16. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) a. Nägu: Enesest lugupidamine KOOS selle tunnustamisega teiste poolt. i. Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma äranägemise järgi. ii. Positiivne nägu - soov olla hinnatud ja kuuluda gruppi. 17. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) a. Verbaalsel tasandil: · Tu ("sina") · Eesnimeline, diminutiivne pöördumine · Naljad · Släng jm sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) · Komplimendid · Optimism b. Mitteverbaalsel tasandil: · Avatud keha · Ruumiline lähedus · Naeratus
Ajendid, kuidas seletada universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes. 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) ,,Nägu" enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt. Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi. Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutsega oma äranägemise järgi. 14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Positiivse viisakuse strateegiad: ,,sina", naljad, släng ja kõik muu sisegrupi tähistajad, komplimendid, eesnimeline pöördumine. 15. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Negatiivse viisakuse strateegiad: põiklusväljendid, passiiv, vaikus, pessimism, viitamine üldistele reeglitele, kõhklused. 16. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)
Kuidas ja miks me suhtleme Suhtlemine on imeseks olemise lahutamatu osa. Me oleme seltskondlik liik ja meil on teistega suhtlemiseks palju põhjusi. Me suhtleme teineteisega nii teabe väljendamiseks kui ka kogumiseks, mis kõik väljendab ebakindlust ja teeb niimoodi sotsiaalse elu lihtsamaks. Verbaalne suhtlemine on kõige selgem suhtlemisviis, kuid on ka võimalik suhelda peaaegu täiesti mitteverbaalselt. Kehakeel Kehakeel ehk mitteverbaalsel suhtlemisel:see hõlmab puudutamist, füüsilist distantsi ja ruumi, poosi, zeste, näoilmet ja eriti pilku. Enamasti ei ole kehakeel teadlik õppimine, kuigi mõnel juhul võib olla. Kõigil kultuuridel on välja arenenud puudutamisrituaalid, mida sooritatakse kohtumise alguses ja lõpus. Meie kehakeel muutub, kui üritame kasutada pettust. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse,
mittejärgimist? 2)Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) Nägu: Enesest lugupidamine KOOS selle tunnustamisega teiste poolt. 1)Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest ja tegutseda oma äranägemise järgi. 2)Positiivne nägu - soov olla hinnatud ja kuuluda gruppi. 14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Verbaalsel tasandil: 1)Tu ("sina") 2)Eesnimeline, diminutiivne pöördumine 3)Naljad 4)Släng jm sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) 5)Komplimendid 6)Optimism Mitteverbaalsel tasandil: 1)Avatud keha 2)Ruumiline lähedus 3)Naeratus 4)Jutukus 5)Silmside 6)Avatud zestikuleerimine 15. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) Verbaalsel tasandil:1)Vous ("teie") ?? 2)konventsionaalne kaudsus/indirektsus 3)Põiklusväljendid(Mulle
Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsus-põhimõtte mittejärgimist? 12. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image) · Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi · Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi 13. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) tu ("sina") · naljad · släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad(faatiline kõne) · rõhutatud huvi kuulaja vastu · eesnimeline, diminutiivne pöördumine · komplimendid (sic!) · optimism, avatud keha, naeratus, · avatud zhestikuleerimine, silmside, jutukus · ruumiline lähedus. 14. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne
kuidas leida sõpru uues linnas.Sotsiaalse teadlikkuse võimed suhestuvad omavahel: empaatiline täpsus põhineb kuulamisel ja esmanel empaatial; kõik kolm edendavad sotiaalset tunnetust. SLAID 4 Teine koostisosa on sotsiaalne osavus on lihtsalt tajumine, kuidas teine end tunneb, või teadmine, mida nad mõtlevad või kavatsevad, ei taga veel viljakat interaktsiooni. Sotsiaalse osvuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus e. ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil. Sünkroonsus lubab meil mitteverbaalses tantsus teise inimesega graatsiliselt liuelda. See loob baasi, millel põhinevad sotsiaalse osavuse teised aspektid. Puudulik sünkroonsus saboteerib sotsiaalset kompetentsust, nurjates suhtlemise. Kui üks inimene sünkroonsus rikub tunne end teine ebamugavalt. Sünkrooni saavutamine loomulikul moel tekitab suure emotsionaalse resonantsi. Eneseesitlus e. enese efektiivne esitlemine.Üks eneseesitluse osaks on karisma. Võimsa
http://www.eguerapraksis.ee/pereteraapia.html 2. KUNST PERETERAAPIAS 2.1 Kunst pereteraapias Kunst peretereaapias on metafoorse tähendusega - kunstilise väljenduse kaudu on perekonnal võimalus väljendada perekonna tervet funktsioneerimist segavaid probleeme vähem ähvardavamal ja vahetumal moel kui seda on sõnad ja käitumine üksteise suhtes. Visuaalkunstiteraapia on psühhoteraapia meetod, kus inimesed kasutavad visuaalseid kunstimaterjale, et avastada/uurida oma "sisemaailma" mitteverbaalsel ning verbaalsel moel. Kunstiliste kujundite loomine on turvaline, loomulik viis kommunikeerida tundeid ja kogemusi. http://www.perenou.ee/html/pereteraapia.html 2. Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikaid (joonistamine, maalimine, skulptuur, kollaaz) kasutades annab võimaluse: - uurida perekonna struktuuri (hierarhia, alliansid, mis mõjutavad perekonna funtsioneerimist); - uurida rolle ja kommunikatsioomimustreid;
küsimused palvete tähenduses). 15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson). ,,Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt. Negatiivne ,,nägu" soov olla vaba kohustustest, tegutseda oma äranägemise järgi (independence); mitte pahas mõttes. Positiivne ,,nägu" soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi (involvement). 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil). 1) ,,sina" 2) naljad 3) släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad 4) rõhutatud huvi kuulaja vastu 5) eesnimeline, diminutiivne pöördumine 6) komplimendid 7) optimism 8) silmside 9) avatud kehahoiak, zestikuleerimine, naeratus 10) ruumiline lähedus 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil). 1) formaalne ,,Teie" 2) konventsionaalne kaudsus 3) põiklusväljendid 4) pessimism
mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antud kodutöös ongi käsitletud just mitteverbaalset kommunikatsiooni. Michael Argyle'i andmetel moodustab suhtleja antavast terviksõnumist teisele inimesele verbaalne osa 7%, hääletoon 38% ning visuaalne osa kehakeel kogunisti 55%. Visuaalne osa hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus). Seega on mitteverbaalsel suhtlusel eneseväljenduses väga suur osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle muretseda, mida me teistele räägime, vaid ka seda, kuidas me seda edastame (James 1998). Kehakeele uurimiseks viidi läbi vaatlus, mis leidis aset 6. detsembril kella 20.30 ja 00.00 vahel. Situatsioon oli sünnipäeval, ja tuleb ka välja tuua fakt, et vaadeldavad ei olnud tarvitanud alkoholi ega muid meelemürke. Sünnipäeval oli toidu jaoks ruumis suur kaarekujuline laud, kus kõik said ümber istuda
15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) ,,Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image). Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi. Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi. 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) tu (,,sina") naljad släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) rõhutatud huvi kuulaja vastu eesnimeline, diminutiivne pöördumine komplimendid (sic!) optimism, jne, jne Mitteverbaalsed: positiivne viisakus avatud keha, naeratus, avatud zestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) vous konventsionaalne kaudsus/indirektsus
15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self-image). Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi 16. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) · tu ("sina") · naljad · släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) · rõhutatud huvi kuulaja vastu · eesnimeline, diminutiivne pöördumine · komplimendid (sic!) · optimism, jne, jne · avatud keha, naeratus, · avatud zhestikuleerimine · silmside · jutukus · ruumiline lähedus. 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) · vous
· tõene. Kasutada tuleks lihtsaid, paraja pikkusega lauseid ja vältida keerukate võõrsõnade kasutamist. Mõtteid tuleks loogiliselt seostada ja oluline ebaolulisest eristada. Mõjusam on isikupärane ja ilmekas väljenduslaad. 3. Suhtlemise lõpetamine toimub psühholoogilise kontakti katkestamisega. See nõuab ettevalmistust kahel tasandil: · sõnalisel tasandil , · mitteverbaalsel tasandil. Sõnalisel tasandil tuleks teha kas kokkuvõte, kus peegeldub kõige olulisem või öelda lahkumisväljend. Mitteverbaalsel tasandil toimub keha ärapööramine, intonatsiooni langus, pilgu ärapööramine mingile suhtlusevälisele objektile jm. See etapp kestab sekundeid või isegi minuteid. Tüüpiliseks suhtlemisveaks on esimese ja kolmanda etapi alahindamine: nähakse ja täiustatakse ainult teist etappi. Suhtlemistõkked 1
Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 5. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 6. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 7. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine
Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 7. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: · Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) · Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 8. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon
ja lähedaste inimestevahel. Siin suhted ei baseeru stereotüüpidel, käitumine ja motiivid on ennustatavad 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 10. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine
kehakeele,zestide,miimika,distantsi ja silmside kaudu. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=xoKbDNY0Zwg Kas tahate mängida? Hakkame proovida väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. Tutvustamine Praegu ma jaotan lipikud pantomiimi teemadega. Teil on vaja tahvli juures mitteverbaalsel teel anda kirjutatu. Siis üks õpilane "tõlgib" verbaalse mitteverbaalsesse keelde, teised uuesti verbaalsesse. -Kas kõik on selge? Läbiviimine Õpetaja jaotab lipikud pantomiimi teemadega. Üks õpilane läheb tahvli juurde oma lipikuga ja hakkab mitteverbaalsel teel selgitada kirjutatu lipikus. Teised arvavad mis õpilane näitab ja tõlkivad uuesti verbaalsesse. Kordamööda esitatakse pantomiimid
nõudmiste ning võimalustega kohanemisvõime parandamiseks. Nõustamise abil inimene üritab teha valikuid ja parandada oma igapäevase elu kvaliteeti 1. Nõustamissuhe Igasuguse nõustamise lähtepositsiooniks on usaldus abistaja vastu. Usalduse põhikriteeriumiks on suhtlemine võrdväärsel tasandil ja partnerite veendumus, et teine pool teda ei kahjusta. Võrdväärne suhtlemine, mis väljendub nii verbaalsel kui mitteverbaalsel tasandil, on olukord, kus nõustatav (edaspidi klient) tunneb ennast nõustajaga psühholoogiliselt võrdsena ja see soodustab usaldustunde loomist. Olukord, kus nõustaja asetab kliendi madalamale positsioonile (nt käitub ülihoolitsevalt või võtab ülemusliku eksperdirolli), viib kliendi madala eneseväärikuse tunnetamiseni ning suurendab sõltuvust ja see võib takistada usalduse loomist. Kui nõustaja saavutab kliendiga hea
Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel) Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsed (kehakeel): · Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon · Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo · Visuaalsed - silmside · Miimika näoilmed · Kineesika zestid käte ja käsivarte liikumine, poosid · Prokseemika ruumikasutus Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaane kommunikatsioon:
2. MÜÜGIPROTSESSI ETAPID Klientide otsimine Vajaduste väljaselgitamine Aktiivne müük Vastuväidete ületamine Müügi lõpetamine Taasmügi saavutamine 3. KUS TOIMUB MÜÜK Müük toimub kliendi peas 4. MÜÜGIMEHE/MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILINE VAHEND suhtlus 5. SUHTLEMISPROTSESSI ETAPID Suhtlemispartneri tajumine Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine Suhtlemispartneri mõjutamine 6. INFORMATSIOONI EDASIANDMINE VERBAALSEL JA MITTEVERBAALSEL SUHTLEMISEL Verbaalne: loomulikus keeles, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas me kõneleme, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutame pausidega jne. Paralingvistilised vahendid on mitmesugused häälitsused nagu naer, intonatsioon, nutt. Rääkimise puhul on soovitav kasutada grammatilist kõnet st
Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) * Keelemärgi diskreetsus e eristatavus
Informatiivsed on nii positiivsed kui negatiivsed jooned, ka äärmuslikud jooned. Viimatisuse efekt e viimane mulje : millest on suhtlemisel edaspidi võimalik soovi korral jätkata. Hilisem mulje jääb mõjutama otsustusi. Haloefekt Keskse tunnuse väljaselgitamisel hakkab see mõjutama teiste tunnuste omistamist s.o haloefekti. Inimesele on omane piiratud info alusel ulatuslike järelduste tegemine, kusjuures - teiste tajumisel on suurem rõhk mitteverbaalsel infol - teiste liigitamisel toetutakse kogemustele, stereotüüpidele (tähtkujud) Kausaalne atributsioon e põhjuslikkuse omistamine F.Heideri käitumispõhjuste tasandite klassifikatsioon: - inimest peetakse vastutavaks kõigi tema käitumisega seotud tegude eest. - inimest peetakse vastutavaks vaid nende tegude eest, milles ta vahetult osales. - vastutus atribueeritakse (omistatakse) vaid neile tegudele, mille taga järgi oskas inimene ette näha.
sisuga ja tõene. Viidata tuleks ka infoallikatele ja nende usaldusväärsusele. Kasutada tuleks lihtsaid, paraja pikkusega lauseid ja vältida keerukate võõrsõnade kasutamist. Mõtteid tuleks loogiliselt seostada ja oluline ebaolulisest eristada. Mõjusam on isikupärane ja ilmekas väljenduslaad. Suhtlemise lõpetamine toimub psühholoogilise kontakti katkestamisega. See nõuab ettevalmistust kahel tasandil: sõnalisel tasandil ja mitteverbaalsel tasandil. Sõnalisel tasandil tuleks teha kokkuvõte, kus peegeldub kõige olulisem. Mitteverbaalsel tasandil toimub keha ärapööramine, intonatsiooni langus, pilgu ärapööramine mingile suhtlusevälisele objektile jm. See etapp kestab sekundeid või isegi minuteid. Tüüpiliseks suhtlemisveaks on esimese ja kolmanda etapi alahindamine: nähakse ja täiustatakse ainult teist etappi. TÖÖGA SEOTUD HOIAKUD JA RAHULOLU Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine
Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused:
Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused:
1) Sisemine tagasiside võetakse vastu proprioretseptoritega (keha saab teavet asukoha ja selle muutmise kohta lihaste, kõõluste, liigeste ja tasakaaluelundite kaudu). Õppija saab teabe liigutuse tunnetamise kaudu, õpetaja peab sellele tähelepanu juhtima. 2) Väline tagasiside saadakse välisfaktoritelt, kas vahetult sooritamise ajal või pärast sooritust. Info saadakse õetajalt/treenerilt, kes edastab selle kas verbaalsel või mitteverbaalsel kujul. Kaks tagasiside liiki võivad koos eksisteerida. 3) Mitteverbaalne tagasiside naeratus, käte plaksutamine, puudutus, patsutus, näoilme, pea raputus/noogutus. 4) Verbaalse tagasiside liigid : a) Üldine tagasiside enim levinud hea, hästi tehtud, on parem, tubli jne. Jääb õpilasele arusaamatuks, mida ta täpselt õigesti tegi. Mainitud väljendeid võiks kasutada tunni alguses positiivse õpikeskkonna loomiseks (just noorte puhul, kes vajavad õpetaja tunnustust)
Oskuste lihvimine osaks endast on keeruline. Sa pead nõustamises olema siiras. Toetav (vaikiv) kuulamine kuulatakse tähelepanelikult kaasvestleja poolt räägitavat ning ei katkestata tema juttu. Ei katkestata ka siis kui rääkija peab pause. Siin on oluline silmas pidada, mis on sinu eesmärgid. Kui eesmärk on kiiresti nö diagnoos panna, siis pausid häirivad. Sea endale alati alguses eesmärk, mida selle seansiga tahad saavutada. Kuulamine nõuab palju tähelepanu, fokusseerimist ka mitteverbaalsel tasandil. Pead iga situatsiooni pealt oskama tuua edasiviiva mõtte. On vaja 100% pühendumist. Toetava kuulamise situatsioonid: Inimesel on eetilise dilemma küsimus Ajaliselt kaugema informatsiooniga töötamine Leinaprotsess, trauma inimene püüab rääkides taastada midagi Esimestel kohtumistel jälgi, mis tempoga ta räägib. See aitab sul inimest mõista. Inimese mõistmine võikski olla esimeste kohtumiste eesmärk. Kuidas anda kliendile mõista, et sa kuulad
Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine, teise lainele häälestumine) Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine) Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib) Sotsiaalne osavus · Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Alfred Binet · Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus. Tegeles järgmiste teemadega: erivajadustega õpilased, koolivägivald ja tõrjutud, konfliktid koolis Organisatsioonikäitumine Max Weber
Sellest ei kõnelda, sest märgid on justkui selged (ka kehakeele raamatud eeldavad, et analoogilisel kommunikatsioonil on igas olukorras alati sama tähendus, aga see pole nii! – analoogilise kommunikatsiooni märgi tähendus võib sõltuda nt isiklikust ajaloost). Asja, mida ühel juhul näeme, ei saa üle kanda kellelegi teisele! Tuleb uurida, mida miski tähendab (eriti, kui sõnalisel tasandil väljendatakse üht ning mitteverbaalsel teist) nt miks lapsed ei kuuletu – võib-olla vanem annab käsu viisil, mis selle käsu tühistab (lõhe digitaalse ja analoogilise kommunikatsiooni vahel; suurel määral allutakse analoogilisele). Suhete väärtõlgendamine võib viia ka tõsisemate tagajärgedeni kui lihtsalt arusaamatus. Analoogilise kommunikatsiooniga võime anda teistele signaale, mida me endale ei teadvusta.
kuuluvad: - Esmane empaatia (teistega koos tundmine, mitteverbaalsete signaalide tajumine) - Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine, teise lainele häälestumine) - Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine) - Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib) Sotsiaalne osavus Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: - Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) - Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) - Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) - Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Esimene: Alfred Binet Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus. Erivajadustega õpilased Koolivägivald ja tõrjutud Konfliktid koolis Organisatsioonikäitumine Algus: Max Weber
Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine, teise lainele häälestumine) Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine) Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib) Sotsiaalne osavus Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Esimene: Alfred Binet Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus. Erivajadustega õpilased Koolivägivald ja tõrjutud Konfliktid koolis
tajumine) – Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine, teise lainele häälestumine) – Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine) – Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib) Sotsiaalne osavus • Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: – Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) – Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) – Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) – Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia • Esimene: Alfred Binet • Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus. • Erivajadustega õpilased • Koolivägivald ja tõrjutud • Konfliktid koolis Alfred Binet (1857-1911) • Esimene koolipsühholoog?
· ruumi kasutamine, · aja kasutamine. Mitteverbaalne käitumine kehakeel, vaikus jmt. Mitteverbaalne suhtlemine on peen, mitmetahuline ja tavaliselt spontaanne ning alateadvusest tulenev. Kuna me tavaliselt pole teadlikud omaenese kehakeelest, on seda raskem aru saada ja mõista teise kultuuri esindaja kehakeelt. Samas - kui keeleline sõnum ja mittekeeleline on vastuolus, siis usutakse mitteverbaalset sõnumit. Rahvusvahelisel suhtlemisel on mitteverbaalsel suhtlemisel väga oluline osa, sümbolid võivad erineda erinevates kultuurides väga oluliselt. Kehakeele tähenduse uurimisega tegeleb väljenduspsühholoogia eriharu. Eksperdid väidavad, et : 1) iga kehalist väljendust on vaja vaadata seoses öelduga; 2) alati peab esinema vähemalt kaks sarnast kehakeele avaldust, selleks et neid interpreteerida; 3) kõrvale tuleb jätta kehalised puuded ja iseärasused.
Sellel on ühest küljest lõdvestav esitamine mõju, aga näiteks kuulates lume krudisemist suusatamisel võib see mõjutada ka sõidu- tehnika tunnetust. 103 SPORDIPSÜHHOLOOGIA NB! 2. Kuulamine Dialoogis on mitteverbaalsel suhtlemisel sama suur tähtsus kui verbaalselgi. Seega tu- leks suunata tähelepanu treeneri kuulamisoskusele. Aktiivse kuulamise põhimõte seis- neb selles, et treener ilmutab siirast huvi sportlase arusaamade vastu ning viimane ta- jub enda avatud ja emotsionaalset kaasahaaramist dialoogi. Läbi kuulamistehnikate areneb sportlase enesetaju, mis võimaldab tal ise mõista ja tun-
..“. - „Kas võib olla, et sa tahad ise boss olla, käsklusi jagada...?“ Olles neid õpilasi pisut paremini tundma õppinud, otsustasin, et püüan kasutada lähenemist, • Enamik õpilasi vastab nende „eesmärgipaljastusele“ mitteverbaalsel viisil (nagu ülal maini- mida Dreikurs kirjeldab „eesmärgi paljastamisena“. tud): pilgu tõstmine, kerge muie, õlakehitus. See „äratundmisrefleks“ (nagu Dreikurs seda
annaabi.ee 
