Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mitmekultuurilisus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mitmekultuurilisus, arvestamine, interaktsioon, integratsioon, assimilatsioon, mitmekultuuriline, austus, õppimisstiilidselleks, et inimene saaks paremini kohaneda elukeskkonnaga. Dewey arendas neid seisukohti edasi ja tõi esile, et õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida
1 isiksuses kõlbelise iseloomu kujundamine. 1 kultuuriväärtuste vahendamine kasvavale põlvkonnale. 1 inimlik toiming, mille mõtteks on eelduste loomine inimese mitmekülgsele arengule ja kasvule. 1 inimese kasvamine ja arengu reguleerija. 1 kasvamise saatja, kasvaja aitaja. 1 loomine õppitava inimese kujundamiseks. 1 suhe ja suhete loomine. Kasvatus on 1 sihipärane mõjutamine 1 interaktsioon 1 sotsialisatsioon 1 transformatsioon 1 arengutingimuste looming Kasvatustegelikkus Inimeste poolt kasvatuseks nimetatud ja tunnistatud tegelikkus oma tähenduste, põhjuste ja mõjudega. 1 Tegelikkuse tõsiasjad ja sündmused 1 Ühiskondade tekitatud struktuurid, võrgustikud, süsteemid ja institutsioonid 1 Kasvatust puudutavad mõtted, väärtused, hoiakud, arusaamad
meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4.õpetamisviiside (meetodite ja praktika) ning õpilastele üldise lähenemise väljavalimine ja rakendamine töös klassiga. Enne õpetamist ja õpetamise ajal. 5.õpilaste õpi- ja kasvatustulemustele hinnangu andmine. Pärast õpetamist. Õpetamistegevus on tsükliline protsess, mida vajadusel korrata.
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud n
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8 2.1 Tehnoloogiad ja lähituleviku
Vanasti oli muutusi harvem, nt amet õpiti kogu eluks, abielluti ühe korra ja reisimas käidi harva, et puutuda kokku mõne teise kultuuriga. Praegusel ajal on teisiti. Psühholoogiline heaolu ja identiteet: psüh heaolu mõjutavad eeskätt need stressorid, millel on mõju neile valdkondadele, mida inimene oluliseks peab ja millega end identifitseerib. Identiteedikonfliktid: *mitmekultuurilisus- 4 akulturatsiooniviisi on: kultuuriline kaksidentiteet (integratsioonil), assimilatsioon ehk enamusgrupiga sidumine ja päritoluidentiteedi kaotus, separatsioon ehk enda päritolugrupiga seostamine (ja muidu võõrsil elamine?) ning viimaks marginaliseerumine (pole sidet mitte kummagagi). Võivad tekkida akulturatsioonistress ja koguni psüühikahäired. Üks variant on veel: sulandumine- kahe kultuuri tunnused ühendatakse. *biseksuaalsus *konkureerivad intiimsuhted *mitu vastukäivat rolli korraga. Nt lapsevanem, tudeng, sportlane, muusik- kõike ühel ajal olla on väga raske.
Õpetaja professionaalse arengu elemendid täiskasvanuõppes. Ameerika Ühendriikide koolijuhid on silmitsi järsu ja kiireneva perioodi muutusega-uue aja vastutus. Suurenenud tempo ja keerukus on jätnud koolijuhid suurte otsuste ette, mida nad peavad langetama kiiresti. Õpetaja professionaalne areng on vastutusrikas koolis ning koolijuhtidelt oodatakse „ aidata õpetajatel luua ülevaadet teadmistest ja oskustest, mis peaksid klassiruumis toimima efektiivselt ja koolijuhid oskaksid paremini suurendada õpilaste huvi õppimise vastu“ (National Staff Development Council, 2001, p.vi). Üldiselt, professionaalne areng õpetajatele on läbi viidud väljaspool kooli, aga suurenev nõudlus on koolijuhtidele, et nad arendaksid programmi, mis toetab jätkuvat professionaalset õpet. Üks väljakutse koolijuhtidele, kes on vastutavad õpetaja koolipõhise arengu eest, on struktureerimise protsess, mis looks innuka õhkkonna vastastikuse uurimise ja kasvu kohta ning vastastikuse
Islam ehk islamiusk on monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Judaism ehk juutlus on juudirahva religioon. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Hinduism on India traditsiooniline usund, tänapäeva hinduism tekkis umbes 8.-9. sajandil Maailma mitmekultuurilisus Mitme kultuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega, mis peaks olema ühiskonda rikastav tegur. Samal ajal võib mitmekultuuriline ühiskond tähendada vastastikku rikastava läbikäimise asemel täielikku eraldatust. Selliseks näiteks ajaloos on rasside eraldamise poliitika ja rassiline diskrimineerimine Lõuna Aafrikas, kus oli eesmärk säilitada ühe rassi
kujundada vastutustundlikku käitumist: ohutu harjutamine, reeglitest kinnipidamine, koostöö ja meeskonnatöö, teistest lugupidamine, positiivne sotsiaalne suhtlus jne. See tagab õpilaste valmisoleku maksimaalselt ja efektiivselt edu saavutada. Donald Hellisoni mudel: 1. vastutustundetus süüdistatakse teisi, vabandatakse ilma mõjuva põhjuseta., katkestatakse õpetamist ja teistel õpilastel õppimist. 2. austus, lugupidamine õpilased ehk küll ei paranda sooritust kuid ei sega teiste harjutamist ja õpetaja õpetamist õpilase enesekontroll, konflikti lahenduse oskus rahumeelselt. 3. tegevusest kaasahaaratus minimaalne vastastikune austus, kuid õpilased siiski harjutavad. Juhendamisel nad tegutsevad, osalevad meelsasti õppetöös. Õpilased on püüdlikud osalejad ja oskavad näha isiklikku edu. 4. vastutusvõime näitavad austust teiste üle ja tegutsevad ka ilma juhendajata
Sageli saab ühte ja sama õppetöö eesmärki saavutada 2 erinevaid meetodeid kasutades. Lähtudes õppemeetodite sobivuse üle otsustamisel Gagne mudelist aitab see meil vältida tegemaks olulisi vigu õppetöö korraldamisel. Siiski tuleb õpetajal lähtuda kehtivast õppekavast ja oma arusaamadest õppimisest. samuti tuleb ka arvestada õpilaste individuaalset eripära. Õpilaste eelistustega arvestamine õppetöös. Õpilaste põhjendatud klassifitseerimine tüüpideks- edukad, suhtlejad, sõltuvad, võõrandunud ja viirastuslikud aitab õpetajal arvestada õpilaste individuaalsete vajadustega õppetöös, nende ootustega õpetaja tegevusele, õppeülesannetele, tööviisile, tagasisidele õpitulemuste kohta. Õpilaste eelistustega kohanemine ei tähenda nende vajaduste arvestamist õppetöös. Kui lasta õpilastel valida neile
................................................................7 Kasvatus eri vaatenurkadest.........................................................................................................8 Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias..................................................................................8 Kasvatus kui sotsialiseerimine.....................................................................................................8 Kasvatus kui sugupõlvedevaheline interaktsioon........................................................................9 Kasvatus kui inimestevaheline interaktsioon...............................................................................9 Kasvatustahe..............................................................................................................................10 Kasvataja kavatsused ja plaanid................................................................................................10
Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Kohanemine on protsess, mille käigus indiviid õpib keskkonna sündmusi ette nägema ja kontrollima. Selle käigus toimubki tedvuses uute skeemide konstrueerimine. Kas akommodatsiooni või assimilatsiooni vahendusel. Akommodatsioon e. kohanemine. Olemas olevad skeemid ei ole adekvaatsed, uus skeem "ei mahu vanasse". Assimilatsioon e. samastumine nö käiku läheb olemas olev skeem. Akommodatsioon ja assimilatsioon esinevad alati koos. Sellepärast, et ka kõige kulunumad skeemid ei tööta nö. 100%. Piage´t järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel - tasakaalustamine. 11. Mida kujutab endast Pygmalioni efekt ja milline on selle toimemehhanism õpilase ja õpetaja suhetes? (13.1)
Kuid on ka võimalik, et vaimse aktiivsuse tulemusena erilist edasiminekut oodatavad tegevusvõimes ei kaasne. 6. Millised on kolm põhilist õppimisteooriate liiki? 1) Biheivioristlikud. Biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks 2) Kognitiivsed ja konstruktivistlikud. Kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena 3) Sotsiaalkonstruktivistlikud. Sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena 7. Millise õppimisteooria alla liigitub signaali õppimine? Biheivioristlik õppimisteooria Klassikaline tingimine Signaali õppimine (Pavlovi katsete olemus) 8. Kui klassikalise tingimise järgi kujuneb assotsiatiivne seos tingitud (algselt) neutraalse ja tingimata ärritaja vahel, siis assotsiatiivse tingimise puhul kujuneb seos kahe neutraalse ärritaja vahel
Nii kujutab Piaget kohanemist indiviidi ja keskonna pideva vastastikuse toimumine protsessina, kus indiviid õpib oma keskkonna sündmusi ette nägema ja neid kontrollima. Selle protsessi käigus toimubki teadvuses uute skeemide konstrueerimine. See leiab aset akommodatsiooni ehk kohanemise ja assimilatsiooni vahendusel. Akommodatsioon väljendab muutust meie reageeringutes tingituna tajust, et meie olemasolevad skeemid ei ole adekvatsed ega sobi taotletava eesmärgi saavutamiseks. Assimilatsioon on reageerimine stimuleerivale situatsioonile kujunenud skeemide vahendusel.Käitumises esinevad nii assimilatsiooni- kui ka akommodatsiooniprotsess alati koos. Piaget`järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. Seda protsessi nimetab ta tasakaalustamiseks ja see on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Kõik inimesed
Märksõnad, mis kuuluvad suhtlemisoskuse arendamise juurde: Teadvustamine – mõtlemine „sellest mida teed“ Valikuvabadus – nii sinul kui teistel on õigus teha valikuid. Sund suhtlemise toob endaga kaasa enamasti negatiivseid tagajärgi. Inimene ei taha üldiselt sundi, teine inimene õpetab teisi inimesi. Eesmärk? - Mida ma sellise käitmisega saavutan. Inimene teadvustab, miks ta midagi teeb. Mis tagajärjed mingi käitumine toob. Õpetaja peab sellepeale mõtlema. Teise inimesega arvestamine – loobumine liigsest enesekesksusest. Elu ei ole õnnelikum, kui oled enesekeskne. On sageli kavalad, agressiivsed. Sageli on nad rikkad, jõulised, tugevad. Headus – see, mis on praktilises tegevuses teisele suunatud. Headus pole see, et istud oma headuse sees aga midagi reaalselt ära ei tee. Selles, et õpetaja suhtlemisel õpilastega on oluline mõju õpilaste õppimisele ning isiksuse arengule, tänapäeval ei kahelda. Erinevad lähenemisviisid õpetaja suhtlemise uurimisel.
) Aastatuhande Delkaratsioon (MDGs) – viktoriin selle ainetel: – – + + + + + –+ un.org/millenniumgoals whiteband.org mdgmonitor.org maailmakool.ee RÕK põhiväärtused: Üldinimlikud väärtused (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) Ühiskondlikud väärtused (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus, ja sooline võrdõiguslikkus) Õigluse austamine nii oma ühiskonnas, üleilmselt kui ka põlvkondade vahel (jätkusuutlik areng) KLASSI FÜÜSILINE KESKKOND Milline peaks olema klassiruum, kus õpetate? - puhas, hästi valgustatud Kes vastutab teie klassiruumi väljanägemise eest? Milliseid ja toole vajate?
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste.... Kontekstuaalne mudel- persooni ja konteksti saab eristada, persooni ja konteksti mõju on vastastikune, mõju on dünaamiline (vastastikmõju) , pidevalt muutuv, hierarhiline, mitmetasandiline, erinevate muutujatega Vastastikune interaktsioon pereliikmete vahel. Individuaalse arengu fookuses on indiviid suuremas pere süsteemis. Indiviid on seotud mitmetasemeliste kontekstidega k.a. pereväliste kontekstidega. Perekond ei ole osade summa. Vastastikune interakts tingib arengu erinevates suundades, mille ei ole lõpppunkti pereliikmetele. Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE ÜHISKONDA Essee Õppejõud: Meri-Liis Laherand Tallinn 2010 1 Õigustrikkuvaid alaealisi on ühiskonnas olnud läbi aegade alati. Nendega toimetulekumehhanismid on olnud läbi ajaloo katsetamise ja efektiivsemate sekkumismeetodite otsimise rajal. Alati on leidunud keegi, kes leiab, et loodud süsteem ei toimi ning neid, kes südamest vaeva näevad, et alaealisi õigusrikkujaid taas ühiskonnanorme järgivale teele tagasi aidata. Käesoleva essee eesmärgiks on arutleda teemal, kas kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kasvandikud suudavad sotsialiseeruda ühiskonda. Oma arutelus lähtun põhiliselt Kaagv
pikaajalised mõjud jääda tähelepanuta. · Poliitikas tõstetakse esile üks huvigrupp (näiteks tulusiirete saajad) ning unustatakse teised (siirete finantseerijad). Viimased ise muidugi oma huve ei unusta ning võivad tootmise näiteks välismaale paigutada. · Võrdlevanalüüsi reeglid: · Institutsioonide võrdlevanalüüsi puhul on tähtis hoida tähelepanu all kõik olulised seosed/mõjud. · Varade arvestamine sedavõrd, kuivõrd nende väärtus on otsustest puudutatud. Ja eelkõige ei puuduta see isegi finants ja materiaalset vara, vaid pigem ikka inim ja sotsiaalkapitali. Nii mõnigi kord on juhtunud, et ettevõtjate kabinetiotsused on lõhkunud soodsa tööõhkkonna ettevõttes või on poliitik kiirustatult tehtud otsustega maha mänginud oma poliitilise kapitali ehk usaldusväärsuse.
eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus). Punktides 1, 2, 3 on pandud paika alusväärtused, mis soodustavad ka hariduslike erivajadustega õpilastele sobiva õpikeskkonna loomist. § 3. Põhikooli sihiseade (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE Enesejuhitud õpiprojekt Lende Saluvee EKL-1kõ Eesmärk: Uurida milliseid õppemeetodeid kasutatakse täiskasvanukoolituses. Õpieesmärgid: 1. Uute teadmiste omandamine. 2. Enda silmaringi laiendamine. 3. Erinevate õppemeetodite olemusest tulenevate mõjude mõistmine õppimise tulemusele. 4. Enda kui õppija analüüsimine. Sissejuhatus. Meetod on lähenemis-, tegutsemis- või uurimisviis, mis on korrastatud, otstarbekohane (suunatud kindlate taotluste realiseerimisele) ja plaanipärane (kindlale kavale tuginev). Ühesõnaga on meetod läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks. Kõige enam eksitakse meetodi rakendamisel kõige rohkem täpsuses ja järjekindluses. Mistahes õppemeetodi tulemuslikuks rakendamiseks on vajalik vähemalt viie e
Skeemide näol on tegemist kogetu peegeldustega meie teadvuses. 6. Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub J. Piaget’ järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? Akommodatsioon väljendab muutust meie reageeringutes tingituna tajust, et meie olemasolevad skeemid ei ole adekvaatsed ega sobi taotletava eesmärgi saavutamiseks. Assimilatsioon on reageerimine stimuleerivale situatsioonile kujunenud skeemide vahendusel. Igasugune automaatne käitumine seisneb tajutava assimileerimises olemasolevate skeemidega. 7. Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljapoolt tajutavava kujutluse (info, arusaama) kooskõlastamisprotsessi? Piaget’ järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas
seadma. Eduka alguse tagab kliendi omaduste ja oskuste teadvustamine. Vestluse käigus analüüsitakse tema võimeid ja tugevaid külgi ning teadvustatakse neid talle. Toimub niiöelda „informeeriv kujundamine“, mis tähendab seda, et klient omandab uusi teadmisi kohe vestluse alguses ning kindla tulemuse saavutamist ei nendita ja selle üle ei arutleta alles protsessi lõpus. Enda võimetest teadlik olemine ja nendega arvestamine suurendab ka kliendi tegutsemisvõimet. Klientide erinevad vajadused nõuavad individuaalseid lahendusi. Karjäärispetsialist kavandab infovahendamise protsessi kliendist lähtuvalt – klienti motiveeritakse aktiivselt koostööd tegema, ebaedu korral aidatakse tal pettumusest üle saada, töötatakse välja alternatiivid valitud ametile ja võimalused vajalike kutseoskuste omandamiseks. Kui olemasoleva info põhjal on kliendil raskusi tulevikuvaliku tegemisel, võib kliendil soovitada
2) Tajutav esmamulje: 1) välimus 2)mitteverbaalne kommunukatsioon 3)Tuttavlikus 4) Kontrast 5)Kontekst Adekvaatseks ST : Kontekst, adekvaatne enesehinnang, teised muutujad nt kõrge intelligentsus, empaatiavõime. ATRIBUTSIOON- (nt kirjelda prillidega inimesi) iseenda ebaõnnestusi kaldutakse seletama situatsioonist tingitult, teiste nende isiksusomadustega. SUHTLEMINE: kommunikatsioon (teabe vahetamine), interaktsioon (teisi mõjutamine), sotsiaalne pertseptsioon (taju). Klassis 2/3 ajast räägitakse, sellest 2/3 õpetaja, sellest 2/3 annab juhiseid (distsiplineeritud kõne).Õpetaja interaktsioon ja sotsiaalne taju on olulisem, kui midagi teine. 1)Lineaarne protsess = stiimul -> reaktsioon 2)Interktsiooni protsess = vastastikunemõju -> reaktsioon 3)Transaktsionaalne protsess = vastastikune mõju teiste in ja keskonna.
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktilisel
Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused. Hariduspoliitika on riikliku poliitika osa. Kõige üldisemas tähenduses määrab riiklik hariduspoliitika hariduse omandamise kohustuse ja võimalused ühiskonnas praegu ja tulevikus. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel. Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja s
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
annaabi.ee 
