Referaat Maailma mood 1960-ndatel Sissejuhatus Valisin teemaks 60-ndate aastate moe, kuna olen huvitatud moest ja selle ajaloost. Tahtsin kirjutada just 60-ndatest, sest tol ajal oli supermodelliks üks minu lemmikutest- Twiggy. Töö käigus lootsin saada rohkem teadmisi selle perioodi moe ja moe ikoonide kohta. Joonis 1 (http://www.last.fm/music/Twiggy) Joonis 2 (http://blog.stylesight.com/vintage/famous-frocks-diy-iconic-dresses/attachment/twiggy- mod-shift-dress-128) 1. Naiste mood 1.1. Kleidid Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik, nt. "Lilly" kleidid- kergesti pestavast trükimustrilisest puuvillasest ja go-go-seelikud. 1964. aastal tutvustas disainer Mary Quant
70ndate märksõnad: värvikad diskoriided, massiivsed platvormid, ulakad seelikud, värvitud ja pleegitatud juuksed, kohevad soengud, disko. (Ennuste 2008) 3 1. KUUEKÜMNENDATE MOOD 1960ndad olid noorte aastakümme, kui suurte muutustega elustiilis kaasnesid hämmastavad arengud muusikas, kunstis, moes ja meedias. Kuuekümnendad olid ajaloos märkimisväärne aeg, kuna maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond. Oli moeikoon Twiggy aeg ning ka teised teismelised esindasid radikaalseid moevoolusid. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks. (Mulvey &Richards 1998) 1.1. Riided kuuekümnendatel Tõeline murrang moes oli loomulikult mini. Variatsioonid sel teemal olid suured ning ulatusid elegantsetest kuni naeruväärseteni välja. Selle aja moele avaldasid suurt mõju kosmoselennud, moodsate materjalide kasutamist peeti kohutavalt tähtsaks. Kümnendi edenedes kujunes
Kaks erinevat siluetti: S-kujuline: rind ees, istmik taga ja alates ~1790. a antiikstiilis rõivastus. S-kujuline siluett. Pihaosa lühenes, vöökoht tõusis kõrgemale, pihaosa selg lõppes pika terava nurgaga, väga liibuv, vöökoht sale, rinnaosa kumer, kuni lõuani "täispuhutud". Kaelas kohevalt seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt langevad lokid. Kübarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud.
olemas tegumoode ja värve, mis inimesele sobivad, sest need harmoneeruvad tema välimusega, samuti värve, mis reeglina talle üldse ei sobi. Kõrvuti värvidega on suur tähtsus proportsioonidel. Lüheldast kasvu ja tüsedavõitu inimene näeb väga avaras riietuses või eredavärvilisest põikitriibulisest riidest rõivais välja veel paksem. Pikk ja rühikas mees näeb veel pikem, kui tal on pikitriibulisest riidest kehasse töödeldud ülikond. Mood sageli niisuguseid asju ei arvesta, seega tuleb moodi suhtuda kui ettepanekusse ning valida isiklikule maitsele ja stiilile vastav riietus. Asjakohane on küsida ka endalt “Kas see sobib mulle?” ja “Kas see sobib sellega?” Esmatähtis on loomulikult riiete korrektsus ja puhtus. Riietuse osas on mehed tavaliselt soodsamas olukorras. Mitte keegi ei ütle: “Sa vaata, tal on jälle seesama ülikond/smoking seljas, mis eelmisel nädalal!” Naisterahva aadressil aga,
Riietusele lisati karvast detailidega mantleid ning salle. Joonis 6. (Vasakult) Chanel'i (1925), Molyneux'i (1925) ja Paquin'i (1927) disainitud peokleidid Allikas: http://glamourdaze.com/history-of-womens- fashion/1920-to-1929 (15.05.17) 7Kättesaadav Internetist: http://www.e- ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19201929.html 8 Joonis 7. Tenniseriietus Joonis 8. Plisseeritud seelik Allikas: koos matliga 1920 http://edition.cnn.com/2013/06/06/s (http://glamourdaze.com/2013/1 port/tennis/suzanne-lenglen-french- 0/1920s-fashion-style-forecast- open-tennis/ (15.05.17) for-winter-1929.html (15.05.17) Uhkeldavat käitumist peeti tavaliseks. Juuksed lõigati lühikeseks, tihtipeale jäeti eest pikenevaks
kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Kümnendi keskpaik tuli välja ka uue suunaga narko look. Kondised näod, aukus silmad, nahk läbipaistev. Moevalik oli 1990ndatel äärmiselt suur, laenati palju eelnevatelt kümnenditelt. Inimesed olid kogu aeg kursis moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega. *90ndate alguses hakati võtma eeskuju supermodellidelt ja kõrgmoelt. Alguses võis näha jätku 80ndate stiilile. Neoon värvid, särk püksis stiil, suured kampsunid, t-särgid, pusad, nukukleidid ja mantlid koos võlts karusnahaga. Teksad ja teksajakid muutusid tumedamaks võrreldes 80ndatega. Naised hakkasid rohkem kandma liibuvaid teksaseid, mille juurde käisid kaboi saapad,säärised, pearätt. *Üheksakümnendate keskel tulid tagasi moodi 60 lõpus ja 70 algul olnud hippie stiil. Võeti uuesti kasutusele maani kleidid, kõrge kaelusega pluusid, pitspluusid, ilma õlapaelteta pluusid ja
- käisid alasti - lühikesed seelikud, vöö külge kinnis, põllesid, niudevöö, kitoon - punasest ja valgest nahast poolsaapad - helmestest võrg, käevõrusid Naised - puus rõhutatud, puusapõll, volangilised seelikud, peleriin, kitoon - pihikutaoline rõivaese - küünarnukkideni varrukad: liibuvad või puhvis 1700. a eKr - teravatipuline müts - kõrged saapad ja kontsaga kingad - kolmekordselt keeratud kaelakeed Hiline 1450. a eKr 1450 a eKr VANA KREEKA 700. a eKr Rõivastus: - väga lihtne - voldistikud - linane, villane, nahk, gobelääni kangad, mustrid periood Arhailine
kättevõidetud vabadus vahetatakse taas koduperenaise rollil vastu. Mood propageerib naiselikkust, peenetundelisust ja luksust. Peene tooniga oli kooskõlas ka väike koketinoot. Päeva edenedes oli ette nähtud mitu erinevat paari kingi. Loomulikult pidi arsenalis olema esindatud peene kõrge kontsaga kõpskingad, olgu need siis kandmiseks kas või tolmuimemisel. Dekaadi alguse märksõnaks on sitletod (stiletto pistoda tüüp). Kerged elegantsed kõrge kontsaga kingad said Itaalia põhiliseks ekspordiartikliks. Disaineritest teevad stiletodega nime Roger Vivier ja Charles Jourdan. Kümnendi teine pool annab siiski jalgadele armu. Tänu filmidiiva Audrie Hepburnile saavad populaarseks balletikingad. Toonaste moeikoonidena on tuntud veel Brigitte Bardot, Gina Lollobrigida ja Sofia Loren. Ülevõimendatud tarbimisühiskonna roosamannale tekib 50ndate lõpus vastukaaluks noorte reaktsiooniline liikumine. Viimaste ideoloogia sai ainest Jean-Paul Sartre ja Albert
ja nii ühe kui teise puhul eeldas nende kandmine teatud enesekindlat ja väärikat hoiakut. Noorema ostja jaoks oli turg täis alternatiivseid võimalusi: biitnikute stiilis pooletoobiseid pedal pusher- pükse koos madalate kingadega, kõrvitsakujuliseks paisutatud seelikuid, mida kanti tavaliste kleitide peal, ning noortele daamidele olid mõeldud kaheosalised trikotaazkomplektid, mille juurde kuulusid pikem pärlikee ja uudne pikem liibuvam seelik. Audrey Hepburn (4. mai 1929 20. jaanuar 1993) Minimaalne elegants. Must kleit, pärlid, teemandid, pikk sigaretipits ja suured päikeseprillid on see, millega seda daami siiani seostatakse. Kindlasti kuuluvad siia juurde veel ka pikad kindad. Mood 1950-1960. aastal 60-ndad Sel kümnendil oli tõeline murrang moes loomulikult mini. Variatsioonid olid sel teemal arvukad ning ulatusid elegantsetest kuni naeruväärseteni välja.
1970. I pool 1970ndate algus sai kõige rohkem inspiratsiooni 60ndate hipilikust moest. Katkised teksad, Tie Dye särgid ja Mehhiko talupoja pluusid olid endiselt väga populaarsed. Lisaks kuulusid sinna miniseelikud, poolsääre pikkuses kleidid ja pahkluu pikkusega kleidid(maksikleidid), pakkudes seega naistele kolme erineva pikkusega seelikuid. 1971. aasta suurimaks moeröögatuseks olid väga lühikesed ja liibuvad püksid, mis said eriti populaarseks noorte naiste seas. 3 Glam-rock stiil 1972-1974. aastatel kujunes Suurbritannias ja USAs välja glam-rock stiil, mis oli inspireeritud liialdatud riietusega rock staaridest nagu David Bowie, Roxy Music ja Marc Bolan. Sädelus ja glitrrid olid väga moes. Naised kandsid kõrge pihaosaga pükse või teksaseid, mis olid kaunistatud sädelevate kivikestega, lisaks kanti kitsaid toppe, mettallik
kuue küljeõmblused. Kuub ulatus puusade keskkohani. Kuue peale võidi siduda lai siidist särpvöö. Ülerõivana kandsid mehed ¾ või täisringikujulist keepi või varrukatega mantlit, mõlema pikkus võis olla põlvini. Keebid ja mantlid olid kas karusnahkse voodri või kandiga. Jalatsid. Kõige rohkem kanti sääremarja keskkohani ulatuvaid lehterservadega saapaid. Saapa lehterservad olid alla pööratud ja kaunistatud pitside, batisti või sulgedega. Saabaste küljes olid kannused. Kingad olid kõrge kontsaga, neid kaunistati suurte paeltest rosettidega. Kanti värvilisi, eriti siniseid ja punaseid sukki. Aluspesu oli avar, rikkalikult kroogitud ning paistis rõivaste lõhikutest. Pesu oli õhukesest riidest ja väga hinnaline, kuid sageli oli see määrdunud ja räpane. Inglise kuningal Charles II l olevat olnud vaid 2 taskurätti ja 3 särki. Krae ja kätised olid kohustuslikud lisandid. Tavaliselt olid need valged. Krae oli
freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tõttu pole ühtegi rõivaeset säilinud. Arvatakse, et minoslased olid pikad ja saledad. On märke, et mõiste ,,lõige" on pärit just Kreetalt, sest minoslaste rõivad järgisid juba kehavorme, samal ajal kui teised kultuurid kandsid mähitud või volditud rõivaid. Minoslastele omistatakse ka peakatete kasutuselevõtt. Ühel varase Kreeta kujukesel 2000. a e.Kr on mitmejärguline volangidega seelik, mis on pingutatud puust, kõrkjatest või metallist võrudele esimene karkassiga seelik. Pihikuosa moodustus tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis toetas rindu altpoolt, aga jättis need katmata, rätikust moodustus ümber kaela kõrge krae. Rüü juurde kanti teravatipulist peakatet. Minose rõivastus saavutas haripunkti 1700-1500. a e Kr. Garderoobi põhilised koostisosad olid: keep, põll, pihikud, püksseelikud, suur hulk erinevaid kübaraid.
elastiksukahoidjatega ja koonusteks vormitud rinnahoidjatega. Aluspüksid muutusid väiksemaks- lihtsate valgete asemele ilmusid värvikirevast ja silmatorkava mustriga nailonkangast püksikud. Edaspidi heideti kõrvale kõik sitsid-satsid. Body stocking- õmblusteta ja nähtamatu aluspesu. 1960. aastatel hakati müüma teismelistele rinna- ja sukahoidjaid. Keha vabastati piiravast kummist ja elastikust ning lõpuks ometi võis näidata reite ülaosa. Figuuri vormivad püksid ja sukkpüksid- neile, kes ei suutnud säilitada nõutavat kondisust- olid populaarsed ja kuni 1975. aastani oli nende kandmine stjuardessidel kohustuslik. Sukkpükse valmistati alates 1960. aastast. Bikiinide püksikud muutusid kogu aeg napimaks, kuni olid 1970ndatel päris ribad. Moes olid Taani ehted, op- kunstist inspireeritud plastikdisaini peeti ülimoodsaks. Soengud- tüdrukud kandsid parukaid, moes olid juukselehvid koos juustega. Juuksevärvid oli ikka veel väga silmatorkavad
· Kutse mõõtmed 15x10 cm või 18,5x12 cm, kujundus erinevates maades erinev · Kutsel võib olla trükitud või pressitud asutuse logo, lipu või vapi kujutised · Nimed, aadressid, tiitlid peavad olema ÕIGED · Kutsed on ühe-, kahe- või kolmepoolsed · Vastuvõtu toimumise aeg paljudes riikides sõnadega, meil kirjutatakse kuupäevad ja kellaajad numbritega · Riietuse kohta märkus all paremas (vasakus) nurgas (tume ülikond, smoking, frakk) Vastava märkuse puudumisel valik vaba. · Aadress kutse paremas (vasakus) alumises nurgas · Vastuvõtu põhjus kutse keskel ühel real · Täiendav info alumises paremas (vasakus) nurgas · Kutse saadetakse alati ümbrikus, millel kutsutava nimi Võimaluse korral 2-3 nädalat enne, kuid mitte hiljem kui 1 nädal enne. · Kutsele vastatakse kohe peale selle saamist kas nõustumise või viisaka keeldumisega.
19.sajandi mood Avapaugu üldse moe suuna tekkimiseks andis tehnika areng ehk õmblusmasina leiutamine 19. Sajandi keskpaigas . See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Rõivaste lõiked muutusid lihtsamaks ja rõivad ise odavamaks. 19.sajandi algus toob moodi kitsamad seelikud. Kuid juba 19. sajandi teisel kümnendil tuli naiste moodi tagasi lai seelik. Kasutusele võeti taas korsett, sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid. Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada. Naistel oli ka ülerõivastuse all alusrõivad. ,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis
valesti seotud lipsu, viksimata kingi, sobimatuid sukki ja sokke. Rõivastus vastuvõttudel Eestis kirjutatakse tavaliselt kutse vasakusse nurka, millist rõivastust oodatakse. Kutsele märgitakse vaid mehe rõivastus ja selle järgi teeb valiku ka daam. Kutsetele märgitakse sageli nõuded võõrkeeles. Enamkasutatavad on: EESTI Frakk Smoking Sabakuub Tume Igapäevane (aumärkidega ülikond ülikond ) SOOME Juhlapuku Smokki S(h)aketti Tumma puku Arkipuku (frakk kunnianmerki t) ROOTSI Högtidsräkt Smoking Jackett Mörk kostym Kavaj (Frack med ordnar) PRANTSUS Habit (Frac Cravate noire Jaquette Veston Tenue de
samuti tutvuda Balmaini moebrändidega. Balmaini loomingut näeb järgnevatel piltidel: Pierre Balmain ja tema mannekeen. Andre Courreges hakkas moega tegelema aastal 1961, mil ta avas moemaja mis kannab nime Maison de Couture. Tema loomingus oli palju geomeetrilisi kujundeid. Ta tootis ka saapaid ja kaitseprille. Tema esimene parfüüm anti välja 1966. aasta. Tema püüdlused kandsid vett ta lõi kampsun püksid, ujumisriided ja mehhaanika stiilis tunked.Ta viis turule enda kollektsiooni- plastilised seelikud ja jakid,valged saapad ning prillid.Mary Quanti julgustas rohkem noori kandma midagi ägedat. Tema leiutised olid miniseelik ja kuumad püksid. Oma kuumade pükstega sai briti moe ikooniks. Tal olid julged ja silmapaistvad riided. Üksneis need kaks on leiutanud miniseeliku, mis läks täiesti moodi ja on säilinud tänapäevani.
Naistemoes domineerisid sõja algul mundrid. Sõja kestel ja pärast sõda toimusid muutused praktilisest vajadusest. Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puusa rõhutamine hakkas kaduma. Ka sel kümnendil jätkus armastus karusnahkade vastu. Karusnahaga kaunistati kübaraid, kotte, suvekleite ning isegi ööriideid ja aluspesu. Vaevalt olid naised vabaks saanud, kui kõige moodsamaks kerkis hobble skirt põlvede juurest kitsas seelik. Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud vöökoht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Puhtpraktilisel põhjusel lasksid paljud naised oma juuksed lühikeseks lõigata. 1920-1930 Naistemood Kui suur sõda asendus suure rahuga, andis ühiskond naisele vabaduse ja kõik lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Tühjusetunne ja üleüldine kurbus asendusid arusaamaga, et kui ollakse noor, tuleb võtta, mis võtta annab
..................................8 2.3 ALUSRIIETUS 1920-1929.................................................................................................................................9 2.4 ALUSRIIETUS MAJANDUSKRIISI JÄREL 1930-1939........................................................................................10 2.5 TEINE MAAILMASÕDA...................................................................................................................................10 3. SOENG...............................................................................................................................................................12 3.1 ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA.....................................................................................................................12 3.2 SOENGUD 1920-1929....................................................................................................................................13 3
Inimese maitse avaldus kõige enam rõivastuse kaunistuste kaudu. Järjest populaarsemaks muutusid volangid, millele lisandusid seosed, lindid ja lilled, isegi elavad lilled. Peamine tähelepanu pöördus seelikule, moodi tuli kuppelvormiga rehvseelik, mis püsis moes väikeste muudatustega 70 aastat. Hügieen: kuna inimesed end ei pesnud, vaid lõhnastasid end selle asemel, siis levisid täid, kirbud, sügelised. RIIETUS MEHED valged parukad habit à la française - mantel, vest, püksid põlvpüksid ja valged sukad ja kontsaga kingad suure kandilise pandlaga pitsist jabotid tricorne müts JUUKSED Meeletult kõrged ja võimsad soengud. Kaunistatud uhkelt Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu. Soengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema favoriidile Madame de Pompadourile. Sel ajal olid parukameistrid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid
sigarite süütamise tikke, mis on tavalistest tikkudest tunduvalt pikemad. Sigarit ei süüdata kunagi tulemasinaga või küünla tulest! Erinevalt sigarettide suitsetamisest ei raputata sigarituhka väga sageli ning hoitakse pikka aega sigari otsas, et tagada tubaka põlemiseks vajalik temperatuur. Kui sigar kustub, pole viisakas seda koheselt uuesti süüdata. Kallist ja kvaliteerset sigarit ei jäeta pooleldi kasutatuna tuhatoosi. Riietus Millest koosnevad ülikond, frakk ja smoking. Visiitülikond koosneb mustast kuuest, mustast vestist ja tumehallidest triibulistest või ilma triipudeta pükstest. Nõutav on valge särk, mille juurde kuulub pikk seotav tumehall või must-valges toonis kaelaside. Visiitülikonda kantakse visiitidel, ennelõunastel vastuvõttudel, pidulikel istungitel. Visiitülikonna juurde kuuluvad mustad nahkkingad ning valged või hallid ilma voodrita
tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest. Teistel joonistel on kujutatud kahest eraldi osast koosnevat rõivakomplekti. Peenikeste nööridega ümber keha kinnituv ülaosa on lühike ja liibuv, kitsaste varrukatega ning väljalõikega nii rinnal kui seljal. Seelik oli lai ja horisontaalsete voltidega. 5 Vaaraode ja ülikute naisi on kujutatud ka volditud ja tärgeldatud pleegitatud linasest rüüdes. Võib ette kujutada kui suurt vaeva nõudis teenijatelt nende rõivaste hooldamine. Suurimad muutused nii rõivamoes kui usundis toimusid 18.dünastia valitsemisajal. Maalingud kujutavad vaarao naist Norfretet ja tema kuut tütart pikkades voogavates rüüdes
tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest. Teistel joonistel on kujutatud kahest eraldi osast koosnevat rõivakomplekti. Peenikeste nööridega ümber keha kinnituv ülaosa on lühike ja liibuv, kitsaste varrukatega ning väljalõikega nii rinnal kui seljal. Seelik oli lai ja horisontaalsete voltidega. 5 Vaaraode ja ülikute naisi on kujutatud ka volditud ja tärgeldatud pleegitatud linasest rüüdes. Võib ette kujutada kui suurt vaeva nõudis teenijatelt nende rõivaste hooldamine. Suurimad muutused nii rõivamoes kui usundis toimusid 18.dünastia valitsemisajal. Maalingud kujutavad vaarao naist Norfretet ja tema kuut tütart pikkades voogavates rüüdes
tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. Poret sõnade järgi nägi korsetiga naine välja nagu koormavedaja. Poiret 1904.aastal juba oma nime all loodud rõivasiluett oli lihtne ja sirge. Kuna korsett oleks kõik ära rikkunud , valis Poiret rinnahoidja. Kleidi seelikuosa lühendas ta pärast põhjalikku kaalumist pahkkluuni . 1911. aasta moeuudiseks oli puusa kohal kottis, põlvest pahkluuni aga väga kitsas seelik ning põlvpüksid ehk külotid, mis mõlemad said publikult nii kiitust kui laitust. Poiret tõi välja ka veidi meheliku joonega tänavaseeliku, millele ta pani nimeks trotteur, mis tõlkes tähendab nii traavlit kui kõndiat. Poiret adus ka lõhnades peituvat potensiaali. 1910.aastal tõi ta turule parfüümi Roisine , hakates esimesena prantsuse disainerina looma lõhnu, mis peegeldusid disaineri isikut ja loomingut. Tänapäeval järgnevad seda meetidit kõik moe suurnimed.
Kanti ka kaelaavast kroogitud poolringikujulist keepi. Samuti kanti pelicon'i ja surcoat'i, millel võisid varrukad olla eest nööbitavad RIIETUS NAISED - HILIS GOOTIKA Kleite hakati vööjoonelt läbi lõikama, tekkis uus varrukalõige. 14. saj. tekkis ihupesu, Inglismaal korsett. Rõiva siluett muutus 15. saj. Vööjoon tõusis rinna alla, seda toonitas lai vöö. Pihaosal oli sügav kolmnurkne dekoltee, mis ulatus vööni, kleidil oli sallkrae. Rind oli kaetud tikitud salliga. Seelik oli lai ja drapeeritud, eest lühem, taga slepp. Slepi pikkus muutus nii suureks, et naine ei jõudnud seda ise kanda, tekkisid slepikandjad - paazid. Eest paistis kõndimisel kleidi alt aluskleit. Sellise kleidiga omandas naise figuur S - kujulise painde - sind ja kõht ees. Paine saavutamiseks kanti korsetti või lamedaid patju kõhul. Pihaosa ja seeliku pikkuste suhe oli 1:5. Ülerõivana kandsid ka naised houppelandi. See oli valmistatu paksudest tihedatest kangastest -
ja värvid. Populaarsuse tipul oli S-figuur. Loobuti dekolteeosa katvate väikeste rinnarättide kandmisest. Moodi tuli ümar kaelaauk ja populaarsust võtsid ka bubikrae, V- ja gladkaelus. Kuni abiellumiseni pidid neiud ja vallalised naised kandma piiratud heletates värvides ja vähestes kaunistustes rõivaid. Üha enam kogusid populaarsust kostüümid. Võrreldes 1890ndatega oli kostüümijakk märgatavalt pikem ning seelik sirgem. Uueks suunaks sai selgelt mehelik joon. Valitsevaks moesuunaks sai 1900ndatel karusnaks. Karusnahk valitses moepildis olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistusena, stooladena ja Edwardi ajale iseloomuliku rõivaesemena ehk keebina. Karusloomade pead ja sabad olid sel ajastul rohkem hinnast kui kunagi varem. Eelistati tšintšilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Autosõidul karusnahkade kandmine
eri kihis. Kasutati kontrastsete värvidega, kaldkriipsude ja tikanditega kangaid mis trimmisid keha ning kaunistasid seda piisavalt et väljapaista. Peened ja elegantsed kehajooned kadusid moest ja asemele tulid kumerused. Eriti laiad puusad naistel ja suured nurksed õlad meestel. Varrukad olid riietuse keskpunktis, ja olid paisutatud, sisselõigetega ja otstest tagasi keeratud et paljastada väheke voodri kontraste. Kingad olid madalad. 1550 1600 Elizabethi stiil oli range. Ühiskond keskendus hierarhiale, seetõttu olenes see mida inimene võis kanda tema auastest, staatusest või positsioonist ühiskonnas. Seda aitasid jõustada seadused, mis piirasid inimeste tarbimist. Need seadused säilitasid sotsiaalset struktuuri ja auastete hierarhialisust Elizabethi ühiskonnas. Moodi lääne Euroopas aastatel 1550 1600 iseloomustab detailide suurenenud üleküllus, moodi tulid krooked ja naistele hakati rohkem
sügavalt rinda paljastav dekoltee, seelikuosa oli eest lahti lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas kroogitud seelik. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punase- valgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. 8 9 10 11 Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi kaasa priiskava meestemoe.Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Rõivaste eest maksti hiigelhindu.
Kanti miniseelikuid, värvilisi sukkpükse ja põlvini saapaid. Moes olid suured värvitud hirvesilmad, kahvatu nahk ja heledad lopsakad huuled. Näol hakati peitma selle kuju ebakohti. Võeti kasutusele värvilised aluskreemid. Kulmud kujundati kitsaks ja ripsmevärv oli kohustuslik. 1964. aastast olid moes kunstripsmed. Kümnendi lõpus kasutati palju paljumascarat, moodi tulid hiiglasuured tumedad silmad. Suu kujundati väga kitsaks ja värviti heledaks. Selle ajastu ikooniks oli Twiggy, kes on ka maailma esimene supermodell ja Jackie Kennedy. Ajastu meigi saavutamiseks tuleb : 1. Kasutada heledat jumestuskreemi. 2. Kasutada roosat põsepuna. 3. Kasutada heleroosat, beezi või aprikoosivärvi lauvärvi. 4. Huuled värvida heleroosa huuleläikega. 5. Lainerijoon tõmmata nii üla- kui alalaule. 6. Kasutada kunstripsmeid. Joonis 15. 60ndate muusa Twiggy Joonis 16. 1960ndaist inspireeritud
Sagedasti aeti ka läbi järeletehtud kividega, millest parimad saadi Hispaaniast. Inglismaal valmistati ehteid mäekristallidest. 3.4.Jalanõud 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma nii naised kui ka mehed. Enese kontsade abil kõrgendamine sobib täielikult kokku barokivaimu, lopsaka riidemoe ja peenutsevate maneeridega. Kontsad tõstsid meeste enesehinnangut Moodi läksid kaunistustega kingad ning ülikute kingadel võis näha ka ehistutte. 17.Sajandi algul olid meeste ja naiste jalatsid üsna sarnased, kuid pikapeale hakkasid tekkima erinevused. Naiste jalanõud jäid lihtsaks, meeste kingade välimus muutus aina ülepakutavamaks. Naised eelistasid siidist lahtise kannaga kingi. Saabastest sai mehelikkuse sümbol ning naised kandsid neid ainult ratsutamisel. 3.5.Kindad ja muhvid Kindaid kanti pigem ilu kui külmakaitseks. Kanti nahast või siidist pikavarrelisi kindaid, mida
peab liikuma, istuma ja isegi tantsima. Looride kõrval kasutatakse peaehtena veel diadeeme, kroone, pärgi, kunst- või elavatest lilledest kaunistusi. Eriti kaunid on elavad lilled loori kinnituskohtades. 1930-ndatel aastate mood oli, et kes juba kannab loori ja pruudikimpu, see peab olema pealaest jalatallani pruut. Seepärast valigu pruut hoolikalt oma garderoobi, alates ihupesust ja lõpetades kingade-sukkadega. Pruudi soeng Vanasti oli pulmapäeval tütarlapsel õigus viimast korda käia lahtiste juustega. Juukseid peeti eriti võrgutavaks ning seepärast ei tohtinud abielunaisena enam oma veetlevaid lahtisi lokke kellelegi näidata. Tänapäeval on kõige parem alustada pruudisoengu ettevalmistamisest juuksuriga konsulteerida. Kui on vaja teha keemilise lokke, juukseid värvida või ette võtta muid suurimaid töid, ei tasu neid jätta viimasteks päevadeks
.....................4 1.2 Naiste riietus..............................................................................................................................6 1.3 Laste riietus................................................................................................................................6 1.4 Jalanõud.....................................................................................................................................7 1.5 Sõjamehe riietus ja soeng..........................................................................................................7 1.5.1 Sõja jalanõu........................................................................................................................7 2. Ajalugu.............................................................................................................................................9 Kokkuvõte..................................................................................
Kantakse pidulikul sündmusel algusega pärast kella 18.00 (õhtusöögid, esietendused, kokteilipeod) · Siidlameest reväär- või sallkraega ühe- või kaherealine pintsak (must, tumehall, tumesinine, tumeroheline, valge e. troopikasmoking) · Rinnataskus võib kanda valget või lipsu värvi taskurätti, mis tohib taskust välja paista 1 cm. · Nööbid kaetud atlass-siidiga · Viigipüksid, mille küljeõmblustel siidlampassid · Vest või lai drapeeritud vöö (cummerbund). Mõlemat korraga ei kanta! Värv must või kikilipsuga sama tooni, sobib ka mustriline, mille puhul lips ja vöö samast kangast. · Valge, soovitavalt püstkraega särk; ehisnööpidega kinnise või katteliistuga, tihti plisseeritud rinnaesisega. Topeltmansetid ja mansetinööbid. · Must või vesti värvi kikilips või rosett · Soovitavalt mustad lakk-kingad. · Mustad pikemad sokid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
