Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
palve, teene, järjekindlus, nappuse, teenet, otseteehuse, sõdur, mehelehustumine, meeldivus, autoriteetsus, sotsiaals, inimeselt, põhjendus, piisab, eksperdi, esimesest, vastastiku, annetus, asjaga, tõenduse, määramatus, müügimees, sümpaatsus, süütu, sokolaad, autoriteedi, vurr, psühholoogia, cialdini, teiselt, saavutatakse, vabandageMõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini Kokkuvõtte. ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus, et kallis peab kohekindlasti hea kvaliteediga olema. Enamus inimesi, kes kahtlevad eseme kvaliteedis, lähtuvad selle eseme ostmisel printsiibist, et mida kallim, seda parem
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini I PEATÜKK MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr-kinnistunud käitumismustrid-jäigad ja mehhaanilised mustrid.(klõps-ja sobiv lint käivitatakse, vurr-käitumismuster rullub lahti)NT. ema kalkun ja tibud.üks tuunnus, millele reageerime Paludes kelleltki teenet, saavutame suurema edu siis, kui pakume välja põhjenduse.(sest) Kallis on hea(türkiisehete ostmine) ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud.
.............................................3 2. Mõjutamise põhitõed........................................................................................................................4 2.1 Vastastikkus................................................................................................................................4 2.2 Kohustumine ja järjekindlus.......................................................................................................5 2.3 Sotsiaalse tõenduse printsiip.......................................................................................................6 2.4 Meeldivus................................................................................................................................... 6 2.5 Autoriteetsus..............................................................................................................................6 2.6 Nappus...........................................................................
Tallinn 2007.................................................................................................................. 1 1. SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 MÕJUSTAMISRELVAD.............................................................................................4 Klõps, vurr .................................................................................................................4 Panustamine otsetee kaudu.........................................................................................5 Ärakasutajad...............................................................................................................6 Duditsu....................................................................................................................6 2
vallandajatunnuseks, võib sageli osutuda väga kasulikuks, võimaldades indiviidil valida sobiva tegutsemissuuna, ilma et ta peaks hoolikalt ja läbinisti analüüsima kogu ülejäänud informatsiooni, mis antud situatsioonis leidub. (Cialdini 2005:19) Lähtume otsetee reeglist siis, kui ekspert meile midagi soovitab. Pikemalt mõtlemata kiidame heaks selle inimese väited ja juhised, sest me eeldame, et ta on oma ala asjatundja ja me eeldame, et see asi on ka hea. Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõelda, analüüsida ja alles siis teha oma järeldused- kas nõustuda või mitte. On inimesi, kes teavad väga hästi, kus automaatse mõjustamise relvad peidus on ja kasutavad neid pidevalt ja oskuslikult oma tahtmise saamiseks. Nad liiguvad ühest sotsiaalsest situatsioonist teise, paludes teistel alluda oma soovidele, ning nad on hämmastavalt sageli edukad. Nende edukuse saladus peitub viisis, kuidas nad oma palveid üles ehitavad, kuidas
3) Sotsiaalne tõendus. 4) Meeldivus. 5) Autoriteetsus. 6) Nappus. 1 Mõjustamisrelvad - Kinnistunud käitumismustriteks - reeglipärased, pimedalt mehaanilised käitumismustrid paljude erinevate liikide puhul. Kinnistunud käitumismustride peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras. Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõelda ja siis nendega nõustuda (või mitte), ignoreerime me sageli argumente ja laseme end veenda lihtsalt eksperdi eksperdistaatusest. Kui küsimus on meie jaoks oluline, paneme me vastu meelitavale võimalusele registreerida kogu kättesaadavast infost vaid üht (vallandaja) tunnust ja ainult sellele reageerida. - Mimeetid (jäljendajad) - liikide grupp, kes kopeerib teiste loomade vallandajatunnuseid,
(Cialdini 2005, 82-83) mida rohkem pingutust või kohustust mingi tegevus nõuab, seda suurem on tõenäosus, et inimene selle ka ostab. Näiteks reklaamides või plakatitel ei avalikustata konserdi, teatri või mingi muu ürituse hinda. See on selleks, et inimene ise vaeva näeks, kas ta uurib seda internetist või läheb ise müügikohta kohale ja uurib. Mida rohkem inimene selle nimel vaeva näeb ja enda aega kulutab, seda enam ta on ka valmis selle ostma. SOTSIAALNE TÕENDUS Sotsiaalse tõenduse printsiip tähendab seda, et kui inimesed peavad otsustama, mida mingis olukorras uskuda või kuidas käituda, toetuvad nad olulisel määral sellele, mida teised inimesed selles olukorras usuvad või teevad. Nii laste kui täiskasvanute puhul on tõestatud tugevaid jäljendusmisefekte, mis toimivad nii erinevates valdkondades nagu ostuotsused, heategevusele annetamine ja foobiatest paranemine. Sotsiaalse tõenduse printsiipi saab kasutada selleks, et
a. Nappuse printsiip b. Võistlusprintsiip 3. Kas (1) ,,jalg lävepakul" ja (2) ,,uksega näkku" strateegiate puhul palujaks peab olema üks ja sama isik või mitte? Kui ei siis miks ja kui jah, siis miks ? a. (1) ei pea olema sama inimene, kuna see efekt või mõju hakkab toimima pikema aja jooksul. b. (2) Peab olema küll, sest kui ühele isikule on ,,uksega näkku" löödud, mingisuguse palve peale, siis peaks just seesama isik esitama uue palve, kuid tagasihoidlikuma ning vastutulelikuse printsiibi kohalt tullakse talle vastu, kuna ta on samuti vastutulelik olnud. 4. Millised on R. Cialdini arvates mõjustamise relvad? 5tk a. Vatastikkus b. Meeldivus c. Nappus, vähesus d. Autoriteet/mõjuvõim e. Kohustumine ja järjepidavus f. Sotsiaalne tõestus, kinnitus 5
Kutseõpetaja II aasta Lapsevanemad suunavad lapse hoiakute kujunemist operantset tingimist kasutades, kus kinnistatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head; Faktide ja olukordade analüüsimise teel; Veenmise kaudu; Veel on hoiakud, mille inimene omandab mudelõppe kaudu, nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist (sotsiaalse tõenduse printsiip). Hoiakute mõju käitumisele. Tänapäeval nähtav hoiak on kokkuvõte inimese senisest elukogemusest. See on selline nagu kellelgi parajasti on, seda ei pea aga saab omakorda käsitleda hinnanguliselt. Hinnanguline suhtumine aga on põhiliselt hoiakutega töötavale liiklusohutuse spetsialistile sama hukatuslik, kui eelarvamusliku hoiaku omanikule. Eelarvamuslik inimene kasutab vaid valitud hulka
Normid on ootused käitumiste ja uskumuste kohta, mis on loodud grupi poolt.On püsivad ning kanduvad meiega kaasa tihtipeale ka väljaspool gruppi. Normid püsivad seni kuni hakkavad tekitama ebamugavusi ja probleeme. Karistused ja tagajärjed, nt kiiruse ületamisel saab trahvi. Mitteametlikud normid mõjuvad paremini. ● Sotsiaalsed rollid on jagatud arusaamad käitumised, mida oodatakse teatud rollis olevalt inimeselt. ● Normid ja rollide võimalikud ohud: 1. Vähendab valikuid – pealesurutud rollid (peer pressure, nt joomise/suitsetamise alustamine) 2. Agressiivsuse suurenemine 3. Kaob isiklik vastutus – omistatakse roll täielikult ● Rollide tume külg: Zimbardo vanglaeksperiment 1971. Pidi kestma 2 nädalat, kestis 6 päeva – tekkis julmus, närvivapustused ja näljastreik. ● Prison Abuse at Abu Ghraib Konformsus.
KI I vormel: · Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus! · Maksiim tegevuse aluseks olev reegel. · Universaliseerimistest : kas saan vastuoluvabalt tahta, et kõik toimiks selle maksiimi järgi? Ratsionaalsus ja moraal · Ratsionaalne isik on oma otsustes järjekindel , s.t ta teeb sama otsuse kõigil sarnastel juhtudel, tegemata meelevaldseid erandeid. · Järjekindlus nõuab, et allutakse universaliseerimisprintsiibile. Võltslubaduse andmine · Maksiim: Olles kitsikuses, annan võltslubaduse. · Kas saan tahta, et ka teised võivad anda võltslubadusi, k.a mulle endale? · Ei, järelikult universaliseerimistest kummutas maksiimi. · Loe ka: "Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada", Akadeemia 12/2004 Probleem universaliseerimistestiga · Võime üldreeglile lisada täpsustusi ja seda universaliseerida.
Eestlaste vastuseis ja vastuväited ostu- müügisuhtlemises/tehingus Müümine on tarbijale ja tema soovide ja vajaduste rahuldamisele suunatud tegevus. Me kõik oleme müüjad, sest müümime ei tähenda ainult mingisuguste kaupade vahendamist. Peale füüsiliste kaupade müüme meie oma oskusi, oma ideid. Hea müügioskus on igasuguse ärilise edu alus. Muidugi pole mingisugust kahtlust, et edukas müük ei sõltu üksnes oma toote põhjalikus tundmises vaid ka enne igat ostu- müügi tehingut tuleb ka ette valmistada. Suurele hulgale inimestele on müümine peamiseks tööks. Müüja on inimene, kellel on võimed ja tahe teisi teenindada ja mõjutada. Mõned neist saavad sellega suurepärastelt hakkama, teised aga peavad selle nime tegema suuri pingutusi. Enamus müügiinimesi tegutseb iga päev lootusega, et äkki mõni klient ostab nende käest. Kuid pelgalt lootmisega sa müügitöös sa tehinguni ei jõua. Tegelikult lootus on küll v
tõstmine ja rõhutamine Enese seire (self-monitoring) – enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil. JOHARI aken • Avatud ala (iseendale ja teistele teada) • Varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud) • Pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte) • Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) MÕJUSTAMINE Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus TRANSAKTSIOONIDE ANALÜÜS Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus
Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta (Tähtaeg 11.09.14) 1. Milline on inimese olemus Descartesi järgi ning milliste põhjendustega eristab ta inimese olemust tema kehast? 2. Kirjeldage, kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel. Millisele põhimõttele see allub? Kehade olemasolu tõestas ta üldse Jumala-olemise argumendiga ning tõi välja selle, et Jumal ei saa olla pettur ja inimese loomuses on paratamatult olla vahel vigane ja ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja kooskõlas loodusega.
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte ming
ülesandeks on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi. Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. See tähendab, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Näiteks kehaasendid hõlmavad nii teatud kogemuse kohaseid asendeid (palveasend) kui ka vaba kehalist liikumist, mis soosib usuliste kogemuste tekkimist. Füsioloogilise seisundi rahunemine. vb: Palve, ekstaas, (patu)kahetsus(mis on hea ja õige), lunastus 5. Usulise kogemuse tüpoloogiad. Esimene nendest on metaanalüütiline(eristavad kinnitavaid, kaasaelavaid, ekstaatilisi ja ilmutuslikke usulisi kogemusi)kinnitavad kogemused viivad jumaliku tõe sügavamale mõistmisele. , mille abil erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu. Teine on uurimuspõhine, mille puhul konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse erinevad tüübid
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võim
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmi
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko
Omavahel kasutatakse positiivseid ja viisakaid fraase, mis näitab, et püütakse üksteisele meeldida. Suhted on isiklikku laadi – see tähendab, et inimesed käituvad üksteisega kui reaalsete inimestena, mitte nagu töökohustustega. Neid inimesi vaadeldakse terviksuhtena, millest kujuneb välja inimestevaheline isiklik suhe. Isiksuse tundma õppimiseks taandub kõik empaatiavõimele, mis hõlmab selliseid omadusi nagu hoolivus, kaastunne, koostöövalmidus ja järjekindlus. Isiklikku laadi suhe tähendab seda, et püütakse selgusele jõuda selles, mis on kellelegi tähtis, kuidas nad ennast tunnevad ja ainulaadne moodus leida nende ´´kallistamiseks ´´. Selleks, et isiku suhtes tähelepanelikkust üles näidata, tuleb anda isiklik mõõde teadmistega tema püüdlusest, näidates tema suhtes hoolimist. See paneb inimesi endamisi mõtlema, et neist tõepoolest hoolitakse. Seal valitseb tagasihoidlikkus – see väärtus on leidnud väga harva tunnustust
See seadus sisaldab käesoleva momendi tegelikkuslikku vastuvõtmist. Me võtame ennast, teisi, jooksvaid sündmusi vastu mitte kui meile tekitatud jäika vastupanu. See nõuab ergast ja laia teadlikkuse seisu, nõuab momendi omaks võtmist ja konstruktiivset ärakasutamist. Komistuskivid saavad trepiastmeteks ja probleemid kogemusteks. Kõik teenib meie paremat mina kui me oskame seda õigesti kasutada. Anonüümsete Alkohoolikute ja veel 12 astme programmi poolt kasutatud kirgas palve peegeldab seda seadust. "Jumal kingi mulle selgust vastu võtta asju, mida ma ei saa muuta, julgust, et muuta asju, mida suudan ja tarkust nende vahel vahet teha." See palve on toodud Buddha kirjutistest. 30. Andestamise seadus. See seadus töötab koos teistega arvestamisega ja nägemisega, et kõik on armastus, nii võidakse tunda ülevat võrdseks saamise tunnet. Vana "hammas hamba vastu "energia hoiab inimese vibratsiooni astme väga madalal
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
tsensoriseeritud.esiteks:kes sa selline oled, et ütled mulle?!; olukord:kes sa selline oled, et rääkida sellistest asjadest?! · Deklaratiivsed ja direktiivsed kõneaktid on seotud kindla staatusega demokraatlikes riikides. Direktiivsetes kõneaktides on oluline suund kui on inimesed võrdsed, läheb käskimisega jamaks ,,miks sa käsutad mind?! Aga miks mitte parem on , kui kord on hierarhiline. Ülevalt alla tuleb käsk, alt üles tuleb palve. nt. võtke alandlikult vastu mu palve ja peske see põrand ära ei lähe läbi ju. Tuleb eristada kahte asja: 1. ühiskondlik staatus, mis ei sõltu kõnelemisest. - nt sõjaväes lipnik on alati lipnik ja reamees jääb reameheks. 2. kuidas kõneakt ise formeerib need suhted kui oleme võrdsed, aga mina palun, siis ma seon end sinust alla poole. Kui ma sind palun, siis ma sinust sõltun ja olen selle kõneakti kontekstis sinust nõrgem
Isikud opereerivad meiega peatee kaudu – isikud võtavad sõnumit isiklikult o Perifeerne – kasutatakse lihtsaid heuristikuid, kas võtta vastu esitatud sõnumis olnud mõju või lükata tagasi. Kui on piisavalt võimekust sõnumit töödelda, olemas on mentaalne ressurss. Võib takistada kui kasutada segajaid ja suurendada kui korrata sõnumit. Väheoluline sõnumi enda sisu, mõjukust suurendavad sõnumi meeldivus ja kommunikaatori usaldusväärsus. Muutus pigem lühiajaline ja pinnapealne. - Oluline on sõnumi kvaliteet - Intelligentsemad inimesed on kahtlustavamad Lähenemise plussid: - Peame garanteerima, et isik või isikud opereerivad peatee kaudu, Miinused – ei ütle meile milline on tugev sõnum, ei tohi olla segajaid Kuidas teha head sõnumit? - Kolonoskoopia tegemina järgmise 2 kuu jooksul pole ei valulik ega piinlik, see on sinu
· Indiviidi ja riigi vahekorra kohta; riigiline allumise mõtte ja mõttetuse kohta Kas on hea riigile alluda(N:maksumaksmine, mille eest mõnel pool peetakse sõdu)? · Indiviidi poliitiliste õiguste kohta On nad mulle riigi poolt antud või on need miski, mis on enne antud ja mida riik peaks austama? · Indiviidi vabaduse ja selle sotsiaalsete piiride kohta Milles seisneb indiviidi vabadus? On see riigi teene või on see indiviidi olemuslik küsimus, mida riik saab vaid järgida/mitte järgida? Loe: Pascal! Kirjuta filosoofiline tekst! Siis saab eksamil lisapunkte!! Esteetika ..on filosoofia valdkond, kus küsitakse: *ilu olemuse järele Mis on ilu? *kunstiteose mõtte, tema olemuse, ja piiride järele Mis on kunstiteos? Kuidas eristada kunstiteost mitte-kunstiteosest? *Kunstniku loomuse järele Kes on kunstiteose autor? Milline on tema seos kunstiteosega?
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasolevaid teadmisi. Nt kõ
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid ja abs
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Tallinna Majanduskool Ametnikutöö osakond Mailis Mustikas USALDUS TÖÖPOSTIL Referaat Juhendaja: Siiri Tangens Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kellegi innustamiseks peab olema ise siiralt motiveeritud. Inimesed tajuvad võltsi innustust ning näevad selle läbi. Selleks et liikuda, muutuda ja areneda, peame teadma oma väärtusi. Isiklike motivaatorite leidmiseks on vaja sõnastada oma väärtused ning teiste motiveerimiseks tuleks selgeks saada kõigi meeskonnaliikmete põhiväärtused ja uskumused. On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi. Nad lihtsalt "teavad", et tervik saab eksisteerida ainult vastastikuse koostöö tulemusena, kus kõik indiviidid panustavad ühtse terviku säilimise nimel. Millest tunnevad inimesed töökohtadel kõige enim puudust? 1
Oluline vastutus. Üheks mõõdupuuks võimelisus vastutada seksuaalsusest tulenevate tagajärgede pärast. Laps ei ole tagajärg, vaid eesmärk. SEKSUAALSUS SEKS 1.) ühendus/ühendamine ühendab inimesi. Jagatakse piiratud arvu inimestega 2.) paljunemine seks ei tähenda järglaste saamist kindlalt, võib olla raskem MÕLEMAD POTENTSIAALID, VÕIMALUSED. Seksuaalne atraktiivsus, meeldivus on samuti seotud nende kahe eesmärgiga. Soov saada lähemale mingi konkreetse isiksusega ja soov laste, järeltulijate järgi alateadvuses. Seksuaalsus on ajaliselt muutunud. Vanasti peeti suurt naist seksuaalseks, nüüd mitte. Et mees oleks seksuaalselt atraktiivne, on vajalikud isikuomadused: 1.) haritus 2.) võim 3.) välimus. Parim vorm nende kahe eesmärgi täitmiseks: *perekond. Mõlemat potentsiaali kõige paremini realiseeriv vorm
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Mina kui suhtleja Essee Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2009 Mina kui info edastaja Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus
annaabi.ee 
