Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt.
kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa aitama toote/teenuse levikule ning kujundama välja teatud püsivad eelistused mingi kauba või teenuse suhtes, kujundades seega oma kindla tarbijaskonna, kes on sellele firmale või tootele lojaalne. Eduka reklaami üheks aluseks on toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. Laiemas mõttes kujutab reklaamipsühholoogia endast kogu psühholoogia metoodilisteoreetilise arsenali rakendamist reklaami
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse
inimese poolt kujutletud tulevikulisele või ideaalsele minapildile, mis võib olla seotud nt kellegi jäljendamisega. (tahan olla sarnane või kuuluda sarnasesse maailma) Enamus reklaamist apelleerib positiivsele minapildile. 20 sajandi esimeses pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotuslikku protsessi: - Kognitiive (mõtlemist esilekutsuv) - Afektiivne (emotsioone esilekutsuv) - Konatiivne (reaktsioone esilekutsuv) Mis on reklaam? Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil Reklaam on mitteisiklik. See võib näida isiklik. Tegelikult ei ole, kuna reklaam on massikommunikatsiooni osa. Reklaam on kellegi huvides, ta ei ole vaba looming. Reklaamis töötab sõna! Bränd ei pruugigi olla nii oluline.
raamistus reklaamteate ümber, ühe pildi või elemendi asetamine teise pinnale, valge pinna mõistlik kasutamine, kastide, noolte, rastrite, varjundite kasutamine. Selgus ja lihtsus – Mis tahes element, mille saab reklaamist välja jätta ilma reklaamija eesmärke ohvriks toomata, tuleb välja jätta. Isolatsioon – tagatakse tühja ruumi kasutamisega. Tühja ruumiga ümbritsetu torkab silma. Erivõtted – taju köidab kui reklaam paigutada ebatavalisse kohta. Joonise või maalireproga võrreldes on foto veenvam. Värv – on otseselt võimeline inimese psühhofüsioloogilist seisundit muutma. Nt sinine rahustab, punane erutab, teatud roosa toon võtab maha agressiivsust jne. Teiseks mõjub värv inimese isiklike kogemuste ja kultuurifooni kaudu. Kolmandaks mõjub värv esteetilisi elamusi (ilutunnet, meeldivust) tekitavalt, eriti seoses teiste värvidega.
edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea
täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..
väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi: 1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv) 3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) 2009 Robert Heath – Emotsionaalse kaasatuse mudel: emotsioonid/tundedteadlik/tahtlik mõtleminehoiaku muutusotsus Mis on reklaam? ...on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. ...on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. ...on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. ..
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmi
väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi: 1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv) 3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) 2009 Robert Heath Emotsionaalse kaasatuse mudel: emotsioonid/tundedteadlik/tahtlik mõtleminehoiaku muutusotsus Mis on reklaam? ...on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. ...on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. ...on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. ..
Ajakirjaniku töö analüüs (Dewey, Sinclair, White) Populaarne ajakirjandus ei püüagi midagi ette võtta, et kaasata inimesi demokraatiasse või poliitilistesse protsessidesse ning lugejate huvi on suunatud pigem kuritegevusele, õnnetustele, skandaalidele jms (Dewey). Ajakirjanduse allakäik tuleneb sellest, et ajakirjandus elab valimistest valimistesse ning seal domineerivad avaliku huvi asemel ettevõtjate erahuvid, sest ajalehed on eraomandis ja nende peamiseks rahastamisallikaks on reklaam (Sinclair). Mille põhjal valib toimetaja avaldamisele kuuluvad uudised (sisendi-väljundi analüüs)? Hoiakud, arvamused ja väärtused mõjutavad otsustusprotsessi. White'i uurimuses selgus, et toimetaja jättis välja uudised, mis olid tema arvates tavalised v triviaalsed, ebahuvitavad v halvasti kirjutatud, aga ka uudised, mis olid tema arvates propagandistlikud või lihtsalt liiga pikad. > Ajakirjanik pole isoleeritud indiviid, vaid tema tegevust mõjutab uudiste tootmise
● Saab ühendada proportsioonideks, mis seovad omavahel mingi subjekti (see, mille/kelle kohta öeldakse) ja predikaadi (see, mida subjekti kohta väidetakse). ● Assotsiatiivsed seosed – paljude teadlaste arvates on meie teadmised esitatud omavahel seotud ideede võrgustiku kujul. Seega on nt. mõte Abe Linconist seotud Ameerika kodusõja või presidendi mõistega. Esindavuse heuristik – strateegia, mille järgi hinnatakse, kas isik, objekt või sündmus kuulub teatavsse kategooriasse lähtudes sellest, kui tüüpiline selle kategooria esindaja ta tundub olevat. ← tihti üldistatakse ainult oma kogemuse põhjal (nt. „kuidas saab öelda et suitsetamine põhjustab vähki? Mu 82-aastane tädi suitsetab, aga on igati hea tervise juures.“ Kaksikprotsessi teooria – teooria, mille järgi otsuste langetamisega kaasneb kahte tüüpi
b) nende rahvuste ja inimrühmade juures, kus on tunnuseks feminiinsus ja emotsionaalsus (vrdl rootsi ja vene või siis jaapani ja hispaania tarbijaid!). - ratsionaalsele apelleerivate reklaamide meelespidamine on üldjuhul parem kui emotsionaalsete reklaamide meelespidamine TV-reklaami korral Televisioonireklaam. Ajakirjareklaam. Ajalehereklaam. Raadioreklaam. Plakati- ja tänavareklaam. Inimesele saadetud kirjas edastatav reklaam (reklaamkirjad, otsepostitus). Transiitreklaam (reklaam liikuvatel transpordivahenditel). Interneti kaudu reklaamimine. 4. Tarbijapsühholoogia ja reklaam 4.1 Turu segmenteerimine Turu segmenteerimine on strateegiline protsess, mida iseloomustavad: 1) tarbijate rühmade eraldamine mõtestatud osadeks (segmentideks), selgitamaks, millised nendest on tulusad turud; 2) toodete spetsiaalne väljatöötamine nende segmentide jaoks ning
Sõnumid on järjepidevad (võimendavad infot regulaarselt) Tõhusam meediakasutus Turundustegevus on täpsemalt suunatud Organisatsioon toimib ühtsemalt Kulutõhusus Tööprotsessid on tõhusamad Klient saab kvaliteetsemat ja ühtsemat teenust Integratsioon eeldab laiemat vaadet: Sõnumitele (mitte ainult klassikalised kommunikatsiooni sõnumid; nt kas jalas on tossud või kingad). Sõnumiteks on reklaam, pressiteade, otsepostituskiri, fb postitus). Sihtrühmadele (mitte ainult kliendid) Vahenditele (mitte ainult kommunikatsioonivahendid; mitte ainult pressiteade, reklaamid, vaid ka toode ise) Mis on brändisõnumid Sõnumid, mida kliendid ja sidusrühmad saavad kokkupuutel brändiga Iga kokkupuude brändiga on kommunikatsioon Tarbija saab päevas 3000-5000 brändisõnumit Sõnumite liigid ITK-s (5)
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
informatsiooni levitamine mingi toote, kauba, brändi populaarsuse eesmärgil. Tänapäeva tarbimisühiskonnas tuleb toodet või teenust pakkuval ettevõttel end reklaamida, kuna konkurents on tugev. Reklaami eesmärgiks on mõjutada inimeste suhtumist, arusaamu, hoiakuid ja käitumist. Kui toote või teenuse pakkuja arvestab seda ja määrab kindlaks oma tarbijagrupi siis ta ei saa oma reklaamis eksida. Reklaam võib ka manipuleerida inimestega, pannes neid ostma toodet või teenust, millel on väga hea ja tugev reklaam, kuid kaup üksi ei pane inimesi seda ostma. Reklaami saab liigitada teabemeediumi alusel. Siinkohal on tähtis kindlaks määrata toote või teenuse sihtrühm nt noorematele inimestele suunatud reklaam võib saada rohkem tagasisidet internetis olles. Kõigil reklaamiliikidel on oma eripära, millel on oma tugevused ja ka nõrkused
representatsiooni mudelites seosed võrgustiku sümbolite vahel. Aktiivsuse levimine protsess, mille abil ühe võrgustiku sõlme aktiivsus levib assotsiatiivsete seoste kaudu übritsevatesse sõlmedesse. Suunatud mõtlemine mõtlemine, mis on suunatud kindlale eesmärgile Otsuste langetamine-tõendite põhjal üldistamine järeldustele jõudmiseks Heuristik-strateegia otsustuste kiireks langetamiseks, riskides eksimisega Kättesaadavuse heuristik strateegia, mille järgi mingi sündmuse toimumise sagedust või tavapärasust hinnatakse lähtudes selest, kui kergesti vastavad näited meenuvad. Esindavuse heuristik strateegia, mille järgi hinnatakse kas isik,objekt,sündmus kuulub teatavasse kategooriasse lähtudes sellest, kui tüüpiline selle kategooria esindaja ta tundub olevat Süllogism loogikaprobleem, mis koosneb kahest eeldusest ning järeldusest. Kehtib, kui järeldus tuleneb eeldusest.
sihgtrupini? 6) Kampaania eelarve kas see on sõnumi kohaleviimiseks piisav? 7) Kas müügiosakond suudab tarbijate nõudlusele reageerida ja toote/teenuse ka maha müüa (Sinisalu, H. 2005)? 1.2 Efektiivsus vs kreatiivsus Reklaami ja ärimaailma suhteid võib võrrelda pikaajalise õnnetu abieluga koos on halb, aga eraldi ka ei oska olla. Reklaamimaailma liikumapanev jõud on kreatiivsus ehk loovus mida erilisem, julgem ja sokeerivam reklaam, seda parem. Reklaamimaailma ülim tunnustus on Kuldse Lõvi auhinna võitmine igasuvisel Cannes Lions reklaamifestivalil. Samas ei pruugi Lõvi võitnud reklaam veel klienti, kes selle tellis, sugugi õnnelikuks teha loovuse ja reklaami ärilise edukuse (efektiivuse) vahele ei saa võrdusmärki tõmmata (Sinisalu, H. 2005). 2 Loovuse puudujääke saab muidugi kompenseerida väga hea pakkumisega: kui kaup
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
selle lahendus (L. Priimägi(2007). Reklaam& imagoloogia, mõistevara) REKLAAMI ROLL 1. Majanduslik/turunduslik roll. Raha leiab üles raha kus on, sinna antakse juurde. Reklaam loob margiteadvust ( tekib küsimus meie peas, kas me tahame või ei taha), aktiviseerib müüki, on üks ,,turuvõitluse" relvist. Lapsed kui vanemate survegrupp turul. ( Delma, juustupakkide sees kleepsud) TULEVIKU TURG ON PRAEGUSED LAPSED. 2. Kommunikatiivne roll - Reklaam toetab müüja ja ostja vahelist suhtlust. Tootjalt tootjale, tootjalt tarbijale. 3. Sotsiaalne roll infoedastus, eelistused, käitumine, esteetika, elustiil, kuvand, väärtushinnangud, ühiskonna eelistused, peeegeldab ühiskonda, milles me elame, võibolla veidi paremat, kuid mitte ebarealistlikku ühiskonda.(mitte ideaalühiskonda) KOMSUMERISM- eneseväljenduslik, sümboolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasutada
frutratsiooni allikates süüdistatakse ebameeldivat, ent «alamat» sotsiaalset gruppi, suurendades nii eelarvamusi ja gruppidevahelist vaenu. - Võistlussituatsioon (Sherif) - kui ühiskonnas on ühel grupil privileegid ja teisel need puuduvad, siis need, kes midagi omavad, tunnevad vajadust seda omandit kaitsta, sellal kui «mittaomajad» tunnevad end frustreeritutena ja on kadedad. Eelarvamuse puhul toimiv tunnetuslik mehhanism (Tajfel): 1) Kategoriseerimine - kuidas infot klassifiseerime ja stereotüüpia. 2) Assimileerimine - kuidas õpime rakendama hinnanguid. 3) Kokkukuuluvuse (koherentsuse) otsimine - püüd seletada või õigustada oma ideid ja hoiakuid. Etniliste eelarvamuste põhimõtted: 1) Koostoimivad eelarvamuste liigid: üks põhineb isiksusel, teine - valeinfol ja vajadusel vähendada tunnetusliku töötlust.
x Social Judgment Theory (sots.hinnangu teooria)- tagasiside (aktsepteeritavus, mittepühendumise tase) x Attribution Theory (omaduste teooria) hoiakute põhjalikkus Kuidas turundajad saavad hoiakuid muuta? Mõtle multiomadustele x Suurenda brändile antavat uskumuse hinnangut x Tõsta võtmeomaduse tähtsust x Vähenda nõrga omaduse tähtsust x Lisa mingi täiesti uus omadus tootele x Vähenda tarbija uskumust konkureerivatesse brändidesse 5.6. Reklaam ja hoiakud Tegevussuundi kaks: x Olemasolevate hoiakute ära kasutamine x Uute hoiakute loomine Suhtumine reklaami Ad mudelis: x Reklaami usutavus x Reklaami taju x Hoiak reklaami edastaja suhtes x Hoiak reklaamitegevusse üldisemalt x Meeleolu Reklaami osas positiivse hoiaku kujunemise edutegurid: x Huvi tooteliigi suhtes x Eelnev reklaamitava brändi eelistamine x Isikuga sobiva reklaamiapelleeringu kasutamine x Isikule meeldivate persoonide või keskkonna kasutamine
järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. Teise inimese tegevuses püütakse leida analoogiaid iseendaga. Niisamuti toimib ka projektsioon, mille käigus teisele inimesele alateadlikult omistatakse omaenda iseloomujooni. Iseenda ebasoovitavaid ja ebameeldivaid jooni projitseeritakse tavaliselt "vaenlasele". "Sõbrale" kujutletakse oma teadaolevaid häid omadusi; 4) empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma. Empaatia on kaasaelamine tundemaailma kaudu. See on eelkõige mehhanism, mis aitab mõista teist inimest, näha toimunut tema seisukohalt. Teise inimese ärakuulamisel abistab empaatia, kuid liigne tundelisus võib takistada tegeliku olukorra mõistmist ja asjalikke otsuseid. Uurimused on näidanud, et tajuja üldine teadmiste kogum mõjutab seda, kuidas teistele inimestele omistatakse käitumise põhjuseid. Neis valdkondades, milles tajujal on head teadmised, kogemused ning piisavalt teavet, suudavad tajujad hõlpsasti rakendada situatsiooni
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide
MÕTLEMINE Mõtlemise elemendid 1. Proovi defineerida järgmisi mõisteid: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. MÕTLEMINE - Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine · Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine, teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine KUJUND Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus. SÕNA- Sõna
Hoiakute kujunemine ja muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiakunähtused väljenduvad kõige selgemini ja tüüpiliselt hinnangutes millegi või kellegi suhtes. Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001) Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased. Petty ja Caccioppo esitasid 1981 aastal hoiakute kohta s
Protsessiliigid: - Materiaalsed (nt väed viiakse Iraagist välja) osalised: agent, siht (nt valitsus toob väed Iraagist koju) – on tegija ja see, mille või kelle suhtes tehakse. Kas on lauses kirjeldatud aktiivsena (agent) või passiivsena? metafoorne agent (nt kujunduse ühtlustamine lihtsustab rahatähe äratundmist) – kas toimija on inimlik tegutseja (agent) või on metafoor (asi, nähtus, mis protsessidele mõju avaldab)? Toimumisprotsessid (nt koalitsioon lagunes). - Mentaalsed: 1) Mõtlemisprotsessid (nt valitsus mõtleb tuleva aasta eelarve peale) 2) Tundmisprotsessid 3) Tahtmisprotsessid 4) Tajumisprotsessid (nt koalitsioon näeb vajadust) - Suhteprotsessid – kellegagi ei juhtu midagi, vaid keegi lihtsalt on 1) Atributiivsed (nt Eesti on väike)
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõni
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
