vajaduste struktuuris. Käesoleva referaadi esimeses osas käsitletakse töötajaid gruppide kaupa ja sealt lähtuvat motivatsiooni. Teises osas on võetud vaatluse alla kogu kaadripoliitika väikeettevõtluses. 1. Organisatsiooni neli töötaja gruppi 3 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 4 Mõistmaks, kuidas toimib organisatsioon, kus enamik töötajad on ülipädevad isiksused, kes tegelevad keerukate probleemidega, tasub tingimata mõtiskleda selle üle, missugused jõud organisatsiooni mõjutavad, millised jõud suunavad ja millistega peab juhtkond suutma hakkama saada. Seesuguseid jõudusid leidub igas organisatsioonis, kus töötab oma erialal ülipädevaid inimesi. Need on seda suuremad, mida puhtama ettevõttena organisatsioon toimib
III Tegevused IV Tegevused · vahelesegamised · askeldused ja tühi tähi · mõned kõned · mõningane post · mõningane · mõned telefonikõned korrespodents · ajaraiskajad · mõned aruanded · meelelahutajad · ühiskondlik tegevus 11 Esimeses grupis põhikohal kriisidega tegelemine, millega kaasneb stress ja kaugemas tulevikus ka läbipõlemine. Teises grupis on olulisel kohal visioon, strateegia ja tasakaal. Kolmandas grupis on lühiajalised tegevused, millel puudub tähtis eesmärk. Nende probleemidega tegeledes on juht ülekoormatud ning ei suuda keskenduda olulisele. Neljanda grupi tegevused ei kuulu üldsegi juhtimise valdkonda ning nendega tegelemine toob kaasa juhi sõltumise teistest ning lõppkokkuvõttes juhi rolli mentaliteedi minetamise. Efektiivsed juhid ja liidrid hoiduvad 3. ja 4
on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. Motivatsiooni tõukejõudude tundmine võimaldab juhil mõista iga töötaja töössesuhtumist. See võimaldab valida iga inimese jaoks sobivaima inimese.´ Kui vaadata lähemalt, mis on organisatsioon ja kuidas see töötab, siis võib leida sellest sadu ja tuhandeid tööülesandeid. Ülesanded on koondunud töökohtadesse. Töö kujundamine on ülesannete koondamine töökohtadesse. Töötsooni laiendamine. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil, on töötajate motiveerimine tõeline väljakutse. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on töötsooni horisontaalne laiendamine tööulatuse suurendamise kaudu.
rõõmuga. Organisatsiooni teenindajad vajavad ka motivatsiooni töötamiseks ehk motiveerivat lähenemisviisi organisatsioonilt ( ehk siis selle eesotsas oleva juhataja poolt). J. Stacy Adamsi (lk60) õigluse ja erapooletuse teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemi õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omadega. Oluline on inimese enda panus tööl aktiivsus, teadmised, oskused. Ning hüved, mida töökoht vastu pakub. Antud ettevõttes hetkel ei ole olukorda, kus alluv tunnetaks õiglust. Tööpanus/oskused/teadmised ei võrdu saadava hüvega (ka palk). Pigem on antud olukord seotud alahüvitise tunnetamisega. Loogiliselt peaks alahüvitise tunnetamine igas inimeses tekitama nö sisepinge, mis paneks tööle motivatsiooni ebaõiglusele lõpp teha, et veel paremini tööd teha ehk siis juhatja märkab ja saab tunnustust ning palka juurde vms.
suureneb. Samas tegur, mis täna motiveerib konkreetse indiviidi intensiivseks tööks, homme võib osutuda vastupidiseks antimotivaatoriks. Keegi ei oska seletada motivatsiooni mehhanismi detaile, kui tugev peaks olema motivatsiooni faktor ja millal ta toimib, rääkimata sellest, miks ta toimib. Kõik meetodid, mille abil motiveeritakse töötajaid, kujunevad tavaliselt organisatsiooni siseselt. Lähtuda tuleb kogemustest ja ümbritsevast keskkonnast. Eesmärgiks on luua motiveeriv õhkkond, kus inimesed leiaksid sisemist motivatsiooni ning kui töötaja naudib ettevõttes töötamist, siis pingutab ja arendab end maksimaalselt, et jääda sinna pikaks ajaks. Ettevõtte juht valib ise kuidas mõjutada igat töölist täitma tähtsaimat ülesannet jääda ellu ja konkureerida teiste sarnaste ettevõtetega. Antud referaadis on autori eesmärgiks arutleda teemadel motiveerimise olemus, erinevad motivatsiooniteooriad, tuginedes erinevatele teoreetilistele allikatele
Microsofti äriportaalis on välja toodud mõned võimalused töötajate motiveerimiseks väikeettevõttes. On välja toodud fakt, et väikeettevõtte juhil või omanikul on eelis töötajate motiveerimisel, kuna tema tunneb oma ettevõttes töötavaid inimesi. Sellest tulenevalt on ettevõtte juhil võimalus muuta töötajate tundmine neljal viisil motivatsioonistrateegiaks. Need neli viisi on järgmised: 1. Looge tööl positiivne õhkkond. Kui ettevõtte töötajate vahel on tekkinud konfliktid, siis just juht on see, kes saab olukorra lahendada. Juba tõsiasi, et olete valmis töötajaid ära kuulama ja valmis midagi ette võtma, näitab, et soovite töökohta alluvatele meeldivaks muuta. 2. Innustage meeskonda. Tuleb panna kirja ettevõtte eesmärgid ja veenduda, et töötajad saavad aru, kuidas nende tegevus mõjutab ettevõtte üldist edukust.Tuleb rõhutada, et
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
Personalijuhtimine Referaat Viljandi 2009 Sisukord TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA.................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus personalijuhtimisse - põhimääratlused Inimkapital on tänapäeva ettevõtetes muutunud kõige väärtuslikumaks ressursiks, seetõttu peab üha enam organisatsioone vajalikuks, et neil oleks olemas inimene, kes tegeleb ettevõtte töötajatega. Olulised on kõik valdkonnad olenevalt tööturu toimimise põhimõtetest ja töötajate värbamisest kuni karjääri planeerimise ja töösuhte lõpetamiseni. Organisatsiooni mõistet on kirjeldatud mitmeti, väga lihtsalt, kui ka üsna keeruliselt ja raskesti mõistetavalt
palk ja töötingimused. Preemia võib olla nii otsene välinetasu, aga ka tunnustus inimese kompetentsusest, seega rahuldada tema sisemisi vajadusi, eriti kui on selge ja läbipaistev süsteem. On väidetud, et sisemise tasu ja töösoorituse vahel on otsesem ja vahetum seos kui välise tasu vahel. Töises tegevuses on kolm motivatsiooni allikat (M.Vadi): 1) töö eest saadav tasu nii otsesed kui kaudsed; 2) töökeskkond nii füüsiline kui suhted, õhkkond s.h juhtimise kvaliteet; 3) töö ise selle sisu, kuivõrd võimaldab eneseteostust, enesest lugupidamist ning arenemisvõimalusi (NB! Seda on võimalik tagada ka nn. lihttööde puhul) Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu, nii, et tulemuseks ei ole mitte numbrid ja tooted/teenused, vaid rõõm töö tegemisest. vaid tulemuseks on nauding ja rõõm tööl käimisest.
Plaanimine on üks osa juhtimisest, milleta juhtimine ei toimikski. Plaanida tulebki selleks, et püstitada eesmärke, formuleerimaks poliitikat ka kehtestamaks protseduure. Samamoodi kuulub ka organiseerimine juhtimise kindla ülesande alla, et kavandada töökohti, grupeerida ülesandeid ja delegeerida otsustamisõigust, mille tulemusena saamegi organisatsiooni struktuuri. Siin olen kasutanud allikaid R.Üksvärav ,,Juhtimine ja organisatsioon (lk ei mäleta, kuna pole raamatut enam siin. Plaanida on vaja selleks, et anda oma eesmärkidel õige suund ja vältida segadust ning et kontrolliks oleks olemas standard, mis on vajalik. Plaane saab liigitada ajavahemike ja juhtimisstandardite järgi, milleks on: · pikaajalised plaanid - 5-10 aastat peale kavandatud · vahepealse kestusega plaanid - kuni 2 aastat · lühiajalised plaanid vähem kui 1 aastat - ,,Juhtimise alused,, lk 41.
See viitab väga paljudele töötajagruppidele. Mitme konverentsil esineja ettekandest jäigi ühe põhieesmärgina kõlama suund pöörata fookus potentsiaalikatelt juhtidelt ekspertidele ja teistele võtmeisikutele. Talendijuhtimises edukad ettevõtted teavad, et talendi definitsioon on vähem tähtis kui talendijuhtimise programmide eesmärgid, selgus ja õnnestunud juurutamine. Talendijuhtimisega algust tegev juht võiks endalt küsida, miks töötavad inimesed edukates ettevõtetes hästi ja milliseid häid töötajaid on ettevõttel vaja. Pole ju talendijuhtimine midagi muud kui strateegiline viis valida, värvata, arendada ja hoida sobivaid töötajaid ning juurutada seda toetav organisatsioonikultuur. Talendijuhtimine tagab, et ettevõttes oleks õige kompetents õigel ajal õiges kohas. Õnnestunud talendijuhtimisprogramm kasvatab klientide ja töötajate rahulolu, loob
..............................................................................13 4.1Küsitluse tulemused..................................................................................................... 13 4.2Soovitused organisatsioonile........................................................................................15 1. ORGANISATSIOONI LÜHIKIRJELDUS Meie otsustasime mikrouuringu läbi viia tehases, mis loodi aastal 1991. Tehas tegeleb uste kui ka akende valmistamisega. Organisatsioon on tänaseks päevaks saavutanud kindla koha Eesti turul. Toodete valik on laienenud klientide soovidest lähtuvalt ning uueneb pidevalt. Organisatsioonil on 2 müügiosakonda üle Eesti, kus töötab hea väljaõppe saanud personal. Tehas pakkub tööd käesoleval ajal rohkem kui 130-le inimesele. Ettevõte on väga avatud uuendustele ja tulevikus plaanib laieneda veelgi. Organisatsiooni esmaseks eesmärgiks on
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimine Külli Viks MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Ainetöö Juhendaja: Anita Agabus Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.MOTIVATSOONIST ÜLDISELT........................................................................................... 4 1.1. Motiivid ja vajadused........................................................................................................4 1.2. Motivatsioon.....................................................................................................................6 2.HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA..............................................................................8 2.1. Motivatsioonifaktorid .........................................................
Kristina Piilik Juhtimine Eesti notaribüroodes Pea kõik inimesed puutuvad ametikohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi nii suurt tähelepanu, kui tegelikult vaja oleks. Seega kõrgharitud spetsialistid, nagu näiteks arst, kes peab erakliinikut, või kohtutäitur ja notar, kellel on oma büroo, peavad põhikohustuste kõrvalt tegelema ka üles- annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead- misi juhtimisest ja eestvedamisest. Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ning juhtimisega se
Kristina Piilik Juhtimine Eesti notaribüroodes Pea kõik inimesed puutuvad ametikohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi nii suurt tähelepanu, kui tegelikult vaja oleks. Seega kõrgharitud spetsialistid, nagu näiteks arst, kes peab erakliinikut, või kohtutäitur ja notar, kellel on oma büroo, peavad põhikohustuste kõrvalt tegelema ka üles- annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead- misi juhtimisest ja eestvedamisest. Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ning juhtimisega se
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
SISUKORD Juhi mõju alluvate tööga rahulolule SISSEJUHATUS Rahulolu uuringute läbi viimine ettevõtetes on muutunud järjest populaarsemaks. Rohkem on hakatud väärtustama inimressurssi ning tihtipeale peetakse tööjõudu ettevõtte väärtuslikuimaks varaks. Et töötajad oleksid oma tegevuses tootlikud ja aktiivsed, tuleks tagada nende rahulolu. Töö jagatakse kahte osasse. Esimeses osas on eesmärgiks anda ülevaade juhtimisteooria ajaloost, tööga rahulolu teooriast ning varasemalt läbi viidud uuringutest, mis näitavad juhtimise eri aspektide seotust tööga rahuloluga
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
soovivad, muidugi juhul, kui seda lahkudes juba ei põhjendatud. Võib-olla peaks leidma juhtkonda uusi inimesi uute mõtete ja uute ideedega. Keegi ei taha ju oma firmat kergekäeliselt põhja lasta. Võib ju olla olukordi, kus viga ei ole suur, on ainult mõngingad probleemid juhtimises ning õigete inimeste palkamisel võib kõik paremuse poole liikuda. Võib saada päästa veel firma pankrotist. Stabiilne organisatsioon on kindlasti meelepärane koht, kuhu tööotsijad pöörduvad, sest nad on peamiselt kindlad selle organisatsiooni töötulemustes. Peamine ettevõtte edukus peitubki juhtkonnas. Kui juht või juhid suudavad muuta töökeskkonna töötajatele meelepäraseks, siis seda kindlasti hinnatakse nii töötajate kui ka rahulolevate klientide poolt. Ning mis on ettevõtte peamine mõte, et neil oleksid rahulolevad töötajad ja kliendid
Alati ei pea saama jõulupreemiat. Töötajatele meeldiks väga kui oleks aastaringselt näiteks tasuta lõunad või mõned spordi alased huvis ( ujumine, aeroobika, jõusaal jms ) . Sellise premeerimisega ma usun , et igatöötaja teeks hea meelega hästi tööd. 4 5. Muudatuste juhtimine Organisatsiooniline muudatus on planeeritud või planeerimata vastus mingile survele.Muudatuste põhjused tõrjumiseks on isiklikud huvid, usaldamatus õhkkond töötajate ja juhtkonna vahel, hinnangud sündumustele. 6 strateegiat muudatuste vastuseisu ületamiseks (Kotter ja Schlesinger, 1979) 1. Töötajatega suhtlemine ja koolituste korraldamine 2. Töötajate kaasamine muudatuste planeerimise protsessi 3. Töötajate toetamine 4. Läbirääkimised koostöö saavutamiseks 5. Manipuleerimine 6. Juhtkonna formaalse võimu kasutamine Muutuste elluviimiseks on tarvis inimest kes suudab genereerida muutsi elluviimiseks,
Infolisti ajalehest resümee Täisfunktsionaalne värviline veebiversioon 5 Intraneti rubriigid 11.5.2 · Strateegia ja väärtused Organisatsiooni ABC (organisatsiooni tutvustav info) Täna ettevõttes (uudised, sünnipäevalapsed) Müük ja teenindus Dokumendid Kontaktid (elektrooniline telefoniraamat) Tööriistad (vajalikud lingid) Tehnoloogia Töökorraldus Kohvik (mitteametlikku info, teemafoorumid, pildigaleriid jms) Vaba aeg Nädala küsimus Nädala kuum teema Foorum Elektronpost Lugemine teha töötajatele kohustuslikuks Maililistid Üle organisatsiooniline infolist Struktuuriüksuste või sihtrühmade kaupa Projektipõhised Uudisegrupp Online-jututoad Siselehe eesmärgid · selgitab organisatsiooni eesmärke, arenguplaane
mängib ettevõttes personalijuhtimine, millised eesmärgid ja ülesanded on. 1. Organisatsiooni ülesehitus. Kohvik kuulus 1994. aastani Paide Kultuurikeskuse alla. 1. aprillil 1995. aastal loodi aga uus iseseisev aktsiaselts Treeger, kuhu kuulusid kaks aktsionäri, kes olid Paide kultuurikeskuse töötajad. Järgmisel aastal, 19. novembril kanti ettevõte äriregistrisse, õiguslik vorm muudeti osaühinguks ning ettevõtte ametlikuks nimeks sai Treegeri Kohviku OÜ. Tänaseks on kohvik tegutsenud juba 18 aastat ning asub aadresssil Pärnu 18 72712, Paide. 26. oktoobril 2010. aastal avas Treegeri kohviku OÜ Sõõrikukohviku, mis asub Paide jaamahoones. Sõõrikukohviku asukoht on äri jaoks üpriski soodne, kuna jaamahoones asub ka Paide bussijaam ning tänu sellele väisab kohvikut päeva jooksul palju inimesi. Vaatamata sellele ei ole käive aga nii hea kui loodetud. Sõõrikukohviku sortimenti kuuluvad nii tavalised, kui ka glasuuritud sõõrikud,
Mainori Kõrgkool Maie Kiik Jõhvi Õppekeskus Juhtumisituatsiooni analüüs 1.Sissejuhatus Tegemist on kohvikuga, mis asub kultuuriasutuses. Kohvikus töötab üks noor naine, kes on põhikohal ülenjäänud kuus tüdrukut on need, keda kutsutakse siis kui on tegemist mingi suurema üritusega või siis, kui põhikohaga olev neiu ei saa üksi lihtsalt hakkama. Ainult põhikohaga töötaval neiul on erialane haridus, teistel puudub. Kõikide tüdrukute tööülessanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Kohviku juhatajaks on väga noor naine, kellel on kõrge enesehinnang, varasem töökogemus puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Hommikul kui tüdrukud tulevad tööle ei tea nad mis majas toimub, mida tegema peab, ega sedagi milleks tööle tuldi. Kohviku juhataja ei tee peale kõigi töötajate tööle saabumist väikest koosolekut, et jaotada tööüles
Kui inimene on motiveeritud, siis täidab ta lisaülesandeid rõõmuga ja entusiastlikult lihtsalt sellepärast, et talle meeldivad väljakutsed ning vaheldus. Peamised demotivaatorid on töötingimused, mis ei võimalda mõistlikult töötada, töötasu, mis ei ole õiglane ja ei vasta tehtud tööle, või tööohutus, mis seab inimesed pidevasse ohtu. Halvasti mõjuvad töösuhted ja õhkkond, mis tekitab inimestevahelisi pingeid, juhtimispraktika ja -stiil, mis ei arvesta inimestega, tööst välja kasvamine, kus inimene ei näe enam arenguvõimalusi, ebareaalsed eesmärgid ja usu puudumine edusse. Ka juhi liiga vähene suhtlemine, liiga emotsionaalsed otsused ja juhtimine või igasuguse emotsiooni puudumine, tühja töö nõudmine ning tunnustuse ja tagasiside puudumine mõjub töötajale demotiveerivalt.
juhtimise eesmärk. 4) Strateegiate sõnastamine Strateegiate sõnastamisel võtavad juhid arvesse väliskeskkonna reaalset olukorda ja organisatsiooni olemasolevaid ressursse ja võimekust ning kujundavad strateegia, mis aitab saavutada organisatsiooni eesmärki 5) Strateegiate rakendamine Kui strateegia on sõnastatud, tuleb see rakendada. Ei ole tähtsust, kui efektiivselt on organisatsioon planeerinud oma strateegia, tulemuslikkus sõltub üksnes sellest, kuidas strateegia rakendatakse. 6) Tulemuste hindamine Viimane samm strateegilise juhtimise protsessis on tulemuste hindamine. Kui efektiivne on strateegia olnud organisatsiooni eesmärkide saavutamisel? Millised muudatused, kui on mõni, on vajalikud? 2. Arutle, milline on planeerimise roll juhtimises.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut Aleks Joa 154937HAAB Organisatsioon ja juhtimine I kodutöö Juhendaja: Tiina Randma-Liiv Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõiste organisatsioon.............................................................................................................4 2. Agora DC OÜ.................................................................
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu).
1 Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. Millised on ettevõtte strateegia koostamise alused? Strateegiline juhtimine ehk pikemalt ettevaatav planeerimine. Kunagi ajaloos oli sõjategevusega seotud. Põhiliselt kasutatakse suuremates ettevõtetes, kuid on võimalik edukalt rakendada ka väikeettevõtluses. Strateegilise juhtimise protsessi 4 põhietappi - strateegiline analüüs ehk positsioneerimine; analüüsitakse EV sise- ja väliskeskkonda, et panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte
Tänapäeva olelusvõitluses on tähtsaim püsida konkurentsis. Majanduskasvu ja konkurentsivõime põhiteguriks on tootlikkus, mis sisaldab peale majandusressursside juhtimise ka inimressursi ehk tööjõu efektiivset juhtimist. Tööjõu juhtimine on personalijuhtimise käsitlus ning seisneb nelja osafunktsiooni täitmises: personali valik, hindamine, kompenseerimine ja arendamine (Mõttus 2004, 4). Inimresurss ehk inimkapital on organisatsiooni hing, sellest tuleneb, mida organisatsioon oskab ja suudab, see on niiöelda organisatsiooni sisemine 12 potentsiaal, mis koosneb töötajate kompetentsidest (teadmised, oskused, kogemused), hoiakutest (motivatsioon, suhted, käitumine, normid), intellektuaalsest potentsiaalist, loovusest ja õppimisvõimest. Inimressursside juhtimise aluseks on arusaam, et inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise. See tähendab töötajate
Äratasuvad kompensatsiooniplaanid Stephen D.Kirkland Organisatsiooni kõige väärtuslikum vara on töötajad, nad on äri selgrooks. Heade töötajate palkamine ja hoidmine peaks olema juhtidele esmatähtis. Kvalifitseeritud töötajate leidmine ja hoidmine on tänapäeval tõeline väljakutse. Selliseid töötajaid peab asutus motiveerima, et nad veelgi paremini töötaksid. Kui varem põhines palga maksmine töötajate kogemusel, ametinimetusel ning ettevõttes töötatud ajal, siis ühel hetkel avastati, et see ei tähenda veel töötajate kõrget produktiivsust. Viimasel ajal lähtutakse palga maksmisel töötajate töötulemustest. Ühtlasi võimaldab selline süsteem tööandjal vaadata kompensatsioone tulutoovate investeeringutena, mitte lihtsalt suurte väljaminekutena. Suurima tulu saamiseks tuleb töötajatele selgelt väljendada, mida neilt oodatakse. Töötajad tuleb kaasata lühiajalistesse eesmärkidesse. Neile tuleb anda teada, kuidas premeeritakse eesmärkide t
· Vastutus eeskujuks olemine, inimeste väärtustamine, hoolimine, tunnustamine · Eetika inimlikkus, ausus, austus, hea tahe, õiglus, usaldus Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline suhtuda teistesse austavalt, väärtustada teisi inimesi ja arvestada sellega, mis toimub ettevõtte sees ja selle ümber. Iga organisatsioon on osa ühiskonnast (ühiskondadest) ja suuremast keskkonnast, ühiskonna ja keskkonnaga mitte arvestamine võib viia tulemuseni, kus ettevõttel polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Ühiskond ja keskkond saavad hakkama ka ilma ühe konkreetse ettevõtteta, kuid ettevõte ilma ümbritseva keskkonna ja ühiskonnata mitte. Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond ... AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: .. Pärnu 2015 Sissejuhatus Lugesin läbi juhtimisalase Jack Mitchell’i raamatu „Kallista oma kliente“. Jack Mitchell on tuntud ning eduka rõivakaupluse juht Connecticutis. Juhtimisalase kogemusega oskab autor välja tuua olulisemad tõed edukast juhtimisest. Raamat räägib sellest, kuidas saavutada firmale edu just sisekeskkonna kaudu ehk selle töötajate kaudu. Autor rõhutab oma raamatus, kui oluline on hea läbiasaamine töökeskkonnas. Oma raamatus kasutab ta sõna „kallistama“, mis ei tähenda üksnes füüsilist kallistust, vaid millegi positiivse osutamist töökaaslastele nii sõnade, kui tegude näol. Selle tulemusena tunnevad kõik ennast töökeskkonnas vääruslikuna ning olulise osana suuremas tervikus. Just sisemine keskkond on oluline selleks, e
· otsinguprotsessi läbiviimiseks kuluv aeg on lühem, kuna ettevõte tunneb oma töötajat, st vakantne koht täidetakse suhteliselt ruttu · uuele ametikohale sisseelamine toimub kiiremini ja juhendamise vajadus on väiksem, kuna töötaja tunneb ettevõtet. · Siseotsingu puudus on enamikel juhtudel vakantsete ametikohtade ahelreaktsiooni vallapääsemine. IT Personalijuhtimine 27 Teiste töötajate soovitatud kandidaadid Paljudes ettevõtetes kasutatakse edukalt ühe värbamismeetodina oma ettevõtte töötajate soovitusi. Siinjuures on otstarbekas eelnevalt mängureeglites kokku leppida: · millist infot edastab töötaja töötajakandidaadile (NB! ei tohi anda ennatlikke lubadusi, soovitus ei tähenda automaatset töölevõtmist) · millist infot, mis ajaks ja millises vormis ootab ettevõte töötajakandidaadilt (nt CV, ankeet vms). IT Personalijuhtimine 28
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
