tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama. 11) Logistika integreerimise 4 astet lk 76-78 1. aste – Logistika vastutusalaon valmistoodangu ladustamine, lähetamine ja transpordi korraldamine. Süsteemi tööpõhimõtteks on vahetu reageerimine jaotusvaldkonna nõudluse igapäevasele kõikumisele. 2. aste - Logistika vastutusalaon kaubavoogude liikumise korraldamine tootmisliini lõpust kliendini. Kõige tähtsam on logistikakulude kokkuhoid, mitte klienditeenindus. 3. aste – Logistikasüsteem kontrollib ettevõtte materiaalset voogu, alates tootmissisendite/materjalide hangetest kuni valmistoodete kliendile toimetamiseni. Ainuke valdkond, mida logistikajuhid ei kontrolli, on tootmise igapäevane juhtimine. Logistikakulude piiramisest tähtsam on süsteemi tootluse suurendamine. 4. aste – Funktsioonide asemel on ettevõtte tegevus organiseeritud protsessikesksena. Logistika on
see siis ettevõtte logistiline süsteem või kogu tarneahel. 3. Varude haldamine. Üks logistika olulisemaid komponente. Firma peab omama piisavaid varusid klientide vajaduste ning oma tegevussisendite vajaduste rahuldamiseks. Samas nõuab kaubavarude hoidmine täiendavalt ruumi ja kulutusi ning varudesse seotud kapital on käibest väljas. Edukaks laovarude suuruse kontrolliks on vajalik soovitud klienditeenindustaseme juures vajaliku laovaru kindlaksmääramine, arvestades seejuures ka teiste logistiliste tegevuste kuludega. 3. Nõudluse prognoosimine. Nõudluse prognoosimisega tegelevad mitmed ettevõtte funktsioonid. Turundus ennustab klientide nõudlust lähtudes promotsioonidest, hindadest, konkurentsist jms. Tootmine ennustab tootmisvajadust lähtudes turunduse müügiprognoosidest. Logistika ülesandeks on tavaliselt prognoosida, kui palju tegevussisendeid tuleb tarnijatelt tellida /
Aeg teenindusele. Kui palju aega kulub tellimuse saamisest, kuni kauba 2. Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini), kohalejõudmiseni kliendile? 3. Kiired ja sageli korduvad toimingud, 3. Muutustele reageerimise aeg kui palju aega kulub toote uuendamiseks (nõudluse 4. Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel, muutumisel). Või müügimahu muutmisel vastavalt muutuvale turunõudlusele. 5. Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem, Klienditeenindus kui 7 Õ reegel: 6. Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, (mitte veokulude põhjustajaks), Õige toode (right product) 7
sündmuste korral. Tuleb arvestada ka kliendi muutuvate vajaduste ja erinevate nõudmistega. · Tellimuspartii suuruse piirangud Tellimus võib olla piiratud nii mahuliselt, arvuliselt kui ka kaaluliselt. Enamasti kehtestatakse minimaalse tellimuse suuruse piirangud(hulgipakend, kaubaalus, veoühik). Tellimuse maksimaalse suuruse piirangute põhjused . piiratud tootmisvõimsused ja laovarud, finantsriskid.. · Tellimise meetodid Ainult telefoni teel tellimisega kaasneb vääritimõistmist nii tellimuse sisu kui ka koguse kohta (Viin, Kiiev, viimine-toomine jne) · Organisatsiooni kultuur Kes vastutab klienditeeninduse eest? Kas vastutavatele töötajatele on antud õigus teha muudatusi ja erandeid klientide teenindamisel? · Kontaktisikud
Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi haldamist, ladustamist, autopargi korrashoiu, materjalikäsitlust, tellimuste täitmist, varude haldamine, tarnete ja nõudluse planeerimine ning koostöö partneritega · Logistika puhul on oluliseks järgnevad komponendid. Ettevõtte ja ladude asukoha valik, ostmine/hankimine, infovahetus, kauba- ja materjalikäsitlus, klienditeenindus, laondud, müügijärgne teenindus, nõudluse prognoosimine, pakkimine, tagastuse, jäätmete ja praagi käsitlemine, tellimuste töötlemine, transport ja varude haldamine. Logistika eesmärgid · Logistika traditsioonilised eesmärgid on: kuluefektiivsus (majanduslik tõhusus), klienditeeninduse kvaliteet, paindlikus. Logistika olulisus
hoidmine/ladustamine); Turundus ja müük (ostu mõjutamine reklaami, pakkumiste, turustuskanalitega); Teenindus (lisateenused peateenuse osutamisega) Logistiline paindlikkus (logistika enim seotud): 1. Uue toote arendamine, innovaatilisus – võime lisada kiiresti uusi tooteid 2. Toodete modifitseerimine, kohandamine – võime kohandada erinevaid tooteid vastavalt kliendi vajadustele (customisation advantage) 3. Tarne paindlikkus – võime pakkuda erinevaid tarnelahendusi, erinevaid tarneaegu ning tarneviisi ka paindlikkult muuta (priority reorganisation advantage) 4. Mahuline/koguseline paindlikkus (volume flexibility)– võime pakkuda toodet nii ükshaaval kui tuhandetes 5. Uute toodete lisamise paindlikkus (product mix flexibility) – võime lisada portfelli kiiresti uusi tooteid uutelt tarnijatelt
transpordikulu komponendid: veokulud lähtekohast sihtkohta koorma peale- ja mahalaadimise kulud kulud kauba pakendamisele sellisel kujul, mis sobivad vastavale transpordiliigile kulud pikemast tarneajast,kauba ladustamise kulud enne vedu, kui see on erinev erinevate liikide ja marsruutide puhul protsentuaalne risk transpordil tekkida võivast kaost ja kahjustusest, kindlustuskulud, riskikulud tarne hilinemisest Tarneahela üleminekupunkt- näitab, kus toimub tarneahelas üleminek tegutsemiselt nõudluse prognooside alusel tegutsemisele konkreetsete tellimuste alustel. Üleminekupunkt näitab, kui kaugele ulatub tarneahelas kliendi
sõltuvuses. 28. Mis on transpordipoliitika? Transpordipoliitika on abinõude kompleks, mille abil valitsus mõjutab transporditeenuse kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. (4) · Korje- ja laialiveod · Multimodaalne transport · Eriveod · Rahvusvahelised veod 30. Nimeta merevedude alaliigid. (4) · Liiniveod · Tramp- e tsarterveod · NVOCC laevafirmade allhankijad · Kabotaaz ühe riigi eri sadamate vahel 31. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija on juriidiline või füüsiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate terminali- ja muude transpordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus
õnnelikud saadud teenusega). Näide: Näiteks õhuveo puhul võib transpordi maksumus olla suurem kui maanteetranspordil, aga kõiki logistikakulusid arvesse võttes võib see olla odavam variant. Kulude kompromiss- Olukord, kus erinevate logistika tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurendamist. Kulude kompromissi lõpptulemus on kogukulude vähenemine. Näide: Suurendades ladude arvu ettevõttes on võimalik hoida kokku jaotusveo kuludelt, samas suurenevad selle tegevusega põhiveo kulud, säilituskulud, laokulud js süsteemikulud. Optimaalne lahendus on kuskil keskel. Suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine- Subotimeerimine leiab aset, kui igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse saada minimaalseid tulemusi ja vähendada kulusid. See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil
............................... 32 60.MIS VAHE ON TREILERIL JA AUTORONGIL?...................................... 32 61.MIS ON VEOSÕLM (HUB)?.............................................................. 32 62.KES ON EKSPEDEERIJA?................................................................. 32 63.VÄHEMALT 5 EKPEDEERIMISTEENUST?........................................... 33 64.LADUDE PÕHIFUNKTSIOONID?....................................................... 33 65.NIMETA ÜLDKASUTATAVATE LADUDE TÜÜPE (VÄHEMAL 5)?..............33 66.LAOKULUD?.................................................................................. 34 67.LAO TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD................................................... 34 68.MIKS KASUTATAKSE LADUSID (VÄHEMALT 5 PÕHJUST)?...................34 69.MILLISEID TEGEVUSI TEOSTATAKSE LAOS (VÄHEMALT 5)?................34 70.LADUSTAMISE VÕIMALUSED.......................................................... 35 71.KAUBA PAIGUTUSVIISID................
................................................... 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja?
· Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks: · Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. · Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi · Ostetakse harva ja suurtes kogustes (allahindlused), kuid laovarud kasvavad ebamõistlikult suureks Järeldused: · Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel · Pärsitud infovoog ja koostöövõime · Ebakindlus ja viivitused · Keerulisem planeerida · Olulise info kadumine ebaolulise alla · Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime kogukulu kontseptsioon
Näiteks: Ostuosakond keskendub usaldusväärsemate tarnijate leidmisele, laos minimeeritakse tegevuskulusid, transpordis säästetakse kütust aga turundus rõhub toodete kättesaadavusele. Laos hoitakse kokku ja säästetakse tooraine varude vähendamise pealt aga kriisi korral peab ostuosakond tegema kiirtellimusi Ostetakse harva ja suurtes kogustes (allahindlused), kuid laovarud kasvavad ebamõistlikult suureks Järeldused: • Erinevad, sageli konfliktsed eesmärgid ja põhimõtted osakondade vahel • Pärsitud infovoog ja koostöövõime • Ebakindlus ja viivitused • Keerulisem planeerida • Olulise info kadumine ebaolulise alla • Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime kogukulu kontseptsioon
Aja kompressiooni 7 strateegiat: Lihtsustamine. Integratsioon Standardiseerimine Paralleelne töötamine Muutujate kontroll Automatiseerimine Ressursside planeerimine. 5) Lükkamise VS tõmbamise põhimõte. Tõmbamise põhimõtte märksõnad: Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini) Kiired ja sageli korduvad toimingud Laovarud miinimum läbivoolu põhimõttel Kogu väärtusketti kattev süsteem Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt Võtmeteguriks on lõpptarbija 6) Säästliku mõtlemise ehk MUDA 7 vormi. Ületootmine Ootamine Liigne transport Sobimatu protsesside korraldus Mittevajalikud varud Mittevajalikud liikumised Defektid (järgmises protsessis maksab vea eemaldamine 10x rohkem)
vahel (nt suhtlus tarnijatega) Tarneahela juhtimissüsteemid ehk organisatsioonide vahelised infosüsteemid. Need on interneti- või infovõrgustiku põhised süsteemid, mida tarneahela partnerid kasutavad informatsioonivahetuseks (suhtlus kogu protsessis terve partnerite hulgaga). 2) EDI Elektroonilise andmevahetuse eelised lk 199-203 · kulude vähenemine (jäävad ära paberkandjal dokumentide töötlemiskulud) · aja kokkuhoid, kiirem info liikumine · vigade vähenemine (andmeid sisestatakse üks kord ja kantakse üle veavabalt) · kaubavoogude liikumise kiirenemine ja läbimisaegade lühenemine · kapitali seotuse vähenemine (kiireneb kauba eest tasumine) · laoväärtuse ja ladustamiskulude vähenemine · klienditeeninduse taseme paranemine · vajalike inimressursside vähenemine · andmete kaitstuse paranemine (efektiivsete elektrooniliste andmeturvevahendite
Laodefitsiidi sagedus- puuduvate kaubaartiklite arv/kaubaartikleid kokku. Tellimuste täiteaste- tarnitud tellimusread/tellitud tellimusread/tellitud ühikud. Täielikult täidetud ja üleantud tellimused. 22. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all ? Tegevussuutlikkus seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga. Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja pandlikkus. (tarne aeg, tarne täpsus, paindlikkus) 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud ? Kulusid on juurde tulnud. 70-ndatel mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud, edaspidi aga hakati neidki arvesse võtma. Hiljem lisandusid tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud, tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud, administreerimis kulud, kauba säilituskulud jne. 1970-ndatel arvestati ainult veo ja transordi kulusid ning ladustamiskulusid.
seega kasutatakse kiiremaid (kallimaid) transpordivahendeid ja võimalikult vähe keskladusid. 4. Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erilogistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurendamise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. Põhilised kulurühmad on põhiveo, laialiveo, ladustamise, varude ja IT süsteemiga seotud kulud. Nt kui ladude arv suureneb, siis vähenevad kohaletoimetamiskulud, ülejäänud kulud kasvavad. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. Jaotussüsteemi funtsioneerimiseks minimaalselt vaja olevate varude suuruse sõltuvust ladude arvust kirjeldab valem: SS(ohutusvaru üh)nDC(ladude/jaotuskeskmiste arv regioonis)=SS*nDC 5. Logistika eeldab süsteemset lähenemist, tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks, et
ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru kindlustamine. Ladudes olev materjal/tooted on aktiivsest käibest väljas. · kaupade käsitlemine toodete komplekteerimine ning peale ja mahalaadimise korraldamine (noppekorraldamine). · transport tarneahela peamine siduv lüli, mis annab materjalide toodete ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Transpordikulud
1.Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika huviorbiiti? 1. laotegevus 2. laovarud 3. veondus 4. info, tellimisprotsess, administreerimine 5. pakkimine 6. tagastused 2.Miks on logistika sisu raske lahti mõistatada? 1. Logistika on interdistsiplinaarne ja arenev teadusala ning tema arenguperioodide kohta kehtivad eri definitsioonid. 2. Sisu määramine sõltub ka sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. 3
2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad 5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasitagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 22. Nimeta autovedude alaliigid (4)? · kokku ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) · kombineeritud veod (nt rongauto, laevautorong, lennukauto) · eriveod (ülisuured ja rasked veod, nõuavad sageli erilube ja veokeid) · rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 23. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalumahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel
1) Turgude asukoht 2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad 5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasi-tagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 22.Nimeta autovedude alaliigid (4)? kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 23.Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalu-mahusuhe, mis võimaldab
Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneaeg. Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused · Prognoosimine: nõudluse kvantitatiivne ja kvalitatiivsete trendide ettenägemine · Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ... · Sisenev transport: transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine ... · Sissevõtt lattu: kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine, sorteerimine · Ladustamine: paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine · Laovarude juhtimine määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis
.....................114 2 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3
.......................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 3 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja?
LEPINGULISES LAOS 7. Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, lepingulises laos ja avalikus laos? PRIVAATLAOS kontrollib laopidamis kauba omanik. LEPINGULISES LAOS kontrollib laopidamis laojuhataja. AVALIKUS laos kontrollib laopidamist 8. Milliste lao liikide puhul tekivad kauba omanikele püsikulud ja millise korral muutuvkulud? Püsikulud Privaat lao puhul ja Muutuvkulud- Lepingulise ja avaliku alo puhul 9. Millised ettevõtted on üldjuhul avalike ladude pidajad? Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeetijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne.) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste
ndatel). Põhitegevusteks laomajanduse kõrval oli hanke- ja ostutegevus. Tüüpiline firma struktuur oli selline, et hankimine oli allutatud tootmisele ja jaotusüksus turustusele. Hiljem hakati vedusid tellima juba transpordifirmadelt. Mida edasi aeg läks, seda tähtsamaks muutus nõudluse kaasamine uude konkurentsiolukorda, kaubanduse arendamine ja mitmekesistamine, kauba kättesaadavuse kindlustamine kesk-, piirkondlike ja kohalike ladude lisamisega, tegevuskeskne organisatsioon, füüsilise jaotuse arendamine. Kuid levinud oli endiselt seisukoht, et heal firmal peab kaup alati laos olema, laod on jõukuse mõõdupuu, inflatsioon korrastab laokulud, hea tegutsemisvõime eeldab suuri ladusid ja odavam on osta suurte koguste kaupab. 3) Ettevõttesisese integratsiooni etapp (materjalijuhtimise ja füüsilise jaotuse keskne etapp) - selle etapi alguseks loetakse 70.aastaid Ameerika ja 80. aastaid Euroopas
paindlikkuse ja tõhususe vahel. Suboptimeerimine maksimaalsete tulemuste saavutamine eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii logistilise tegevuse maksimaalsele efektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused logistikasüsteemi allüksuste tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama. Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise kogutõhususe, mitte aga maksimaalse tõhususe madalamal tasemel. Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad tellimuste kohaletoimetamise kulud. Ülejäänud kulud seevastu kasvavad seega erinevad logistilised kulud satuvad omavahel konflikti. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. 6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? Holistiline lähenemine ehk süsteemne lähenemine (,,kõik on omavahel seotud").
kindlaks võimalikud tarnijad, kaalutakse firmas kulude ja kvaliteedi alusel, kas valmistada ise lõpptoote komplekteerimiseks vajalikud detailid ja sõlmed või osta need teistelt organisatsioonidelt); 10 hanketüübi määramine (kas kehtestatud, modifitseeritud või uued tarned, kusjuures viimased sõltuvad tarne kestusest ja keerukusest ); turu analüüs (hõlmab võimalike tarnijate, nende turupositsiooni, pädevuse jm. määramist, mis omakorda võimaldab efektiivselt juhtida hankeid); kõikide võimalike tarnijate identifitseerimine (hõlmab kõiki vajalike materjalide tarnijaid, kes on võimelised rahuldama firma vajadusi); firmale vajalike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine (hõlmab tarnijate
miseks ning töö tootlikkuse suurendamiseks. Kui hakati arvutama logistikakulusid, leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured. Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine, optimaalne 1 Logistika ülesanded ja missioon 11 veomarsruut, varude juhtimine, tarbimise (nõudluse) prognoosimine jne. 1970. aastate alguseks olid formuleeritud ärilogistika põhitõed ja läänemaailma ettevõtted hakkasid neid praktikas kasu-
Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimine- saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 3)Distributsioon- ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. 4)Kliendi rahulolu tagamine 3. Ladude liigid Privaatladu- optimeerib selle kasutaja ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile. Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõttete laod. Avalik ladu- laopidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad ja sadamaoperaatorid) Lepinguline ladu- on kombinisatsioon avalikust ja privaatlao teenindamisest. Lepingulise
Fikseeritud tellimuspunkti meetod-väga lihtne ja toimib nii, et tellimus esitatakse siis, kui laovaru on vähenenud teatava tasemeni. Tase peab kindlustama nõudluse rahuldamise selle aja jooksul, mil uus tellimus pole veel pärani jõudnud. Kauba koguse saab määrata tellitava partii ökonoomse suuruse määramise meetoditega. Tellimused esitatakse vastavalt varude kasutamisele. Puuduseks asjaolu, et tellimuse täitmise aeg on muutuv. Fikseeritud intervalliga tellimuse meetod- olemasolut laovaru võrreldakse prognoositud nõudlusega ettemääratud aja jooksul ning arvutatakse tellitava materjali hulk. Tellimused esitatakse regulaarselt tellimisintervalli möödumisel. Võimaldab ühendada erineva kauba tellimusi samale tarnijale, luues eeldused koguselistele ja transpordiallahindluste saamiseks. Väheneb ka tellimuste tegemise kulu kuna samale tarnijale esitatakse üks tellimus mitmete tellimusridadega. 4. Laovarude piisavus Piisavus näiab, mitmeks päevaks varusid jätkub
mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes Dekonsolideerimine (jaotus) Ühe saabunud saadetise lahutamine eraldi saadetisteks nende edasisaatmiseks erinevate vedudega ja erinevate veovahendite/veoühikutega erinevatele klientidele või koostööpartneritele (teistesse terminalidesse). Sorteerimisterminalide ja ladude igapäevane töö. Demurrage Merevedudel kasutatav kompensatsioon hilinemise või ooteaja eest. Digitaalne majandus (uus majandus) (Digital Economy) Digitaalse ehk uue majanduse all mõeldakse uut, osaliselt veel välja kujunemata tegutsemiskeskkonda. Digitaalne majandus hõlmab uute tehnoloogiate kasutamist majanduse kõigis valdkondades ja ettevõtete senisest laiaulatuslikumat ning tihedamat koostööd, samuti võrgustumist ja arengut rahvusvahelises ulatuses Do Pont skeem (mudel)
Turusituatsiooni muutumine sundis leidma võimalusi ja teid, vähendamaks tootmiskulusid, suurendamaks töö tootlikkust ning vähendamaks kulusid jaotussüsteemis. Logistilisi kulusid arvutades leiti, et need on võrreldes tootmise omahinnaga väga suured. 11 Tekkis vajadus hakata lahendama mitme alternatiiviga optimeerimisülesandeid, nagu transpordiliigi valik, tootmise ja ladude paiknemine, optimaalne veomarsruut, suure sortimendiga varude juhtimine, tarbimise prognoosimine jne. 1970-ndate alguseks olid formuleeritud ärilogistika põhiprintsiibid ja osa lääne ettevõtteid hakkas neid edukalt praktikasse juurutama. Katsed juurutada firmade äritegevuses logistika põhimõtteid põrkusid paraku tihti keskastme ja tippjuhtide vastuseisule eelkõige nende konservatiivsuse tõttu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
