Keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel (0)

5 VÄGA HEA

5
MEDITSIINILINE KEEMIA
keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel

Keemiline vastastoime .
Definitsioon: Üldjuhul tähendab keemiline vastastoime vesinksidemete teket ja hüdraatumist 1.
Näited:
alkohol
δ-
ketorühm
aminorühm
seda kõike loetakse keemiliseks interaktsiooniks
Tänu vesinioksideme tekkele süsteemi energia väheneb ► tänu sellele lahustuvad vees polaarsed ühendid - toimub hüdraatumine. Seetõttu nim. vees lahustuvaid polaarseid ühendeid hüdrofiilseteks.
Vees lahustuvad ka paljud orgaanilised ühendid ( valgud kaasaarvatud), kus ülekaalus on polaarsed e. hüdrofiilsed omadused.

Füüsikaline vastastoime.
Füüsikaline vastastoime on tekitatud van der Waalsi jõududega.
Van der Waalsi jõudude energia on hulga väiksem, kui keemiliste sidemete energia, kuid need mõjuvad palju kaugema vahemaa pealt.
Need jõud valitsevad just molekulide vahel.
Van der Waalsi jõud koosnevad kolmest erinevast jõust:

tekivad polaarsete molekulide vahel (vesi, alkohol, NH3 jt.)

vähenevad temperatuuri tõustes, sest soojusliikumine ajab polaarsete molekulide orientatsiooni sassi

 orientatsioonijõud

polaarseid molekule võib vaadelda dipoolidena, mille samanimelised osad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad

 sellega on kindlustatud tõmbejõudude ülekaal tõukejõudude suhtes

mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem on orientatsioon segamini ning seda nõrgemad on orientatssioonijõud

tekivad polarisatsiooni tagajärjel (polariseerijaks on iooni või polaarse molekuli elektriväli)

induktsioonijõudude tagajärjel tekivad indutseeritud dipoolid - alasti "vastasotsaga" teineteise poole suunatult

orientatsioonijõududest tunduvalt nõrgemad, kuid pole kaugeltki nii tundlikud temperatuuri suhtes

 induktsioonijõud

näitena võetud lihtsaim H - aatom - on vaadeldav kui hetkdipool, mille negatiivne poolus vahetab ruumis pidevalt asukohta ...

kui elektrone ja aatomeid on (liiga) palju, siis elektronide liikumine kooskõlastub nii, et suurem osa ajast on teineteise poole pööratud hetkdipoolide vastasnimelised poolused - sellega kindlustatakse tõmbejõudude kerge ülekaal

dispersioonijõud on nõrgeimad molekulidevahelised jõud, kuid nad on äärmiselt universaalsed - on alati olemas...

 dispersioonijõud
näiteid "hetkdipoolsetest" molekulidest H2, He2, Ar2 jt.  praktiliselt mittepolariseeritavad, "kuid vedelduvad küll!" (J. Ehrlich , 1. XI. 2002), mis omakorda viitab dispersioonoijõudude olemasolule. Kuna aga dispersioonijõud on nõrgad, on nimetatud ained toeatemperatuuril kohe gaasifaasis. Mida suurem on molekul , seda rohkem on hetkdipoole - ning seda suuremad on dispersioonijõud
Täielikult mittepolaarsed ühendid ei moodusta vesiniksidet - nende vahel puudub keemiline vastastoime. Neid mittepolaarseid ühendeid nim. hüdrofoobseteks.
Nende ühendite vahel on füüsikalised vastastoimed, mida nimetatakse hüdrofoobseteks vastastoimeteks.

Amfifiilsed ja amfipaatsed komponendid. Hüdrofoobsed toimed rakukomponentides ( rakumembraan ).
On rida gruppe, millel on korraga nii hüdrofiilsed kui ka hüdrofoobsed omadused. Nad astuvad vastastoimesse nii veega kui ka mittepolaarsete ühenditega:
Skeem:
hüdrofiilne ( polaarne )

= C = O

= CHO

- OH

- COOH

- NH2

- HPO3

hüdrofoobne "saba" ( mittepolaarne )
süsivesinikradikaal
amfifiilsed
ühe " sabaga "
kahe või enama "sabaga"
amfipaatsed
H2O
H2O
H2O
H2O
vesi rebib selle "möllu" lahti = ühend lahustub hästi vees
Ehk siis...

kui radikaal on lühike, on ülekalus polaarsed omadused:

hüdrofoobne vastastoime
H2O
H2O
H2O
H2O

kui radikaal on pikk, on ülekaalus mittepolaarsed omadused:

vees ei lahustu
tugev hüdrofoobne vastastoime, vesi seda ei mõjuta
Hüdrofoobsel toimel on suur tähtsus organismile. Tänu sellele võivad vesilahuses tekkida kindlad stabiilsed struktuurid:
 kui on tegemist väiksema C - aatomite kontsentratsiooniga
mitsellid
 kui on tegemist suurema C - aatomite kontsentratsiooniga
plaatjad mitsellid
veega vastastoimesse ei astu
"aga omavahel on hea olla!"
J. Ehrlich, 1. XI. 2002
hüdrofoobne vastastoime
astuvad vastastoimesse veega
Näide:
Hüdrofoobsed / hüdrofiilsed toimed rakukomponentides:
VALK
1) hüdrofiilsed rühmad  H2O poolt mõjutatavad
2) hüdrofoobsed rühmad  H2O poolt mittemõjutatavad
rakumembraanid
1) olemuselt - plaatjad mitsellid
2) suhteliselt õhukesed
3) moodustuvad fosfolipiididest
veekeskkonnas stabiilne
hüdrofoobne
vastastoime
valgumolekul

laseb läbi väikesi mittepolaarseid ühendeid (O2, CO2 jt.), väikesi polaarseid ühendeid

läbimatu ioonide ja suurte molekulide jaoks

hüdrofiilsed omadused
kolesterool

mittepolaarne

astub füüsikalisse vastastoimesse süsivesinikradikaalidega

funktsioon: on jäik, tugevdab oluliselt rakumembraani struktuuri

Kasutatud kirjandus.
M. S. Füüsikalise keemia loengudkonspektid by J.Ehrlich, sept. - okt. 2002
Dokument on koostatud 11. I. 2003, kell 18.02 - 22.07 kohaliku aja järgi.
1 toimub, kusjuures , üpris sageli läbi vesiniksideme
CREATED BY: Mihkel Sonn STUD . MED. I

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 3 allalaadimist

Keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel #1

Keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel #2

Keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel #3

Keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel #4

Keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Darkblue Õppematerjali autor

rakukomponent füüsika vesinkside Füüsikaline vastastoime induktsioonijõud dispersioonijõud

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemiline side

6s 6p 6d 6f 7s 7p 7d 7f 7 loengus esitas dots. Juha Ehrlich siinkohal lühipantomiimi: paus - pikk paus - "Asi on selles!..." - väga pikk paus - "Kohe ütlen, milles asi on - midagi pole vaja kirjutada!", 26. X. 2002 8 ekraneerimine - sideme nõrgenemine elektroni(de) ja tuuma vahel, mille tagajärjel kasvab elektroni(de) potentsiaalne energia CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I 5 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 4. Keemilise sideme üldiseloomustus. Sideme karakteristikud. Kaasajal arvatakse, et mistahes keemiline side põhineb elektromagnetilisel vastastoimel 9. Füüsikaliseks põhjuseks on

Füüsika

docx

Füüsikaline üldkonspekt 1

Homogeenne süsteem süsteemi omadused on Termiliselt isoleeritud anumas saab gaasi paisumistöö kõikides süsteemi osades samad või muutuvad ainukeseks allikaks olla gaasi siseenergia paisumise ühtlaselt. käigus gaas jahtub. Heterogeenne süsteem koosneb mitmest Keemilised ja füüsikalised protsessid toimuvad enamasti üksteisest reaalsete pindadega eraldatud kas püsival rõhul või süsteemi muutumatu ruumala juures. erisuguste omadustega homogeensest osast, mida Isobaariline protsess toimub püsival rõhul. nimetatakse faasiks. Termodünaamika I seaduse põhjal Süsteemid liigitatakse suhete alusel ümbritsevaga:

Füüsika

pdf

Meditsiinilise keemia arvestus

3) kui substraadi kontsentratsioon on suur, siis k2 >> k1 x [S] —> v = k3 x [E] ja reaktsioon on substraadi suhtes 0. järku ning kiirus ei sõltu substraadi kontsentratsioonist. ! II variant 1. Vesinikside. ! Vesiniku aatomil on ainult üks s-orbitaal. Tänu sellele on ta võimeline moodustama täiendava side ühendites, kus ta on seotud endast oluliselt elektronegatiivsema elemendiga. Seda täiendavat sidet nimetatakse vesiniksidemeks. Näiteks: H2O molekulite vahel O-H side vee molekulis on tugevalt polaarne. Sideme ühine elektroonpaar on tõmmatud hapniku aatomi kui elektronegatiivsema aatomi poole. Vesiniku aatomile jääb osliselt vaba 1s orbitaal. See osaliselt vaba orbitaal võib kattuda naabriks oleva vee molekuli hapniku aatomi orbitaaliga, kus asub vaba elektronpaar (doonor-aktseptormehhanism). Selline tekkinud täiendav side ongi vesinikside. Kuna vesiniku ja hapniku orbitaalide kattumisaste on väga väike on vesinikside väga nõrk

Meditsiin

docx

Füüsikaline keemia konspekt

Füüsikaline keemia Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine, difusioon, elektrolüüs jne) Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida. Termodünaamika ajalugu Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi keskel

Füüsikaline ja kolloidkeemia

doc

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

Füüsikaline ja kolloidkeemia

docx

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

aromaatsed süsivesinikud, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud; klooritid alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud, amiinid, pestitsiidid. 28. Reovee puhastamine. Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Puhastusmeetodeid: mehhaaniline, - füsiko-keemiline, keemiline, elektrokeemiline, bioloogiline. 29. Vee reostumise mõjud keskkonnale. Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkaineid ning selle vee joomine on pühjustanud kariloomade hukkumist. Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise ning hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist. 30. Vee reostumise mõjud inimesele. Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult

Keskkonnakeemia

doc

Üldkeemia kokkuvõte

Esitas keemiliste põhimõistete süsteemi, aatommasside ratsionaalse süsteemi, määras ja põhjendas paljude elementide aatommasse, piiritles Avogadro seaduse alusel selgelt mõisted aatom, molekul ja ekvivalent V KAASAEGSE KEEMIA PERIOOD 1860 – seniajani Elementide klassifikatsioon ja perioodilisusseadus (D.Mendelejev jt.) ; Füüsikaline keemia: elektrokeemia, lahuste teooria, keemiline termodünaamika ; Aatomi ehituse teooria; aine süvastruktuur ; Füüsikalised uurimismeetodid ; Keemiatööstus KEEMIA - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid - ainete sellist laadi muund, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides. Rutherfordi planetaarne aatomimudel selgitas -osakeste

Keemia

docx

Keskkonnakeemia kokkuvõte

tsüaniidid, aromaatsed süsivesinikud, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud; klooritid alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud, amiinid, pestitsiidid. 28. Reovee puhastamine. Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Puhastusmeetodeid: mehhaaniline, - füsiko-keemiline, keemiline, elektrokeemiline, bioloogiline. 29. Vee reostumise mõjud keskkonnale. Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkaineid ning selle vee joomine on pühjustanud kariloomade hukkumist. Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise ning hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist. 30. Vee reostumise mõjud inimesele. Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke. Närvimürgid peatavad signaali leviku

Keskkonnakeemia

Rohkem sarnaseid