Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõjustamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõjustamine, motivatsioon, viitamine, loogilised, meeldivus, davis, tsentraalne, perifeerne, afektiivne, komponent, järjekindlus, karistus, pühendumine, mõjutamine, kognitiivne, kooskõla, omamine, atraktiivsus, ?suhtlemisoskused, communication, practice, loneliness, nature, social, connection, interaktsioonid, eelmine, luuakse, kalduvusSotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid
● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad: ● iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) ● suhtlemispartner ● suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (normid, reeglid, tähendused) Ükski suhe pole kultuurivaba! ● Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendid:
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise.
hinnanguvaba, vältida oletusi motiivide, isikuomaduste jms kohta) • Tunded (mida see käitumine tekitab) • Mõju (milline on selle käitumise tagajärg) Õige inimesega, õige asja puhul Ei- ütlemine • Loomulik keeldumine (igapäevasituatsioonid) • Kuulamine ja “ei” • Põhjendatud “ei” • Muutlik “ei” • Rikkis plaat • Otsekohene “ei” ilma põhjendusteta • Vaikimine, teema vahetamine, enda halvale enesetundele viitamine, “Jah, kuid …”, “Ma mõtlen selle peale.” • Keskkonna muutmine, loomulikud tagajärjed (reaalsuse surve), kokkulepitud tagajärjed, eemaldumine (ajutine, lõplik), valikuline tähelepanematus Võimalikke negatiivseid reaktsioone Back-biting – “Kus nüüd arvab endast!” Agressioon domineeriva positsiooni säilitamiseks (Liigne) vabandamine Emotsionaalne reageering - “Sa ei armasta mind enam!” Kättemaks Alistuv käitumine
sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel
omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab".
komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab".
võimaluse olla mittedestruktiivselt aus. 1. Alguses tuleb ideed kuulata ja mõista, mis nõuab suurt enesedistsipliini. 2. Jagage teisega oma arusaama sellest idee osast, mis paistab olevat väärtuslik. 3. Väljendage oma muresid selle ideega seoses. valikuvõimalused – kehtestaja pakub välja mõned valikuvõimalused ja kutsub teist valima just seda võimalust, mida too esile toob. loomulikud ja loogilised tagajärjed – loomulikud tagajärjed põhinevad sündmuste loomulikul käigul ja leiavad aset ilma kellegi sekkumiseta. Põhineb mittetegutsemisel. Loogilised tagajärjed on kokku lepitud või kehtestatud. Nad peavad olema tajutud olemuselt loogilistena, mitte juhuslike või kapriissete tegevustena. peatage tegevus, aktsepteerige tundeid – peatage tegevus, ärge laske end emotsioonidest kaasa haarata, aktsepteerige tunnet,
Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjutama (Gerald de Goot). Otsuse mõjutamise mudel? Informatsioon Motivatsioon Hoiakuline infotöötlus/otsustamine A lt e r n
• Mainekujundus - strateegia ja taktika. • Avaliku arvamuse/üldise arvamuse kujundamine - strateegia ja taktika. • Imidžikujundus - strateegia ja taktika. B Konkreetse reklaamteate puhul: • Loov- ja tehniliste lahenduste otsimine jäädes kindlaks eelnevate tegevuste (A) tulemustele/otsustustele. • Copy Platform’i väljatöötamine (Mis? Kellele? Milleks? Mida? Kuidas? Millal? So What? ehk milline reaktsioon on oodatud?). • Valik: teadliku tähelepanu haaramine või alalävine mõjustamine. • Mäletamise tagamine. • Tagasisidestamine. • Eel- ja järeltestimiste kavandamine. • Meediaplaneerimine. • Kampaania korraldamine. Turunduskommunikatsioon • Turundus - kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. • Kommunikatsioon - protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad sõnumeid.
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused,
- Kui inimesed omavad kontrolli mingi tegevuse sooritamise üle siis nad tavaliselt käituvad vastavuses oma kavatsustega Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid - Käitumise variatiivsus - Piirangud käitumise ulatuse kirjeldamisel - Ajavahemik on suur Matkimine ja suhted teiste inimestega Mitteteadlik strateegia Rapport. - LaFrance ja Broadbent (1976): mida rohkem matkimist, seda suurem sarnasus - Märkimine tekitab raporti - Motivatsioon meeldida suurendab matkimist Tajutud sarnasus ja erinevus Esimene mõjur mis omab tugevat mõju matkimise suurusele on see kui inimene tajub ennast teistest liiga erinevana, eriti kui need kellest ta erinevust tajub on ta endale - Inimesed otsivad pidevalt tasakaalu selles, kas olla teistest eristuv vs olla teistega sarnane - Need kes tajuvad ennast liiga erinevana võivad tahta tasakaalu taastada – selleks vahendiks on matkimine
hormonaalne muutus. Nt. kui üks identsetest kaksikutest on homoseksuaalne siis 52% tõenäolsusega on seda ka teine. Maslow’i vajaduste hierarhia. Vajaduste hierarhia – inimesed püüavad enda kõrgema astme vajadusi rahuldada alles siis kui põhivajadused on rahuldatud. Saavutusvajadus. ● Fear of failure vs success ● Saavutuseesmärkide teooriad: 1. Mastery vs performance (Dweck, 1986, normative goal theory) 2. Ülesandele vs võimekusele orienteeritud motivatsioon (Nicholls, 1989, achievement goal theory) 3. Motivatsioonilise kliima teooria (Ames, 1984) Motiivide ühised printsiibid: valu ja mõnu printsiip. ● Paljud eri tüüpi stiimulid aktiveerivad sama ajuvõrgustiku, mis valuga seotud, s.h. nn emotsionaalne valu. nt.sotsiaalne tõrjutus aktiveerib samu piirkondi nagu füüsiline valu ● Mõnu: tahtmine + meeldiva kogemine. Tahtmise ajal eraldub dopamiini ja hüve saamise ajal endorfiine. Emotsioonid.
) · Mõõtmisinstrumendi valik · ...jne... Uurimuses osalejatelt informeeritud nõusoleku, konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse tagamine, osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Psüühika bioloogilised alused. (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) Närvisüsteemi liigendusi: Somaatiline närvisüsteem jaguneb kesk (pea- ja seljaaju)- ja perifeerseks (kesknärvisüsteemist lähtuvad närvid) närvisüsteemiks. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist)
tõlgendusprotsessid 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. NÄRVISÜST EEM (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) kesknärvi- piirdenärvisüsteem süsteem (reguleerib liikumiselundite (kontrollib kogu tööd ja võtab vastu infot sümpaatiline elutegevust) välismaailmast) NS tsentraal e KNS perifeerne Aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis peaaju seljaaju Sensoorne Motoorne (peaajunärvid) (seljaajunärvi) d Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks(vegetatiivseks) närvisüsteemiks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil (kr soma- keha) eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteemi (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). 1
ja teise elu · pole omanikutundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline efekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · D - love - motiveeritud puudusest armastuse, tunnustuse ja seksuaalse rahulduse järele. Enesemääratlemise teooria, sisemine ja väline motivatsioon E. Deci ja R. Ryan · Self- determination enesemääratlemine tuleb sõnast self-determined enese poolt määratletud käitumine vrs. other- determined. · Enesemääratlemise teooria püüab ühendada nii sisemisi kui väliseid põhjusi inimese käitumise tekitajana. · Enesemääratlemine ja autonoomia on sünonüümid ise juhtimine Sisemine ja väline motivatsioon · Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusest hõivatud tegevuse enese
tajumine. Inimese näoilme muutmine toob kaasa vastava emotsiooni kogemise. Kui naeratad, siis peale seda muutud õnnelikumaks. Keskkond mõjutab seda, kuidas ennast tunned. Emotsioonide kohta annab tagasisidet ka inimese üldine kehahoiak. - Oma motivatsiooni tajumine sisene ja väline. Sisemine - inimest motiveerivad tegutsema sisemised faktorid e huvi millegi vastu, sellest saadav rahulolu, väljakutse, hobid, sõbrad. Välimine inimese tegevust ajendav motivatsioon pärineb temast väljastpoolt st tegevus on väliselt tasustatud. Mis juhtub kui inimese sisemiselt motiveeritud tegevusele järgneb väline tasu. - Üleõigustamise efekt - Sisemine motivatsioon peale välise rakendamist hakkab kahanema. Koolikeskkonnas väljendub see dilemmas miks ma koolis olen kas tahan õppida või olen tulemuste pärast. Mina-lahknevuse teooria, Higgins 1987 Inimese mina kujuneb kolme vormi võrdlusena:
Parameetrid Instrument Osalejatelt informeeritud nõusolek Konfidentsiaalsuse nõue Anonüümsuse nõue Osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt Küsitlus Kirjalik, suuline • Sõnad • Lausete pikkus • Küsimuste järjekord (tundlikud teemad) • Küsimuste hulk • Valikvastused • Avatud küsimused • Intervjueerija (välimus, hääl, vanus, sugu, rahvus jne) • Küsitletava mõju (vanus, motivatsioon jne) • Küsitlemise tingimused Enesevaatlus (introspektsioon) – vaatleja ja vaadeldav langevad kokku; vaatleja aktiivsus ja vaadeldavad nähtused kattuvad ajaliselt. On subjektiivne meetod. Oluliseks rolliks on sageli uute ideede genereerimine. Ekstrospektsioon – erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs. See võimaldab selgitada inimese võimeid, teadmisi, oskuusi, vilumusi, mõningaid
osalusmäära/involvement mõiste). · 1986 Petty, Cacioppo tsentraalse (the central rout) ja perifeerse (the peripheral rout) mõjustustee teooria Tsentraalne mõjustustee kõrge osalusmäär (high elaboration) - hind, tooteomadused, ostukoht, lisanväärtused jne. Hard sell palju täpsed ja tootepõhist infot ning ratsionaalsed argumendid. NB! Perifeerne mõjustustee - madal osalusmäär (low elaboration) - Allika usaldusväärsus, atraktiivsus, slogani tabavus, märgilisus, elustiil, esteetika jmt. A soft sell narratiivid, emotsioonid, esteetika, muusika, seduction (võrgutamine). 2 Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele
- Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne - Keel (sümboliline, reeglitel põhinev, tähendus on inimestes mitte sõnades) - Mitteverbaalne - Märkide tähendus vastuoluline Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik”
Introvertsus ja ekstravertsus =psüühilise energia ehk libido suundumus. 2) Psühholoogilised funktsioonid – maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine. a) ratsionaalsed funktsioonid (alluvad loogikale)– hinnangud, loogika, (info kogumine, aistav funktsioon). Objekti olemasolu fikseerimine (järelduste tegemine. Mõtlev funktsioon). Objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine. Loogilised järeldused. Näen ja kuulen ning teen sellest järeldusi. b) irratsionaalsed (loogika puudub) - loogikast sõltumatud. Intuitiivne funktsioon (info kogumine), ennustused, minevik – tulevik, tunnetav funktsioon (järelduste tegemine), objektile väärtuse andmine, meeldib – ei meldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused. Näit: aistav (inimene), mõtlev funktsioon (võõras), tunnetav (veetlev), intuitiivne (kestvad suhted).
- Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia – jutt pole seoses – ja Boca piirkonna afaasia – raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar – sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks – mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks – välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks – motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia – ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage’i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult
soostereotüübiga) Grupitaju, keskkonnataju · Grupieelarvamused ja stereotüübid. Meie-nemad. · Keskkonna personaliseerimine kui tajufaktor. Sotsiaalne taju kandub üle isikutelt füüsilisele keskkonnale. · Isiku ja grupitaju kui maailma korrastamise ja määramatuse vähendamise viis. Hoiakud Hoiak ja väärtus Hoiak püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti. Tugev emotsionaalne komponent. (nt meeldib T. Mägi; eelistan reformierakonda; armastan hiina toitu jms) Väärtus püsiv motiveeriv veendumus, suhe üldprintsiipi (nt kollektivism-individualism; tranditsioon-muutus jne) Shalom Shwarts, R.Inglehart ühed tuntumad väärtuste uurijad psühholoogia kontekstis. Hoiaku ehitus 60ndatel, 70ndatel oli hoiak psühholoogia valdkonnas üks uuritavamaid teemasid. !!! Hoiak koosneb: 1) kognitiivne e tunnetuslik komponent (pilt või teadmine)
- Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia jutt pole seoses ja Boca piirkonna afaasia raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage'i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult
teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Nad peavad endid üldiselt paindlikeks, nad on uhked oma vime üle kiiresti kohaneda igas olukorras ja need inimesed ei pruugi tavaliselt käituda vastavalt oma sisetundele siis kui situatsioon nuab neilt midagi muud. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. 9. TAJUMISE EFEKTID. Tajuvead: Esmasuse efekt - esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: 1. äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal Ajusild- Tähelepanu, ärkvelolek; Uni, näolihased; Keel, silma, kõrva kontroll Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel Suuraju sagarate funktsioonid: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine 8. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks
Hoiakud: meeldib T.Mägi, eelistan rohelisi, armastan hiina toitu, ballett ei istu.... Väärtused: kollektivism-indivdualism, traditsioon-muutus, egalitarism, perekondlikkus ... vt S.Shwartz, R.Inglehart jt Hoiak psühholoogia?, väärtused sotsioloogia? Hoiaku ehitus SP: hoiak on pilt + suhtumine + EKSAMIL: Hoiak koosneb 3 asjast: tegu 1) Kognitiivne/tunnetuslik komponent (pilt) (nt tean, et on olemas balbiino) 2) Emotsionaalne komponent (suhtumine) (nt ma jumaldan balbino jäätist) 3) Käitumuslik komponent (tegu) (käitumise valmidus nt mul on valmis olek balbino suhtes positiivselt toimida) Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen) Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?) Hoiakuid asetatakse skaalale hoiakutugevuse alusel. Alates mõttevälgatusest kuni sügava
Põhikooli näide samamoodi. Abstrakne eesmärk määrab tegevusvaldkonna, mille raame õpilase arengut planeeritakse. Konkreetne eesmärk rida konkreetseid eesmärke,... Kasvatuse eesmärkide abstraktsuse-konkreetsuse hierarhia: 1.tasand ideaal igakülgselt arendatud isiksusest 2. tasand põhiliselt inimtegevuse liigid, ümberkujundav tegevus, psühhomotoorne tunnetustegevus, kognitiivne ja väärtusorientatsiooniline ehk afektiivne tegevus(tunnetega, hinnagud jms). 3. üldiseld tegevusoperatsioonid: omandamise tasemed, milleks on kasvatustöö üldeesmärgid. Kasvatuse eesmärkide liigitus: 1.kognitiivsed 2. psühhomotoorsed 3. afektiivsed Internaliseerimine isemiselt omaksvõtmine on mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise vms omaks võtmine inimese poolt. Sotsialiseerimine samamoodi inimene võtab omaks ühiskonna normid jms. See välimine omaksvõtmine. Internaliseerimine on sisemiselt.
ametivestluses ning läbirääkimistes. Seetõttu on otstarbekas mõelda, milliseid mulje suunamise viise kasutatakse. Mulje suunamisel saab rakendada järgmisi võtteid: 1. Kindla etendamine ehk püütakse luua mulje, et isik ei tee vigu ega eksi. 2. Saamatu etendamine, mil luuakse pilt nagu isik ei saaks kuidagi asjadega hakkama. Mulje eesmärgiks on vältida ebameeldivaid asju ning saada võimalusi meeldivate asjadega tegelemiseks. 3. Ekspertidele viitamine, kus kujundatakse arusaam, et isik teab ja tunneb asjatundjaid, kes tema mõtteid kinnitavad. 4. Takistuste eemaldamine ehk näidatakse, et isik on võimeline kõrvaldama kujutletavaid või reaalseid barjääre, saavutamaks häid tulemusi. Teisisõnu, luuakse pilt väga võimekast tegijast. 5. Lipitsemine, kui tajujale öeldakse sihilikult meelitusi selleks, et endast head muljet jätta. 6. Arvamuste kohandamine toimub siis, kui isik püüab oma
Selles osas inimesed erinevad. Snyder(1974, 1987) väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab möta kui isiksuse ühte joont ja ta nimetas seda mina-monitooringuks. Krge mina-monitooringuga isikud on teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. Nende käitumine peegeldab nende endi tundeid ja seisundeid, omadusi, hoiakuid. Nad käituvad enam vastavuses nende endi mina-pildiga kui sellega mida neilt nuab situatsioon. Tajumise efektid. Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik.
inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt informatsiooni defitsiidi olukorras. Emotsioonitaju Miimika- ja zestitaju Näoväljenduste taju äratundmislävi on madalam kui mingil lihtsal kontuursel esemel. Paralingvistilised signaalid kõnega kaasnevad, kuid mitte sõnalised signaalid (kõnepausid, intonatsiooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused jne) Silmside (pilkkontakt) seostub: valetamine (väheneb silmside), meeldivus või sümpaatia(suureneb), sotsiaalne domineerimine (madalama positsiooniga isik vaatab partnerit rohkem, ehkki nö tõevaatamisel pöörab alluv pilgu varem ära), vestlusteema intiimsus ( intiimsuse kasvades kahaneb silmside) Pupilli läbimõõt suurem viitab afektile, sümpaatiale, ahenenud aga vastumeelsusele ja rünnakuhimule. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses ( päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis)
annaabi.ee 
