Liis Kullamaa TELLISED TELLISTE TÜÜBID Savitellised Silikaattellised Tsement tellised SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru
Montaazitööd · kandvad aluspinnad- taluvad pinnase koormisi vähemalt 0,5 kg/cm2 · mittekandvad aluspinnad- täispinnased, huumusmullad, soostunud pinnased · huumusmuld- toimub orgaaniliste ainete lagunemine · kruus- tekkinud põhiliselt kivimitest, suurusega alates 0,5mm · liiv- suurusega 0,15-0,5 mm · täispinnas- kaevandatud pinnas · pinnase kandevõime- arvutatakse kg/cm2 · süvend- pinnase eemaldamise järel tekkinud kaevend · transsee- pinnase eemaldamise järel tekkinud kraavkaevend · kooritud pinnas- huumusmullata pinnas
.................................................. 5 Fibo plokitoodetest ehitamine .......................................................................................................... 7 Vundament ................................................................................................................................... 7 Vundamendi müür ....................................................................................................................... 7 Kandvad ja mittekandvad seinad ................................................................................................. 8 Sillused....................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 11 Kasutatud allikad ........................................................................
375 375 1 1 mittekandvad vaheseinad 150 mm paksustest Aeroc element plokkidest 6085
● Ka terve veelauaga võib sein ja vundament märguda, eriti, kui veelaud on aja jooksul ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud ebapiisavaks või sootuks valeks, st. mitte seinas eemale aga seina poole. Sokli veelaud Taanduv sokkel Siseseinad Siseseinad - jäigastamine ● Konstruktiivselt on siseseinad kandvad ja mittekandvad. ● Valdavalt on palkhoone kandvad siseseinad analoogselt ● Kuna mittekandvad siseseinad võivad olla hoone jäigastavateks välisseintega, ehitatud kas rõht- või püstpalk lahenduses. konstruktsioonideks, tuleb suhtuda ettevaatlikult nende lammutamisse ●
Palkmaja Maapinnd on korralikult tihendatud, mille peale on monoliitne vundament valatud. Lisaks on alus valatud ka ahjule ja korstnale. Vundamendi sees on ka juba soojustus- penoplast. Palkmaja on ehitatud 30 cm läbimõõduga männi palgist. Ka sisemised kandvadseinad on sama paksud. Sisemised mittekandvad seinad on läbimõõduga 15 cm. Vaheseinad on kalasaba kujulise tapiga ühendatud kandvate seinte külge. Lisa soojustust ei ole. Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks. Palke hoivad koos salapulgad, on kasutautd ka tenderpalke. Katus on tellitud valmis ferm, kuhu peale läheb kivikatus
334 Välisuksed- ja aknad 50 m2 3493 174650,00 335 Välisseina väliskatted 496 m2 202 100192,00 336 Välisseina sisekatted 496 m2 144 71424,00 337 Välised koosteseinad??? yyy m2 1843 339 Muud 6743 sBm 6,12 41267,16 342 Mittekandvad siseseinad 156 m2 280,5 43758,00 345 Siseseinte katted 652 m2 166 108232,00 349 Muud 6743 sBm 3 20229,00 351 Laetarindid 810 m2 777 629370,00 352 Laekatted,põrandad 810 m2 225 182250,00 353 Laevooderdised 810 m2 76 61560,00
(vastavalt ruumi funktsioonile). pahtel, värv 5 mm tellis 120 mm keraamiline plaat paigaldussegul 5 mm _______ 130 mm Mittekandvad vaheseinad: Hoone sisemised mittekandvad seinad on keramsiitplokkidest paksusega 100 mm. Keramsiitplokist siseseinte viimistlus on keraamiline plaat paigaldussegul, sest mittekandvad seinad asuvad ainult niisketes/märgades ruumides, ruumieraldajatena. Erandiks on saunaruumid, kus seinas on 20 mm fooliumiga kaetud kivivillplaat ja 10 mm laudis. Märgades ja niisketes ruumides on seintes ka veetõke. pahtel, värv* ** 5 mm
fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele.
· Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi. · Massiivseinad. · Kergseinad. Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. · Tellisseinad · Väikeplokkseinad · Suurplokkseinad · Paneelseinad · Karkass-seinad · Puitkarkass ruumpaneelid
põhimoodulist: M 15. M=100 MM 16. Ehitusalal on osutunud otstarbekaks 12M-kordsed: 24M, 36M, 48M, 60M, 72M, 84M jne 17. 1)Sidumismõõde, 2)Põhimõõde, 3)Naturaal-, ehk tegelik mõõde. 18. Kandetarindid on hooneosad, mis võtavad vastu koormusi (omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi) ja kannavad need üle teistele hoone osadele või alusele. 19. Piirdetarindid on hooneosad, mis moodustavad ruume. 20. Normatiivselt 1,2 m maapinnast. 21. Kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad. 22. Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi hoone alusele. 23. Väikeehitis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja kuni 5m kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) Ehitis, mille lei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 2) Olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis(elekter, vesi, kanalisatsioon, side jne.). 24. Sokkel on maapinnas väljaulatuv vundamendiosa. 25
- Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad
Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud Püstpalksein Püstplakseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandliseks tahutud ja seina enamus pake on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Puitkarkasssein Puitkarkassseinas võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad. Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkassipostide vahe täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu ja aurutõkke paberi/kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: platvormmeetod, posttalameetod, jätkepostidega karkass, tehases valmistatud elemendid Platvorm-puitkarkass
Armeerimiseks kasutatakse 10 mm AIII armatuuri, 2 alumise pinna lähedal olevat latti ja 2 ülemise pinna lähedal olevat latti. Keskmisele kandvale seinale paigutada 6 latti. Jätkamisel ülekate vähemalt 300. Vundamendi peale pannakse perimeetri ulatuses SSBS-tüüpi rullmaterjal. Tagasitäitena kasutatakse liiva. 1.4.2 Seinad Kandeseinaks on välisseinad, mis tehakse 200 mm 3Mpa survetugevusega keramsiitplokkidest. Mittekandvad seinad on 100 mm paksused. Enamasti on mittekandvateks seinteks puitsõrestikseinad puitpostidega 50x70, sammuga 600 ja aetud kipsplaadiga. Niisketes ruumides kasutatakse seinte tegemiseks plokke ja need kaetakse glasuuritud plaatidega (vettpidav materjal). 1.4.3 Põrandad Põrand valatakse betoonist. Armeerimine 5 mm võrguga, silm 150 (ülekate suurem kui 150). Vähemalt iga 3x3 tagant tuleb valamise ajal tekitada vertikaalselt paigaldada õigele kõrgusele,
neil on lai valge kilejas ääris. See servake on laiem kui ühelgi teisel meie osjal. Viimane on hea tunnus põldosjast eristamiseks, kes muidu on soo-osjaga väga sarnane, sest mõlemal on varred vaid veidi karedad ja oksad varre tipu poole suunatud. Siiski on veel mõned erinevused. Soo-osjal ei ole kunagi sellist pikka oksteta varretippu nagu põldosjal. Kevadel on hea soo-osja teistest eristada selle järgi, et tema eospäid kandvad ja mittekandvad võrsed on täpselt ühesugused. Sel ajal võib ta segi minna vaid konna-osjaga, kuid temal oli ju palju rohkem hambaid. Nii et nüüd peaks igaüks meie mürgiseima osjaliigi ära tundma. Aasosi (Equisetum pratense) heinamaa kuusk, kaseosi, nurmekuusk
Kihid on omavahel tugevasti seotud sidemetega, koormuse all töötab sein ühtse tervikuna. Kahekihiline sein: kahest ühekihilisest seinast koosnev sein, mille kihtide vahe on täidetud mördiga (vahe laius kuni 25 mm). Kihid on omavahel tugevasti seotud sidemetega, koormuse all töötab sein ühtse tervikuna. Kergsein: sein, milles on kaks omavahel sidemetega või liitearmatuuriga tugevasti seotud paralleelset ühekihilist seina, millest üks või mõlemad kihid on kandvad või mittekandvad. Ühekihiliste seinte vaheline ruum on kas tühi, osaliselt või täielikult täidetud mittekandva isolatsioonimaterjaliga. Kestsängitusega sein: müürikivid ja plokid sängitatakse alusele kahe välisserval asetseva mördiriba abil. Mittekandva voodriga sein: sein, mille vooder ei tööta kaasa koormuse kandmisel. Vooderdatud sein: sein, millele on kinnitatud vooder kas kivi- või terassidemetega. Ühekihiline sein: õõnteta sein või sein, kus pole vertikaalset läbivat pikivuuki
Põrandad peavad olema eraldatud seintest ning tehnilistest seadmetest. Välisseinad Välisseinte kandvaks kihiks on väikeplokk Fibo 3Mpa ning välisvoodriks on laudis. Soojustuskihi paksus on 150 mm, soojajuhtivus 0,17 W/ (m²K), välisseina paksus on 430 mm. Juhul kui hoone kaetakse lõhestatud silikaatkividega, on seinas soojustust 100 mm ja seina soojajuhtivus 0,22 W/ (m²K) Siseseinad Kandvad siseseinad on rajatud 200 mm paksusest Fibo väikeplokist 3MPa, mittekandvad 100 või 150 mm paksusest Fibo vms. plokist. Teise korruse mittekandvad seinad on puidust või kipsist puitkarkassil. Sisepiirete nõutava mürapidavuse 43 dB 6 tagab Fibo plokist 3MPa müüritis paksusega 150 mm (45 dB). Hoone katuslagi Katuslage kannavad sarikad ristlõikega 200 x 50 . Nendele toetub roovitis 50*50 mm. Sarikate ja roovitise vahele tuleb 250 mm soojustust. Soojustuse peale pannakse
2) peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 3) peavad olema nõuetekohase helipidavusega 4) peavad vastama hoone tööea nõuetele 5) peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseinad paneelseinad TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid:
* Sõnatüvede, sõnade, väljendite kordused lause, lõigu piires. Otsi sünonüüme, asenda igal võimalusel! * Liiga pikad, lohisevad, selgusetud laused (muuda mustandis kaheks-kolmeks selgeks lauseks) või liiga lühikesed, ühetaolised laused. * Lausetes sisalduvad ebaolulised, tähendust mittekandvad sõnad ja väljendid (siis, kui, nagu, oma jne). Võta lausetest kõik sellised välja. * Poolikud, ebaterviklikud laused (jälgi öeldist). * Liigne üldsõnalisus (Kõik teevad, mitte keegi ei tee, mitte kuskil mitte kunagi ei toimu,
komadega. * Ebatäpne asesõna kasutamine (ta kes, kui juttu on olnud mitmest, me kes, kui pole eelnevalt täpsustatud) * Sõnatüvede, sõnade, väljendite kordused lause, lõigu piires. Otsi sünonüüme, asenda igal võimalusel! * Liiga pikad, lohisevad, selgusetud laused (muuda mustandis kaheks-kolmeks selgeks lauseks) või liiga lühikesed, ühetaolised laused. * Lausetes sisalduvad ebaolulised, tähendust mittekandvad sõnad ja väljendid (siis, kui, nagu, oma jne). Võta lausetest kõik sellised välja. * Poolikud, ebaterviklikud laused (jälgi öeldist). * Liigne üldsõnalisus (Kõik teevad, mitte keegi ei tee, mitte kuskil mitte kunagi ei toimu, alati ja igal pool, siis hakkasime minema). * Ajamäärus olgu alalütlevas käändes (Järgmisel aastal, eelmisel päeval, igal kuul millal). * Kaudkõne õige moodustamine (Ema ütles, et ta läheb poodi jne).
- monteeritavad(raudb. kannvundamendid) projekteerimistingimusetega, NN: 2-ennastkandvad-kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja monoliitsed(r/betoonist, betoonist, paekivist) -korruste arv -katuse kalle -fassadimaterjal ja värv tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. -katuseharja suund -katusekattematerjal, vahel ka värv -ehitusjoon 3-mittekandvad-kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja krundil. tuulest ainult 1 korruse ulatuses. 4-rippuvad-kui ennastkandvate/mittekandvate välisseintega hoones Ehitistele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuted kannab katuse, vahelage, jne koormust sisemine karkass või
Sõltuvalt kõrgusest ja armeeringust sille kuni 7…15m; Konsoolpaneelid <3…4m; Avad, lõikamine; Tulepüsivus R90…R120; Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus >65-100mm, 19 Tartu Maja, E- Monteeritav rb. karkass Raudbetoonist siseseinad: kandvad siseseinad mittekandvad siseseinad jäigastavad siseseinad Valmistamistehnoloogia: kassettvormis valatud seinad (püstiasendis): stendvormis lihtneseinad valatud geomeetriaga ja suureelemendi (horisontaalasendis), korduvusega elemendid teise pind: harjapind, (paksus 100…180 mm, pikkus <7m, terashõõrutud pind, rullipind, kõrgus <3m,pind“: "helikopteri kaal <10 t).
vertikaalselt 100mm vahtpolüsterool plaatidega, hüdroisolatsiooniks bituumenvõõp. Välisseinad: Puitsõrestikseinad paksusega 350 mm. Karkassiks puitpostid 50x150mm, karkassipostise vahel mineraalvill,aurutõke, siseseinaks metalkarkassil kipsplaat 13mm. Karkassist väljapoole jääb diagonaallaudis, tuuletõke ja fassaadikivi ,,Antiik". Vaheseinad: Kandvad seinad puitsõrestikseinad, karkassiks puitpostid 50x150mm, mõlamal pool matallkarkassil kipsplaat. Heliisolatsiooniks mineraalvill. Mittekandvad seinad metallkarkassil kipsplaadid. Heliisolatsiooniks mineraalvill.na Müra:osas on vastavus normidele tagatud kolme klaasiga aknapaketi kasutamise ja projektikohase seina konstruktsiooni korral. Katusekate: Kivi, katuse toolvärk on puidust ja toetub välisseintele ja sisemistele kandevseintele. Katuse sarikate samm on 600mm . Katusel on kõik vajalikud katusetarvikud räästarennid, vihmaveetorud, lumetõkked, harja tuulutustorud, katuseluuk
keemiliselt seotud vett ca 17 % plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Igast ruutmeetrist kipsplaadist eraldub ligikaudu 4 m3 veeauru. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse. Näiteks Gyproc-kipsplaadid on klassifitseeritud tuletundlikkuse klassi A2-s1, d0 ja nendest on võimalik ehitada konstruktsioone, mis on tüpiseeritud alljärgnevalt: - Mittekandvad vaheseinad kuni EI 120 - Kandvad vaheseinad kuni REI 60 - Kandvad välisseinad kuni REI 60 - Vahe- ja katuslagedes kuni REI 60 - Teraskonstruktsioonide tulekaitsekonstruktsioonina kuni R 120. 5 3 TAPEET Tapeet on väga oluline disaini osa, mis annab seinale elu ja hinge! Tapeedid võivad olla nii ühevärvilised, kui ka mitmevärvilised,
Vaheseinad Vaheseinad Vaheseinad eraldavad ruume üksteisest: kandvad vaheseinad: sisesein, sisemine kandesein, mittekandvad vaheseinad: eraldab üht ruumi teisest. Peamised nõuded: hoone kande- kande- ja jä jäikussü ikussüsteemi osa, helipidavus: õhumü õhumüra, konstruktsioonimü konstruktsioonimüra leviku takistamine (nõuded vt. EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü müra eest” eest”),
välisseina välispinnani ja siduda seinad omavahel kas hammas- või kalasabatapiga. Kuid on ka võimalik lõpetada siseseina palgid juba välisseina keskel, nii et liitumiskohta väljastpoolt näha ei ole, ka sel juhul kasutatakse hammas- või kalasabatappi. Mittekandva vaheseina ühendamiseks sobib hästi lihtne kalasabaseotis, mis ulatub vaid seina sügavuse kolmandikuni. Seotised märgitakse ja töödeldakse nagu analoogilised nurgaseotised. Mittekandvad vaheseinad võib teha tunduvalt kergema konstruktsiooniga, näiteks laudadest vahesein, mis võib olla nii ühekordne kui ka kahekordne.Kuid kindlasti peab vaheseina ja lae vahele jätma vajumispilu, vähemalt 3 cm ruumi kõrguse iga meetri kohta. Seetõttu on kõige õigem teha vaheseinad alles siis kui hoone on piisavalt vajunud. Laed tehakse reeglina puittaladest. Laetalad kinnitatakse seinte külge läbiulatuva hammastapiga või kalasabatapiga
seeläbi ära hoida ka võimalikke pragusid. Kindlasti tuleb bi-armatuur paigaldada esimese plokirea peale ning viimase plokirea alla. Fibo vundamendi viimane plokirida laotakse U-plokkidest. U-plokid laotakse üksteise järel kokku nii, et vundamendi ülemisse serva kogu hoone perimeetri ulatuses tekiks renn. See renn armeeritakse ja betoneeritakse. U-plokkidest moodustatud soone armeerimiseks kasutatakse 2-3 armatuurterast läbimõõduga 8-12 mm. Seinad Mittekandvad vaheseinad ehitatakse üldjuhul 100 ja 150 mm paksustest Fibo3 ja Fibo5 plokkidest. Ploki valikul saab määravaks seina kõrgus, avade mõõtmed, hulk ja paigutus seinas, heli- ja tulepüsivusnõuded. Kõige väiksem ja kergem plokk Fibo3/100 on piisav korterite, elamute ja muude hoonete vaheseinte ehitamiseks. Kuigi 100 ja 150 mm plokist ei laota kandvaid seinu, tuleb need seinad ladumise käigus armeerida. Nii 100 kui 150 mm ploki puhul pannaksevuuki 1 rida bi-armatuuri.
Tsementsegust väikeplokkidest ja –kividest seinad Plokkide kihid laotakse omavahel seotisesse Seina ploki laiuse valikul peab arvestama hoone suurust ja seintele seintele mõjuvaid koormusi. Üldjuhul võib kahekorruselise raudbetoonvahelagedega hoone puhul kandvad seinad (nii vä välimised kui siseseinad) teha õõnesplokkidest, hoone seina paksus ≥ 190 mm. Mittekandvad vaheseinad võib teha plokist paksusega 90 või 140mm (vt. ka helipidavust). Müüritist üüritist võidakse armeerida tema tugevdamise pä pärast või vä vältimaks temperatuuri- temperatuuri- ja niiskusemuutustest ja mahukahanemisest tekkivaid pragusid. 37 Tsementsegust väikeplokkidest
................................12 3.3.6. Vahelaed.................................................................................................................12 3.3.7. Katuslaed...............................................................................................................12 3.3.8. Trepid.....................................................................................................................12 3.3.9. Mittekandvad siseseinad........................................................................................12 3.3.10. Rõdud ja pergola....................................................................................................12 3.3.11. Tugimüürid ja kaldteed..........................................................................................13 4. SISSEJUHATUS...................................................................................................
vahel sammuga 600mm. Vill katta 30mm tuuletõkkeplaadiga. Välisfassaad rajada klombitud 60mm fassaaditellistest, mille taha jätta 40mm õhuvahe. Seinte sisepinnad viimistleda võimalusel tasanduskrohviga, projektis ette nähtud kipsplaadiga kaetud seinad värvida. 2.3.7. Siseseinad Kandvad siseseinad laduda FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm) ning katta mõlemalt küljelt tasanduskrohviga, kui ei ole tegemist niiskete ruumidega. Mittekandvad siseseinad valmistada puitkarkassist, kuhu tuleb paigaldada müraisolatsiooniks mineraalvill ja katta kipsplaadiga. Vannitoa ning sauna eesruumiga piirnevatel seinapindadel kasutada keraamilisi plaate, mis on ette nähtud kasutamiseks niisketes ruumides. Pesemisruumides katta seinapind niiskustõkkega ja paigaldada paigaldusseguga keraamilised plaadid. Leiliruumis paigaldada 6
Igas trepikojas on lift. Korteritel on mõistlikud planeeringud, avarad rõdud ja kvaliteetne siseviimistlus. Iga korteri juurde kuulub esimesel korrusel asuv panipaik. Parkimine maja ees on tasuta, kuid 50 000 krooniga on võimalik endale soetada parkimismajja kindel parkimiskoht. Samuti on optsioon garaažikohale Vana-Kuuli 1 majas maksumusega 185 000 EEK. Hoone kirjeldus ja siseviimistluspaketi spetsifikatsioon Seinad -Hoonel on värvitud raudbetoonist paneelseinad. -Mittekandvad seinad on metallkarkassil värvitud kipsplaatvaheseinad. Standardpaketti kuuluvad Tikkurila Symphony (või analoog) värvikataloogi iga värvikaardi kolm heledamat tooni. Põhitooniks sobivad F485 matt valge, maalrivalge F157) -Niiskete ruumide seinad on kaetud keraamilise plaadiga. -Trepikoja seinad krohvitud ja värvitud. Laed -Korteri lae moodustavad raudbetoonpaneelid. V-vuugiga laed värvitakse valgeks. -Tualettruumide ja vannitubade lagi on ripplagi Siseuksed
- Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad
ehitusmaterjal; - 2005.aastal tarbiti (sh tööstuse toormeks) Eestis ca 0,7 tm saematerjali inimese kohta, Soomes on see näitaja 1 tm; - kui puitmaja või puittooted mingil põhjusel kasutamiseks ei kõlba, on neid lihtne tarvitada kütuse puittoormena, kusjuures raskesti käsitletavaid jääke ei teki. Puitmaja konstruksioon Puitmaja võib olla kas puitkarkass- ehk puitsõrestikmaja või palkmaja. Puitkarkassmaja Puitkarkassmajade seinad, nii kandvad kui ka mittekandvad, ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkass täidetakse soojustusmaterjaliga ja suletakse mõlemalt poolt. Siseseintesse jäetakse soojustus vahel ka paigutamata. Vahe- ja katuslagedes tarvitavateks taladeks on enamasti piisava ristlõikega prussid. Kui tala pikkus on suurem (tavaliselt üle 3,33,6 meetri), tuleks prusside asemel kasutada liim-, spoonkihtpuitu vm suurema kandevõimega materjali.
Operatsiooni eesmärgiks on saavutada saematerjali nõutav pikkus (mõnikord 12 m ja enamgi), kasutades selleks väikesemõõtmelist, suhteliselt madalakvaliteedilist saematerjali. Tänu sellele, et meetod võimaldab saematerjalist välja lõigata vigade ja riketega kohad, tuleb lõpptulemus parema kvaliteediga kui oli tooraine. Sõrmjätkatud saematerjali kasutusvaldkonnad langevad enamuses kokku normaalse saematerjali omadega, milleks on nii kandvad kui mittekandvad konstruktsioonid. Siiski tuleb arvestada sõrmjätkatud saematerjali suhteliselt väikese paindetugevusega, kuna jätkukohad võivad painde mõjul järele anda. Materjal peab aga väga hästi vastu survele pikisuunas, mis lubab teda kasutada seinakonstruktsioonide vertikaaldetailidena. Ka katusefermide ja I- profiiltalade valmistamiseks on ta sobiv. Laialdaselt kasutatakse sõrmjätkatud saematerjali akna- ja
Operatsiooni eesmärgiks on saavutada saematerjali nõutav pikkus (mõnikord 12 m ja enamgi), kasutades selleks väikesemõõtmelist, suhteliselt madalakvaliteedilist saematerjali. Tänu sellele, et meetod võimaldab saematerjalist välja lõigata vigade ja riketega kohad, tuleb lõpptulemus parema kvaliteediga kui oli tooraine. Sõrmjätkatud saematerjali kasutusvaldkonnad langevad enamuses kokku normaalse saematerjali omadega, milleks on nii kandvad kui mittekandvad konstruktsioonid. Siiski tuleb arvestada sõrmjätkatud saematerjali suhteliselt väikese paindetugevusega, kuna jätkukohad võivad painde mõjul järele anda. Materjal peab aga väga hästi vastu survele pikisuunas, mis lubab teda kasutada seinakonstruktsioonide vertikaaldetailidena. Ka katusefermide ja I- profiiltalade valmistamiseks on ta sobiv. Laialdaselt kasutatakse sõrmjätkatud saematerjali akna- ja
24 Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojustehniliste arvutustega. Seinad liigitatakse: materjali järgi: a) looduskivist, b) tehiskivist, c) puidust; struktuuri järgi: a) massiivseinad, b) kergseinad; paigaldatavate detailide suuruse järgi: a) tellisseinad, b)väikeplokkseinad, c) suurplokkseinad, d) paneelseinad; öötamise iseloomu järgi: a) kandvad, b) ennastkandvad, c) mittekandvad, d) rippuvad; asukoha järgi: a) välisseinad, b) siseseinad. Paigaldatava detaili suurus ja kasutatav materjal on tähtsamad tunnused hoonete liigitamisel, nt: tellishoone, palkmaja, suurplokk- või paneelhoone. 17. Massiivtellisseinad - nende eelised ja puudused; seinte ladumisel, kasutatvad erinevad seotised Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: o massiivseinad o kergseinad Massiivseinad laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse
- konstruktsiooni perioodilise jälgimise puudumine; - ülekoormamine lumega; - terase korrosioon; - vead rekonstrueerimisel ja tugevdamisel; - mitteprojektikohaste avade tegemine; - sidemete kõrvaldamine; - väsimuspurunemine, purunemine vananemisest; - vundamentide või muu ebaühtlane vajumine; - mitmesugused varingud, plahvatused, pinnase uhtumised, seismika, tormid ja üleujutused. 3. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest. 4. Kandekonstruktsioonide tugevus – ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks
(võlakirja omaniku e investori) ees maksta viimasele tema käest saadud vahendite kasutamise eest intressi ja tagastada kustutustähtajal põhivõlasumma. Võlakirjade emiteerimine on pangalaenude ja liisingu kõrval üheks peamiseks laenufinantseerimise vormiks. · Vekslid on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma, kas maksetähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Vekslid võivad olla intressi kandvad või mittekandvad. Intressi mittekandva veksli nimiväärtus sisaldab põhisummat ja intressisummat, see tähendab, et vekslid saadakse kõrgema väärtusega kui nõue, mille tagatiseks veksel antakse. Intressi kandva ostjaveksli nimiväärtus sisaldab põhisummat ja vekslile on märgitud põhisummalt tasumisele kuuluv intressimäär. Veksel antakse välja täpselt samas summas, mis on nõude summa Ostu- või müügiõigust tõendavad väärtpaberid:
) projekteerimisel. Selliste ehitiste puhul tuleb kasutada erijuhiseid ja -meetodeid. Projekteerimise alused 36 EPN-ENV 1.2: PROJEKTEERIMISE ALUSED. KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.3: OMAKAALUKOORMUSED 1.1 Üldeeskirjad (1) Käesolevas osas käsitletakse koormust kandvate ja mittekandvate osade omakaalu, neile kinnitatud statsionaarsete seadmete kaalu, samuti pinnase (sh. täitepinnase) omakaalu. (2) Mittekandvad konstruktsioonielemendid on · katusekate; · pinnakatted ja viimistusmaterjalid; · mittekandvad vaheseinad; · käsipuud, ohutusbarjäärid, rinnatised ja äärekivid; · seina välisvooder; · ripplaed; · isolatsioonikihid. (3) Statsionaarsed seadmed on · liftid ja eskalaatorid; · kütte-, ventilatsiooni-, konditsioneerimisseadmed ja -torustikud; · elektriseadmed; · toru(stik)ud - tühjalt (!); · magistraalkaablid ja juhtmed.
kataloog, eelkõige m3 arvest, 300 (?), 310 eh, süvend, 320 alused, 330 välisseinad, 331 kandvad Ehitussüvend mõõtühik m3, mõõdetakse süvendi ruumiala koos töölaiendiga Alused mõõdet. m2, kõige alumise tasandi põhiplaani pindalaga või nende summaga. Pindala määravad välised mõõtmed maapinna tasandil. Välisseinad välisseinte välispinna mõõdeti vertikaalis, avasid maha ei arvestata. 330 - maht peaks haarama kandvad välisseinad, mittekandvad; välisuksed ja aknad, paigaldat. välisseinad, kui need kokku liita saab kokku 330. Siseseinad 340 m2, kõikide põhipinna tasandite siseseinte pindala summa--Kõrgus all paikneva kandetarindi pealt kuni ülal paikneva lae tarindini. Siseseinte pindala 340 maht kandvad, mittekandvad siseseinad, siseuksed ja aknad, koosteelementidest. Laed 350 m2, tegemist on kõikide põhipinna tasandite pindala summaga. Arvut. välismõõtude järgi 350 =351 laetarind.
Posti ja tala liited Ristkülikupostile toetuv tala Ümarpostile toetuv tala. Ristkülikuposti konsoolile toetuv tala. Peitkonsooliga ühendussõlm Õõnespaneelid Paneelide kõrgus 150, 220, 265, 320, 400mm Sõltuvalt kõrgusest ja armeeringust sille kuni 7...15m Konsoolpaneelid <3...4m Avad, lõikamine Tulepüsivus R90...R120 Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus 65-100mm Raudbetoonist siseseinad: Kandvad siseseinad Mittekandvad siseseinad Jäigastavad siseseinad Valmistamistehnoloogia: Kassettvormis valatud seinad (püstasendis): lihtne ja geomeetriaga ja suure korduvusega elemendid (paksus 100...180mm, pikkus <7m, kõrgus <3m, kaal <10t). 20 Stendvormis valatud seinad (horisontaalasendis), elemendi teise pind: harjaspind, terashõõrutiga pind, rullpind, ,,helikopteri pind"
A. PROJEKTEERIMISTEHNOLOOGILINE LIIGITUS: 1. TASAND 100 KRUNT 200 MAAALA ETTEVALMISTUS 300 HOONE EHITUSTÖÖD JA TARINDID 400 TEHNOSEADMED HOONES 500 TEHNOSEADMED KRUNDIL 600 SISUSTUS JA KUNSTITÖÖD 700 EHITUSE KÕRVALKULUD 2. TASAND 310 EHITUSSÜVEND 320 ALUSED JA VUNDAMENDID 330 VÄLISSEINAD 340 SISESEINAD 350 VAHELAED JA TREPID 360 KATUSED 370 PÜSISISUSTUS 390 HOONE EHITUSTÖÖGA KAASNEVAD TÖÖD 3. TASAND 331 KANDVAD VÄLISSEINAD 332 MITTEKANDVAD VÄLISSEINAD 333 VÄLISPOSTID 334 VÄLISUKSED- JA AKNAD 335VÄLISSEINTE VÄLISVIIMISTLUS 336 VÄLISSEINTE SISEVIIMISTLUS 337 MONTEERITAVAD VÄLISSEINAD 338 PÄIKSEKAITSE 339 MUUD 391 EHITUSPLATSI TEHNILINE VARUSTUS 392 TELLINGUD 393 KINDLUSTUSTÖÖD 394 LAMMUTUSTÖÖD 395 KORRASTUSTÖÖD 396 TAASKASUTAMINE 397 EHITAMINE PAJASETINGIMUSTES 398 TÄIENDAVAD MEETMED 399 MUUD B. EHITUSTEHNOLOOGILINE LIIGITUS EHITUSTÖÖLISTE ERIALADELE VASTAVALT 1
7.7.4 Kergkruusplokid Kergkruusplokid vaheseintes. Tulekindlana on kergkruusplokk mitmesuguste tuletõkketarindite ja kande- ning mittekandvate vaheseinte ehitamise hea materjal. Kasutuskohad on tööstus- ja laohoonete ning korterite vaheseinad. Ühtlasi sobivad kergkruus plokid just niisketesse ruumidesse, kus pinnakatteks on plaadid. Müüritud plokkseina võib ilma pinnakatteta kasutada tööstushallide heliisolatsiooniseinteks. Mittekandvad kergkruusvaheseinad isoleeritakse ülemisest plaadist mineraalvillaga ja vajadusel tihendatakse vuugid elastse vuugilindiga. Puitkarkassiga pööningulae ja mineraalvilla vahele pannakse aurutõkkekile, mis ühendatakse tihedalt pööningulae aurutõkkega. 30 7.8 Töölavad ja tellingud Töölavadeks ja tellinguteks nimetatakse aluseid, mille abil muudetakse müürsepa töökoha tasandit. Töölavad Töölavad on 1 ... 2,4 m kõrgused
Kihid on omavahel tugevasti seotud sidemetega, koormamisel töötab sein ühtse tervikuna. Kandevsein: müür, mis on ette nähtud kandma täiendavaid koormusi lisaks omakaalule. Voodriga seina puhul peavad voodri ja põhiseina vahelised sidemed tagama seina töötamise ühtse tervikuna. Kergsein: sein, milles on kaks või enam omavahel sidemetega või liitearmatuuriga tugevasti seotud paralleelset ühekihilist seina, millest üks või enam kihti võivad olla kandvad või mittekandvad. Ühekihiliste seinte vaheline ruum on kas tühi, osaliselt või täielikult täidetud mittekandva isolatsioonmaterjaliga. Üldjuhul töötavad seina kihid vertikaalkoormusele eraldi. Kestsängitusesga sein: õõnetega müürikivid sängitatakse alusele kahe välisserval asetseva mördiriba abil. Mittekandev sein: koormust mittekandev sein, mille eemaldamine ei kahjusta ülejäänud konstruktsiooni (välja arvatud jäikus).
nende usaldusväärne koostöö või sõltumatute temperatuuri- ja niiskusdeformatsioonide võimalus * välisseina kihid peavad olema piisava tugevusega üksteise külge ankurdatud. * klaasist välispiirded peavad olema konstrueeritud õnnetuste võimalust vältivalt * klaasfassaadide tarindus peab arvestama nende pesemise vajadust Seinte liigid. 1) asukoha järgi: sise- ja välisseinad 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennast kandvad, mittekandvad ja rippseinad 3) materjali järgi: looduskivi-, tehiskivi-, puitseinad ja segakonstruktsiooniga seinad 4) struktuuri järgi: kergseinad, massiivseinad 5) detailide suuruse järgi: tellis-, väikeplokk-, suurplokkseinad, paneelseinad ja ruumilistest elementidest seinad Seina elemendid: - kandev kiht - soojustus - aurutõke - tuuletõke - välisviimistlus - siseviimistlus Seina kandvaks kihiks võib olla: - tellismüür paksusega 1 kivi s.o
kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaaziosa. · Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Reaalosaks on reeglina mittekandvad seinad, siseuksed, eraldatud rõdud jne. 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine TEKKIMINE · Korteriomanditeks võib jagada kinnisomandi, mille ese on maatükk koos sellel oleva või ehitatava ehitisega. Korteriomanditeks võib jagada üksnes kogu kinnisomandi. Kinnisomandit korteriomanditeks jagades võib mõne eluruumi või mitteeluruumi jätta kaasomandisse. Kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi
600. Sisustus ja kunstiteosed 700. Ehituse kõrvalkulud Näitena järgmise taseme alaliigitusest olgu vaadeldud "hoone püstituskulud". 300.Hoone ehitustööd ja tarindid 310. Süvend 320. Alused ja vundamendid 330. Välisseinad 340. Siseseinad 350. Vahelaed ja trepid 360. Katused 370. Püsisisustus 390. Hoone ehitustöödega kaasnevad tööd Järgmise ja viimase taseme alaliigituse näitena vaatame kululiiki "välisseinad": 330. Välisseinad 331. Kandvad välisseinad 332. Mittekandvad välisseinad 333. Välispostid 334. Välisuksed ja aknad 335. Välisseinte välisviimistlus 336. Välisseinte siseviimistlus 337 Monteeritavad välisseinad 338 Päikesekaitse 339 Muud Esitatud liigitusi kasutatakse koondmahtude ja maksumuste väljatoomiseks eelarvetes (koondeelarvetes). Kõige detailsem tööde liigitus vastab eespool viidatud ühiktöö kirjetele, mis on esitatud ühiktööde ressursikulu normide või hinnakataloogides.
Veelauad/-plekid, seina alumised Taimestik: 9% Varikatused: 11% palgid: 48% Joonis 2.39 Fassaadi põhilised kahjustused, nende põhjused ja alad. 61 2.4.3 Siseseinte lahendused ja olukord Konstruktiivselt on siseseinad kandvad ja mittekandvad. Valdavalt on palkhoone kandvad siseseinad analoogselt välisseintega, ehitatud kas rõht- või püstpalk lahenduses. Mittekandvad siseseinad võivad olla tehtud ka puitsõrestik lahendusena (vt Joonis 2.40). Kandvad palksiseseinad paksusega 12…15 cm ja seotult välisseintega tappliitega on piisavalt tugevad, et võtta vastu vahelagedelt tuleva koormuse nende levinuimate sillete juures. Oluline on, et siseseinad oleksid välisseintega seotud (eriti just rõhtpalkseinte
annaabi.ee 
