Eesti Toit Toit ja köök moodustavad ühe osa sellest, mis on meile omane ning millega nii meie ise kui ka väliskülalised iga päev kokku puutuvad. Toidukultuur on lahutamatu osa rahvuskultuurist, meie minevikust, olevikust ja tulevikust, see on osa meie identiteedist. Ei tohiks aga unustada, et nii nagu on ühiskond pidevas muutumises, on ka toidukultuur ajas muutuv ja arenev ning et eesti toit ei ole mitte ainult see, mida meie esivanemad on sajandeid söönud, vaid ka see, mida me ise täna süüa armastame. Eestlaste toitumisharjumused on taasiseseisvumisest alates mõnevõrra muutunud. Tarbijate hulgas on tasapisi tõusmas terviseteadlikkus, üha enam väärtustatakse looduskeskset ja säästvat eluviisi. Muutuvad eelistused ning tihenev konkurents toiduaineturul esitab omakorda üha kõrgemaid nõudeid toidutootjatele, seda eriti kvaliteedi ning tootearenduse vallas Maasikasarlott Kogus Koostis- ja mait...
Sõstrad · Mustsõstar on väga c-vitamiini rohke. · Mustsõstar korrastab vererõhku ja alandab kolesteroolitaset. · Punane sõstar on suurepäraste raviomadustega: ta on hea isutekitaja, suurendab lihaste hapnikuvarustatust, eemaldab organismist soolasid. · Mustsõstardest tehakse mahla, moosi, tarretist ja veini. Punastest sõtardest valmistatakse moosi, mahla ja veini, samuti ka tarretisi ja marmelaadi. Aedmaasikas · ladina k: Fragaria ananassa , inglise k: Strawberry · Maasika kodumaaks peetakse Ameerikat. Aedmaasika tuntus Euroopas ei ole eriti pikk, õige hoo sai maasika kasvatus alles XVI ja XVII sajandil. Nüüd on aretustöö tulemusena maailmas välja aretatud u 5000 erinevat maasikasorti. · Maasikaid kasutatakse magustoitude, salatite, tortide, likööride, kokteilide jm jookide valmistamisel. ...
docstxt/125441654375599.txt
FILEEHEEGELDUS Heli Liiv Pärnu 2012 Fileeheegeldus Heegeldamisel moodustub muster ühesuurustest tühjadest ja täidetud ruudukestest Fileeheegeldusena tööd Vahepitsid Vahepitsid Sirgete servadega Heegeldatakse enamasti põiki Õmmeldakse eseme detailide vahele Kaunistatakse patju, laudlinu, käterätikuid, seelikuid, kotte vm. Fileeheegeldusena tööd Äärepitsid kadrilaat.weebly.com Äärepitsid Sakiliste servadega Heegeldatakse enamasti põiki Õmmeldakse eseme äärde Kaunistatakse laudlinu, käterätikuid, seelikuid, kleite vm. Fileeheegeldus Heegeldatakse ahelsilmuseid ja ühekordseid või kahekordseid sambaid Muster kujutatakse mustvalgete ruutudena Mustri järgi heegeldamine Tühi ruut Täidetud ruut Tühi ja täidetud ruut kõrvuti Heegeltöö viimistlemine Peida lõngaotsad töö sisse Pese heegeldatud töö puhtaks Va...
Rokkoko (17101760) Rokokoo kasvas välja barokkkunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Muutusid inimesed ja nendega seoses ka kostüümid. 18.sajand muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades pastelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati...
NUPUTAMISÜLESANDEID Mõistatusi käsitöövallast: 1. Tüdruk ühe silmaga? - nõel 2. Kõigile teeb riided, aga ise alasti? - nõel 3. Tilluke, teravake, aga maailma ehitaja? - nõel 4. Üks linn, tuhat akent? - sõrmkübar 5. Käsita rätsep käristab riiet? - käärid 6. Ümmargune kui muna, pikem kui puu? - lõngakera 7. Kõik maailm liigub, ühest harust tõmmatakse?- kerilaud 8. Haraline mees, hargid seotud? - kerilaud 9. Tont nurgas, tüdruk kõrval? -vokk 10
Itaalia kõledaid pärineb contadino'st ehk köök kaljusid. talupojakultuurist. Seda iseloomustavad Kuumast, värsked toiduained ja lihtsad Enamus kuivast valmistamistehnikad. Liha, kala ja inimesi lõunaosast juurviljad maitsestatakse ürtide ja arvavad, et kuni jaheda oliivõliga ning tihti grillitakse või itaalia köök Alpi küpsetatakse. on ainult mäestikuni Itaalia köök, mida iseloomustab palju pizza ja varieerub juurvilja ja süsivesikuid ning vähe pasta, aga kliima loomseid rasvu, on tervislik ja kaugel märkimisväär erakordselt maitsev. sellest, selt. Samuti itaalia köök erinevad Emilia Romagna regiooni peetakse on väga üksteisest ka Itaalia gastronoomiliseks keskpunktiks. mitmekülgne. kohalikud Siit on pärit sellised "kuulsused" nagu ...
Sokolaad Annette Kirotar 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Ajalugu Sokolaad sai Euroopale tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise reisidelt ja hispaanlase Corteze Mehhiko vallutamise päevilt. 17. sajandi algul levis sokolaadi valmistamise ja joomise komme Inglismaale, kus lisati puht inglaslikult loomulikult piima. Sellest ajast tuntakse piimasokolaadi. Tahket sokolaadi tahvlitena hakati valmistama alles umbes 1810. aastal Prantsusmaal, seejärel 10 aastat hiljem Inglismaal. Eestis oli esimesi tuntumaid sokolaaditootjaid firma Georg Stude 19. sajandi teisel poolel. Sisaldus Puhas, magustamatta sokolaad sisaldab kakaovõid ja puhast kakaod. Enamik sokolaade tänapäeval on segatud suhkruga. Need on soklaadid, mida meie kutsume magusateks. Puhast kakaod saadakse kakaoupuu viljadest, kakaoubadest. Valge sokolaad sisaldab samuti piima, kuid mitte oamassi ega kakaopulbrit. Kakaosaadustest ainsana on kasutatu...
Coco Chanel Coco Chanel, tegeliku nimega Gabrielle Chasnel, sündis 19. augustil 1883 Loire-äärses Saumuris tänavakaubitseja tütrena. Pärast ema surma andis isa kaheteistkümneaastase Gabrielle'i koos õega orbudekodusse. Enne moeloojakarjääri töötas ta õmbelja, müüja, lauljanna ja tantsijannana. 27aastaselt avas ta Pariisis kübaraäri, mille toodang tegi moelooja tuntuks, kui Chaneli kübarat kandis näitlejanna Gabrielle Dorziat. ...
Mood kahekümnendal sajandil 20.sajand oli üha kasvava linnastumise sajand. See oli ka tragöödiate ja katastroofide sajand. Alatis I Maailmasõjast tõi iga uus aastakümme mõne suure katastroofi, konflikti või sõja. Kõikide inimlike tragöödiate ja suure hävitustöö kiuste edenes elu maakeral siiski ennenägematus tempos, seda tänu nii tehnikauuendustele kui mõtteviisi muutusele. Võtmesõnaks sai tehnoloogia. Üks leiutis ja uuendus järgnes teisele lennuk, kino, televisioon, video, internet. Kõik see on hõlbustanud inimeste liikumist ja teabevahetust, laiendanud globaalset mõtlemist ning teinud võimalikuks pideva kultuurivahetuse maailma eri piirkondade vahel. 20. sajandi üheks suuremaks saavutuseks võib lugeda seda, et naised said meestega peaaegu võrdseks mitmel pool said naised valimisõiguse, nad hakkasid poliitikasse pürgima ning neid hakati valgustama raseduse vältimise osas. Naised vabastati piinavatest korsettid...
Kõvitsa kissell 500g kõrvitsat, 0,5 klaasi vett, 2spl toiduõli, 100g suhkrut, 1l piima, näputäis vaniljet või kaneeli, 4spl kartulijahu. Kõrvits puhastada ja tükeldada, hautada vähese vee ja õliga kaane all pehmeks. Saadud mass hõõruda läbi sõela, lisada suhkur ja maitseained ning 3klaasi piima, kuumutada keemiseni, lisada siis segades 1kl piima, milles on lahustatud kartulijahu, ajada keema ja tõsta maha. Serveerida puhastatud kõrvitsa seemnetega ja jahutatud marjamahlaga.
Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Villa kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. On olemas palju lambatõuge. Villa kvaliteedi järgi võib need jagada kolme põhirühma: peenvillalised, segatõulised ja karmivillalised. Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, ...
Chilli con carne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tairi Ehlvest Kadrina Keskkool 2010 Chilli con carne on pärit Hispaaniast. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Chilli con carne on vürtsikas hautis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toiduainetena on peamiselt kasutatud tsillipipar, liha, küüslauk, sibul ja köömned koos tükeldatud või hakitud lihaga. Sageli ka oad ja tomatid. Click to edit Master text...
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium Moeleksikon Kärt Reedi 9b 2009 1950ndad - Glamuuriajastu See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (...
Ornament Peamiselt sümmeetrial või motiivide liht- või rütmilisel korduvusel põhinev pinnakaunistus. Omane eriti tarbe- ja ehituskunstile. Rõhutab eseme arhitektoonikat ja korrapärastab tema pealispinda. Võib olla näiteks süvistatud, reljeefselt pinnale lisatud, maalitud ja kootud. Tähenduselt võib olla sümboolne ja uskumuslik. Motiivilt eristatakse näiteks geomeetrilist, taim-, loom- ja kalligraafilist ornament. Käsitluslaad küünib looduslähedasest stiliseeriva ja ...
KINDA KUDUMINE Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku. Kahandamisringi...
KAKTUSED Ümberistutamine Igal kevadel vajavad ümberistutamist vaid noored siilikkaktused. Vanemaid ja aeglasekasvulisi isendeid võib oma potis kasvada lasta aastaid. Kaktust ümber istutades tõstetakse see potist välja kokkuvolditud ajalehest või jõupaberist valmistatud riba abil, mis keeratakse ümber kaktuse. Uue poti põhja tehakse soovitavalt graniitkillustikust (ei ima e...
mööda ja nad omandavad jälle tagasihoidlikud mõõtmed. Kui tantsumaania pisut järgi annab, muutuvad kingad kergemateks ja graatsilisemateks. Ka värvid rahunevad, silm puhkab beezil, pruunil ja hallil. Kergetööstuse areng ilmutab ennast rohkete poodide avamisega. Kingsepad ei suuda enam võistelda tööstuslikult toodetud jalatsite valmistamise hinna, kiiruse ja stiiliga. Järele jäävad vaid kingameistrid, kes valmistavad kingi eritellimusel ja mõõdu järgi. Siin on käsitööl võimalus arendada kunsti tasemele. Oma peene stiilitajuga teevad nime Salvatore Ferragamo, Andre Perugia ja Charles Jourdan. Meestegi mood muutub vähem formaalseks. Walesi printsi 1924. aasta USA visiidil kantud seemisnahksed kingad tekitasid furoori. Etiketi normide järgi, kus ka pruunid saapad leidsid taunimist, oli see lausa vulgaarne. 20ndate lõpuks olid need normid siiski lõtvunud nii, et pruuni-valgekirjud ja hiljem must-valgekirjud sportkingad ei pannud etiketijüngreid ahastama
Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku. Kahandamisringile järgneb üks ring kahandamata. Nii kootakse, kuni jääb järele sama palju silmuseid, nagu ...
Soki kudumist alustada ülevalt äärest. Silmused luua neljale vardale, igale vardale 18--22 silmust, olenevalt lõnga jämedusest ja sääre ümbermõõdust. Tavaliselt alustatakse 6--7 cm laiuse soonikkoes äärega (2 silmust parem-, 2 pahempidi), millele järgneb sääre kudumine. Vajaduse korral kasvatada kudumise käigus mõned silmused juurde. Silmuseid tuleb juurde kasvatada rohkem kähe lõngaga mustri puhul. Mustri paigutamisel arvestada soki sääre kitsamat osa. Ka peab arvestama, et soki sääreosa ees, külgedel või taga asetsev muster jääks pärast kahandamist õigesse kohta.Kahandada võib soki külgedel või taga, olenevalt kudumismustrist. Kui muster on soki külgedel, kahandatakse kahel pool mustrit. Täiskasvanuil on sääre laiema köha ja kanna vahe umbes 10--14 silmust. Arvestada, et kaht värvi lõngaga kootud (mustriga) sokk venib väga vähe. Soki pikkust ja laiust jala peal proovida. Soki kanna kudumine (nn. saksa känd). Känd kootakse järgmiselt:...
Dzuut Dzuut on troopiline niiskuselembene taim, mis kasvab 3-4 meetri kõrguseks. Dzuute on kahte liiki: valge ja õlidzuut.Seda taime võib võrrelda ka meie pillirooga ning see kasvab praktiliselt vees. Dzuut saab koristuskõlbulikuks 4-5 kuuga. Kiudu valmistatakse taime koorest umbes samamoodi nagu linast. Taime kasvatatakse kaldaäärsetel aladel Indias, Tais, Pakistanis, Hiinas, Bangladeshis jt. Indias on dzuudi kasvanduste all üle 0,8 miljoni hektari. See moodustab 34% kogu maailma toodangust. Terve dzuudi kiu pikkuseks on 3-5 jalga. Materjali värvuseks on valgest pruunini. Dzuudis on 46,3% süsinikku, 47,6% hapnikku ja 6,1% vesinikku. Dzuudist tehtud vaipu ja matte on vägagi soovitab kasutada niisketes ruumides, majades, kus keldritesse koguneb vett ja majades, mis on ehitatud soistele aladele, sest see materjal püsib kuiv ka relatiivse niiskuse puhul 20 kraadi juures. Dzuudist vaibad ja matid on mit...
Buklee - sõlmelisest või aasalisest lõngast kootud riie Denim - teksariie Flanell - mõlemalt poolt karustatud puuvillane või villane riie Fliis - paks ja pehme karvastatud polüesterriie Frotee - aasakestega kartud hästi vett imav puuvillane riie Gabardiin - toimse sidusega villane või poolvillane ülikonna- või kostüümiriie Impregneer - vetthülgav riie, mis on immutatud spetsiaalsete ainetega Jute - selgesti loetavate lõngadega jämedakoeline käsitööriie Kanvaa - tugevasti tärgeldatud, hõreda koega tikkimisel tarvitatav riie, mille niidid tõmmatakse pärast tikandist välja Katteriie - see osa riidest, mis pööratakse hõlma või mõne muu detaili äärest pahemale poole, vajalik kinnise töötlemisel Krepp - märjana tugevasti kokku tõmbuv krobeline riie, enamasti siid aga ka villane Lainekrepp - krobeliste triipudega puuvillane riie, mida ei pea triikima
1920-1930 Mood Eeva-Laura lõoke ja Katariina Idla 8.B klass Tallinna Reaalkool Ajalooline suund Peale esimest maailmasõda oli vähe noori inimesi , siis tähistasid 1920. aastad täiesti uue maailmakorra sündi, ja paljud ajaloolased nimetavad seda 20.sajandi tegelikuks alguseks. Palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud naised enam kunagi abielluda Ajaloonine suund Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esimene maailmasõda Naiste moto Algas fläpperite vabameelsete noorte naiste ajastu Naistemood kui suur sõda asendus suure rahuga, andis ühiskond naisele vabaduse ja kõik lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Tühjusetunne ja üleüldine kurbus asendu...
Karja kihelkonna rahvariided 2011 Sissejuhatus Saaremaal olid rahvariided igas kihelkonnas erinevad. Ühisjooni võis leida eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud. Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas...
1930ndad Üldine Maagiline, kerge pintsliga. 1920 1930 Korsetid Mugavus Moekunstnikud Päev-õhtu Õhtukleidid, litrid- kivikesed Karusnahk soengud Pehmed ja õrnad juuksed Soengute muutus Lokid Pikad juuksed kübarad Ehiti tagasihoidlikult Sarnasused tänapäevaga Pikad juuksed Pärlid Mugavus Glamuursed karusnahad Liibuvad riided Kurvide rõhutamine AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Vill Villast üldiselt Villaks kutsutakse loomade pügamisel või kammimisel saadud kiumassi. Peamiselt kasutatakse sõna vill lamba karvkatte kohta, aga villaks kutsutakse ka kitsede, laamade, kaamelite ja teistelt loomadelt saadud kiude. Lammas on üks vanimaid koduloomi ja villa on inimene oma riiete tegemiseks kasutanud juba üle 10000 aasta. Villa tähis riideesemetel. Erinevad villaliigid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Villakiu ehitus Peamiseks koostisaineks on valk. Villakiud koosneb kolmest kihist. Kõige välimine kiht on soomuskiht, mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja saada vilti. Teine kiht on koorkiht, millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja ela...
docstxt/14203840536489.txt
roheline, pruun ja madarapunane. Sinine võeti kasutusele 19.saj algul, kui hakati sisse tooma sinikivi. Värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19.saj keskel värviti Eestis lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19.saj teisel poolel asusid keemilised värvid taimevärvide asemele. Rahvustikandite tehnika on väga mitmekesine. Taimornamente tikiti kirja järgi, kasutades mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid. Lihtsamaid tikandeid oskas iga naine. Keerulisemaid tegid käsitööspetsialistid, kellelt siis ka vajalikud esemed telliti. Harju-, Viru- ja Järvamaal kaunistati rahvarõivaid juba 18.saj lillkirjaga, seal kasutatud lillornament on väga vaheldusrikas. Põhja-Eesti naine kaunistas lilltikandiga käiseid, tanusid, linukaid, õlarätte ja põllesid. Põhja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vääti, sageli väga lopsakate õite, lehtede, pungade ja võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised. Põhja-Eesti tikandi ainestikus on
Fileeheegeldus ehk võrgulised heegelpinnad Tõmba õigele vastusele joon alla või täida lüngad! 1.Võrgulised heegelpinnad saadakse, kui heegeldatakse ringselt / edasi-tagasi ridadena. 2.Korrapärane ruudustik moodustub, kui heegeldada kogu töö ulatuses iga uue rea sambaid täpselt eelmise rea sammaste kohale. 3.Millest on saanud fileeheegeldus oma nime? Võrguline heegelpind meenutab ja jäljendab ühte vanemat käsitöötehnikat - fileepitsi. 4.Võrguruudu kõrgusek on ühekordne sammas ja laiuseks on 1-2 ahelsilmust. 5.Kuidas saadakse täidetud võrguruut? Täidetud ruut saadakse, kui ahelsilmuse asemele heegeldatakse ühekordne sammas, ruudu täiteks 1-2 sammast. 6.Mis on K-kiri? Fileeheegelduses kasutatud võte, mille puhul moodustub muster suuremate ruutude sisse. Suur ruut on 2x2 väikese ruudu suurune. 7.Kuidas saada fileeheegelduse mustreid? Selleks saab kasutada ruudupaberit
Tööleht 3. Teema:HEEGELÄÄRISED 1.Mitmevärvilisest kangast esemele heegeläärise valmistamiseks valin sobivama värvi heegelniidi. (mis värvi?) Veel jälgin heegelnõela, heegellõnga ja kanga (mille?) sobivust. 2.Kuna mitmed kangad tõmbuvad märjaks saades kokku, siis enne väljalõikamist , eriti ruudu- või ringikujulise eseme ääristamiseks tuleb riidetükk esmalt märjaks kasta, kuivatada ja siledaks triikida. (mida teen?). 3.Sirge servaga eseme serva saab sirgeks, kui tõmmata igal serval esimene täispikk riidelõng välja lõigata mööda tekkinud pilujoont serv sirgeks 4.Trükimustrilisel kangal tuleb jälgida mustrit .(mida?). 5.Ovaalse või ümara kujuga eseme serva ettevalmistamiseks tuleb: Valmistada paberist šabloon, kanda kujundi kontuur riidele. lõigata kujund riidest välja nii, et joonest väljapoole jääks 0,3 – 0,5 cm laiune õmblusvaru õmmel...
Tööleht 1 Heegeldamist alustatakse tavaliselt algsilmusega (millise silmusega?). Kinnissilmustest saab heegeldada kolm (mitut?) erinevat pinda: (Vali ja tõmba õigele vastuse variandile joon alla!) *kui suunata heegelnõel läbi eelmise rea silmuse esimese poole, siis ei teki / tekib joon tahapoole / ettepoole. * kui suunata heegelnõel läbi eelmise rea silmuse tagumise poole, siis ei teki / tekib joon tahapoole / ettepoole. *kui suunata heegelnõel läbi eelmise rea silmuse mõlema poole, siis ei teki / tekib joon tahapoole / ettepoole. Sammaste heegeldamiseks tuleb võtta heegelnõelale lõngakeerdu (mida?): Poolsamba jaoks üks (mitu?), ühekordse samba jaoks üks (mitu?), kolmekordse samba jaoks kolm (mitu?) kuuekordse samba jaoks kuus (mitu?) Edasi-tagasi ridadena heegeldades rea lõpus pööratakse / ei pöörata tö...
Tööleht 2. Teema:RINGHEEGELDAMINE JA SILMUSTE KASVATAMINE Ülesanne 1:Tutvu teemakohase õppematerjaliga. Ülesanne 2: Heegelda iga kujundi kohta näidis, kokku 5 kujundit. Ülesanne 3: Otsi õppematerjalist lünkadesse õiged vastused. Jooni õige vastus alla või täida lüngad: 1.Ringsel heegeldamisel ringi lõpus pööratakse / ei pöörata tööd ümber, töö esimene ja tagumine pool on ühesugused / erinevad. 2.Spiraalselt heegeldatud ringil kasvatatakse silmuseid kuuest (mitmest?) kohast. Iga ring suletakse / ei suleta aassilmusega (millise silmusega?) 3.Suletud ringidena heegeldatud ringil kasvatatakse silmuseid kuuest (mitmest?) kohast. Iga ring suletakse / ei suleta aassilmusega (millise silmusega?) 4.Ovaalil kasvatatakse silmuseid kuuest kohast: neist kolm ühel otsal ja kolm teisel o...
3D Lumehelbed Minu loovtööks oli 3D lumehelveste tegemine. Paberist 3D lumehelbed näevad aknal või seinal pühade ajal ilusad välja. Neid on lõbus ja kerge teha nii lastel kui täiskasvanutel ja kaunistused aitavad luua jõulumeeleolu. Alguses võtsin 2 paberilehte ning käärid. Kõigepealt lõikasin paberist välja ruudud. Valisin suuruseks 8,5 x 8,5 cm. Ühe lumehelbe tarvis on vaja 6 ruutu. Kui ruudud olid välja lõigatud, siis voltisin need kaks korda pooleks, nii et nad jääksid kolmnurga kujuliseks. Järgmiseks lõikasin kolmnurga sisse kolm pilu, nii et üks serv jääks murdejoontest kinni. Lõikasin selle serva pealt, kus peale voltimist on kaks murdejoont teineteise sees, moodustades ühe murdejoone. See serv kus kaks murdejoont on eraldi, jääb "ülemiseks" servaks ja sealt tuleb jätta veidikene kinni. Pilud lõikasin kolmnurga pikima servaga paralleelselt. Peale pilude lõikamist voltisin paber lahti j...
Vaibakunstnik Anu Raud Anu Raud,kes saab sel kevadel 70aastaseks, on Viljandi külje all Heimtalis elu liikuma pannud ja võitleb üleüldise üheülbastumise vastu. Nimetab globaliseerumist interrosoljeks, kus iga asi kaotab iga sekundiga oma värvi, maitset, lõhna ja karakterit Kogu Anu Raua olemine ja töö on mõtestatud, suure laenguga. Seda, kuidas kunstniku mõte on aja jooksul süvenenud ja edasi arenenud, võib näha kunstihoones nätusel “Eesti asi” – Raua parimaid töid. See pole niisama näitus – lihtsalt ilus kunst. Ja peabki olema, kui vaipade valmimise kiirus on keskeltläbi ruutmeeter kuus (ning sääl saalis on väljas kuid ja kuid, aastaid!). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 191...
Ehituse järgi Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Ühekordne Kedratud, lõng korrutamata. Staapelkiudude st Ühekordne Pidev üksikkiud lõng (monokapron,metall filamentkiudud niit) est Kordistatud Koosneb kahest või lõng mitmest korrutamata lõngast. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng. 2x korrutatud Saadud kahe lõnga lõng ühendamisel kokkukeeramise teel, lihtkorrutatud. 3x korrutatud Saadud kolme lõnga lõng ...
Ma ei leidnud kuskilt sellist karpi, mis mulle meeldiks ning sobiks ka mu toaga. Sellepärast otsustasin ise ära õppida, kuidas seda teha. Kui hakati rääkima, et nüüd kaheksandas tuleb teha loovtöö oli mu pea mõtetest tühi. Kui ma hakkasin selle karbi tegemise õpetust otsima siis tekkis idee, et miks mitte see loovtööna teha. Vajalikud materjalid. Enne karbi tegema hakkamist tuleb osta muidugi materjal. Mina soetasin oma materjali enamjaolt ühest Tartus asuvast käsitööpoest (Türilt leiab samuti kõik vajalikud asjad). Vaja läheb: tugev papp (2,5mm-3mm), katmiseks/kaunistamiseks paber(id), erinevad liimid (pulgaliim, kristalli liim, püstoliliim), käärid, kipsinuga, joonlaud, paelad ja kaunistused. Töökäik. 1. Lõigata papist välja vajalikud detailid. 2. Katta need paberiga. 3. Liimida servad karbi põhjale. 4. Liimida pael. 5. Sisemusse liimida paber või riie. Töö tulemus ja kokkuvõte. Töö tulemusega jäin ma ise väga rahule.
Kinda kudumine Võrumaa kindakirjas Age Ots 12 K Aet Kallam Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2015 Töö kavandamine • lõnga valik • varraste sobivus lõngaga • kinda mustri- ja lõnga värvide valik • randme ja käelaba ümbermõõdu võtmine • tööproovi kavandamine Kindakirja sobitamine kindale • mõõta käelaba ülaosa ümbermõõt • saadud suuruse ja tööproovi järgi vajalike silmuste arvutamine • kontrollida mustri sobivust kindale Randme kudumine • loo vajalik arv silmuseid, jaga need neljale vardale, ühenda ringiks • valida endale sobiva randme kudumise moodus (kootud parem- ja pahempidises koes) • Randme kudumine sõltub kuduja soovist • Kasutatud üht värvi lõnga, kootud 10 rida Labaosa kudumine • kootud parempidises koes, kasutatud 3 värvi • la...
saada selgeks erinevad tehnikad ning töövõtted, hinnata oma panust iga kinda kudumise etapil. Oma töö valisin eelkõige sellepärast, et meenutada iseendale lapsepõlves õpitut, samas lähtusin ka kinnaste praktilisusest ja soovist luua midagi niisugust, mis erineb masstoodangust ja mida saab sobitada stiilsesse tervikusse riietuses. 3 1. Võrumaa kudumise traditsioonid Võrumaal õppisid tüdrukud käsitööd tegema ja kuduma üsna varakult (10-11 aastaselt) ja seega oskas kududa iga taluperenaine. Kooti karjas olles ja teiste tööde vaheajal, kui koht seda lubas. Pooleliolevat tööd kanti kaasas korvis või rätiku sees. Suurem kudumistöö toimus siiski talvel ja õhtuti. Sukkade-kinnaste kudumise kohta on öeldud, et kootakse nii kodust minnes kui koju tulles. Levib ka uskumus, et täiskuu ajal kootud kindas ei külmeta käed. 1.1 Kindad rahvatraditsioonis
Eelpiste Tikkpiste Järelpiste Liivapiste Ristpiste Aedpiste Ristikpiste Sidepiste Madalpiste Mähkpiste Hääbepiste Narmaspiste Punuspiste Varspiste Ahelpiste Linnusilmpiste Varesejalgpiste Sämppiste Silmuspiste Nööpaugupiste Sõlmpiste Nöörpiste „Laisalõng“ Kastpiste Põlvikpiste Püvisilmpiste Võrkpiste Riideserva ääristamise pisted: Üleloomispiste-ääris Sämppiste-ääris Punuspiste-ääris „Losud“
HEIDEROTI ÕPETUS Võtan villaheide ja nr.4 heegelnõela. Liiga jämeda heegelnõelaga on siukest pisikest asja pigem halb teha. Kõigepealt teen nii pika õhksilmustest keti, et see ringina on lahedalt ümber näpu (minul oli nii 8-9 silmust) Ühendan selle ringiks ja heegeldan ringiratast sobiva kõrguseni. Siis kahandan kokku ja lõpetan. Peidan heideotsad. Nüüd heegeldan kõrvad: Nüüd heegelda samal ringsel kombel nina-nui. Nina õmblen külge vähe tugevama asjaga - niidi või villase lõngaga. Kui nina küljes, siis jämedama lõngaga õmblen-tikin- mässin ninaotsa. Nina alla tikin valge lõngaga 2 hammast ja roosa keeleotsa. Silmad on pärlitest. Saba heegeldan tavalise ahelsilmusketi tavalise halli villase lõngaga (võtan kahekordselt, nii tundub paras) - siis jääb peenike, nagu rotisaba. Heie on liiga jäme roti sabaks
Reljeefide õmblemine (eest- ja tagant)- 301 lihtühendusõmblusmasin krae õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 tükkide eraldi äärestamine – äärestusmasin/katteõmblusmasin 504 tükkide kokku õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate allääre õmblus- 301 toote alumise ääre allääristus õmblus- 301 nööpaukude tegemine – nööpaugumasin 304 nööbi ette õmblemine – nööbiõmblusmasin 304 krae kappimine – 209
JALATSITE HOOLDUS Liina Tenno 12.A ERINEVATEST MATERJALIDEST JALANÕUSID PEAB ERINEVALT HOOLDAMA Valige hooldusvahend vastavalt materjalile. Hoidke jalatseid kuivas kohas. Ärge mitte mingil juhul kuivatage jalatseid kõrge temperatuuriga kohtades. Kingades ja saabastes on soovitatav kasutada vahetatavaid sisetaldu. Need kaitsevad nii kingi, sokke kui ka jalgu higistamise, niiskuse ja külmetamise eest. HOOLDUSVAHENDITEST OLULISEMAD ON Jalatsite hooldus pikendab nende eluiga Et hoida nahk elastsena ja kaitsta jalatseid niiskuse, soola, pori jms eest, tuleb jalatseid korrapäraselt hooldada. PINDVÄRVITUD NAHK Puhastage jalatseid regulaarselt, eemaldage lahtine pori lapiga ja katke kreemiga, mis on nii hooldusvahendiks kui ka annab jalatsile läike. Laske hooldusvahendil kuivada ja lööge king kas kuiva (puhta) lapiga või kingaharjaga läikima. Puhastage kinga aeg-ajalt spetsiaalse hoo...
docstxt/13963597449398.txt
Õmblusateljee Situatsiooniülesanne 1. Probleem Situatsiooniülesande puhul on probleemiks see, et üle 13 aasta õmblusateljees töötanud Mairi ei ole peale majanduslangust enam oma tööga rahul (partiitellimused meenutavad suurtootmist, iga õmbleja peab toote algusest lõpuni valmis tegema, palga langus jm). Samuti on ta muutunud rahulolematuks uute töökaaslaste suhtes. Ateljee juhti häirib, et Mairi on hakanud tööle hilinema peaaegu iga päev, poolest tunnist kuni tunnini. Mairi arvates pole sel mingit tähtsust, sest ta jõuab oma töödega valmis, kuid ülemus kardab, et teised õmblejad võivad Mairi eeskujul samuti hilinema hakata. Kuna nad on aga palju aeglasemad, ei jõutaks töödega õigeaegselt valmis. Kuna antud probleem mõjutab tervet organisatsiooni, siis peaks olema õmblusateljee juhataja see, kes probleemile lahenduse leiab. Probleemi tunnused: Rahulolematus uute töö...
KUDUMINE ÕPPEKURSUS Õppe- eesmärgid Omandab erialase terminoloogia ja elementaarse tehnilise kirjaoskuse; Õpib töötama teksti ja tööjooniste ALGSILMUSTE LOOMINE ÜHE LÕNGAGA ALGSILMUSTE LOOMINE KAHE LÕNGAGA PAREMPIDISTE SILMUSTE KUDUMINE Parempidise silmuse kudumisel asub lõng kudumisvarda taga ning läheb üle vasaku käe nimetissõrme. Silmuse kudumine koosneb kolmest võttest. Paremas käes olev varras pistetakse eestpoolt varda alt, suunaga vasakult paremale, vasakul vardal olevast silmusest läbi. Kudumisvarda otsaga haaratakse varda taga sõrmel olev lõng vardale ning tõmmatakse silmusest läbi uueks silmuseks. Läbikootud silmus lastakse vardalt maha. PAHEMPIDISTE SILMUSTE KUDUMINE Pahempidise silmuse kudumisel asub lõng kudumisvarraste ees. Silmuse kudumine koosneb kolmest võttest. Paremas käes olev varras...
Heegeltehnikad Hargipits Hargipits on pits, mis valmib ühest või mitmest õhulise pinnaga heegelreast. Hargipitsi tehnikas võib heegeldada pikkadest heegelribadest erinevaid käsitööesemeid. Selleks on töövahendina vaja tavalisele heegelnõelale lisaks heegelharki. 19.05.14 2 Heegelhargid võivad olla U-kujulised ühest otsast suletuna. On olemas ka selliseid heegelharke, mille mõlemas otsas on kinnitus. Plastmassist kinnitustel on mitu auku ja vardakujulisi hargiharusid saab sinna paigutada vastavalt vajadusele - erinevate vahedega. Nii saab ühe hargiga
Kihnu rahvariided Liis (K) Uusküla Naiste rahvariided Triibuseelik Tikanditega käised Tikitud tanu Õlarätik Põll Vöö Vikeldatud ja kirjatud sukad Triibuseelik Tikanditega käised Kihnu käiste seljatagune Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tikitud tanu Kihnu naise tanu tikand Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Õlarätik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
Lõputöö Kanepi Gümnaasium Eleri Pärna 9. klass Sissejuhatus Eesmärgid Töö valik Alustamine Töö käik Näitus Eesmärgid Saada oskusi erinevates valdkondades Teha lõputöö: pluus ja boolero Töö valik Idee 2 eset Materjal millest teha Alustamine Riide lõikamine Kavandi ja idee ühtimine Töö käik Pluus Erinevad õmblused Õmblused kummide jaoks Kummide sisse ajamine Viimistlus Töö käik Boolero Mõõtude võtmine Proovitööd Kudumise alustamine Osade kokku õmblemine Näitus 06.05.11 Sain tähise Boolero kahjuks näitusele ei jõudnud Kokkuvõtteks Sain oskusi Oli kohti ja hetki kus oli tahtmine alla vanduda Oli ka pikki õhtuid Aitäh! :)
ELEVANDI ÕPETUS: Koon valmis sellised detailid: Keha: Loon 2427 silmust, koon umbes 25 rida. Siis kahandan järjest igalt vardalt kaks silmust, kuni igale vardale on jäänud 2 silmust. Lõpetan. Jäänud augukese kinnitan lõngaotsa peites. Pea: Loon 18 silmust, koon 1113 rida, kahandan igalt vardalt kaks silmust, kuni igale vardale on jäänud 2 silmust. Koon lonti nii umbes 7cm. Lõpetan ja peidan lõngaotsa. Londiots las jääda lahtine, nagu toru või nii. Jalad heegeldan. Tegin seda nr 3 heegelnõelaga. Selleks, et mul meelde jääks, kui palju ma kasvatasin, hakkan kohe algusest lugema. Heegeldan kolm õhksimust ja ühendan need ringiks. Siis hakkan lugema: Esimesse kaks, teise kaks, kolmandasse kaks, neljandasse kaks..... Sellel elevandil 7ndasse kaks, niiet ringil on 10 kinnissilmust. Kõik jalad samamoodi. Et saada sama pikad, siis pikkust lihtsalt võrdlen kõrvutamise teel. Sobiv pikkus käes, siis jätan külgeõmblemiseks lõngasaba i...
Konn Heegelda kaks ühesuurust ratast. Heegelda rattad omavahel peaks kokku nii, et jääb suu ava. Heegelda kolmas ratas teist värvi lõngast nii suur, et sobib täpselt suu sisuks. Heegelda kaks ühesugust silmamuhku. Heegelda suu sisu pea külge ja täida pea, õmble silmamuhud pähe. Heegelda keha jaoks kauss ja kausile sobiva suurusega põhi. Heegelda põhi kausile alla ja täida keha. Heegelda keha ääre külge esijalad (Esimesse auku 4 õhksilmust ja 3-kordne sammas, teise auku 1 3x-ne sammas ja kolmandasse 1 3x-ne sammas ja 4 õhksilmust. Siis heegelda mööda äärt teise jalani ja tee samuti ka see) Heegelda 2 ühesuurust ratast (umbes sama suured kui pea jaoks) ja õmble need pelmeeniks kokku. Pane natuke täidist ka :) Õmble tagajalad keha serva külge. Tiki konnale sobivad silmad. Sinu konn on valmis!
Coco Chanel Coco Chanel (sünninimi) Gabrielle Bonheur Chasnel sündis 19.augustil 1883. aastal Saumuris ja suri 10. jaanuaril 1971. aastal. Ta oli prantsuse moelooja ning 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Biograafia (Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone.) Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha j...
poolt. Esimesed märgid fileepitsist, kui mitte "kalavõrgust" on aastast 1295 St. Paul'si Katedralist, kus asus filee pitsi heegeldusega padi. Fileepitsi sõlmimiseks kasutatakse võrgunõela ja pulka. Tänapäeval nimetatakse fileepitsiks sammaste ja ahelsilmuste heegeldatud mustreid. Hargipits Hargipitsi heegeldamine on väga vana käsitöövõte. Leedus oli hargipitsi heegeldamine populaarne XIX sajandi teisel poolel, eriti tuntud olid imeilusate pitsesemete tegijatena LõunaLeedust Dzukijast pärit käsitöömeistrid. Naised heegeldasid värvilisest villasest lõngast mütse, mida kaunistatu lisaks pikkade paeltega. Setu pits Värvilist setu pitsi hakati setumaal valmistama 19.sajandi keskel.
Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass ROOMA RÕIVASTUS Referaat Juhendaja õpetaja: TIINA KALLION Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Rooma rõivastust..............................................................................................................................4 1.1 Meeste riietus.............................................................................................................................4 1.2 Naiste riietus..............................................................................................................................6 1.3 Laste riietus.............................................................................................................................
Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pe...
Liha vasardamine. Miks? Et liha muutuks pehmemaks. Kuidas? Läbi kile taotakse vasaraga mõlemalt poolt. Liha vasardatakse selleks, et teha liharulle, snitsleid, kanafileed. Vasardatud liha võib paneerida. Kala ei vasardata. Kui kuum peab olema pann? 250-260 kraadi. Mis pidi lõigatakse lihakiud? Ristikiudu, 1cm laiused tükid. Kuidas asetatakse lihatükid pannile? Mitte eriti tihedalt. Kui kaua praetakse? Kuni pruunistumiseni. Kasuta liha, mis sisaldab vähe sidekudet. Liha hoia enne praadimist 1 tund toatemperatuuril. Peab olema võimalikult kuiv liha. Lihatükid ei tohi olla tihedalt. Maitseaineid võib panna ainult praetud pinnale. Teflonpann hakkab eritama vähkitekitavaid aineid, kui seda kuumutada 100 kraadini (või üle selle).
Pükste põhilõige. Vene metoodika. 96-II-176. 1:5 T5 T31 T6 T T2´T2 T2´´ T11 T1 T3 T4 T22 B4 B B3 B2 B1 1 2 J J3 3 J2 J5 J1 J21 J51 ...
Viltimine Grissel Kaur 103 SKA TTHK 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Viltimise ajalugu 3. Töövahendid 4. Viltimis tehnikad 5. Vilditavaid esemeid Sissejuhatus Viltimist peetakse maailma vanimaks tekstiilitehnikaks . Vilt on kangas, mis tekib villakiudude haakumisel, selles kangas pole ei lõime ega kudet. Vildil on kõik villase eseme head omadused, ta on elastne ning kergesti vormitav, kaitseb meid külma kui sooja eest. Viltimise ajalugu Millal inimesed hakkasid vilti valmistama, pole täpselt teada. Vanimaks näiteks peetakse Türgi seinamaalilt pärit viltkaunistuse motiivi, mille vanuseks arvatakse olevat 8000 aastat. Lõuna-Siberist Altai piirkonnast on leitud värvitud vildist seina- ja sadulakatte aplikatsioonide jäänused, mis pärinevad 5.sajandist eKr. Ka vanad roomlased ja kreeklased on tundnud vilditegemist- Rooma sõdurid kandsid vildist rinnakateid, tuunik...
Punutud sõbrapaelte töötuba lastekaitsepäeval Nimi 1: Nimi 2: Nimi 3: Juhendaja: Miks just see teema? · Teema pakkus välja käsitööõpetaja · Meil kõigil on ühine huvi käsitöö vastu seega tundus väljakutsuv õpetada teistele midagi, mis endale huvi pakub. Töö eesmärk ·Viia läbi lastekaitsepäeval töötuba ·Soov saada õpetamiskogemust ·Tõsta lastes huvi käsitöö vastu Töö käik · Konsulteerisime juhendajaga · Otsisime sõbrapaelte erinevaid punumise · Töötoa läbi viimine viise · Proovisime tehnika läbi ja valisime kolm parimat Sõbrapaelad 1.Kalasaba tehnika 2.Köie tehnika 3. Chevron tehnika Kokkuvõte ·Loovtöö eesmärk sai täidetud ·Töötuba külastas üle 30 inimese ·Tagasiside oli positiivne ·Koostöö sujus hästi ·Raskusi valmistas vähene vene keele oskus Täname kuulamast! ...
Pelgulinna Gümnaasium Rebeca Lepp PASTELDE VALMISTAMINE TÖÖ ANALÜÜS Tallinn 2017 1 IDEE Minu pastelde tegemise idee tuli sellest, et tahtsin teha midagi teistmoodi, midagi mida oleks huvitav teha. Kuna tegin referaadi Setu rahvariietest ja uurisin selle käigus pastlaid ,siis arvasin ,et oleks tore teha pastlad oma väikevennale. 2 TÖÖ PROTSESS Kasutasin päris nahka. Võtsin jalalaba mõõdud ja joonistasin paberile, varba osale lisasin 3cm juurde ja kanna osale 2,5cm lisaks. Varvaste poolele tegin keskele 7 sikk-sakki. Lõikasin külgedele kääridega salgud 0,5cm vahedega. Kanna osasse tegin kaks rida väikseid auke. Järgmiseks tõmbasin nina kurdu kahekordse niidig...
1 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 Sokkide kudumine Sokke kootakse ringselt, viie vardaga. Esmalt koo nende varraste ja lõngaga, millega plaanid sokke kuduma hakata väike tööproov. Mõõda oma jalalaba ümbermõõt ja arvuta vajalik silmuste arv. Sokisilmuste arv = (jalalaba ümbermõõt x silmuste arv viiel cm-l)/5 Kuna loodud silmused jaotatakse neljale vardale, arvesta, et loodud silmused jaguksid neljaga. Vajadusel suurenda silmuste arvu. Sokisääre kudumine Sääre kudumiseks on mitmeid võimalusi, neist elastseim on soonikkude. Sooniku kudumist alusta kohe esimesest reast. Sooniku pikkus vali endale meelepärane. Soonik võiks olla umbes 10 cm. Sokikand Sokikand koosneb kolmest osast: kannalakk; kannapõhi ja kannakiil Kannalakk Peale sooniku kudumist koo parempidises koes veel umb...
. Silmused ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi) : ääresilmus, parem ja pahempidine silmus, parempidine keerdsilmus, venitatud silmused (lõngajooks silmuse ees ja taga ), õhksilmus. . Töövõtted ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi): enam kasutatavad kahandamis- ja kasvatamisvõtted, palmiku-, patendi-, viklivõte, vits, kirjamine, roosimine, nupud. . Koepindade kudumise iseärasused ja koe omadused: soonik-, venib patent-, patentkude(lõngakeerd + kudumata silmus) palmik-, Palmikud peamiseltparempidiste silmuste keerduvad tulbad koepinnal. ·Ühe tulba e haru laius 1...8 silmust. ·Nimetatakse vastavalt harude arvule vikkel-, Vikkel on üle koepinna diagonaalselt kulgev parempidiste silmuste rida, võimaldades moodustada mitmesuguseid geomeetrilisi ornam...
RÕIVASTE TAASKASUTUSE POPULAARSUS EESTIS UURIMISTÖÖ Õppeaines: Uurimismeetodid Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12/22 Juhendaja: lektor Helina Prints Esitamiskuupäev:18.10.2018 Tallinn 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal ,,Rõivaste taaskasutuse populaarsus Eestis". Uurimistööd soovisin teha taaskasutusega seotud teemal, kuna taaskasutus ja loodusõbralikkus on väga päeva kajane teema. Üha rohkem hakkavad inimesed huvituma sellest, kuidas saaks loodust säästa. Seega see oli väga ideaalne teema, mille kohta enda tuttavatelt uurida, mida nemad sellest arvavad. Uurimistöö koostamiseks tegin küsitluse Google Docsis, mille viisin läbi vanuses 16 kuni 23 eluaastat, kelle hulgas oli nii mehi kui naisi. Eesmärgiks oli teada saada, kui paljud vastajad taaskasutavad rõivaid. Tulemused on esitatud erinevate peatükkid...
annaabi.ee 
