MED. I 4 MEDITSIINILINE KEEMIA keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel Hüdrofoobsel toimel on suur tähtsus organismile. Tänu sellele võivad vesilahuses tekkida kindlad stabiilsed struktuurid: kui on tegemist väiksema C - aatomite kontsentratsiooniga mitsellid kui on tegemist suurema C - aatomite kontsentratsiooniga veega vastastoimesse ei astu "aga omavahel on hea olla!" J. Ehrlich, 1. XI. 2002 plaatjad mitsellid hüdrofoobne vastastoime astuvad vastastoimesse veega Näide:
Abiellus Christine Elisabeth Dehniga Kaks kasupoega ja kaks kasutütart 1761 sündis tema esimene poeg Teine naine Barbara Christine von Spandekaug 1765 sündis teine poeg Töö Koduõpetaja Sileesias kui ka Liivimaa 1758 töökoht Äksis 1760 Riia pastor 1763 kutsuti ta Põltsamaa kui ka Võnnu pastoriks Kirjandusteosed 4- köiteline teos ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast " (1772-1785) Jätkväljaanded ,,Põhjamaade mistsellid " ja ,, Uued põjamaade mitsellid" Lühhike öppetus Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrdaanda Surm Suri 82-aastasena Oma pärandi jaotas ta ära Paide kirikule ja tütarlastekoorile Mälestuskivi Reopalu kalmistul Hauakoht on teadmata Mälestuskivi Reopalu kalmistul Kasutatud allikad http://www.jkrk.ee/joomla/images/documents/hupel_275.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/August_Wilhelm_Hupel 11. klassi õpik lk 68 Täname kuulamast!
mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 34. Poolkolloidid Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Sellestoimub üleminek: c tõus tõeline lahus kolloidlahus geel (molekulaarne lahus) T°tõus Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. 35. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud kontsentratsioonist
Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoiduda. Detergent- pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Seebi puudused: karedas vees lahustub vähe, seebi kulu on suur sest moodustuvad rasvhapete Ca j Mg soolad, mis vees ei lahustu. Pesemise protsess: pesuaine lisamine vähendab pindpinevust. Seebi molekulid suudavad tungida sügavale riide sisemusse, kuhu puhas vesi ei lähe , tekivad mitsellid, mis takistavad mustuse osakeste raasühinemist. Aminohapped on amoforteensed, kuna neis esinevad nii happelised kui aluselised omadused. Polümeer- hüdroksüülhapetest või dihappest ja dioolist konderatsiooni teel moodustunud plümeer. Monomeer- madalmolekulaarne ühend mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis. Polümerisatsiooniaste- arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. Liitumispolümeerid saadakse liitumispolümerisatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer-
Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed ja I-ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob millised koosnevad kahest teineteises mitteahustuvast vedelikust, kontsentratsioonist. Sellistes lahustes on seep nii dissotseerumata süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, end vastasmärgilise pinnaga
Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 3 Poolkolloidid. Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. Seebi all mõistetakse ühealuseliste rasvhapete metallisooli. Tehnilisest seisukohast on tähtsad vees lahustuvad naatrium- ja kaaliumseep.
reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele kuni temperatuuride ühtlustumiseni. 7. Mitsellid on pindaktiivsete monomeeride agregaadid, mis hakkavad moodustuma siis, kui vees lahustunud PAA kontsentratsioon ületab mitsellide moodustumise kriitilise kontsentratsiooni.[2] Eesti keeles kasutatakse selle kohta väljendeid mitsellide moodustumise kriitiline kontsentratsioon (MMKK) või kriitiline mitselleerumise kontsentratsioon (KMK). Mitselli moodustumise kriitiline kontsentratsioon on pindaktiivsete molekulide kontsentratsioon lahuses, millest kõrgematel väärtustel
Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises. 27. Disperssete süsteemide liigitus Jämedispersne süsteem, kolloiddispersne ja tõelised lahused. 28. Mitselli ehitus Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete (PAA) molekulidest. Need molekulid on amfifiilsed, st osa molekulist on polaarne, osa mittepolaarne.Seetõttu kuuluvad PAA hulka paljud orgaanilised ained, mis sisaldavad hüdrofoobset süsivesinikahelat ja mõnda polaarset rühma.PAA jagatakse mitteionogeenseteks (nt etoksü-rühma sisaldavad estrite derivaadid) ja ionogeenseteks.Viimased võivad sõltuvalt nende
veest eemale hoida 33)Mis on detergent? Pindaktiivne aine, mida kasutatakse pesemisvahendina 34)Seebi puudusedkaredas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur, eep hüdrolüüsib ja tekib aluseline keskkond, mis ei ole hea villale ja siidile 35)Milles seisneb pesemise protsess? Mis ülesanne on selles pesuvahendil? Pesuaine lisamine vähendab pindpidevust, see soodustab seebivee tungimist sinna, kuhu puhas vesi ei suuda minna, tekivad mitsellid, mis takistavad mustuseosakeste taasühinemist 36) Arvutusülesanded ☺Näide: a) Mitu g 10% etaanhapet tuleb võtta, et neutraliseerida 20 g kaaliumhüdroksiidi? b) Mitu liitrit tekib vesinikku, kui 200 ml 0,3 M etaanhapet reageerib 10 grammi kaaliumiga? c) Mitu g propaanhapet tuleb võtta, et reageerimisel butanooliga saada 90 g estrit? Reaktsiooni kaod on 5%
Looduslik tselluloos sisaldab alati 4-5% saateaineid. Tselluloosi sisaldub peamiselt taimedes, kuid teda leidub ka seentes, bakterites ja isegi mõnedes alamates mereloomades. Looduslikes materjalides ühinevad tselluloosi üksikmolekulid umbes 60 kaupa kimpudesse, mida nimetatakse mitsellideks. Tselluloos on taimede rakukesta peamine koostisosa, mis tekib tsütoplasmas ja ladestub raksuseintele, andes neile mehaanilise tugevuse. Kiudtaimedes ( puuvillas, linas, kanepis ) moodustavad mitsellid silmaga nähtavaid kiude. Taimtoidulised loomad tselluloosi otseselt ei seedi, tselluloosi lagundavad loomade soolestikus elavad bakterid. Tselluloos on nagu teisedki kiudained halvasti lahustuv aine, ta lahustub ainult mõningate soolade ja kompleksühendite lahustes. Tselluloosi kasutatakse peamiselt paberi tootmiseks. Tselluloosi saadakse eelkõige puidust ( 95% ), palju vähem kasutatakse õlgi, roogu, pressitud suhkruroogu ja muid taimi. Tselluloosi tootmine
mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 30. Poolkolloidid Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Selles toimub üleminek: C tõus tõeline lahus kolloidlahus geel T0 tõus Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. 31. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon Seebi all mõistetakse ühealuseliste rasvhapete metallisooli. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena
3) Tilgakeste elektriliste kaksikkihtide tõukumine, juhul kui on tegemist samanimeliste laengutega 4) Kõrge dispersioonikeskkonna viskoossus takistab tilgakeste liikumist ja seega ka nende ühinemist Aine viimisel organismi per os (suu kaudu) on otstarbekas kasutada õ-v emulsioone, aga ravimpreparaatide manustamisel per cutanum (läbi naha) tuleb kasutada v-õ tüüpi emulsioone (salvid, kreemid), sest vesi ja selles lahustunud preparaadid ei läbi nahka. ! III variant 1. MMKK, mitsellid ning nende olulisus rakule. ! Mitsellide moodustumine on hüdrofoobne interaktsioon, mis toimub põhimõtteliselt selleks, et vältida mittepolaarsete süsivesinike (pindaktiivsed ained e PAA) kontakti veega, kogunevad nad kas õhk-vesi piirpinnale või mitsellidesse. Selline vältimine toimub seetõttu, et vees on suur kohesioonijõud. Tegemist on näilise interaktsiooniga- tundub nagu interaktsioon oleks süsivesinike
Kapillaartsoonelektroforees (CZE): kõige populaarem KE liik. Puhvriks on vesilahus; lahutab ioone ja laetud molekule. Mittevesikeskkonnaline kapillaarelektroforees (NACE): kus puhvriks on orgaaniline solvent (MeOH, ACN) koos vedela soolaga, mis suurendab elektrijuhtivust; lahutab vees mittelahustuvaid orgaanilisi ühendeid. Mitsellaarne elektrokineetiline kromatograafia (MECC): kus puhvriks on vesilahus, millele on lisatud pindaktiivset ainet (naatriumdodetsüülsulfaati SDS), mis moodustab mitsellid; lahutab ka naturaalseid orgaanilisi ühendeid. Kapillaargeelelektroforees (CGE): kus kapillaaris on geel väikesed molekulid liiguvad kiiremini kui suuremad; lahutab nukleiinhappeid, proteiine. Kapillaarne isoelektriline fokusseerimine (CIEF): kus kapillaaris on geel, milles tekitatakse pH gradient; lahutab valke. Affiinsuskapillaarelektroforees (ACE): interaktsioonid lahutatavate ainete ja spetsiaalselt lisatud ühendite vahel; näiteks: antigeen-antikeha.
• mulli suurima rõhu meetod 59. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe või enamfaasiline süsteem (Üks aine jaotunud teises) Liigitus: Jäme-, kolloidsüsteemid ja tõelised lahused 60. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 61. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Tyndalli efekt Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte 62. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b
omadused ja piirkonnad), siis vesilahustes need osakesed kinnituvad oma hüdrofoobse osaga mingile pinnale või moodustavad omavahel mitselle. Sellised molekulid paigutuvad rasvase (mustus on enamasti rasvane) aine tilgakese pinnale nii, et laetud ots oleks väljaspool ja ,,rasvasaba" seespool. Joonised lk 30-31 Viikna Hüdrofiilne osa jääb alati veemolekulidega ümbritsetuks, sest ta on veelembene. PAA vesilahuses moodustuvad mitsellid ja ühteaiegu tekib PAA kiht faaside lahutuspinnal vesi/õhk. Mitsellid koosnevad hüdrofoobsest tuumast , kus pindaktiivse aine molekulide hüdrofoobsed ,,sabad" liituvad kerakujulisse vormi, mida hoiavad koos peamiselt van der Waalsi jõud (molekulide vaheline tõmme). Selline hüdrofoobne kera on pinnalt ümbritsetud hüdrofiilse kestaga PAA hüdrofiilsed pead. Kuna need pead on polaarsed, siis on nad suunatud polaarsete veemolekulide poole. Veemolekulide ja ,,pea" polaarsete rühmade vahel
Tyndalli efekt Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 92. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 93. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. 94. Pindpinevus. Pindpinevus- pinnanahtus kus vedeliku pinnakiht kaitub kui elastne kile. Vedeliku pinnajoud mojustavad uksteist tombejoududega. 95. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? 96. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorbtsioon on aine osakeste kogunemine vedelast või gaasilisest faasist
4). Amfipaatse rasvhappemolekuli hüdrofiilset osa nimetatakse peaks ja hüdrofoobset osa sabaks. Sabaks on tihti pikk süsivesinikahel. Amfipaatsete ühendite segunemisel veega võivad neist moodustuda erinevad struktuurid. Esiteks võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse n.ö. üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui amfipaatse ühendi ja vee segu hoolega loksutada, siis võivad moodustuda kerajad struktuurid nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsellid on molekulide üksikkihist koosnevad kerajad struktuurid, mille sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Kahekihiliste vesiikulite puhul on kerajas struktuur moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkihist ja osa veemolekule on kera sees ,,lõksus". Soodustamaks omavahelisi van der Waalsi interaktsioone püüavad hüdrofoobsed süsivesinik sabad alati hoiduda teineteisele
apolaarse ühendi vastuvõtmiseks, millega tõuseb vee järk s.t väheneb entroopia. Amfifiilne molekul sisaldab nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid rühmi ning mida tõmbab samaaegselt nii polaarse kui apolaarsesse keskkonda. Vesikeskkonas organiseerub molekul nii, et hüdrofiilsed osad orienteeruksid mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega; hüdrofoobsed osad orienteeruvad tsentrisse ja neile toimivad hüdrofoobsed vastasmõjud. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemusek on suhteliselt stabiilne lahus. pH vesinikeksponent, negatiivne logarithm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist. Osmoos aine liikumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk osmoosist tingitud rõhk kõrgema kontsentratsooniga lahuse poolel. Vesi ioniseerub, kuna suurem ja tugevalt elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab
Lihtmaolistel loomadel algab rasvade hüdrolüüs kaksteistsõrmiksooles, kuhu liigub kõhunäärme-pankrease ensüüm lipaas. Lipaas lagundab triglütseriidi 2-monoglütseriidiks. Glütserool imendub verre kas lühikese ahelaga rasvhapped C4-C10 imenduvad otse verre ning lagundatakse kiiresti ATP- tootmise eesmärgil, seetõttu mete kõhu peal neid rasvhappeid ei ole. 2-monoglütseriidi ja sapphapped moodustavad veeslahustuvad mitsellid, mis tungivad soole-epiteeli rakkudesse ehk enterotsüütidesse, kus mitsellid lagunevad, mis muudavad need monoglütseriidid veeslahustuvateks. Enterotsüütides triglütseriidid re-sünteesitakse. Re-sünteesitud triglütseriidid pakitakse külomikronite koostisesse, et muuta rasvad vedelateks. Nendest tehakse lipoproteiinid. Külomikronid (ja teised lipoproteiinid) koosnevad kolesteroolist, fosfolipiididest, valkudest ja triglütseriididest. Lipoproteiinide saatus organismis
– faaside agregaatolekute alusel – dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid. 87. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses.Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte.
32. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. Poolkolloidid: kui molekulide kontsentratsioon tõuseb, siis nemad organiseeruvad kolloidstruktuurideks, mis omakorda võivad moodustada geeli. Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Selles toimub üleminek: Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka kuuluvad seebid, mis ongi poolkolloididest enamkasutatavad ained. Seebi all mõistetakse ühealuseliste rasvhapete metallisooli. Tehnilisest seisukohast on tähtsad vees lahustuvad naatrium- ja kaaliumseep. Seepide
alates amfifiilsed PAA molekulid moodustuvad mitselle (saab eristada hüdrofiilsed ja hüdrofoobset osa); seebid - Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. - Mitsellide tekkel on suur tähtsus selles, et vees muidu mittelahustuv aine lahustub mitsellides ja nii on võimalik seda viia vee faasi (seepide, pesemivahendite kasutamine) *Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete (PAA) molekulidest. Need molekulid on amfifiilsed, st osa molekulist on polaarne, osa mittepolaarne. *Seetõttu kuuluvad PAA hulka paljud orgaanilised ained, mis sisaldavad hüdrofoobset süsivesinikahelat ja mõnda polaarset rühma. *PAA jagatakse mitteionogeenseteks (nt etoksü-rühma sisaldavad estrite derivaadid) ja ionogeenseteks. *Viimased võivad sõltuvalt nende dissotsiatsioonist vesilahuses olla katioonaktiivsed (nt mõned
amfifiilsed PAA molekulid moodustuvad mitselle (saab eristada hüdrofiilsed ja hüdrofoobset osa); seebid - Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. - Mitsellide tekkel on suur tähtsus selles, et vees muidu mittelahustuv aine lahustub mitsellides ja nii on võimalik seda viia vee faasi (seepide, pesemivahendite kasutamine) *Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete (PAA) molekulidest. Need molekulid on amfifiilsed, st osa molekulist on polaarne, osa mittepolaarne. *Seetõttu kuuluvad PAA hulka paljud orgaanilised ained, mis sisaldavad hüdrofoobset süsivesinikahelat ja mõnda polaarset rühma. *PAA jagatakse mitteionogeenseteks (nt etoksü-rühma sisaldavad estrite derivaadid) ja ionogeenseteks. *Viimased võivad sõltuvalt nende dissotsiatsioonist vesilahuses olla katioonaktiivsed (nt mõned alkaloidid)
36.Vedelikud vedelike pindpinevus ja selle tekkmehhanism - vedelike pindpinevus on energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra(g, N/m). Pindpinevus on põhjustatud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele mõjuvad jõud on suunatud vedeliku sisse, võtab vedelikupiisk kera kuju. 37. Vedelike pindpinevus ja pindaktiivsed ained,mitsellid. Pindaktiivsed ained- ühendid mille lisamisel väheneb vedelike pindpinevus.(nt.seep) Mitsellid takistavad mustuse tagasisadenemist, tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese. 38. Merevesi, selle koostis. Vee eripära. Merevesi on soolane st on lahustunud komponentidest küllastatum kui (reeglina) mandrilistes jõgedes ja järvedes liikuvad veed. Seetõttu toimuvad merevees paljud sedimentatsiooni ja
disperssest süsteemist lahti saada. *Tsüklonite kasutamine Tsüklonid- seadmed,millega muudetakse aerosooli liikumise kiirust ja suunda, tahked osakesed eraldatakse gaasist. *filtreerimine Pulbrid: Tahked osakesed,mille vahel on gaas, kui hästi kontsentreeritud aerosoolid. Mida peenem pulber, seda suurem kokkupuutepind Pindaktiivsete ainete omadused: On vees lahustuv. Kui kontsentratsiooni tõsta, siis alates kindlast kontsentratsioonist tekivad pindaktiivsete ainete ühinenud moodustised- mitsellid Mida pikemalainelisem on valgus, seda vähem ta hajub kolloidlahuses ja vastupidi. Sellepärast ongi meri ja taevas sinised, sest õhk ja meri sisaldavad kolloidosakesi. Seep on rasvhappe sool. Seep on anioonne pindaktiivneaine. Kuidas seep peseb? Õlikihi välispind muutus hüdrofiilseks, seebi sees olles takistavad osakesed õlipleki uuesti kinnitumise.
56. Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses? Hüdrofoobsed ained paigutuvad vesilahuses üksteisele nii lähedal kui võimalik. 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? Veega segunemisel võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui segu hoolega loksutada, võivad moodustuda kerajad struktuuris nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsell- sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Vesiikul keraja struktuuri tõttu moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkoht ja osa veemolekule on kera sees lõksus. 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? CH3COO- 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinik ja hüdroksiidioonide
Tsrebrosiidid sisaldavad monosahhariidi, gangliosiidid sisaldavad oligosahhariidi. Kolesterool on kõige levinum steroid loomsetes organismides, olles ühtlasi lähteühendiks kõikidele loomsetele steroididele. 3. Membraanide struktuur, dimensioonid, membraanide komponendid. Peamised koostisosad: valgud (30-75%), fosfolipiidid (7-40%), steroolid (0-25%), süsivesikud. Bioloogilised membraanid on asümeetrilised. 4. Liposoomid ja mitsellid, liposoomide kasutamine. Liposoomid on kunstlikult tekitatud struktuurid, mis sarnaselt rakumembraanile koosnevad fosfolipiidsest kaksikkihist. Liposoome saab täita raviainega ja kasutada ravimi kohaletometamiseks. Liposoome ei tohi segi ajada mitsellidega, mis koosnevad ühest fosfolipiidide kihist. 5. Lipiidide faasiüleminek, millest sõltub? Membraani faasiüleminekud. Üleminekutemperatuur e "sulamistemperatuur" (Tm) membraani iseloomustav suurus,
Nt munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel. 85. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremas kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87. Absorptsioon ja adsorptsioon. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsete jõudude toimel tahke keha pinnale. Ainult faasidevahelisel piiripinnal! Absorptsioon on gaasi neeldumine vedelikus või tahkises. Protsess laieneb teise faasi sisemusse! 88. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 89. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs
85. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremas kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87. Absorptsioon ja adsorptsioon. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsete jõudude toimel tahke keha pinnale. Ainult faasidevahelisel piiripinnal! Absorptsioon on gaasi neeldumine vedelikus või tahkises. Protsess laieneb teise faasi sisemusse! 88. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 89
Lipiidide imendumine lipiidide seedimine annab suhteliselt vähe veeslahustuvaid lõpp-produkte: glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhaped alla 10 C-aatomiga jt. Need imenduvad vabalt. Seedimise produkdidet enamuse moodustavad aga 2- monoglütseriidid (2-MG), pika ahelaga rasvhapped, kolesterool. Tagamaks vesilahustavust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped, kolesterool, fosfolipiidid sapphapete mitsellidesse. Nii muunduvad puhtad sapphapete mitsellid segamitsellideks, mille keskel asuvad 2-MG, letsitiin, jt komponendid. Vesilahustuvate segamitsellide teke võimaldab soolevalendikus lipiidide seedeproduktide kontsentratsiooni umbes 1000-kordse tõusu. Seetõttu läbivad mitsellid enterotsüütide pinnal oleva liikumatu veekihi ja limakihi difundeerudes enterotsüütide membraani. Seal lahustuvad segamitsellides olevad komponendid ja jõuavad kiiresti rakku. Üle 95% triglütseriidide seedimisproduktidest imendub juba
tuumas olemas. Vastasioonid – difuusne kiht. 49. Kolloidsüsteemide jaotus, lüofiilsed ja lüofoobsed süsteemid, mitselli moodustumine pindaktiivsete ainete lahustes. Lüofoobsed süsteemid – süsteemid mis ei märgu Luofiilsed süsteemid – süsteemid mis märguvad Mitsellide tekkel on suur tahtsus selles, et vees muidu mittelahustuv aine lahustub mitsellides ja nii on võimalik seda viia vee faasi (seepide, pesemivahendite kasutamine). Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete (PAA) molekulidest. Need molekulid on amfifiilsed, st osa molekulist on polaarne, osa mittepolaarne.Seetottu kuuluvad PAA hulka paljud orgaanilised ained, mis sisaldavad hüdrofoobset süsivesinikahelat ja mõnda polaarset rühma.PAA jagatakse mitteionogeenseteks (nt etoksu-ruhma sisaldavad estrite derivaadid) ja ionogeenseteks.Viimased võivad sõltuvalt nende dissotsiatsioonist vesilahuses olla katioonaktiivsed (nt moned
ensüüm minutis katalüüsib. võivad vesilahuses tekkida kindlad stabiilsed struktuurid. Väiksema süsinikuaatomite kontsentratsiooni puhul Mõjud rakukomponentide vahel tekivad sfäärilised mitsellid, suurema kontsentratsiooni Keemiline ja füüsikaline vastastoime puhul plaatjad mitsellid. Näide plaatjast mitsellist on rakumembraan. Keemiline vastastoime tähendab üldjuhul vesiniksidemete Fosfolipiidid moodustavad kaksikkihi nõnda, et nende teket ja hüdraatumist
Tsentrifuugin 5 minutit Tõstan supernatandi uude tuubi ja lisan sinne isopropanooli. Tsentrifuugin plasmiidse DNA 10 mini. Eemaldab supernatandi ja viskan selle ära. Pesen sadet etanoolidga. Suspendeerin 30 µl MQs. Mis juhtub erinevate biomolekulidega aluselises keskkonnas? Aluselise keskkonna loob E2 lahus. Selle tagajärjes bakteriraku membraani fosfolipiidid moodustavad mitsellid ja valgud denatureeruvad. NaOH denatureerib DNA kõrgemat järku struktuurid. Kuidas tagada, et välja puhastuks vaid meid huvitav plasmiidne DNA, mitte bakteri enda genoomne DNA. Peale E2 lahuse lisamist ei tohi liiga kaua inkubeerida. Muidu denatureerub ka plasmiidne DNA mis järgmises etapis sadeneb. Laboris puhastati plasmiidset DNA’d, aga saadud plasmiidi kogus tuli liiga väike. Mida korduskatses teisiti teha? E1 lahuse lisamise järel tuleb veenduda et lahusesse ei jääks tükke
jää-sarnane klatraatstruktuur, mis moodustab hüdrofoobse molekuli ümber nii öelda ,,puuri". 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? V: Amfipaatsete ühendite segunemisel veega võivad neist moodustuda erinevad struktuurid. Esiteks võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse n.ö. üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui amfipaatse ühendi ja vee segu hoolega loksutada, siis võivad moodustuda kerajad struktuurid nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsellid on molekulide üksikkihist koosnevad kerajad struktuurid, mille sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Kahekihiliste vesiikulite puhul on kerajas struktuur moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkihist ja osa veemolekule on kera sees ,,lõksus". 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? V: CH3COO AH A- + H+ (A- on konjugeeritud alus) 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks?
t väheneb entroopia. Amfifiilne molekul sisaldab nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid rühmi ning mida tõmbab samaaegselt ni polaarse kui apolaarsesse keskkonda. Vesikeskkonas organiseerub molekul nii, et hüdrofiilsed osad orienteeruksid mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega; hüdrofoobsed osad orienteeruvad stsentrisse ja neile toimivad hüdrofoobsed vastasmõjud. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemusek on suhteliselt stabiilne lahus. 3. pH vesinikekponent, on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist. Vee ionisatsioon. Vesi ioniseerub, kuna suurem ja tugevam elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt + - vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotseerub: H2O H + OH . Vabanenud prooton hüdraaditakse ning
Holotoopia -> koevedeliku -> kapillaaride endoteeli - osalt regio epigastricas aktiivne imendumine läbi äärisrakkude membraani ja tsütoplasma - osalt regio umbilicalises (mesogastriumi keskosas) Mitsellid vees lahustumatud pikema ahelaga rasvhapped, Süntoopia rasvlahustuvad vitamiinid, kolesterool, glütserool jms läbivad - ümbritseb kõhunäärmepead rakumembraani kompleksselt, kuna mitsellidel on sapphappest - ülemine osa puudutab maksa moodustunud pealispind
olekus. Suuremate molekulide vahel avalduvad molekulidevahelised jõud tugevamini. Sel juhul võivad jõud ka tavatingimustes olla piisavalt tugevad, hoidmaks molekule koos - kas seostunult vedelikuks või tahkeks kristalseks aineks (nt benseen, väävel, glükoos) 7. Vedelikud ja gaasid. Vesi ja vesiniksidemed. Vee olekudiagramm. Kavitatsioon. Pindpinevus ja selle muutumine sõltuvalt lisanditest ja keskkonnatingimustest. Mitsellid. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaengugaa vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad enamasti molekulide vahel Kavitatsioon (lad. keeles cavum – õõnsus, lohk, koobas) on nähtus, kui vedeliku (enamasti ülikiirel) voolamisel siserõhk langeb üksikutes kohtades alla nn. aurumise kriitilist rõhku. Neis kohtades
Nõrkade jõudude roll biomolekulides biomolekulaarne äratundmine, kõrgemate struktuuride moodustamine, supramolekulaarsete komplekside moodustamine, piiritlevad biomolekulide kitsastesse keskkonnatingimustesse Rakk kui eluühik Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, milell ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine Prokarüootne rakk DNA nukleoidis, paljuneb pooldumise või pungumise teel, puuduvad membraaniga ümbritsetud mitsellid, energia metabolism toimub plasmamembraanis, puuduvad tsütoskelett ja rakusisene liikumine Eukarüootne rakk DNA pakitud kromosoomidesse, paljuneb mitoosi teel, esinevad membraaniga ümbritsetud organellid, energia metabolism toimub mitokondrites, tsütoskelett on kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest, rakusiseseks liikumiseks on mitoos, vesiikulite transport. Rakuorganellide põhifunktsiooni · plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid
kaksikside, lühenevasse külgahelasse tekib karboksüülrühm ning steraantuuma luuakse uusi hüdroksüülrühmi. Imendumine: kõik veeslahustuvad produktid imenduvad vabalt(glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhapped alla 10 C-aatomiga). Enamus produktid on siiski aga rasvlahustuvad. Tekitamaks vesilahustuvust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped, kolesterool, fosfolipiidid sapphapete mitsellidesse. Nii muunudvad puhtad sapphapete mitsellid segamitsellideks. Imendumine toimubki sapphappega komplekseerunult. 43. Glütserooli ja rasvhapete oksüdatisoon kudedes, rasvhapete beeta-oksüdatisoon Rasvhapete oksüdatsioon on metaboolse energia põhiprodutseerija. Oküsudatsiooniks vajalikud rasvhapped pärinevad põhikoguses varurasvade mobilisatsioonist (rasvkoe TG-de lõhustumine rasvhapeteks ja glütserooliks). Rasvhapete oluline oksüdatsioon toimub maksas(põhikoht), südamelihastes,
karboksüülrühm ning steraantuuma luuakse uusi hüdroksüülrühmi. Imendumine: kõik veeslahustuvad produktid imenduvad vabalt(glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhapped alla 10 C-aatomiga). Enamus produktid on siiski aga rasvlahustuvad. Tekitamaks vesilahustuvust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped, kolesterool, fosfolipiidid sapphapete mitsellidesse. Nii muunudvad puhtad sapphapete mitsellid segamitsellideks. Imendumine toimubki sapphappega komplekseerunult. 43. Glütserooli ja rasvhapete oksüdatisoon kudedes, rasvhapete beeta-oksüdatisoon 11 Rasvhapete oksüdatsioon on metaboolse energia põhiprodutseerija. Oküsudatsiooniks vajalikud rasvhapped pärinevad põhikoguses varurasvade mobilisatsioonist (rasvkoe TG-de lõhustumine
Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Aine olekudiagrammid. Tüüpiline aine olekudiagramm olenevalt rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkti koordinaadid on P tp ja Ttp ning kriitilise punkti koordinaadid on Pcr ja Tcr. Kriitilisest punktist edasi on aine ülekriitilise fluidumi omadustega. Vedelike pindpinevus. Pindaktiivsed ained ja mitsellid, Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 6 Pindaktiivne aine (ka pindis[1]; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või
süsteemide iseloomustamisel kasutatakse. 4. Mille poolest erinevad kolloidsed PAA-d tõeliselt (molekulaarselt) lahustunud PAA-dest? Mida nimetatakse mitselli moodustumise kriitiliseks kontsentratsiooniks (MMKK)? Madalatel kontsentratsioonidel moodustavad PAA-d tõelisi lahuseid (st tegemist on molekulaarse disperssiooniga). Püstitub tasakaal pinnale adsorbeerunud ja lahusefaasisi olevate PAA molekulide vahel. Kontsentratsiooni, mille korral mitsellid moodustuvad nimetakse mitselli moodustumise kriitiliseks kontsentratsiooniks (MMKK). 5. Milliseid meetodeid kasutatakse MMKK määramiseks? Miks PAA kontsentratsioonidel, mis ületavad MMKK väärtuse, PAA lahuste pindpinevus ei muutu? Praktikas on olulisemad MMKK elektrijuhtivuse ja pindpinevuse mõõtmine. Mõnevõrra võib MMKK väärtus sõltuda ka kasutatud meetodist. 6. Millised tegurid mõjutavad MMKK väärtust? Miks ja kuidas mõjutab süsivesinikahela
72. Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses? 73. Nad kas tõusevad pinnale(veest kergemad ained), vajuvad põhja(veest raskemad ained) või üritavad võtta kera kuju. 74. . Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? 75. Hüdrofoobne osa ehk saba jääb veest välja, hüdrofiilne osa ehk pea jääb veega kontakti. Kui amfipaatsete ainetega lahust segada, siis võivad sinna tekkida mitsellid(ükskikkihiga kera) või vesiikulid(kahekihiga kera). 76. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? 77. Eemaldame H ja saamegi konjugeeritud aluse. 78. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? 79. Kw = K [H2O] Vee ioonkorrutis on vesilahuses olevate vesinikioonide ja hüdroksiidioonide konsentratsioonide korrutis. 80. Kas neutraalses lahuses on [H+]/[OH-] = 81. 1,0 82. . On antud suhe [H+]/[OH-], milline on iga lahuse pH suhe?
lamell, mikrofibrill rakuseinas. Joonistage skeem. Põhiosa rakuseinast koosneb tselluloosimolekulidest. Tselluloosi molekulis on kuni 10 000 glükoosimolekuli. Tselluloosimolekulid on omakorda paralleelsete kimpudena koondunud mitsellideks, kus tselluloosiketid paiknevad korrapärasel kujul ja nende vahele jäävad kristalsed ning ebakorrapärase asetusega amorfsed osad. Ühe mitselli pikkus on 60...100 nm, läbimõõt 3...4nm. Mitsellid on põimunud mikrofibrillideks pikkusega ca 5 mikronit ja läbimõõduga 10...20 nm. Mitsellide vahel paiknevad miniõõnsused suurusega 1...10 nm, mille õhu või veega täitumine mõjutab puidu kahanemist ja paisumist. Mikrofibrillid moodustavad primaarseina välimises osas ebakorrapärase võrgustiku, kusjuures sisemine kiht võib raku ristitelje suhtes teatud nurga all asetseda. Sekundaarsein areneb
rühmi ning mida ,,tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda. Amfifiilsetest molekulidest mitsell vesikeskkonnas. Negatiivse laenguga karboksülaat peagrupid on orienteeritud mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega ioon-dipool vastasmõju abil, st moodustub hüdraatkest. Hüdrofoobsed alküülsabad on orienteeritud hüdrofoobsete interaktsioonide toimel sfäärilise mitselli tsentrisse. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemuseks on suhteliselt stabiilne lahus. 3. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa ? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH on negatiivne logaritm hüdrooniumioonide (vesinikioonide) kontsentratsioonist pH = - log [H3O+]
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 34. Poolkolloidid. Omadused Poolkolloidid on sellised segud, mis sõltuvalt T või C on kas lahus või kolloid (geel). Selle olemust iseloomustab skeem Selline lahus on vahepealsete omadustega lahuse ja kolloidlahuse omadused, lahuses on nii mitsellid kui ka molekulid. Jaotus Anioonaktiivsed poolkolloidid aktiivne ots on anioon (seep COO-) Katioonaktiivsed poolkolloidid aktiivne ots on katioon Seep Seep saadakse rasva keetmisel. Seep ei tööta happelistes ja karedates lahustes (ei tööta, sadeneb) Seep peseb sedamoodi, et ta eraldab sodi maatriksi küljes, mis võimaldab selle kergemini ära uhuda. Pindaktiivsete ainete iseloomustaja on hüdrofiilne-lipofiilne tasakaal. PAA
seep). Märguvad pinnad - hüdrofiilsed pinnad (ioonvõrega mineraalid - silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid). Mittemärguvad pinnad - hüdrofoobsed pinnad (metallid, enamik molekulaarse struktuuriga orgaanilisi ühendeid). 136 Pindaktiivsed ained Takistavad mustuse tagasisadenemist - tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese - tekivad mitsellid. Nii takistatakse mustuseosakeste ühinemist ja tagasisadenemist. Pindaktiivsed ained toimivad keemias tuntud põhimõtte alusel sarnane sarnases vesi-vees ja õli-õlis. 137 Mitsell emulsioonis tüüp õli- vees 138 Seebid joonisel õli-vees 139 Kristallvõred võivad olla: Mittepolaarsed molekulivõred;
moodustades harju e. kriste (cristae). Kirjelda, kuidas need omadused võimaldavad antud organellil täita oma funktsiooni. Tagavad nende organellide ja tsütosooli vahelise iseloomuliku keskkonnaerinevuse: läbimatu hüdrofiilsetele molekulidele; stabiilne, kuna on stabiliseeritud hüdrofoobsete ja van der Waals interaktsioonidega ning polaarne peaosa annab vesiniksidemeid ja ioonseid interaktsioone; moodustavad iseenelikult suletud struktuure (liposoomid ja mitsellid). Sealhulgas too näiteid organelli membraani integraalsetest komponentidest, nende paiknemisest ja kuidas see (asukoht) on seotud antud organelli funktsiooniga retseptorvalgud on integraalsed, et signaal jõuaks rakku. Fagotsütoos - suurte partiklite (mikroorganismid, surnud rakkude osad jne.) sissevõtmine. Pinotsütoos (= endotsütoos) - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste (< 150 nm) vesiikulite abil.
Alandavad pindpinevust - hüdrofiilne molekuliosa seostub vee molekulidega, nõrgenevad jõud vee molekulide vahel, seega ka pindpinevus -> vee molekulid saavad tungida väiksematesse lõhedesse ja pooridesse. Eemaldavad mustust - hüdrofiilne ots seostub vee molekulidega, hüdrofoobne ots mustusekübekesega, nii viiakse mustus pesulahusesse. Takistavad mustuse tagasisadenemist - tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese - tekivad mitsellid. Nii takistatakse mustuseosakeste ühinemist ja tagasisadenemist. Räni (Si) aatomeid sisaldavad polümeerid (hüdrofobiseeriv aine), kui sellega katta klaaskuulid, siis vesi ei märga klaaskuuli pinda ja kuulike jääb pinnale ujuma.Näide: värvide sisse millega märgistati teid pandi kaetud kattega klaaskuulikesi. Need jäid värvikihi pinnale ja peegeldasid valgust, seega suurendasid märgistuse kulumiskindlust. 50. Vesi, keemilised omadused.
ulatuda kuni 25 cm Juhtkudede rakud Rakukest Koosneb kahest põhiosast – primaarne rakukest ja sekundaarne rakukest Primaarne rakukest: ◦ Kesta osa, mis tekib raku pooldumisel ◦ Tekib: rakuplaat -> vahelamell -> primaarne rakukest ◦ Koosneb põhiliselt pektiinainetest Rakukest Sekundaarne (teisene) rakukest ◦ Kesta osa, mis tekib uute kihtide ladestumisel primaarsele kestale ◦ Tekib: tselluloosi molekulid ->mitsellid->mikrofibrillid->fibrillid Ülesanneteks: ◦ Kaitseb protoplasti ◦ Annab rakule püsiva kuju ◦ Kogumina on toes kudedele Poorid – kohad rakukestas, kus vaid primaarne rakukest ning kesta läbivad tsütoplasma kanalid Rakukesta tugevnemine Puitumine: ◦ Protsess, kui raku kesta, maatriksisse ja vahelamelli ladestub ligniin ◦ Kest kaotab elastsuse, muutub jäigaks ja tugevaks, läbilaskvus väheneb ◦ Toimub ksüleemis
annaabi.ee 
