"To the extent that one person employs a construction of experience which is similar to that employed by another, his of her processes are psychologically similar to those of the other person" sarnased konstrueeritud sündmused sarnane käitumine kultuur - sarnane viis sündmuste konstrueerimiseks 11. Sotsiaalsus (Sociality Corollary) "To the extent that one person construes the construction processes of another, he or she may play a role in a social process involving the other person" suhted, rollid, interaktioon, mina-kontseptsioon rollimäng, retsiprookne rollimäng roll (role) - "an ongoing pattern of behavior that follows from a person's understanding of how the others who are associated with him in the task think" käitumine vastavuses ootustele CPC tsükkel (CPC cycle) uudne situatsioon · Ettevaatlikkuse faas (Circumspection phase)
"To the extent that one person employs a construction of experience which is similar to that employed by another, his of her processes are psychologically similar to those of the other person" sarnased konstrueeritud sündmused sarnane käitumine kultuur - sarnane viis sündmuste konstrueerimiseks 11. Sotsiaalsus (Sociality Corollary) "To the extent that one person construes the construction processes of another, he or she may play a role in a social process involving the other person" suhted, rollid, interaktioon, mina-kontseptsioon rollimäng, retsiprookne rollimäng roll (role) - "an ongoing pattern of behavior that follows from a person's understanding of how the others who are associated with him in the task think" käitumine vastavuses ootustele CPC tsükkel (CPC cycle) uudne situatsioon · Ettevaatlikkuse faas (Circumspection phase)
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
isikuga(realiseerimine, unikaalsus, edu) Erinevatel rahvustel on erinev lähtepunkt, erinev suund. Eneseteadvus. Mina. Identiteet. · Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast. · Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused. · Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest
Nt viivitamine. Inimesed seavad endale liiga kõrged eesmärgid. 3. Teiste hiilguses peesitamine (bask in reflected glory) inimesed kalduvad rõhutama ja välja tooma seotust edukate kaaslastega. Eneseesitlusteooria tegeleb sellega. Näidatakse, et ma olen neist osa, nendega koos. Esineb ka vastupidine tendents vähendada seotust nendega, kellel on ebaõnnestumine. 4. Endast kehvematega võrdlemine (downwards social comparisation) inimese enesehinnang on ohus, võib olla kasulik see, et võrdled end kaaslasega, kes on veel õnnetumas olukorras. Võib võrrelda ka enda mineviku olukorraga. NB! Oluline nüanss psühholoogia tudengile: "Võrrelge end kehvematega ja võtke eeskuju endast parematelt!" Tiigi efekt (big-fish-little-pond effect) Sugudevahelised erinevused Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 4. Sotsiaalne taju, 06.03.2018
Vajaduste kuulus kolmiktrio: x Jõud kontrollida (Power) x Kuulumine (Affiliation) x Saavutus (Achievement) Inimese motivatsiooniseisundid: x Hoiakud x Veendumused ja tõekspidamised x Soovid x Kiindumused x Kavatsused x Kired x Huvid x Kognitiivne dissonants 2.5. McGuire'i psühholoogilised motiivid 16 kategooriat; 2 kriteeriumi määrab 4 peamist kategooriat: x Kas motivatsioon on kognitiivne või afektiivne? x Kas motiiv on fokuseeritud stabiilsusele või kasvule? 4 kategooria alamkategooriad: x Kas käitumine on aktiivne või passiivne? x Kas käitumine on sisemine või välimine? McGuire'i kognitiivsed motiivid: x Cognitive Preservation Motives o Need for Consistency (active, internal)
Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peab ja millega/kellega ennast samastab Mina mõisteaparaat (Introduction to SP, EP, 2008) Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast. Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine
SP kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus SP seosed teiste uurimistraditsioonidega: ajalooline psühholoogia ja antropoloogia, isiksusepsühholoogia, keskkonnapsühholoogia, sotsioloogia, kultuuriuuringud. Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine ... Social Psychology Network: In these pages, you'll find more than 17,000 links related to psychology. http://www.socialpsychology.org/ 1. INIMSUHETE AJALUGU Evolutsioon ja antropogenees Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid Evolutsioon arengutee, inimene on tekkinud ise Antropogenees inimese kujunemislugu Kreatsionism arusaam, et inimene on loodud (ükskõik, mis viisil) Inimene ja loom? Eneseteadvus eristab
• Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma sotsiaalpsühholoogias. • Tekst: Maslow – lk 346-371 Hoiakud • Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja käitumise ennustamine. Hoiak, infotöötlus ning sotsiaalse keskkonna taju. Hoiaku mõõtmine. Hoiakute tootmine avalikus sfääris
jutustus, mille abil kultuur selgitab v. mõistab tegelikkuse mingeid külgi. R. Barthes) · On popkultuuri osa ning väljund · On üks suhtlemiskunsti vorme Reklaami mõju konkreetsetele majandusilmingutele NB! (järgmised slaidid on iseseisvaks mõttega läbitöötamiseks) ,,Põhiküsimus on selles, kas reklaam on informatsioon, mis võimaldab turul funktsioneerida efektiivsemalt või on ta veenmise vorm, mis pidurdab turu normaalset tegutsemist?" (Norris, 1984) · Reklaami seos kauba hinnaga Kas reklaam põhjustab kõrgemat müügihinda või pigem langetab seda? - Reklaami kasutatavatel firmadel tekib suurema tõenäosusega mahuefekt sama müügikasum saadakse väiksema hinnalisandi ja suurema läbimüügiga, suureneb käibekiirus, suurema tootmismahu juures väheneb üksiktoote hind.
4. Magneto-entsefalograafia (MEG) - Signaalide mõõtmine induktsioonpoolidega, milles tekib aju magnetvälja tagajärjel vool, tekitades magnetvälja SQUID-s). Korrelatsioon näitab kuivõrd tugevasti on kaks asja vastastikku seotud on. BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Igasugusele käitumuslikule ja/või tunnetuslikule protsessile on olemas neutraalne korrelaat. Seega igasugune teadus, mis pretendeerib nende protsesside uurimisele peab sisaldama endas nende struktuuride ja protsesside mõistmist. Carles Robert Darwin (1809-1882) 1859 “On The Origin of Species” raamat Tähtis mõista, et eelnevad ideed evolutsioonist olid juba olemas (Lamarkism jt.) Evolutsiooni põhiprintsiibid (Darwin 1859) Variatiivsus - populatsiooni sees on indiviidid erinevad
H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A
Dissonants pärast otsustamist Selleks on olemas 3 vimalust: a) ühte vi enamat tunnetuse aspekti hakatakse muutma selleks, et viia neid koosklla tunnetuse teiste aspektidega. b) te vite tuua välja uusi koosklas olevaid aspekte c) te vite püüda muuta ühe vi ka mitme tunnetuse aspekti tähtsust. Veenmise tsentraalse ja perifeerse tee teooria (R.Petty ja J. Cacioppo) Richard Petty ja John Cacioppo(1986) esitasid veenmise tsentraalse ja perifeerse tee teooria. Lihtsalt kokku võttes tähendab see seda, et inimesed kes tunnevad antud probleemi hästi ja analüüsivad seda, kalduvad enam mõtlema sõnumist - sellest mida öeldi - ja seetõttu mõjutavad neid enam sellised faktorid, mis on seotud nende endi eelistustega. Kui aga inimesed ei ole eriliselt asjast huvitatud ja kui nad ei mõtle tavaliselt selle sõnumi üle, siis nad usaldavad või toetuvad mitmesugustele vähetähtsatele
dissonantsed kui, arvestades ainult neid kahte elementi, ühe elemendi pool tuleneb teisest. Teooria eeldab seda, et meis tekib pinge (dissonants), kui kaks meie mõtet, uskumust, hoiakut on vastuolulised. Kuna selline olukord on meie jaoks ebamugav, siis me püüame sellest olukorrast pääseda ja taastada sisemine harmoonia. Seega püüavad inimesed säilitada kognitiivset kooskla oma erinevate arusaamade vahel. Dissonants pärast otsustamist. Selleks on olemas 3 vimalust: a) ühte vi enamat tunnetuse aspekti hakatakse muutma selleks, et viia neid koosklla tunnetuse teiste aspektidega. b) te vite tuua välja uusi koosklas olevaid aspekte c) te vite püüda muuta ühe vi ka mitme tunnetuse aspekti tähtsust. Sunnitud nustumine - Sellisel juhul pannakse inimene tegema midagi sellist, mis on vastuolus tema hoiakutega. Kui inimene käitub vastupidiselt oma
Ulatuse järgi (täielik ja osaline) Mäluliigi järgi (semaatiline, protseduuriline,episoodiline) 26 27 Primitiivne õppimine Harjumine e Habituatsioon Dishabituatsioon Sensituatsioon Assotsiatiivne õppimine Klassikaline tingimine Operantne tingimine Klassikaline tingimine Teist järku tingimine Neutraalne stiimul tähenduslikuks Seejärel samaaegselt uus neutraalne stiimul Tingitud reaktsioon Veel klassikalisest tingimisest Kutsumine Spontaanne taastumine Stiimuli üldistumine Eristamine Maitse vältimise õppimine Operantne tingimine: vorminime Järkjärguline lähendamise meetod Latentne õppimine Edward C Tolman (Tolman on tuntud oma uuringute tõttu labürinte kasutavate rottide kohta.)
õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: žetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) – radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine S→R=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja
Probleemkast kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: zetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine SR=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall, 1993: 37). Teisa
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
Inimene näeb, mida ostetakse, kuidas seda kasutatakse ja missuguseks kujuneb tulemus. Kui teatud käitumine tagab teiste juures rahulolu, püütakse hakata seda matkima. Vastupidisel juhul analoogset käitumist välditakse. Sotsiaalne õppimine võimaldab turundajal mõjutada tarbijaid teiste inimeste arvamustega, eelkõige rahulolevate klientide hinnangu abil pakutavatesse toodetesse ja teenustesse. 22. Hoiak ja selle 3 komponenti, kognitiivne dissonants Hoiak (attitude) on inimese püsiv valmisolek reageerida nähtustele või objektidele mingisugusel kindlal viisil (kas positiivselt või negatiivselt). Seega kergendab hoiak valikuid ja aitab korrastada suhteid ümbritseva keskkonnaga. Olukorra muutumisel võib aga fikseerunud hoiak tuua kaasa ebaõige käitumise. Seepärast on oluline tagada hoiaku dünaamilisus. Hoiakuid iseloomustavad järgmised tunnused:
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
2. Lõpeta enda teistega võrdlemine. 3. Kirjuta üles raskused, mida oled ületanud 4. Harjuta ja praktiseeri 5. Loe biograafiaid 2) Johari aken Isikutaju üheks objektiks võib olla ka inimene ise. Inimese iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva info süstematiseerimisel võib kasutada nn JOHARI AKENT, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi ((Roy M. Berko, Andrew D. Wolvin, Darlyn R. Wolvin 1992. Communicating. A Social and Career Focus. Houghton Mifflin Company). Mudel on saadud kahe teguri: endale ja teistele tuntud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel. Selleks et end teistele avada, tuleb esmalt teada seda kes me oleme. Selleks võidakse küsida infot ka teistelt või teha ka mingeid teste. Johari aken võtab kokku selle kes sa oled ja kuidas see on mõjutatud meie eneseavamisest, samuti sellest kui palju teised jagavad infot sinu kohta sinuga.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
