakordselt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks RAKUD e. loomarakud Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid
rakustruktuuride ja komponentide ehituse aluseks. · Lihtsad molekulid saadakse toidu biomolekulide lagundamisel. Katabolismi mõningane ülekaal esineb kestva füüsilise pingutuse olukorras. Haiguslikud seisundid, mille puhul katabolism ületab anabolismi, on kilpnäärme ületalitlus, palavik, nälgimine. Anabolism · Biomolekulide süntees · Lähteainetena kasutatakse katabolismil saadud lihtsaid molekule monomeere · Olemas mõningad universaalsed monomeerid (nt a.h, mis on lähteaineteks hormoonide, ensüümide ehitamisel). Anabolismi normaalne ülekaal esineb sünnitusjärgselt. Patoloogilise anabolismi tunnused on rasvumus, gigantism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.
massiks loetakse kokkuleppeliselt iiks mil1on. r ad aga r'.- -
Fotosilnteesi tulemusena moodustunud glti- See tuleneb asjaolr-rst, .^t tirklise molekulid sisal- .llkohLr -
. monomeere. Kui fotosun- Lipiidid I
tes (mugulas, sibulas, risoomis) tiirklise kujul tees pidurdub voi lakkab (nt. tah,,isel prlhke- .enc1e ok.', -- -
' a]ll enelg':i .
Tdrklis 2.9
4. Nukleiinhapte lühiiseloomustus. Nukleiinhapped DNA, RNA päriliku info säilitamine ja edasikandmine (DNA); RNA-päriliku info avaldumine. Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kaht tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Seega on ka kahte tüüpi monomeere- desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid. DNA ja RNA süntees toimub alati 5´-3´suunal. DNA. EHITUS: DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoküribonukleotiidid. Sarnaselt valkudele, sõltuvad ka nende omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA koostises on neli nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T.
raku liikumisfunktsioonides. Nendega pole seotud ühtki mootorvalku (nagu müosiinid, kinesiinid või düneiinid). IF moodustavad monomeerid pole seotud ATP vi GTP-ga, nagu seda on aktiin või tubuliin. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on IF monomeerideks fibrillaarsed valgud, mis agregeeruvad külg-külje vastu üksteisega osaliselt kattudes. IF on heteropolümeerid, s.t. et polümeeri koostises on erinevat tüüpi monomeere. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid seevastu on alati homopolümeerid (koosnevad ühesugustest monomeeridest) Keratiinid, neurofilamendid, tuuma lamiinid. Keratiinid on väga heterogeenne valkude perekond. Tuntakse üle 20 eri keratiini, mis esinevad inimese epiteelkudedes. Peale selle tuntakse vähemalt 8-t nn. tugevat keratiini, mis on iseloomulikud juustele ja küüntele. Tsütokeratiine jaotatakse 2-ks alagrupiks: happelised keratiinid ning neutraalsed ja aluselised keratiinid
Ka see protsess võis toimuda savi pinnal. c) Komplementaarne ahel toimis omakorda matriitsina algse ahela sünteesil. 6. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Laboratooriumis toimus polümerisatsioon siis, kui monomeeride lahus tilgutati kuumale liivale, savile või kivile. Kui vesi aurustus, moodustusid lühikesed peptiidid. Nt savi on hea pind mitmesugusteks polümerisatsioonireaktsioonideks. Savi absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratatsioonil vee eemaldamisel monomeeridest, mis vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele. 7. Ürgrakk. Abiootiliselt sünteesitud molekulid (peptiidid või lipiidid) võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Neid on hakatud kutsuma ürgrakkudeks ehk protobiontideks. Seda ümbritseb 2-kihilne membraan vanem versioon, et see oli lipiididest, uuem et peptiididest.
nad ei osale raku liikumisfunktsioonides. Nendega pole seotud ühtki mootorvalku (nagu müosiinid, kinesiinid või düneiinid). IF moodustavad monomeerid pole seotud ATP vi GTP-ga, nagu seda on aktiin või tubuliin. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on IF monomeerideks fibrillaarsed valgud, mis agregeeruvad külg-külje vastu üksteisega osaliselt kattudes. IF on heteropolümeerid, s.t. et polümeeri koostises on erinevat tüüpi monomeere. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid seevastu on alati homopolümeerid (koosnevad ühesugustest monomeeridest) Keratiinid, neurofilamendid, tuuma lamiinid. Keratiinid on väga heterogeenne valkude perekond. Tuntakse üle 20 eri keratiini, mis esinevad inimese epiteelkudedes. Peale selle tuntakse vähemalt 8-t nn. tugevat keratiini, mis on iseloomulikud juustele ja küüntele. Tsütokeratiine jaotatakse 2-ks alagrupiks: happelised keratiinid ning neutraalsed ja aluselised keratiinid
Metabolism biokeemiliste muutuste võrgustik, mis on organismi elu aluseks. Metabolism on katabolismi (lõhustumisprotsesside kogusus) ja anabolismi (sünteesiprotsesside kogusus) integratsioon. Neid keemilisi reaktsioone, mis kompleksseid orgaanilisi molekule lihtsamateks koostisosadeks lammutavad nimetatakse kataboolseteks. Kataboolsed reaktsioonid toodavad rohkem energiat kui kulutavad. Keemilisi reaktsioone, mis kombineerivad lihtsamaid molekule ja monomeere keha komplekssete struktuuriliste ha funktsionaalsete komponentide moodustamiseks nimetatakse anaboolseteks. Anaboolsed reaktsioonid on peptiidsidemete tekkimine aminohapete vahele valgu sünteesi käigus, rasvhapetest fosfolipiidide moodustamine rakumembraani kaksikkihis ja glükoosi monomeeridest glükogeeni saamine. Anaboolsed reaktsioonid kulutavad rohkem energiat kui toodavad. Katabolismi staadiumid: 1. makrotoitainete lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2
järjestused tema 3' UTRis. 8. rRNAde ja tRNAde järeltöötlus. Pre-rRNAde geenid on kõigil eukarüootidel konserveerunud ning funktsioneerivad kui tuumakese organisaatorid. Väikesed tuumakese RNAd osalevad pre-rRNAde protsessingus ja ribosoomi alaühikute pakkimises. TRANSLATSIOON JA VALKUDE SORTEERIMINE 1. Valkude ja nukleiinhapete sünteesi sarnasused ja erinevused sarnasused: nii valgud kui nukleiinhapped on koostatud piiratud arvust monomeeridest, monomeere lisatakse ahelasse ükshaaval, iga polünukleotiid ja polüpeptiid sünteesitakse kindla orientatsiooniga ja see lõppeb kindlaksmääratud kohas, primaarne produkt modifitseeritakse; erinevused: valkudel monomeerideks aminohapped, nukleiinhapetel nukleotiidid, valkude süntees toimub tsütoplasmas, nukleiinhapete süntees tuumas. 2. RNA funktsioonid valkude sünteesil (mRNA kannab koodonitena informatsiooni
- nad on väga stabiilsed struktuurid - nende peamine funktsioon on struktuurne, nad ei osale raku liikumisfunktsioonides. - IF moodustavad monomeerid pole seotud ATP vōi GTP-ga, nagu seda on aktiin vōi tubuliin - Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on IF monomeerideks fibrillaarsed valgud, mis agregeeruvad külg-külje vastu üksteisega osaliselt kattudes - IF on heteropolümeerid, s.t. et polümeeri koostises on erinevat tüüpi monomeere. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid seevastu on alati homopolümeerid (koosnevad ühesugustest monomeeridest) IF koosseisus olevad valgud klassifitseeritakse 4 gruppi: Keratiinid On väga heterogeenne valkude perekond. Tsütokeratiine jaotatakse 2-ks alagrupiks: happelised keratiinid neutraalsed ja aluselised keratiinid Keratiini filamendid on alati heteropolümeerid, mis koosnevad erinevatest monomeeridest.
translatsiooni initsiatsiooni sagedusega: mida kõrgem initsiatsiooni sagedus, seda aeglasem deadenüülimise kiirus. Mõnede mRNAde lagundamine ei sõltu deadenüülimisest. Mõnikord alustatakse cap struktuuri eemaldamisest või siis mRNA sisesest lõikamisest, mida tõenäoliselt viib läbi RISC kompleksi eksonukleaas. TRANSLATSIOON JA VALKUDE SORTEERIMINE 1. Valkude ja nukleiinhapete sünteesi sarnasused Nii valgud kui nukleiinhapped on koostatud piiratud arvust monomeeridest · Monomeere lisatakse ahelasse ükshaaval · Iga polünukleotiid ja polüpeptiid sünteesitakse kindla orientatsiooniga ja see lõpeb kindlaksmääratud kohas · Primaarne produkt modifitseeritakse 2. RNA funktsioonid valkude sünteesil RNA-l on kolm funktsiooni valgusünteesis Valgusünteesiks (translatsiooniks) vajatakse kolme komplementaarse funktsiooniga nukleiinhapet: 20
reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. Kliima reguleerimisel oluline roll nii veeringel kui hoovustel. Paljudele organismidele elu, leviku ja paljunemise keskkonnaks. Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kaht tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Seega on ka kahte tüüpi monomeere- desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid. DNA. EHITUS: DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoküribonukleotiidid. Sarnaselt valkudele, sõltuvad ka nende omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA koostises on neli nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. 11
temperatuur. Hsp 70 suunatud voltumine. Hsp 40 kofaktoriga. Suunavad mingi konformatsiooni muutust, on DNA replikatsiooniga seotud valgud . Suunavad vajalikke struktuuri muutusi. Kui on mutatsioon, siis DNA sünteesiks vajalikud valgud ei moodusta õigeid struktuure. Töötavad sageli ribosoomsõltuvalt. Haaravad sünteesitud valgu kaissu juba siis, kui sünteesiti. Osalevad ruumilise struktuuri katkes. Vabaneb korrektse struktuuriga valk. Proteasoom – koosneb 20S ja kahest 19S otsast, palju monomeere, torujas struktuur. Kui valk ubikvitiiniga läheb toru sisse, ei pääse välja muud kui AH-d ja väikesed polüamiinid. Esinevad destabiliseerivad AH-d. Protsessiivsus – nähtus, kus üht valku sünteesitakse ja kui palju seda tehakse (85% initsiatsioonidest jõuavad terminatsioonin). Vahepeal võib RNA katki minna või modifitseeruda. Valgud sünteesitakse mRNA-delt ribosoomides. Enamusel tekib funktsionaalne struktuur sünteesi käigus ja see toimub kiiresti. Oluline,
osa valgust on seotud piili biogeneesiga. T4SS ATPaasid T4SS-l on 3 ATPaasi, mis tagavad substraadi transpordi: VirB4, VirB11 ja VirD4. VirB4 konjugatsiooniaparaadi levinud ATPaas, seda on konserveerunud nii G(-) kui ka G(+) bakteritel. VirB4 on sisemembraanivalk, mis interakteerub VirB3, 6, 7 ja 8-ga. C-terminaalne domeen on tugevalt konserveerunud, ATPaasne aktiivsus. Eraldiseisvana dimeriseerub, kuid on leitud ka monomeere, trimeere ja heksameere. VirB11 AAA+ perekonna heksameerne liikuv ATPaas, mis on T4SS moodustumiseks ja konjugatsiooni toimumiseks asendamatu. Seotud sisemembraaniga, moodustab heksameeridest ringja struktuuri, seondub nii VirB4 kui ka VirD4-ga. Seondudes VirB4-ga initseerib piili biogeneesi, seondudes VirD4-ga sunnib T4SS-i seonduma translokeeritava substraadiga. VirD4 suur sisemembraaniga seotud valk, millel on kaks domeeni: N-
annaabi.ee 
