LENNUK VADIM ALEKSEEV MIS SEE ON? õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis püsib õhus tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid Sõjalennukid transpordilennukid(reisi- ja kaubalennukid) õppe- ja treeningulennukid ning eriotstarbelisteks lennukid: näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid AJALUGU Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid (1903 aastal) Oma esimest õnnestunud lendu meenutas Orville Fright hiljem järgmiselt: "Esimene lend kestis ainult 12 sekundit, mis on lindudega võrreldes väga tagasihoidlik, kuid ometi oli see maailma ajaloos esimene lend, mille puhul masin koos inimesega
tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks (reisi- ja kaubalennukid), õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid. Õhkutõusmis- ja maandumisomaduste järgi liigitatakse lennukeid pika hoo- ja pidurdusjooksuga, lühistart- ja püststartlennukiteks. Lennukauguse järgi liigitatakse neid pikamaalennukiteks (600010 000 km), keskmaalennukiteks (30006000 km) ja lühimaalennukiteks
reisilennukite kaubaruumis, mis mahutavad kuni 2000 kg. Et reisilennukitel on kaubakogused piiratud, siis pakuvad mitmed lennukompaniid Tallinnast nn lennuauto teenust, st et lähima suurema lennujaamani (tavaliselt Helsingi või Stockholm) liiguvad kaubad autoga ning sealt edasi lennukiga. Ka suuremõõdulised ja raskekaalulised importsaadetised saabuvad Tallinna lennuautoga. Rahvusvaheliste kullerfirmade saadetisi veavad Tallinnasse ja Tallinnast välja regulaarselt kaubalennukid: peamiselt AN-28 tüüpi kaubalennuk, mahuga kuni 1500 kg. Harvemini kasutatav lennutranspordivõimalus on tsarterlend, st eraldi lennuki rentimine kauba transpordiks soovitud lennusuunal. Et lennuki rentimine on kulukas, kasutatakse seda võimalust vaid juhul, kui tegemist on suure kaubakogusega ning selle kiire transportimise vajadus kaalub üles kaasneva lisakulu. Majanduslikud kaalutlused Ajalooliselt on lennundus püsima jäänud suuresti tänu riigi
· pikad veoajad · raudteeorganisatsioonide vähene paindlikkus · võimaldab kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid · raudteevõrgustiku haldamine on kulukas ning arendamine nõuab suuri investeeringuid. 3. Õhutransport · tarne kiirus · loob võimalused tellimuste kiiremaks täitmiseks, mille tulemusel tarneahel lüheneb, laovaru väheneb ja klienditeeninduse tase tõuseb. · reisi- ja kaubalennukid 4. Meretransport · rahvusvaheliste kaubavedude kõige levinum veoviis · võimaldab transportida raskeid ja mahukaid kaubakoguseid · suhteliselt aeglane ja saabumisajad võivad sõltuda kontrollimatutest teguritest Mereveod on · puistekaupade veod pakendamata kaubad (teravili, süsi) · tavaveos kaup, mida mingil põhjusel ei saa mahutada konteinerisse ja seetõttu veetakse seda laeva trümmis või laevatekil kinnitatuna
kandepindade arvust ja paiknemisest: monoplaan, biplaan, vaidtiib, part-lennuk, tandemtiiblennuk. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks (reisi- ja kaubalennukid), õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid. Õhkutõusmis- ja maandumisomaduste järgi liigitatakse lennukeid pika hoo- ja pidurdusjooksuga, lühistart- ja püststartlennukiteks. Lennukauguse järgi liigitatakse neid pikamaalennukiteks (600010 000 km), keskmaalennukiteks (30006000 km) ja lühimaalennukiteks. Lennukiiruse järgi liigitatakse neid eel-
17. Road Feeder Service Fiiderveod ehk etteveod, mis tehakse maanteetranspordiga (raudteetranspordiga). Eelised: Juurdepääsetavus Saadavus Paindlikkus Fiiderliiklus tüübid: toimetab saadetised saatjalt lennujaama ja lennujaamast saajale (traditsiooniline). toimub maanteetranspordivahenditega lähte- ja sihtlennujaamade vahel. 18. Lennukite klassifikatsioon Kaubalennukid Graafikujärgsed lennud Tšarterlennud Reisilennukid Kitsakerelised (kaubad üksiksaadetistena, nt Boeing 737) Laiakerelised (kaubad laaditakse lennualustel, nt Boeing 747) Õhuvedude klassifikatsioon Reisijatevedu Postivedu Lennukauba vedu 19. Kaubakäsitluse tehnoloogia 20. AWB Air Waybill (AWB)
17. Road Feeder Service a. Fiiderveod ehk etteveod, mis tehakse maanteetranspordiga (raudteetranspordiga). b. Eelised: a. Juurdepääsetavus b. Saadavus c. Paindlikkus c. Fiiderliiklus tüübid: a. toimetab saadetised saatjalt lennujaama ja lennujaamast saajale (traditsiooniline). b. toimub maanteetranspordivahenditega lähte- ja sihtlennujaamade vahel. 18. Lennukite klassifikatsioon a. Kaubalennukid a. Graafikujärgsed lennud b. Tšarterlennud b. Reisilennukid a. Kitsakerelised (kaubad üksiksaadetistena, nt Boeing 737) b. Laiakerelised (kaubad laaditakse lennualustel, nt Boeing 747) 19. Kaubakäsitluse tehnoloogia 20. AWB Funktsioonid: a. Vedaja ja kaubasaatja vaheline veoleping b. Tõend veoks vastuvõtmise kohta c. Teabekandja d. Veotasu arvestamise alus e. Tolli- ja/või pangadokument f
86 Lennukaugus 6 670 km e 5 300 2 950 nm täiskoormusel miili Max. kütuse maht 18 000 USG või 68 150 liitrit CF6-50C2 või JT9D- Mootorid CF6-80C2 või PW4156 59A Airbus A310 Variandid A310-200 A310-200C A310-300 A310-300C A310-300F kõik kaubalennukid A310 MRTT CC-150 Polaris Airbus A310 Mõõde A310-200 A310-200F A310-300 A310-300F Meeskond 2 Istekohad 2- 240 klass Pikkus 46,66 m Tiibade laius 43,9 m Kere kõrgus 15,8 m Maksimaalne
Lennutransport eristub teistest transpordiliikidest suure kiiruse ja ajasäästuga. See on manööverdamisvõimelisem kui raudteetransport, kuid sõltuv ilmastikust ja kallis. 220 Reisijateveoks eelistatakse seda rohkem kui kaubaveoks. Lennutransporti kasutatakse kiiresti riknevate ja kallite kaupade veoks. Lennutranspordil on kõrgemad püsikulud kui autotranspordil. Kauba saatmiseks on kolm võimalust: reisilennukid, kaubalennukid ja tšarterlennud (eraldi lennuki rentimine kauba transpordiks soovitud suunal). Kuna reisilennukite kaubakogused on piiratud, pakuvad mitmed lennukompaniid lennuauto teenust, mis tähendab seda, et lähima suurema lennujaamani liiguvad kaubad autoga ning sealt edasi lennukiga. M. Villem “Logistika alused”. TTÜ kirjastus, 2003 SÕNAVARA 4
(ULD) kasutamata • laia kerega reisilennukid, mille kaubaruumis veetakse nii laadimisühikuid kui ka lahtiselt tükikaupa • kaubalennukid, mis veavad laadimisühikuid nii peatekil kui ka alumisel tekil Enamikul reisilennukitel on peateki reisijate salongi all pagasi- ja kaubaruum, millest osa Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kasutatakse reisijate pagasi veoks, osa kaubasaadetiste transportimiseks. Järelikult sõltuvad reisi-
annaabi.ee 
