*üle 100 000 on välismaalased, kellel on elamisluba. Kodakondsuse saamise tingimused: *Päikese õigus e. jus solis-sünnijärgne, levinud lane poolkeral. *Veriõigus- vanemate kodakondsuse järgi. *Naturalisatsioon e. taotlemine: 1)5 aastat elanud Eestis 2)keele- ja kultuurieksam 3)põhiseaduse tundmine 4)peab olema lojaalne eesti riigile. *valitsuselt eriteenete eest *lastekodulapsed, kelle vanemad on teadmata *Eestis sündinud venelased *Eesti gümnaasiumi lõpetanud Kodanike ja mittekodanike õiguste erinevused: *põhiõigused e. inimõigused kehtivad kõigile *Eesti kodanike kohustus-õigus on sõjavägi, mittekodanikel pole *tähtsates riigiametites võivad töötada vaid kodanikud *tollis, piirivalves, politseis ainult kodanikud *kodanikul on õigus välismaal olles riigi kaitsele *kodanik võib alati riiki tagasi pöörduda *riigikokku, europarlamenti, kohalikku omavalitsusse kandideerida kodanikud *kohalikku omavalitsust valida ka alalise eluloaga
Haridus- ja teadusminister, Rein Lang Justiitsminister, Jaak Aaviksoo- Kaitseminister, Jaanus Tamkivi -Keskkonnaminister, Laine Jänes - Kultuuriminister, Juhan Parts- Majandus- ja kommunikatsiooniminister, Helir-Valdor Seeder-Põllumajandusminister, Jürgen Ligi- Rahandusminister, Siim Valmar Kriisler-Regionaalminister, Marko Pomerants -Siseminister, Hanno Pehvkur- Sotsiaalminister, Urmas Paet-Välisminister. 4.Kodanike ja mittekodanike õigused ja kohustused. **Põhiseaduslikud kohustused: *Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. *Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. * Välismaalane on Eestis viibides kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda- riigikaitsekohustust neil ei ole. *Igaüks on kohustatud säästma loodust ja keskkonda ning hüvitama sellele tekitatud kahju. *Vanematel on
elukeskkond oli pime, kitsas, kanalisatsioon oli väga algeline ja enamasti sillutamata tänavatel oli loomade pidamiseks palju sõnnikut. Linlased erinesid üksteisest tegevusala, staatuse ja jõukuse poolest väga suurel määral, kõige kõrgem kiht oli aadlikud. Linna keskklassi hulka kuulusid õppinud ametimehed nagu arstid, juristid, õpetlased ja vaimulikkond. Linna vaesema rahva seas olid omandita käsitöösellid ja oskuseta lihttöölised. Oluline eraldusjoon oli ka kodanike ja mittekodanike vahel – vaid kodanikele laienesid linna õigused ja privileegid. Kohalike suurkaupmeeste seast valiti raad ja linnapea, nad kuulusid koos jõukamate töösturite ja pankuritega nn kodanlaste kihti, nad võistlesid aadlitega mõjuvõimu pärast.
vahendamata demokraatia -- rahvas ei valinud riiki juhtima esindajat, vaid tegeles sellega ise. Kreeka polistes, ei kuulnud ka Ateena kodanike hulka naised, orjad ega võõramaalased. Et viimasel polnud õigust Atika maad osta, siis elasid enamasti regulaarselt maksu maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes. Nii orja kui ka võõramaalisi oli Ateenas palju demokraatia hiilgeaegadel arvatavasti rohkem kodanike. Siiski ei küündinud mittekodanike osa Ateena elanikkonnas kaugeltki Sparta tasemeni. Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi. Enamjaolt laekus tarvilik raha Ateena liitlastelt iga- aastase maksuna. Ateenlaste võim liitlaste ja demokraatlik riigikord olid omavahel tihedalt seotud. Raha saadi ka võõramaalaste kasumaksmisest ja sadamatollidest. Demokraatliku riigikorra võidulepääs ei tähendanud Ateena poliitilises elus siiski aristokraatide kõrvaletõrjumist
Spartas kujunes aga range kodanike kasvatamise süsteem, mille alusel loeti kodanikeks kõik, vähemalt 30-aastased spartiaadid. Spartiaadid olid elukutselised sõjamehed. Ülejäänud rahvas jagunes kahte gruppi: perioigid ja heloodid. Klassikalises Kreekas valitses orjanduslik ühiskond ning seetõttu oli nii Ateenas, kui Spartas orjade arv suur. Demokraatia hiigelaegadel oli Ateenas orje arvatavasti rohkem kui kodanikke, kuid siiski ei küündinud mittekodanike osa Ateena elanikkonnas kaugeltki Sparta tasemeni, kus spartiaadid moodustasid riigi elanikkonnast tühise vähemuse. Kokkuvõtteks võiks õelda, et Ateenas valitses otsene, vahendamata demokraatia, kus rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Sparta oli aga range sisemise korraldusega riik, mille eesmärgiks oli spartiaatide ülemvõimu säilitamine. Riigi huvid olid esiplaanil, kodanike õigused olid teisejärgulised
Nõukogu valiti liisu teel. Strateegi valiti rahvakoosolekul kodanike hulgast. Ateena kodanikud olid kõik Atika täiskasvanud põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Atika elanike orjastamine oli seadusega keelatud. Kõik kes polnud kodanikud olid naised, orjad ja võõramaalased. Võõramaalased pidid riigile makse maksma ja vajadusel Ateena sõjaväes teenima. Siiski mittekodanike osa ei küündinud Ateenas niikaugele kui Spartas. Võrreldes tänapäevaga ei valinud rahvas riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Tänapäeval pole rahvakoosolekuid eriti võimalik teha kuna varem olid Vanas-Kreekas linnriigid aga tänapäeval on riigid. Tänapäeval on rahval võrdsed õigused ning orjus pole lubatud ega pole ka inimlik. See näitabki, et Vana-Kreeka ja tänapäev pole riigikorralt ühtsed.
Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Klassikalises Kreekas valitses orjanduslik ühiskond ning seetõttu oli nii Ateenas, kui Spartas orjade arv suur. Demokraatia hiigelaegadel oli Ateenas orje arvatavasti rohkem kui kodanikke, kuid siiski ei küündinud mittekodanike osa Ateena elanikkonnas kaugeltki Sparta tasemeni, kus spartiaadid moodustasid riigi elanikkonnast tühise vähemuse. Kuigi kodanike arv oli suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Kokkuvõtteks võiks õelda, et Ateenas valitses otsene demokraatia, Sparta oli aga range sisemise korraldusega riik, mille eesmärgiks oli spartiaatide ülemvõimu säilitamine. Hoides riigi huve esiplaanil ja kodanike õigusi teisejärgulistena tagas Sparta endale siiski stabiilsuse
teenistuses. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid, kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, vallutatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Spartas tegid tüdrukud läbi ühiskondliku kasvastuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli Sparta naise positsioon kõrgem. Mitteabiellumine vääritu. Ateena tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis ja- käsitööalase ettevalmistusega. Sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, aga Ateena demokraatiale. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu kuid seevastu Ateenale oli, mistõttu meelitas demokraatilik Ateena kohale vaimuinimesi kogu Kreekast: Herodotos, Sofokles, Aischylos, Aristooteles, Platon, Sokrates, Euripides. Nii sai Ateenast, kus kasvasid
Seega ei saa väita, et kui koguprodukt on täna ligikaudu 800 korda suurem kui see oli aastal 1900, et siis on ka elanikel elu praegu 800 korda parem kui oli seda aastal 1900. RKP näitab, kui palju kaupu ja teenuseid toodeti konkreetses riigis (antud juhul Ameerika Ühendriigis) registreeritud ettevõtjate poolt, ning pole oluline, kas firma asub selles riigis või välismaal. Aga SKP arvestab kõiki koduriigis loodud väärtusi, kusjuures ei ole tähtis, kas need on toodetud kodanike või mittekodanike poolt. Majanduse näitajana kasutatakse rohkem SKP-d, sest SKP on tihedamalt seotud paljude teiste majanduslike näitajatega (tööhõive, tööstustoodangu tase) kui RKP. Inimeste elu on Ameerika Ühendriikides kahtlemata palju parem kui varasemalt, sest riigi majandus on arenenud ja võimsamaks saanud. Suudetakse elanikele võimaldada rohkemat. Arvan, et üheks elanike heaolu määrajaks on ligipääs haridusele. Inimesed õpivad, neist on saanud kirjaoskamatutest kirjaoskajad
käsitöölised(sissetuleku tagas käsitöökoda; osades linnriikides ei arvatud enam kodanikes), orjad(neid võisid omada kõik, majandus põhineski neil). Ateenas oli 5 sajandil kodanike umbes 40000. Oli umbes 80000 kodanike naisi ja lapsi ja sama palju oli ka vabasid mittekodanikke{metoigid}. Orje oli umbes 200000. Sparta linnriigis oli kodanike umbes 9000 ja lisaks 20000 kodanike naisi ja lapsi. Vabasid mittekodanike oli Spartas 40000-60000 ja orje oli ligikaudu 140000-200000. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne{meeste võim}. Sparta ori kuulus riigile, riik määras, kus ori olema peab(oli maa külge kinnistatud ja haris seda iseseisvalt); tohtisid omada perekonda ja vara. Klassikaline ori: tegi seda, mida omanik ette nägi; kuulus eraisikule; ei tohtinud omada perekonda ega vara. Poliste erinevad valitsemisvormid. Aristokraatia- võim oli koondunud aristokraatide kätte.
orjad (olid väljastpoolt kreeka ühiskonda). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Kreeklased kasutasid lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. (((Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5
1994. aasta arhiivide ülevaates käsitleti juurdepääsu kahes peatükis, kolmandas peatükis vaadeldi praktilisi juurdepääsutingimusi ja neljandas juurdepääsu reguleerivaid seadusi riigiti. Praktiliste tingimuste peamine nõue kõikides rahvusarhiivides võimalikult soodsate eelduste loomine juurdepääsuks, kopeerimisvõimalused, sobivad lahtiolekuajad jms. Samas liigsed formaalsused ei võinud arhiivikülastust häirida ega mittekodanike diskrimineerimine. Liikmesriikidel oli soovitatav teha juurdepääsu tingimuste osas üksteisega koostööd, näiteks tõlkida vastastikku otsivahendeid. (Kibal jt 2005) Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses R(2000)13 2000. aastal, märgiti ära, et liikmesriikide seadusandlus peaks ära määrama avalike arhivaalide avatuse ja tähtajalise suletuse perioodi. Erandina võis käsitleda juurdepääsu piiramist teemadel mis käsitlevad riigikaitset,
orjad (olid väljastpoolt kreeka ühiskonda). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Kreeklased kasutasid lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5. saj keskel eKr), kujunes Ateenas välja
Abielludes eesti kodanikuga ei saa automaatselt eesti kodakondsust. Samuti saab kodakondsust kohe taodelda, kui on osutatud riigi jaoks oluline heategu. Seda tüüpi kodakondsust saab ka ära võtta! Kodakondsus ei ole seotud rahvusega) Mittekodanikud: välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta inimesed. Illegaalid ja põgenikud. Mittekodanikel peab selles riigis olemiseks elamisluba ja töötamiseks tööluba. Kodanike ja mittekodanike kohustused ja õigused Õigused: Nii EV kodanikud kui ka mittekodanikud Ainult EV kodanikud Õigus pöörduda kohtusse Erakonda kuuluda Õigus vabale eneseteostusele Kandideerida riigikokku Õigus isikupuutumatusele Saada kaitset välisriigis Õigus valida töökohta, elukutset ja Osaleda referendumil tegevusala Õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda Õigus teenida kaitsejõududes
struktuurimuutused mõju inimeste majanduslikule aktiivsusele ja tööhõivele; tulude suuruse ja allikate muutumine; muutused tarbimises ja kaupade kättesaadavuses ning hinnas Sotsiaalne kihistumine Eestis (2) · Sotsiaalsete suhete väli: suhted tööandjate ja töövõtjate; omanike ja üürnike; vaeste ja rikaste; linlaste ja maaelanike vahel on teisenenud turumehhanismide mõjul. · Lisaks veel rahvussuhted; suhted kodanike ja mittekodanike vahel; "normaalsete" ja nt. seksuaalvähemuste vahel erakondlikud suhted, mis ulatuvad kaugemale poliitilisest väljast. · Kultuuriväli: 1) professionaalne versus kommertslik kultuur; 2) kultuurisfäär ei toimi enam rahvusliku kultuuri loojana; 3) vähenenud on kirjanduse, kunsti ja teatri osa kultuuriruumi kujundajana, selle on üle võtnud tarbimisühiskonna meedia ja reklaam Sotsiaalne kihistumine Eestis (3) ... on toimunud 3 teguriterühma mõjul:
eluaastast. · Lugemine ja kirjutamine · Muusika · Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). · Gümnastika sportlikud harjutused. b. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. c. Rikastes peredes: · Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) · Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. d. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. 2. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. a. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: · Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. · Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. b. Esimeste filosoofide põhiprobleemid:
Helootide haritav maa tagas neile võimaluse relvastada end hopliidina. 7-aastaselt saadeti posid kooli, kus õpitu lugema Riiklik kasvatus sünnist: ellu jäeti terved. ja kirjutama, muusikat, luuleteoseid. Rikkamates 7-aastaselt riiklik kasvatus. 20-aastaselt õigus peredes pedagoogid. 18-20 veetsid Ateena osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees. noormehed riiklikus teenistuses. Tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli Tüdrukud tegid Spartas läbi ühiskondliku iga pere asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis- kasvatuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli ja käsitööalase ettevalmistusega. Sparta naise positsioon kõrgem (kuna mehed eemal, siis naised kodus peremehed). Mitteabiellumine vääritu, kuid kodus palju eemal.
Eesti kaupade hinnatase on võrreldes Lääne-Euroopa hindadega täna veel ca 60-65% tasemel, teenuste hindade osas veel madalamal, seega kestab konvergentsi protsess veel aastaid. Tööjõuturg. Turumajandusele ülemineku perioodil, alates 90. aastate algusest, on tööturul toimunud olulised muutused. Residentne elanikkond on vähenenud 1990. aasta 1,57 miljoni inimese tasemelt ligi 100 tuhande inimese võrra ehk ca 6%, seda suures osas tänu mittekodanike emigreerumisele Venemaale. Töökohtade arv vähenes 800 tuhande tasemelt 1992. aastal 635 tuhandeni 1997. aastaks. Töötuse aste ILO definitsiooni ja läbiviidud tööjõu-uuringute alusel moodustas 1997. a teises kvartalis 10,5% tööealisest elanikkonnast. Aasta jooksul töötuse määr langes, moodustades 1998. a teises kvartalis 9,6%. Endistes põllumajandus- ja tööstuspiirkondades on töötuse probleem
Koostöö justiits- ja siseküsimustes Raamistik kandidaatriigile antava EL abi osas (Phare) · ASSOTSIATSIOONILEPINGUD 17 · EESTI INTEGRATSIOON EL 1996 Euroopa Komisjoni arvamus (avis) : Eesti on demokraatlik riik, kus stabiilsed institutsioonid tagavad õigusriigi, inimõigused ning vähemuste kaitse. Kuid on vaja rakendada abinõusid vene keelt kõnelevate mittekodanike integreerimiseks Eesti ühiskonda Eestit võib pidada toimiva turumajandusega riigiks ja siin peaks olema võimalik teha keskmise tähtaja jooksul vajalikke edusamme, et tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidu piires. Eesti on olnud edukas EL ühtse siseturuga seotud seadusandluse sisseviimisel Eesti seadusandlusesse ja selle rakendamisel
Andrei Hvostov oli sel puhul juhtinud tähelepanu asjaolule, et Euroopa turu üleküllastus puudutaks ka tööjõuturgu ning, samasuguseid karjääritegemise võimalusi, nagu olid Eesti noortel nt. ajakirjanduse, panganduse või riigiteenistuse alal Eesti, polnud neil tegelikult kusagil mujal. 7 Eeldatavasti peaksid Euroopa Liidu tingimustes paranema ka rahvussuhted ning Eesti elavate mittekodanike olukord. Liiduga ühinemisel peaks Eestis tekkima tuhandeid nn. eurovenelasi, s.t. inimesi, kel on kolmekordne identiteet. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga annaks siinsetele venelastele võimaluse läheneda Euroopa suurrahvastele. Avaldades edukamalt survet Eesti senise kodakondsuspoliitika muutmiseks ja ignoreerida eesti keele omandamise nõuet. Eesti venelaste eurointegratsioonile võib iseloomulikuks saada tendents ,,vaadata Tallinnast mööda" -
Linnaeestlaste või -lätlaste suhtes ei pruukinud kehtida. Sotsiaalsete seinte jäigastumine, sõltuvate talupoegade tõrjumine linnadest, aututeks peetavate inimeste hulga kasv linnades - oli üleeuroopaline tendents. Selle üheks oluliseks põhjuseks oli maa- ja linnaelanikkonna muutunud omavaheline suhe. Hansalinnades on täheldatud kodanikuks astunute suurt tõusu 14. saj teisel poolel ja 15 saj alguses. Põhjused peituvad suurel määral epideemiates, lüngad täideti algul linna mittekodanike arvel ja hijlem maalt linnaasunute hulgast. Kodanikuõigused said inimesed, kel see "tavalistes" oludes poleks võimalik olnud. Maal kujunes samal ajal välja talupoegade sunnismaisus, nende materiaalne väärtus kasvas, sotsiaalne väärtus langes. Majanduslikud ja sotsiaalsed kriisinähud tõid kaasa katsed säilitada "vana korda" reglementeerimise läbi. 13. sajandil olid sakslased ja mittesakslased linnades õigusstaatuselt pmst võrdsed, hiljem olukord halvenes.
Lõplik sõnaõigus otsuste langetamisel kuulus aga kõigi spartiaatide koosolekule. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest kujunesid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimisel osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja langeda kodanike seast välja. Sparta riikliku korralduse muutis erandlikuks mittekodanike erakordselt suur arvuline osakaal riigis. Hoidmaks suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. See tingis riigi poolt rangelt kontrollitud kodanike kasvatuse süsteemi, mille peamine siht oli arendada spartiaatide sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades, pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema ja tegelesid seejuures peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega
Lõplik sõnaõigus otsuste langetamisel kuulus aga kõigi spartiaatide koosolekule. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest kujunesid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimisel osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja langeda kodanike seast välja. Sparta riikliku korralduse muutis erandlikuks mittekodanike erakordselt suur arvuline osakaal riigis. Hoidmaks suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. See tingis riigi poolt rangelt kontrollitud kodanike kasvatuse süsteemi, mille peamine siht oli arendada spartiaatide sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades, pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema ja tegelesid seejuures peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega
Töölised olid enamus Vene päritolu ja tänu nende väljaviimist tõusis Eestlaste % suurel hulgal. Eesti on väike , I MS tekitas olukorra, et paljud sakslased sõdisid valel poolel. Olid sakslased kes olid EV poolel kellele anti talusid ja soodustusi ja olid sakslased kes sõdisid valel poolelm nemad peale sõda lahkusid enamuselt. Vabadussõda toimus peale I MS ,sõjaks väljumisek son vaja mingit lepitust ja nii sündis eesti riik. Riigi keeleks eesti keel, Mittekodanike polnud, kõik territooriumik elavad rahvad võisid kodanikud olla. Eesti riik oli nõus panustama neile keele õpetamisel kui nad ise olid sellest huvitatud ja sellese panustasid. *PS on riigi välja kuulutamise kõige olulisem akt. 1920 kuulutatakse see välja. Teine tähtis akt on Tartu rahu leping, sest riik on riik vaid siis kui seda tunnustatakseja sellepärast pidas ka Lennart Meri seda nii tähtsaks.
Kviriitlik omand vanim Rooma õiguse omandi vorm, kus omand võis kuuluda ainult rooma rahvale, hiljem ka üksikule Rooma kodanikule. Selles olid kõik omandiõiguse instituudi põhijooned olemas. Aegamööda kaotas omand oma perekondliku iseloomu ja muutus puhtindividuaalseks. Omandi õigus avardus nii subjektide kui objektide poolest ning omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks.33 Peregriinide omand peale Rooma kodanike hakati tunnistama ka võõramaalaste ehk mittekodanike ehk peregriinide omandit. Peregriinidel oli vahepealne staatus, nad võisid tehinguid sõlmida Rooma kodaniku vahendusel. Omandiõiguse objektideks võisid olla ka maatükid provintsis.34 Bonitaarne ehk preetorlik omand preetori edikti kaudu toimusid Rooma kodanike omandiõiguses suured muudatused. Praetor urbanus'e ediktiga kujunes eri instituut, mida rooma juristid nimetasid rem in bonis habere, mis oma olemuselt oli omand ja kannabki praeguse aja
ühiskonnas ning kahanenud konfliktid rahvussuhete pinnal. Eesti ühiskond on muutunud muulaste suhtes tolerantsemaks ja pooldab pragmaatilisi lahendusi. Paraku on jätkuvalt probleemiks rahvusvähemuste tõrjutus ja teisejärgulisus. Nad on nõrgalt esindatud valitsuses, Riigikogus, omavalitsustes ja avalikus sektoris. Mitte-eestlastest kõrgkvalifikatsiooniga spetsialistid kannatavad struktuurse tööpuuduse all. Mittekodanike osakaal rahvastikus on ebaloomulikult kõrge. Eesti ning vene kogukonnad tegutsevad jätkuvalt omaette. Vene koolide tööd halvab ebakindlus tuleviku suhtes. Need ei tule oma ülesandega rahuldavalt toime ega võimalda lõpetanutel Eestis edukalt hakkama saada. Sotsiaalne tõrjutus omakorda soodustab kuritegevuse, narkomaania, aidsi, tuberkuloosi, alkoholismi ja prostitutsiooni levikut just selle elanikkonnakihi hulgas.
§ 44 lg-d 2 ja 3 koos lg-ga 4. PS § 28 lg 2 kolmas lause, § 29 lg 1 kolmas lause, § 31 kolmas lause ja § 44 lg 4 näevad ette vastavate õiguste piiramise võimaluse lähtuvalt isiku kodakondsusest. Et õigust piirata, peab see õigus kõigepealt olemas olema. Paragrahvi 28 lg 2 kolmas lause, § 29 lg 1 kolmas lause, § 31 kolmas lause ja § 44 lg 4 tähendavad niisiis, et nendes toodud õiguste puhul võib seadusandja vahet teha kodanike ja mittekodanike vahel, põhjendades diferentseerimist ainult Eesti kodakondsuse mitteomamisega. Need sätted on lex specialis’ed § 12 lg 1 suhtes (vt § 12 komm 1.8) ja neid ei tohi segamini ajada paralleelsete kodanikupõhiõigustega. Lisaks kõigi ja igaühe põhiõigustele sisaldab põhiõiguste kataloog kvalifitseeritud subjektiga põhiõigusi. Nendeks on eelkõige kodanikupõhiõigused: § 8 lg-d 3 ja 4, § 13 lg 1 teine lause, §
Tuleb märkida et teisena esitatud malli ei tohi käsitleda vastandäärmusena, mille puhul nö riik on põlvili inimese ees ja ümmardab teda tingimusteta. Normaalne on kui nii inimsel kui ka riigil on teineteise ees võrdselt nii õigused kui ka kohustused. 33. RIIGI TEKKE TEOORIAD Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel. Kodaniku staatus andis palju eesõigusi. Võõraste ehk mittekodanike õigused määrasid kindlaks välismaalaste preetori poolt kehtestatud õigusnormid. Täisealised kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest ja kasutasid tsiviilõigusest tulenevaid õigusi. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele, austama kohalikku õigussüsteemi. Kodanike hulka ei kuulu naised, orjad, välismaalased, mehed alla 30 aasta ja relvakandmiseks kõlbmatud mehed.
Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest.
käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest.
käitumise üle. Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus Haridus Koolid poistele alates 7. eluaastast. Lugemine ja kirjutamine Muusika Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed). Gümnastika – sportlikud harjutused. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) – mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest.
Sunnitud ränne – sunnitud kodumaalt lahkuma Vabatahtlik ränne Kodaniku- ja sotsiaalsed õigused Immigrantidel toimub kodanikuõiguste (poliitiliste õiguste) omandamine sotsiaalsete õiguste kaudu Mida ulatuslikumad sotsiaalsed õigused on saadud, seda raskem on põhjendada kodanikuõiguste puudumist. EV andis kõigile Eesti elanikele EV taastamise hetkest täielikud sotsiaalsed õigused. Pole erinevust kodanike ja mittekodanike sotsiaalsetes õigustes, faktiliselt on üks erijuhtum. Välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikul, eesti rahvusest isikul ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasal, lapsel ja vanemal, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 1. või 2. lõikes sätestatud vanaduspensioniikka, on õigus igakuisele sotsiaaltoetusele rahvapensioni määras, kui isiku kuusissetulek on alla rahvapensioni määra. (Sotsiaalhoolekande seadus, RT I 1995, 21, 323)
kodanikel lasus aukohus varustada sõjalaevu ja korraldada pidustusi. Enamasti tehti seda heal meelel, sest nii said rikkad ennast näidata ja rahva seas populaarsust võita. Pärast mereliidu lagunemist suurenes rikaste kodanike osa riigi finantseerimisel. Kodanike kasvatus ja haridus Mitte ainult Sparta, vaid ka teised linnriigid hoolitsesid oma tulevaste kodanike, seega poiste kasvatamise eest. Tüdrukute kui mittekodanike kasvatamine seevastu oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega. Üksnes Spartas tegelesid ka tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega. Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. Mõlemal juhul olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid.
ühiskond ja riik kannab võitluses sellega. Selles plaanis väärivad tähelepanu kannatanute, s.o. kuriteoohvrite probleemid, nende osa kuritegude protsessis, nende kaitse kuritegude eest. 19 Kõrvuti ühiskonna ühe osa kriminaliseerumisega toimub ühiskonna teise osa viktimiseerumine, mis tekitab idee inimpopulatsiooni jagunemisest kaheks vastasosaks ohvriteks ja kurjategijateks.20 Elanikkonna vaesumise, töötuse, kodutuse ja muu puuduse tingimustes, kodanike ja mittekodanike ebapiisava kaitstuse olukorras kuritegevuse eest, hakkab osa elanikkonnast tegema koostööd kurjategijatega, sest ei usalda õiguskaitseorganeid, riiki. Sellised tendentsid algatatakse kuritegelike elementide poolt, mis veel enam pingestab kriminaalset olukorda ühiskonnas. 18 . (2007). . [http://www.ormvd.ru/press/mag/256/260/7681]. 7. Märts 2009 a. 19 . . . (1975). . : , lk 106126. 20 Raska Eduard. (2002). Kriminoloogia. Tallinn:,Juura, lk 188.
seadusejõulisi otsuseid – plebistsiite (plebiscita). 287 eKr muudeti lex Hortensia’ga plebistsiidid kohustuslikult kõigile. Aastal 367 eKr loodi preetoriamet, samuti võis nüüdsest plebeisid konsuliteks valida. Preetoritele anti seni konsulite käes olnud kohtuvõim, konsulitele jäi karistusõigus ning vabatahtlik kohtualluvus, samuti vetoõigus (ius intercedendi) preetori otsuste suhtes. Aastal 242 loodi ta praetor peregrinus'e amet, kelle käes oli kohtuvõim mittekodanike, peregriinide üle. Hiljem, seoses vabariigi suurenemisega ning riiklike ülesannete hulga kasvamisega asutati teisigi ameteid: tsensorid, ädiilid, kvestorid jne. Kõiki valitavaid ametiisikuid nimetati ka magistraatideks. Kui plebeide ja patriitside vahelised eriti teravad probleemid olid selgeks vaieldud – võideldud, võeti tähelepanu keskmesse välispoliitika. Roomlased suurendasid sel perioodil oma valdusi, kuni nende käes oli esiteks kogu tänase Itaalia territoorium.
Mittesakslased olid talupojad, linnade lihtrahvas, lihtsamate käsitööametite pidajad. Alates 14. sajandi lõpust hakati järjest enam piirama õigust omada linnas kinnisvara mittesakslastel. 14. sajandi lõpu mittesakslaste olukorra halvenemist on seostatud jüriöö ülestõusuga 1343-1345, kuid see võib olla ka kokkusattumus. Maahärrade huvi esmajoones oli hoida talupoegi maal. Põhjused peituvad suurel määral epideemiates, linnades täideti lüngad mittekodanike arvel ja maalt linnaasunute hulgast, samal ajal maal kujunes talupoegade sunnismaisus, materiaalne väärtus kasvas, sotsiaalne väärtus langes. 23. Eesti linnad ja alevid keskajal: Linnade tekkimise ja asutamise küsimus- Linna asustamine või rajamine ei tekkinud üleöö. Üldistavalt võib öelda, et linnastumine algas Liivimaal 13. sajandil. Keskaegse Liivimaa linnade kaart võttis 14. sajandi keskpaigaks oma kuju. Linnade
valdkonda. Kõik, v.a esimene nendest toetustest, garanteeritakse peamiselt sularahas, kuid kaks nendest tööõnnetustoetus- ning rasedus- ja sünnitustoetus sisaldab endas ka meditsiinilist abi. Perekonnatoetused võivad sisaldada nii teenuseid ka rahas tagatavaid toetusi. Liikmesriigid peavad arvestama konventsiooni sätteid, mis määravad kindlaks kaitstavate isikute hulga kogu rahvastikust, samuti toetuste miinimumtasemed. Konventsioon nõuab võrdset kohtlemist kodanike kui ka mittekodanike vahel, samuti nähakse konventsioonis ette põhjused, mille esinemisel võib olla toetuse maksmine ajutiselt peatatud. Konventsioonis sisaldub nõue, et toetuse saajal ja toetuse taotlejal peab olema õigus esitada kaebusi, juhul kui keeldutakse toetuse maksmisest. Teised üldised sätted määravad ulatuse, mil määral töötajad või väikeste sissetulekutega isikud peaksid olema kohustatud finantseerima vastavaid toetusi. Miinimumstandardid kaitstavate isikute ringi suhtes
ilmajätmisega. Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks, ingenui, ja vabakslastuiks, libertini. Vabad isikud, kes polnud rooma kodanikud esialgu suhtuti võõrastesse kui vaenlastesse, seejärel hakati võõramaalaste õigusi üldiselt täiendama, mis oli tingitud tootmise ja käibe arenemisest. Anti kaitset võõrale üksiku Rooma kodaniku või sugukonna poolt. Siit arenas elientela institunt. Nt anti võimalus kauplemiseks. Kaitsealust nimetati kliendiks, kaitsjat patrooniks. Vabade mittekodanike hulka kuulusid latiinid ja peregriinid. Latiinid oli Latiumi elanikud enne selle vallutamist Rooma poolt, hiljem ka võõramaalased, kellele anti latiini õigused. Latiinidel oli ius commercii, kuid puudus ius connubii (õigus abielu sõlmida). Peregriinid on: · rooma riigi külge liidetud provintside elanikud, kel aga puudus rooma kodakondsus ja latiinide õigused (eriti tehingute sõlmimise osas ius commercii),
annaabi.ee 
