ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks. Kalevipojal on küll raske, aga ta sammub läbi Peipsi ja jõuab kohale. Kaldal ei jõua ta enam sortsile kätte maksma minna, sest ta on liiga väsinud ja heidab magama. Kui Kalevipoeg juba sügavalt magab, varastab sorts tema mõõga ära. Ta hakkab mõõgaga ära põgenema, aga hüpates üle Kääpa jõe kukub mõõk vette ning sorts jääb mõõgast ilma. Kui Kalevipoeg üles ärkab näeb ta, et mõõk on kadunud ja asub seda otsima. Leides selle Kääpa jõest ei võtagi ta seda kaasa vaid paneb sellele peale needuse. Kalevipoeg hakkab ära minema ja teel kohtab ta väikest mehikest, kes jutustab talle naljaka loo, kuidas ta eile oli käinud lahke eide juures, kes oli talle süüa ja aset pakkunud, käskides öösel vait olla. Öösel tulid koju eide kaks suurt poega ja väike mehike kartis väga. Järgmin hommik pääses ta põgenema. Kahekümnes lugu Kalevipoeg valmistub sõtta minema. Sõda toimus Ordurüütlite vastu
Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune.
Kui pikne raksatas, tulnud Vanatühi metsast välja ühes oma noorsooga ja karanud merde. Ta lebanud seni vees, kuni ilm muutus ilusaks. Ta tassinud pojad pessa. Käinud ise ümbruskonna inimesi kiusamas. Hiljemal ajal, kui mets hävitati ja Haapsalu linn ehitati metsa kohale, kolinud Vanatühi põhjahommiku poole uut elukohta otsima. Uue elukoha valik ei olnud Vanatühjale kerge, seda näitab meile tema teguviis. Oru vallas Vedra mäel olnud suur kivi. Säält leidnud loomad palava päikese eest varju. Ka öösel paha ilmaga seisnud hobused kivi ääres. Ühel ilusal kuuvalgel ööl näinud hobusekarjane nimetatud kivi otsas hirmus suure sarvedega olevuse. Ta vaadanud säält uue linna poole. Ise pomises endamisi: "Algavad juba kirikuga! Küll ma neid kutsikaid õpetan
Tom, istudes kaksi-ratsa võõra poisi otsas ja tagudes teda rusikatega. «Ütle «küllalt»!» karjus ta. Poiss püüdis ainult lahti rabelda. Ta nuttis, peamiselt vihast. «Ütle «küllalt»!» Ja materdamine käis edasi. Lõpuks kuuldus võõralt poisilt allasurutult «küllalt», ja Tom laskis tal tõusta, öeldes: «See on sulle õpetuseks. Teinekord vaata ette, keda sa narrima tikud.» Võõras poiss läks ära, puhastades riideid tolmust, nuuksudes ja nuusates. Aeg-ajalt vaatas ta tagasi, raputas pead ja ähvardas, mida ta kõik teeb Tomile «järgmine kord, kui ta tema kätte saab». Tom ainult irvitas seepeale ja pöördus ülevas meeleolus minema. Niipea kui ta oli keeranud selja, kahmas võõras poiss maast kivi, virutas talle sellega abaluude vahele ja pistis siis ise antiloobi kürusega plagama. Tom ajas reeturit taga kuni selle koduni ja sai niiviisi teada, kus ta elas
PILET NR 3 KAKS SUURT MAAJUMALAT DEMETER E. CERES Demeteril oli ainuke tütar, Persephone. Ta kaotas tütre, kohutavas mures võttis ta oma annid maa pealt, mis muutus külmaks ja tühjaks. Hades viis Persephone ära, kui too nartsissiõit imetledes oma kaaslastest liiga kaugele jäi. Hades haaras neiu kaarikusse ja nad läksid allilma, kus Persephone hädakisa kajas kõikjale, tema ema kuulis seda. Demeter läks Persephonet otsima, kuid keegi ei osanud talle vastata. Demeter rändas 9 päeva ja jõudis viimaks päikese juurde, kes rääkis talle, kus Persephone on. Demeter lahkus Olümposelt, asus elama maa peale moondatult. Üksinda rännates jõudis ta Eleusisesse ja istus teeveerele kaevu juurde. Neli neidu tulid kaevule vett tooma, nägid teda ja pärisid, mis on juhtunud. Demeter vastas, et oli põgenenud mereröövlite küüsist, kes teda orjandusse olid tahtnud müüa. Neiud võtsid Demetri enda juurde elama
üldistustega. Kirjanik pidas oma ülesandeks propageerida uut esteetikat: Seetõttu kirjutas ta artikleid naturalismi kohta ning koondas enda ümber noori kirjanikke. 13)M.Twaini elu ja looming. (1835-1910) Elulugu- Peetakse esimeseks kirjanikuks, kes oskas näha Ameerika igapäevaelus midagi üllatavat. Samuel Langehorne Clemens võõtis endale pseudonüümiks Mark Twain, kui temast sai kirjanik. Omal ajal oli noor Mark Twain siirdunud otsima seiklusi, rikkust ja kuulsust. Ta rändas paigast paika, pidas mitmesuguseid ameteid: alustas õpilasena trükikojas, oli ajalehes jooksupoiss, seejärel juhtis lootsina laevu suurel Mississippi jõel. Kui Mark oli loots ,,luges ta jõge nagu raamatut,, , aastaid hiljem kirjutab Mark Twain oma kõige parema raamatu just tänu sellele, mida ta oli jõel läbi elanud. Seal sündis ka tema pseudonüüm. Kui põhja-ja lõunaosariikide vahel algas kodusõda, osales tulevane kirjanik selleski.
Seda näeme me kõhe. Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi, kus ta, oma tähtsast kehaküllusest hoolimata, sagedasti küttimas käis. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk 9 priske poiss, kelle määratuis liikmeis peitus niisama palju raudset jõudu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui käru. Aga ta nahk oli õrnem kui karul, ja need loendamatud hoobid, mis ta laiskuse eest sai, tüütasid tema viimaks nõnda ara, et ta jalad selga võttis ja metsa pakku jooksis. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, redu jälle kinni püüda. Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh!
teda hirm. Võõras tutvustas ennast tema lellepojana, kellel on tegelik õigus kuningatiitlile ja nõudis, et Pelias annaks kogu rikkuse, mille ta omandanud on, rahumeelselt Iasonile. Phrixos oli nõus, kuid enne pidi Iason kuldvillaku Kreekasse tagasi toimetama. Ja nõnda pakkusid parimad ja üllamad end seiklusele kaasa pakkuma, sealhulgas ka Herakles, Orpheus, Achilleuse isa Peleus ja paljud teised ja purjetatigi laevaga „Argo“ kuldvillakut otsima. Esimene peatus tehti Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkesti vastu ja kinkisid neile merele kaasa toidumoona, veini ja varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles argonaudid maha, sest ta noor relvakandja Hylas oli traagiliselt hukkunud ja kangelane lootis teda ikka leida ja unustas kõik muu. Järgmine seiklus oli neil harpüiadega, hirmuäratavate lendavate olenditega, kes jätsid alati maha jälgi haisu, mis kõik elavad olendid haigeks tegi
Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks 3) Antiiklüürika, selle zanrid ja autorid. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika
» «Kuidas ta oma hobueesli seljas sörgib! Selle kõrvad on lühemad kui rektoril!» «Hei, tere, härra rektor Thibaut! Tybalde aleator1! Va lollpea! Va mängard!» «Jumal hoidku teid! Kas te täna öösel sagedasti kaksteist silma saite?» «Milline nässus, aukuvajunud, kortsus nägu! Ja kõik sellest täringumängust!» «Thibaut, kuhu te nõnda lähete, Tybalde, ad dados2? Pöörate ülikoolile selja ja sörgite linna poole?» «Küllap läheb Thibautodé3 tänavale endale korterit otsima!» hüüdis Jehan du Moulin. Seda kalambuuri korrati müriseva häälega ja tormilise käteplaksutusega. «Kas lähete Thibautodé tänavale korterit otsima? Eks, härra rektor, kuradi partner?» Siis tuli järg teiste ülikooli aukandjate kätte. «Maha pedellid! Maha kaikakandjad!» «Ütle, Robin Poussepain, kes see seal on?» «See on Gilbert de Suilly, Gilbertus de Soliaco, Autuni kolledzi laekahoidja.» «Säh, mu king! Sul on parem asend, viruta talle näkku!»
Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda. Laeval ära sõita ei olnud võimalik ja Daidalos otsustas kasutada õhuteed. Ta jälgis lindude lendu ning muretses erinevaid sulgi. Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks. 3. Antiiklüürika, selle zanrid ja autorid. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika
Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid. Nad tulid suure kiiruga mulle kööki järele. Me saime üsna kiiresti kõik köögis tehtud. Ma panin selga oma lilla sädeleva õhtukleidi. Helen pani selga kena miniseeliku ja moeka sekretärijaki. Stiiven pani selga kuue ja viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi. Uksekell helises. "Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana. Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!" Kõlas kõmisev vastus: "Jah, muidugi, aga enne makske mu taksoarve 670 krooni ja tooge mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab
veel hullemaks. Ühel päeval leidis ta, et oleks tore korragi veel kodumaale minna, aga see polnud võimalik. Kui ta suri, jäi temast alles vaid määrdunud sombreero troopikajõe kaldale. Surmapõhjus: Arvatavasti uputas ennast. 5 4.4. Jüri Nõmm Sünnikoht: Harala Amet: talumees Olemus: kangekaelne; järeleandmatu; ahne; eluraiskaja; Lugu: Isast jäi järele talu, mille ta testamendis täpselt pooleks jagas. Hobuseid, lehmi, riideid ja vilja saigi nõnda jagada, sest neid oli paarisarv, aga käimlaid oli üks. Sellepärast hakkas ta vennaga kohtus käima ja nii üksteist aastat järjest. Suur tuul lükkas väljakäigu ümber ja kohtuskäimine lõppes. Äkki taipasid vennad, et põllud on metsa kasvanud ja nad mõlemad on vanapoisid. Nad olid oma elu ära raisanud. Ainus kasu, mis nad sellest said, oli seaduste tundmine une pealt. Perekond: vend Kusta Surmapõhjus: loomulik surm 4.5. Alviine Birkenbaum Sünnikoht: Harala
abielluda. Selleks hakkas Tiit Sandrit ähvardama, et ta veenaks Vestmani, muidu räägib ta kõigile kes on õige ,,pisuhänna" autor. Lõpuks otsustas Sander teda aidata, kuna teadis kõike Vestmani tegudest ja tahtis tema ettevõtte üle lüüa. Nii tõi Sander Vestmanile üks päev halva uudise. Üks teine ostja oli temast ette jõudnud ja see oli Piibeleht. Vestman oli nõus Laura Piibelehele naiseks andma, et varandus jääks ikka perele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid A.) Pettus Sander pani teisi uskuma, et ,,Pisuhänd" on tema kirjutatud. 8 b.) Väljapressimine pettusega said Sander ja Piibeleht väljapressida oma tahtmised. c.) Valetamine Sander valetas teistele, kirjutades oma nimed alla teiste kirjutatud teostele ja luulele. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
inimesed kaheks: harilikeks, kes ei suuda elu edasi viia, ja geeniusteks, kes suudavad maailma muuta. Ta ise pidas end teistest paremaks ja austas Napoleoni. Raskolnikov oli vaene ja see masendas teda.Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ja tema õe, et röövida neilt raha ja sellega tasuda kooli eest ja toetada peret. Ta mõtles kuritöö hoolikalt läbi, kuid pärast vaevasid teda tohutud süümepiinad, hoolimata sellest, et ta oma sõnul tappis kasutu ja kahjuliku täi. Raskolnikov läheb veidi hulluks, sest teda haarab nii paljastamishirm kui kui meeletu soov end üles anda. Masendus süveneb veel rohkem pingeolukorras. Ta naaseb kuriteopaika, kaitub võltsilt ja kahtlaselt ning uurija mõistab teo tagamaid. Lõpuks ta pihib Sonjale, prostituudile. Mees saadetakse Siberisse sunnitööle ning Sonja järgneb talle. Romaani tegevus Peterburis ja näitab linna põhjakihtide elu. Kirjaniku enda sõnade järgi
Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole
3 kohtas ootetoas kolme noormeest, kes teenisid selles kuulsas väeosas, kuhu temagi tahtis astuda, ja et nende noormeeste nimed olid Athos, Porthos ja Aramis. Peame tunnistama, et need kolm kummalist nime üllatasid meid, ja otsekohe tekkis mõte, et need on vaid varjunimed, mille taha d'Artagnan varjab võib-olla kuulsaid nimesid, -- juhul kui nende laenatud nimede kandjad ise polnud neid valinud päeval, mil nad kas kapriisi, rahulolematuse või vaesuse pärast olid selga tõmmanud musketäri lihtsa mantli. Sellest ajast peale ei saanud me enam rahu. Püüdsime leida mõningaidki jälgi neist ebatavalistest nimedest, mis nii tugevasti erutasid meie uudishimu. Juba üksi kataloog nende raamatute kohta, mida me lugesime eesmärgile jõudmiseks, täidaks terve peatüki, mis oleks võib-olla vägagi õpetlik, kuid kindlasti vähe lõbu pakkuv meie lugejatele. Seetõttu ütleme vaid niipalju, et hetkel, kus nii paljude viljatute
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
rässaka kehaehitusega, ümmariku peaga sootuks valget verd mees. Isegi tema suured, pisut nagu pungis silmad olid peaaegu valged ja oleksid võinud Indrekule meelde tuletada mõnda sõrasilmalist hobust, kui neis poleks valitsenud otse pöörane ükskõiksus, õigem tardumus, jäisus. ,,Ülal on veel ruumi," ütles härra Ollino, ilma et tema pilk midagi oleks väljendanud. ,,Kutsuge Jürka!" käsutas direktor lätlast. Ja kui kutsutu ilmus, lasti tal Indreku kast selga võtta, ning nõnda algas teekond üles, söögitoa ukse eest läbi. ,,Pole muud kui Siberi," rääkis Jürka kastiga mööda treppi ronides, ,,sest paremad paigad on juba täis. Paremad paigad on neile, kes paremini maksavad. Siberis aga leidub alati ruumi, see ei saa kunagi täis. Saate hambaid lõgistada talvel külmaga," ägises Jürka, kui ta ronis viimasel järsul trepil, kus Indrek teda tagant pisut upitas. Nõnda said nad lõpuks läbi luugi laudadega
tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja". Nooreestlased, eesti haritlaste uus põlvkond, nö avastaski Petersoni, tõstis tema luule eesti kirjanduses aukohale. Seejuures rõhutati ka Petersoni noort iga:
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
Rhadamanthys said pärast surma koos Aiakosega Hadese riigis kohtumõistjateks. 20. Theseuse elu ja kangelasteod Ateenlaste rahvuskangelane. Tema isa oli kuningas Aigeus. Theseus kasvas emakodus Lõuna- Kreekas. Enne ta sündi isa läks Ateenasse tagasi, jätnud enne ühte koopasse paari jalatseid ja mõõga, kattis need kiviga. Ütles naine Aithrale, et kui poiss (kui sünnib poiss) on küllalt tugev, et kivi kõrvale lükata ja asju kätte saada, siis võib tulla Ateenasse isa otsima. Theseus sai sellega hakkama, kui oli suureks kasvanud, aga enne, kui ta Ateenasse jõudis, sai temast loomulikult kangelane. Ta lõi maha mitu kurjategijat, kasutades selleks viisi, kuidas nood inimesi piinasid. Skiron, kes sundis kinnivõetud teelisi oma jalgu pesema, enne kui nad merre heitis, sai kuristikku virutatud. Prokrustes, kel oli säng, kus ta oma külalisi lühemaks raius / pikemaks venitas, et paras saaks, sai ise oma sängi topitud.
Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus sai jagu linna hirmu all hoidnud sfinksist, valiti kuningaks ja talle anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - ta on mõrvanud oma isa ja abiellunud emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (st ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu enesetapuga, Oidipus ise torkab endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Sophoklest huvitab inimese saatus. Näidendi mõte seisneb kreeklastele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku
Foiniiklased- Foniikia linnad asusid rannikul, meresõitjad Sealkandis on linnalised asulad tõusnud esile 3a.t. Keskus oli Byblos/Bubal. Oluline linn Egiptlaste jaoks (seedripuud). Linnad arenesid, 22. saj oli väike tagasilangus, aga siis oli jälle tõusuteel. Kujunesid arvukad linnriigid, mis olid sõltumatud, kuni nende üle ei domineerinud just parasjagu suurvõim. Samas alludes olid autonoomsed. Nii nood kui ka Egiptus olid välja kujundanud kiilkirja. Hakati otsima lihtsamaid kirjaviise. Egiptus Kujunes Palestiina naabruses. Looduslikke sademeid pole palju, seega hakati harima alles 6.a.t, karjakasvatus 8a.t. Kliima aina kuivenes ja loomakasvatusele muutus ebasobivamaks. Rahvas hakkas koonduma Niiluse orgu. Egiptus= Niilus, sest tänu sellele see üldse on. Must maa on neile Egiptus ja punane maa see, mis jääb väljapoole. Piiride poolest ulatus merest esimese kärestikuna, need piirid olid pandud paika kui kaugele saab rahulikult purjetades.
registreeritud juriidilisi isikuid. Linnriikide ajasul nimetati vabu inimesi(st mitte orje linnakodanikeks. Inimene, kellel on õigus linnriigi valitsemisest osa vütta, linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik, ühtlasi ka sõjamees. Kodusõda –sõda, mille põhjustasid sisemised vastuolud ja mille osapooled on ühest ja samast riigist. Kolonisatsioon – siirdumine uutesse asupaikadesse, rahvastiku kasvades ei jäänud osal inimestel üle muud, kui suunduda põllumaad ja tööd otsima võõrastele maadele - asutada kolooniaid. Toimus 8. saj eKr. hõlmas Vahemere ja Musta mere ümbruses olevaid alasid. Kreeklased lahkusid oma kodudest ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse jne. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika.
Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda Aglajat vürstiga abielluma. Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna, kes oli tulnud tütart otsima ja pidas nüüd maha tõsise vestluse vürstiga, kus ta tegi teatavaks kõik oma seisukohad ja püüdis teada saada, miks noored olid salaja kohtunud. Veel samal hilisõhtul pärast Jepatsinite kodust lahkumist, kus ta oli püüdnud Aglajaga kohtuda, mis muidugi osutus võimatuks, kohtus ta pargi ääres Nastasja Filippovnaga, kes teatas, et ta lahkub Pavlovskist, nagu vürst oli palunud. IV osa
Sisu: Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku Kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvas põllul soola, vastas küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, pannes pojale selga tüdrukute riided ja viies ta tüdrukute juurde mängima. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas lavastati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Achilleus haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. 4 Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai
1643- 45 on ta Toledos, 1645. aastal Soria kloostri abtiks nimetatakse ta. Suri 1648. aastal. Ligi 400 näidendit kirjutas, umbes 80 säilinud. Üks tema populaarsemaid näidendeid on ,,Roheliste pükstega don Gil", kasutab travestiavõtet selles, tema lemmikvõte see. St näidend ümberriietumisega. Traditsiooniline travesti süzee lihtsakoeline, noormees leiab uue armastuse ja jätab eelmise neiu maha, neiu otsustab armastuse eest võidelada paneb selga meesterahva riided selga ja lööb uue pruudi oma noormehelt üle, et noormehele tema väljavalitu ebakindlust näidata. Saab oma noormehe nii tagasi. Tirso näidend algab traditsiooniliselt: on armastaja paar aadli preili ja tema peigmees don Martin. On teineteisele lubatud, armastavad teineteist. Probleem selles, et donna Guana on vaene, don Martini isa on välja mõelnud kavala plaani, et poeg ei abielluks vaese tüdrkuga. Isal on Madridis sõber, kellel rikas abieluealine tütar. Kutt läheb isa plaaniga kaasa
(ladina Veenuse eelkäija). Tugevalt erootline jumalanna, ta alla käib köik, mis seksuaalsusega seotud. Paljunemine/viljakus oli tema sfäär. Ka kuulus agressiivsus tema sfääri, oli sõjajumalanna. Suhetes domineeriv. Dumnuži/Tammos- ilus noormees, keda Ištar armastas. Ta kuulus Ištari kultusesse. Allilma minev ja tõusev jumal. Viljakusjumal , karjaviljakusega setud. Dumnuži leinamine- oli häälekas, naised majade katustel südasuvel kisuvad riideid löhki ja raputavad pead. Püha abielu rituaal- see kinnitas kuningavõimu, selle pühendatud rituaalil etenda skuningas Dumnužit ja ta naine Ištarit (see oli siis Ur-i III dünastia ajal nii). Enamusi neid jumalaid hakati ajapikku seostama taevakehadega, sealt sai alguse algne astroloogia. Lisaks päiksele ja kuule En Lil- jupiter, ja Ištar seoses veenusega. 26.02.14 Jumalaid seostati taevakehadega. Sai alguse astroloogia. Enlil jumalate kuningas seondus jupiteriga,
Pumbaga oled sündinud, vä? Ma digimuutun sulle jalaga näkku. Kust see neandertaallane välja ilmus? Ma vaatan, et su vanemad ei olnud eriti osavad selles lapsetegemise asjas. Su lapsepõlve peatrauma annab tunda! Sa näed välja nagu oleksid 11 korda peaga vastu wc-potti kukkunud. Nii- nii. Jälle on tsirkusest paar klouni putku pannud. Koomas kurginägu. Suudle mind, ma tahan oksendada. Milline sa enne õnnetust välja nägid ? Ma pole sinu tüüp. Mul on pulss:) Kuuldavasti oli sul kunagi üks mõte, aga see suri üksinduse kätte ära. Mine ja hangi endale elu. Ära muretse, ma pole sind kunagi tõsiselt võtnud. Sa oled nagu emo, kes on žileti kaotanud. Sa oled nii mõttetu, et isegi usaldustelefonist soovitatakse sul enesetapp teha. Vaata teda. Ilmne tõestus, et hullari aed on liiga madal. Ma ei ole sinu tüüp. Ma pole täispuhutav.
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda Aglajat vürstiga abielluma. Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna, kes oli tulnud tütart otsima ja pidas nüüd maha tõsise vestluse vürstiga, kus ta tegi teatavaks kõik oma seisukohad ja püüdis teada saada, miks noored olid salaja kohtunud. Veel samal hilisõhtul pärast Jepatsinite kodust lahkumist, kus ta oli püüdnud Aglajaga kohtuda, mis muidugi osutus võimatuks, kohtus ta pargi ääres Nastasja Filippovnaga, kes teatas, et ta lahkub Pavlovskist, nagu vürst oli palunud. IV osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
