Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt.
kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa aitama toote/teenuse levikule ning kujundama välja teatud püsivad eelistused mingi kauba või teenuse suhtes, kujundades seega oma kindla tarbijaskonna, kes on sellele firmale või tootele lojaalne. Eduka reklaami üheks aluseks on toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. Laiemas mõttes kujutab reklaamipsühholoogia endast kogu psühholoogia metoodilisteoreetilise arsenali rakendamist reklaami
Reklaamipsühholoogia seaduspärasused - mõjustamisreeglid põhinevad eksperimentides saadud andmete üldistamisele ning on väljendatavad tegurite toime ja koostoime funktsioonidena - funktsiooniks on nõustumise tõenäosus(sagedus), hoiakumuutused, eelistatud alternatiiv _ sõltumatuks muutujaks on tingimused, mõjurid või omadused, millest funktsioon sõltub 1. Reklaamiteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja asjatundlikkusest: Muude tegurite võrdsuse korral on mõjustus tulemuslikum siis, kui teksti esitaja või apellatsiooni kandja on ekspert, võrreldes juhuga, kui esitaja kompetentsus on madalam. 2. Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja atraktiivsusest: muude tegurite muutumatuse korral on mõjustus tulemuslikum siis, kui teksti esitaja või apellatsiooni kandja on atraktiivsem, võrreldes juhuga, kui esineja on vähem atraktiivne. 3
Foon - nim. See mis tahaplaanile jääb Figuuri tunnused: esileulatuvus, hea reaalne/näiv kontuur ja läheduse ja tervikluse mulje Fooni tunnused: Kauguse/tahaplaanile jäämise mulje Ebaterviklikkus ALALÄVINE MÕJU Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade on esitatud nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile) – siis on reklaam MÕJUTA/MITTETEADVUSTATAV Alalävistel mõjuritel on HARV MÕJU Alalävine mõjustus on võimalik vaid siis, kui mõjutatav isik on vastavas motivatsiooniseisundis (Nt jänune isik tahab ikka juua) VISUAALITAJU SPETSIIFIKA REKLAAMIS Tasakaal- visuaalse reklaami võtmetunnus Vormiväline tasakaal : erinev suurus, tasakaal ja intensiivsus. Huvitavam, ergutavam, ootamatuim reklaamteade
edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse
Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjutama (Gerald de Goot).
informatsiooni levitamine mingi toote, kauba, brändi populaarsuse eesmärgil. Tänapäeva tarbimisühiskonnas tuleb toodet või teenust pakkuval ettevõttel end reklaamida, kuna konkurents on tugev. Reklaami eesmärgiks on mõjutada inimeste suhtumist, arusaamu, hoiakuid ja käitumist. Kui toote või teenuse pakkuja arvestab seda ja määrab kindlaks oma tarbijagrupi siis ta ei saa oma reklaamis eksida. Reklaam võib ka manipuleerida inimestega, pannes neid ostma toodet või teenust, millel on väga hea ja tugev reklaam, kuid kaup üksi ei pane inimesi seda ostma. Reklaami saab liigitada teabemeediumi alusel. Siinkohal on tähtis kindlaks määrata toote või teenuse sihtrühm nt noorematele inimestele suunatud reklaam võib saada rohkem tagasisidet internetis olles. Kõigil reklaamiliikidel on oma eripära, millel on oma tugevused ja ka nõrkused
kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. · Reklaami- ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaamipsühholoogia tegevustik: · Selle raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulisest probleemidest lähtudes. · Psüh. Mõjustamise valdkonnas on keskseks need võtted, millega üks inimene või mingi grupp paneb teise(d) inimese(d) või inimgrupid käituma endale sobival viisil ning psühholoogilise mõju kujunemise ja kustumise seaduspärasused. Kuldreeglid
majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuvõtvalt- tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon Kuni tänaseni on 2 peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiive- toetus sotsiaalpsühholoogiale ja kommunikatsiooniteooriatele Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S.Freudi, Jungi töödele Alates 20.saj teisest poolest
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..
sihgtrupini? 6) Kampaania eelarve kas see on sõnumi kohaleviimiseks piisav? 7) Kas müügiosakond suudab tarbijate nõudlusele reageerida ja toote/teenuse ka maha müüa (Sinisalu, H. 2005)? 1.2 Efektiivsus vs kreatiivsus Reklaami ja ärimaailma suhteid võib võrrelda pikaajalise õnnetu abieluga koos on halb, aga eraldi ka ei oska olla. Reklaamimaailma liikumapanev jõud on kreatiivsus ehk loovus mida erilisem, julgem ja sokeerivam reklaam, seda parem. Reklaamimaailma ülim tunnustus on Kuldse Lõvi auhinna võitmine igasuvisel Cannes Lions reklaamifestivalil. Samas ei pruugi Lõvi võitnud reklaam veel klienti, kes selle tellis, sugugi õnnelikuks teha loovuse ja reklaami ärilise edukuse (efektiivuse) vahele ei saa võrdusmärki tõmmata (Sinisalu, H. 2005). 2 Loovuse puudujääke saab muidugi kompenseerida väga hea pakkumisega: kui kaup
Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome.
Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome.
SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA TÄHTSUS..............................................4 1.1. Reklaamipsühholoogia mõiste..................................................................................... 4 1.2. Reklaami psühholoogiline olemus...............................................................................4 2. TARBIJAPSÜHHOLOOGIA JA REKLAAM..................................................................7 2.1. Turu segmenteerimine..................................................................................................7 2.2. Positsioneerimine ehk paigutamine............................................................................. 8 3. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA ,,KULDREEGLID".......................................................9 KOKKUVÕTE...............................................................................
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada
REKLAAMIKEEL Reklaamikeel kasutab kõiki teadaolevaid tekstivõtteid. Kasutatakse narratiivseid „soovitusi“ (nt „sain tänu sellele tootele sõpru“ vm hüvesid). Reklaamide määratlemine on keeruline. Tekstidel pole ühtseid eesmärke. Informatiivsed ja kutsuvad eesmärgid on põimunud. Kuigi reklaamid on meid kõnetada püüdvad tekstid, ei saa öelda, et kõik, millele tähelepanu pöörame või mis on meie veenmiseks mõeldud, oleks reklaam. Liigitamine on pigem suhtelise kui absoluutsuse küsimus. Müüma ei pea alati midagi materiaalset, toodet, vaid võib ka ideed müüa (nt poster kiriku uksel). Reklaami seisukohast on oluline, et kampaania toodaks sihtrühmas eesmärgipäraseid reaktsioone. Üldiselt on soovitud eesmärke 3 liiki: Kognitiivsed ehk infotasandi mõjud Afektiivsed ehk tundetasandi mõjud Konatiivsed ehk käitumistasandi mõjud Reklaam ise võib olla väga selgelt suunatud eesmärgile
hinnasõdu, minimeerida konkurentsi, olla heades suhetes vahendajatega), hinnavälisele konkurentsile orienteeritud (hinda ei muudeta). 34. Nõudlusseadus. Hinna tõustes nõudmine väheneb, hinna alanedes nõudmine suureneb. 35. Hinnakujundamise meetodid. Kulukeskne meetod (kulud+kasum, kasumiläve meetod), tarbijakeskne meetod (orienteerub nõudlusele), konkurentsikeskne meetod (orienteerub turuhinnale või pakkumishinnale). 36. Reklaam turunduses ja tema rollid. Reklaami liigitused. Reklaami all mõistetakse seda infot, mille eesmärgiks on tootjat esile tõstes edendada kauba või teenuse head minekut. Enamasti loovad reklaamid tootest teadlikkust. Rollid: majanduslik (aitab uutel toodetel turule tulla, suurendades majanduskasvu), informatiivne (aitab tarbijatel teha valikuid ja otsuseid toodete osas), meelelahutuslik (reklaam peab olema nauditav ja kaasahaarav),
nt on kaks seepi. müüb seep, millest kuuldakse rohkem. kõige suurem patt on teha halvale kaubale head reklaami ning heale kaubale üldse mitte mingit reklaami. hea kaup(ilma reklaamita) kaob konkurentsis reklaamitavate kaupadega. reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi.mõjutab väärtushinnanguid, hoiakuid. seob või vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel
4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisil mõjus. Parandab kommunikatsiooniprotsessi. Ühesuunaline kommunikatsioon (tagasisidet ei toimu) Võib olla ka lihtsalt info edastamine.
reklaamipsühholoogia Reputatsioon klientide, investorite, töötajate ja avalikkuse emotsionaalne reaktsioon ettevõtte nime kuuldes. Maine pole midagi rohkemat ega vähemat kui peegeldus sellest, mida peetakse eetiliseks konkreetses ühiskonnas teatud aja jooksul Maine ja imago ei ole toote küljes kinni. Ei ole nende objektiivne omadus. Reputatsiooni ei saa 100% kontrollida, saab aga juhtida. Saab anda endast parima, et suunata oma ettevõtte mainet nö positiivse suunas. Konkreetse ettevõtte või toote puhul n oluline faktor ka collective reputation of the industry st tööstusharu või tootekategooria maine üldiselt. Milleks maine kujundamine? Tänapäeval on mainega tegelemiseks ka nn stakeholder's society kjunemine ja sotsiaalse meedia jõulisus.
Selleks ei pea tingimata olema raha või füüsiline ese, võib olla ka idee, tööpakkumine või annetus heategevuseks. Turundus võib olla ka business to business(B2B) ehk ettevõtete omavaheline turundus. Turundust võib defineerida ka kui tegevust, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu või tähendab turundus firma juhtimist turust lähtuvalt( turu-ja konkurentsiuuringud, toote arendus, hinnapoliitika, reklaam, müük ja samal ajal ettevõtte eesmärkide saavutamine). 2. Loetle turunduse juhtimisprotsessi põhietapid. 1) Eesmärkide püstitamine: missioon, visioon, tegevuseesmärgid 2) Hetkeolukorra analüüs: turundusaudit- hetkeolukorra analüüs ehk tegevusvaldkonna, kliendi-, konkurentsi- ja tooteanalüüs ; SWOT-analüüs, eeldused 3) Strateegia formuleerimine: oodatavad tulemused, turunduseesmärgid ja strateegiad, alternatiivsed strateegiad
oluliseks peavad. · Brändi assotsiatsioonid · Märksõnad mida tarbija brändiga seostab. · Brändi rahaline väärtus · Tarbija peas eksisteeriva brändi positsiooni rahaline väärtus. Kujuneb tarbijaväärtuse, finantsnäitajate, tuntuse maailmad ja muude majanduslikke näitajate läbi. Ei ole võimalik leida üheselt mõistetavat brändi väärtust sest: · Huvigrupid defineerivad brändi erinevalt · Brändi väärtust saab hinnata vaid ligikaudselt · Sõltuvus keskkonnatingimustest, inflatsioonist, majandusseisust jne · Tulevikus toimuvad muutused mõjutavad brändi väga palju, aga tõenäosus seda ette näha on väike · Vajalikke andmeid on raske kätte saada · Kaasatakse ka mittekvantitatiivseid väärtuseid · BRÄNDI IDENTITEET JA IMAGO · Identiteet brändi looja arusaam brändist, assotsiatsioonide kogum mida looja soovib tarbijates tekitada
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Hind erineb teiste turundusmeetmetest selle poolest, et toob ainsana kasumit, ülejäänus elemendid tekitavad kulutusi. Hind on rahasumma, mida nõutakse toote (ning pakutavate lisateenuste) eest. Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte lühikese ajaga raskustesse, liiga kõrged hinnad peatavad aga müügi ja taas on ettevõte raskustes. Seepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel. Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada on selleks siis turuosa, imago, kasum vms. Hinnastrateegia valik sõltub eelkõige turusituatsioonist, toote kvaliteedist, toote elutsükli faasist jms. Hinna diferentseerimine tähendab seda, et erinevad turusegmendid maksavad ühe ja sama toote eest erinevat hinda. Hind on üks tähtsamaid ettevõtte väärtust mõjutavatest komponentidest. Tüüpilise ettevõtte puhul 5%-ne hinna kasv võib suurendada ärikasumit rohkem kui kaks korda. Hind mõjutab ettevõtte väärtust läbi tema mõju ettevõtte kasumile ja käibele
Hind erineb teiste turundusmeetmetest selle poolest, et toob ainsana kasumit, ülejäänus elemendid tekitavad kulutusi. Hind on rahasumma, mida nõutakse toote (ning pakutavate lisateenuste) eest. Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte lühikese ajaga raskustesse, liiga kõrged hinnad peatavad aga müügi ja taas on ettevõte raskustes. Seepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel. Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada on selleks siis turuosa, imago, kasum vms. Hinnastrateegia valik sõltub eelkõige turusituatsioonist, toote kvaliteedist, toote elutsükli faasist jms. Hinna diferentseerimine tähendab seda, et erinevad turusegmendid maksavad ühe ja sama toote eest erinevat hinda. Hind on üks tähtsamaid ettevõtte väärtust mõjutavatest komponentidest. Tüüpilise ettevõtte puhul 5%-ne hinna kasv võib suurendada ärikasumit rohkem kui kaks korda. Hind mõjutab ettevõtte väärtust läbi tema mõju ettevõtte kasumile ja käibele
Vajaduste hierarhia dünaamika: Kui ühed vajadused on rahuldatud siis tekivad kohe asemele uued jne. Nt kui baasvajadused on rahuldatud siis liigutakse üha kõrgemate vajaduste juurde (nt vajadus turvatundeks või eneseteostuseks). Kui mingid vajadused on rahuldatud siis need lakkavad aktiivselt käitumist määrama või korraldamast. Aga kui need muutuvad uuesti rahuldamatuks siis hakkavad need uuesti organismis domineerima. Turvalisuse vajadused: Turvatunne, stabiilsus, sõltuvus, kaitstus, vabadus hirmust/ärevusest/kaosest, struktuuri/korra/õiguse/piiride vajadus jne. Ka need ihad võivad täienisti domineerida tervet organismi. Sel juhul võib kirjeldada organismi kui turvalisust otsivat mehhanismi. Ka sellisel juhul on kõrgemad vajadused teisejärgulised ning nendele mõeldakse vähem - peamine on turvatunde ja stabiilsuse saavutamine ning see võtab võimust igas osas (mõtted koonduvad sellele otsides välja kiireid lahendusi selle saavutamiseks).
arvamust pangast, tema toodetest, teenustest ja konkurentidest. Panga edu või läbikukkumine sõltub suuresti tema valitud strateegiast ja ettevõttesisene turundus on strateegia oluline komponent. Siinkohal võib strateegiat defineerida kui panga tegevusi ja plaane, mis on loodud, et efektiivselt kooskõlastada panga eesmärke missiooniga ja missiooni omakorda keskkonnaga. Inimeste hoiakud ja tegevused on lähedaselt seotud nende uskumustega ja inimesed on need, kes on ettevõtte imago kujundamisel peamisteks arvustajateks. Oma imago on kõigil ettevõtetel olenemata sellest, kas nad on seda ise viljelenud või mitte. See imago esineb nii teadlikul kui ka mitteteadlikul tasandil kõigi indiviidide mäludes, kes on pangaga seotud. Igal ajahetkel võib olemasolev imago olla suure tõenäosusega halvem panga tõelisest olukorrast. Näiteks mõni konkreetne pank võib näiliselt inimestele siiski tunduda
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
Tähistab ka nn MARGITOODET. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused(kauba- disaini ja pakendikesksed, pmst need, mida saame mõõta, hinnata, katsuda) ning subjektiivsed omadused(psüühilises reaaluses imidz, kujutlused, maine) Bränd on hea mitte emotsionaalsete ja mittematerjaalsete omaduste poolest. Koos moodustavad beed BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused Brändi materiaalsed omadused: toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed omadused: logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus. St, jah, okei, sa saad kopeerida toodet, nt iga nutitelefoniga saab helistada, kuid selle imidz jms mittemateriaalsed omadused on just need, mida kopeerida ei saa. Bränd võib olla kui kollektiivne vahendatud kogemus. Reklaami abil püütakse konstrueerida kollektiivseid kogemus. Mingit brändi tarbides kogeme me sarnaseid asju, mida rohkem tarbijaid, seda parem ja tugevam on bränd. Ja mida rohkem on tarbijaid, seda kallim ja väärtuslikum on bränd.
tuua uusi tarbijaid ning seeläbi suurendada kasumit. Kuvand võib halveneda, kui manipuleeritakse tarbijatega, kui meelitatakse neid ostma kaupu ja teenuseid, mida nad tegelikult ei vaja või mille kvaliteet on madal. Eduka kuvandi loob firmale tema teadlik püüd inimesi hästi teenindada ja olla konkurentsivõimeline, pidevalt uuendada tooteid ja teenuseid vastavalt ostjate muutuvatele nõuetele. Firma kuvand on kui omamoodi reklaam, mis ei vaja täiendavaid kulutusi ning aitab kergemini ja kiiremini tuua turule tooteid ning teenuseid, muidugi vaid juhul, kui kuvand on positiivne. Teisalt, reklaami kasutatakse sageli just firma tuntuse suurendamiseks, tema kuvandi kujundamiseks, ja selleks tuleb tingimata teha lisakulusid. Firma kuvand ja reklaam põimuvad järgmistel asjaoludel: 1) firma kuvand luuakse reklaamiga; 2) reklaami usutavus ja päralejõudmine on suurem, kui ühiskonnal, st tarbijatel,