Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis paneb inimesi kiinduma ja sõltuma?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiindunud, kiindumus, vanematest, kiindumine, millestki, loota, kellesse, taheta, inimesse, armastab, saades, hoolitseda, puue, elutee, visata, kulukas, millessegi, kartus, laiskus, töötuabiraha, loomuses, armastama, armastatudSOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.-6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides
laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus,
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
armastus. Armastus kas on-või on see nii peidus, et seda pole näha-või pole seda üldse. Eriti oluline on perekonnasuhetes just täiskasvanu ja lapse suhe, see erineb 3 teistest suhetest just selle poolest, et üks on tugev ja teine nõrk, üks on suur ja teine väike. Siin oleneb kõik sellest kuidas suhtub suurem väiksemasse ja mil viisil ta oma armastust välja näitab kui ta seda üldse teeb. Kujuneb välja kiindumus ja kaitseinstinkt. Isa ja ema tunnevad - või vähemalt eeldatakse, et nad tunnevad, kui kõik on õigesti, et nende lapsed on mingil olulisel kombel omad. Kõige olulisem on kiindumussuhe ema ja lapse vahel see saab alguse juba sünnist, esimestest hetkedes, kui laps asetatakse ema kätele, sellest omakorda kaitseinstinkt. Kuid inimese traagika paistab olevat selles, et see instinkt võib vanematel mingil ootamatul põhjusel kas närbuda või sootuks puududa
vastutust. Lapse sotsiaalne areng oleneb tema suhetest lähedaste inimestega. Suhetes ilmnevate hälvete raskeimaks tagajärjeks on niinimetatud nartsissism, haiglaslik eneseimetlus. See on eneseväärikustunde ja inimsuhete hälve. Nartsissismijärk on lapse varajasi psüühilisi arengujärke. Sel ajal hakkab ta hooldajast eemalduma ning tal kujuneb arusaam, et ta erineb teistest. Minakeskesus ja sõltuvus muutuvad kiindumuseks teise inimesse ja võimeks teda hinnata, kujutlus kõikvõimsast minast muutub terveks eneseväärikustundeks, eneseusalduseks ja enesekriitikaks. Igapäevakeeles kasutatakse sõna nartsissism väga erinevas tähenduses, selle abil seletatakse kõike: uute rõivaste muretsemist ja võõruspidude korraldamist, rääkimata uue peegli ostmisest. Psühholoogias on nartsissismil siiski väga täpne sisu. Täiskasvanu tervet eneseväärikustunnet ei
oma mõtted, mis erinevad lapse omadest. Sotsiaalpsühholoogiline areng Sotsiaalpsühholoogiline areng 2. Valimatu kiindumuse faas (3 – 7 kuud ) – beebi • Lapse sotsiaalne areng saab alguse kiindumusest hakkab eristama tuttavaid võõrastest. Samas inimese vastu, kes tema eest hoolitseb. lubavad nad enda eest hoolitseda ka võõrastel, ilma • Kiindumus on intensiivne emotsionaalne suhe et hakkaksid nutma kahe inimese vahel. Partnerist eemalolek tekitab 3. Eristatav kiindumuse faas (7 – 9 kuud ) – laps tugevat stressi ja kurbust. hakkab üha enam otsima ühe kindla inimese Kiindumusprotsessi staadiumid: lähedust (tavaliselt on selleks ema) ning muutub 1
Vastutus on täiesti vabatahtlik: see on inimese vastus teise inimolendi väljendatud või väljendamata vajadustele. Vastutus võiks kergesti muutuda ülemvõimutsemiseks ja omandamiseks, kui poleks armastuse kolmandat komponenti, lugupidamist. Lugupidamine tähendab võimet näha inimest sellisena, nagu ta on, olla teadlik tema kordumatust individuaalsusest. See tähendab ka hoolitsust selle eest, et inimene saaks kasvada ja kujuneda selliseks, nagu ta tegelikult on. Kui üks inimene teist armastab, siis näeb ta teda sellisena, nagu ta on, mitte sellisena, nagu teine inimene teda kasutusobjektina vajab. Inimesest on võimatu lugu pidada ilma teda teadmata-tundmata. Ligimesega ühekssaamise põhivajadus on tunda tema saladusi. Armastus on aktiivne tungimine teise inimesse, mille käigus teadasaamiseiha kokkukuulumises vaigistust leiab. Kindlapiiriline bioloogiline vajadus on meheliku ja naiseliku olemuse kokkukuulumise iha.
Enamasti jõuab skisoidsete joontega konflikt tihtipeale inimeste teadvusesse. Tahaks olla teisega lähedane, aga see on hirmutav. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse. Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis see võib välja viia sadismini suhtes. Koguaeg kontrollitakse, kas mind ikka armastatakse. Skisoidne inimene on kindlasti oma partnerile väga tänulik, kui tema kiindumus ei ole pealetükkiv. Siis võib partner loota skisoidse inimese kiindumust ja tuge, kuigi ta kunagi ei kipu sellest rääkima ning seda välja näitama. Patoloogia Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis nad on külmad inimesed. Neil puudub empaatiavõime. Nad ei suuda asetada end teiste inimeste olukorda. Nad võivad ka saata korda selliseid tegusid ilma mingi süümepiinata tänu sellele, et nad ei taju teise inimese emotsiooni või valu, mis see võib endaga kaasa tuua
Esimesteks põhivajadusteks on inimese eksistentsiks vajalik õhk, vesi, toit, uni, peavari, puhkus, soojus. Samuti liikumine ja spontaanne eneseväjenduse vajadus. Need vajadused on inimesele kaasasündinud ja saadavad teda kogu elu. Teiseks: ohutus, turvalisus, tervis, stabiilsus, kindlus, rahu... Kolmandaks: isiku ja lähema keskkonna vastastikune aksepteerimine, tähelepanu, sõprus, ilu... Neljandaks: kuuluvus, enesehinnang, aneseaustus, enesekindlus, kiindumus, armastus, tunnustus, uudishimu, vastutus ja ühisvastutus... Viiendaks: eneseteostus, looming, vabadus, tõde, õigus, täiuslikkus... Kahe esimese astme vajadused sõltuvad materiaalsetest võimalustest, kolmas ja neljas ühiskondlikust korrast ja ümbritsevast keskkonnast. Viimane aste toetub inimese enda vastutustunnetusele ja moraalile. Lapse arengus aktualiseeruvad vajadused samas järjekorras: · 1 2 aastastel on kõige olulisemad esimese astme vajadused, mis hakkavad taanduma lapse
4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus. Lapsed vajavad julgustust,tuleb arendada õpioskust, sotsiaalseid suhteid, peab tekkima soov olla edukas. Kritiseerimine, pahandamine viib alaväärsuseni, ei võeta midagi ette. 5) 12 18 aastat, identiteet ja rollisegadus. Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon
Kodu on üldjuhul lapse esimestel eluaastatel peamine koht, kus ta viibib ning puutub kokku täiskasvanutega. Perekonnaliikmete käitumise läbi peaks laps tundma turvatunnet, hoolitsust ja armastust. Kindlustunne sellest, et täiskasvanud on nende jaoks olemas, kujundab tavaliselt lastel positiivse minapildi ja enesehinnangu, mida on raske purustada ka ebaõnnestumistel ja raskustes (Põldkivi 1997). Lapsepõlves peaks antud täiskasvanuks lastel olema vanemad või üks vanematest. Soonetsi (1997) sõnul vägivaldses õhkkonnas kasvanud laps õpib looma samasugust õhkkonda enda ümber ning suure tõenäosusega kohtleb tulevikus ka oma lapsi sarnast käitumusmustrit järgides. Seega on ülioluline, et last ümbritseks varases eas perekond, kes pakub talle turvalist keskkonda. Esimene kiindumussuhe oma vanemasse on aluseks hilisematele suhetele teiste inimestega, andes lapsele mudeli, kuidas suhteid luua, hoida ja tõlgendada. Peale
tuleb seletada, et see on ka seotud muutustega, mis organismis toimub. Higi tuleb rohkem, lõhnatundlikus muutub tundlikumaks(sellepärast, et hormoonid ja see, et armastus käib lõhna kaudu feramoonide alusel) seda on vaja seletada. Rasedatel(et saaksid eristada, mis on ohtlik, mis ei), sünnituse ajal (tunned lapse lõhna järgi ära). Noor ema ei tohiks ennast lõhnastada. See on nii võimas meel, et tekiks üldse kiindumus ja armastussuhe. Kõige võimsam armastusekeel on sõnatu, mis saavutatakse teiste meeltega. 50-60% mehi tunneb ka ainult lõhna alusel oma lapse. Loodusrahvad Miks tehakse ülemineku riituseid- õpetatakse mõistuse teravust suurendama, oma sihte elus kindlaks määrama, et loodusega seotust suurendada. Saab teada, kuhu ta on teel. Noorukiea arenguetapid Ideaalide otsing, neil on ambitsioone, viivad elu edasi, vähene riskiteadlikkus.
kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba
järgneks vastus 6. Sotsiaalsus positiivne emotsionaalsus (rõõm sotsiaalsetest interaktsioonidest). Balter, Tanis, (1999) Vanemate kasvatusstiilid · Autoritaarsed nõuavad täpsust, korda , ei kiida, ei soodusta iseseisvumist. · Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs
Inimesele on omaks saanud teatud käitumine. Huvi kasvab maailmavaateliste, filosoofiliste probleemide vastu. Noorukil tuleb otsustada, missuguse rahvuse ja/või missuguse sotsiaalse rühma väärtused ja normid talle sobivad ning millised vastu võtta, kellega end samastada, kellega mitte. Sellel perioodil muutub suhete iseloom vanematega ja samaealistega suhtlemisel. Noortel kujuneb välja nende oma sotsiaalne võrgustik (sõprusringkond, seltskonnaelu ja klubid) sõltumatult nende vanematest. Noorukiea lõpuks peaks nooruk olema omandanud suhtelise iseseisvuse. (http://www.nip.ee/page/245/10) Iseseisvumine Iseseisvumine saabub küll paberite järgi 18-aastaseks saades, kuid see on individuaalne. Tavaliselt saabub ka iseseisvumine noorukieas. See tähendab seda, et enda elu eest võetakse vastutus ja otsuseid langetatakse iseseisvalt. Paljud noored tahavad iseseisvad olla, sest siis ei
seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. "Unenägude..." kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks) lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu. "3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid, kus genitaalid ei osale; inimese seksuaalelu põhiliseks funktsiooniks on omaneda kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Freud mõtleb libiido all objektile suunatud
seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. "Unenägude..." kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks) lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu. 3 "3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid, kus genitaalid ei osale;
Seega kaks esimest eluaastat on lapse elus suure tähtsusega ja vanemad peaksid kõike tegema, et laps suudaks areneda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. 2 Teine etapp elukaares on koolieelikuiga. Toimub lapse ,, mina ,, areng. Laps hakkab oma iseloomu näitama. Tekivad asjad, mis meeldivad elulõpuni ja asjad, mis ei meeldi üleüldse. Väike isiksus sõltub siiski täielikult oma vanematest ja nende käitumisest ning kasvatusest. Tuleb lasta lastel ise kogeda, mis on hea või mis halb. Tuleb lasta ise kogeda, mis teeb haiget ja mida tohib katsuda või mida mitte, sest väikelapsed õpivad enamiku asju läbi maitsmise ja puudutuste. Loomulikult ei pea ma silmas, et tuleks lasta tal roti mürki süüa või suure koera käest hammustada saada. Pean silmas pisemaid asju, mis pole eluohtlikud. Liigne
et seda õnneks pidada. Küsimus õigest elamisviisist on tähtis meile kõigile. Kõik see mis annab elule mõtte ja tähenduse on oluline ja muudab elu elamisväärseks. Olgu see siis juhuslik õnn, elukestev õnn või õnnehetked, kuidas keegi mõistab sõna ,,õnn" tähendust. Inimeste puhul on tavaline see, et ei osata hinnata seda mis neil on. Elus seatakse eesmärke, et oma elu veel täiuslikumalt elada. Kahjuks ei ole võimalused kõigil samad. Oleneb see paljudest asjadest, sealhulgas : vanematest, sõpradest,eluolust, hariduse saamise võimalikkusest, isikuomadustest. Aristotelese järgi tähendab õiglus hüvet kellegi teise jaoks, ebaõiglus aga kasu iseendale. Peale teo enda mõjutavad hinnangut ka isikust lähtuvad tegurid, näiteks teo motiiv. Orjast räägitakse, kui elusast tööriistast. Ebaõigluse puhul on võimalus käituda ebaõiglaselt võttes rohkem,kui vaja ja kannatades ebaõigluse all andes liiga palju.
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks inimene saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne, müstiline. b. Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projektseerida igat sorti kangelastele. Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism, võimukus, jõulisus. Kui animus naise üle valitseb, siis on ta valitsemishimuline, paindumatu, jäik. 4. Self Tõeline mina. See on süsteemi kese, mille ümber kõik ülejäänud süsteemi osad koonduvad. See annab inimesele tema elu ühtsuse eesmärgid, tasakaalu. Selfini
· 2 järk iseseisvusperiood. Ühte osapoolt hakkab suhe pigistama. See tähendab, et isiksus on edasi arenenud ja suhe oma senisel kujul ammendunud, selles järgus minnakse tihti lahku. Siin on tähtis anda teisele poolele ,,hingamisruumi". · 3 järk tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Puuduvad probleemid armukadedus/truuduse tasandil, teineteisele võib loota. Millised on mehe ja naise erinevused · Mees räägib alles siis,kui on valmis mõelnud ,mida öelda. · Naine mõtleb rääkides,alustab juttu enne oma seisukohtade täpset määramist. · Naine tahab tundeid väljendada ja teada ta teiste tundeid. · Mees tunneb suuremat hirmu seotuse ees. Naine kohaned seotuse ja sõltuvusega kergemini. Mehe ja naise vaatenurgast on sõnadel sageli erinev tähendus. Sotsiaalne küpsus
saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. 2. Üksiolemise ehk sümbiootiline järk Lapse järgmist kasvujärku, mis kestab alates teisest kuni viienda elukuuni nimetatakse sümbiootiliseks järguks. Sel ajal ilmutab imik kiindumust hoidjasse, aga ühtlasi tundub talle, et on hoidjaga üks. See üksiolemise tunne on lapse mina-tunde puudumise tagajärg. Sümbiootilises järgus kujuneb lapse esmane kiindumus teise inimesesse. Naeratusega näitab ta, et tunneb ära oma hoidja. See esimeme kiindumusside on lapse ühiskonnaliikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Hoidjaga üksiolemisest jääb lapsele meelde peale tema enda ka hoidja ning kogu hooldus, mis temale on osaks saanud. See, kuidas lapse eest hoolt kantakse, loob selles eas lapse psüühilise arengu aluse. See, kuidas lapse vajadustesse suhtutakse, kuidas tema eest hoolt kantakse,
välja kasvada. Täiskasvanuks saamise vaevadele lisaks tuleb neil veel üle saada sügavatest ja valusatest haavadest. Varajased kaotused: Tugevate lähedussidemete moodustamine on lapse arengu normaalne osa. Lapsevanem võib surra, kaduda silmist abielulahutuse, pikaajalise komandeeringu või haiglasoleku tõttu. Paljud `kadunud` vanemad võivad tegelikult täiesti olemas olla, kuid hoida lapsest lihtsalt eemale. Võimalik, et lapsevanem armastab oma võsukest kogu südamest, kuid depressioon võttis temalt kogu elujõu ja võime lapsega tegeleda. Vahel on laps soovimatu ning teda ei armastata või teeb vanemad kalgiks stressirohke kodune olukord. Sageli tunnevad end armastusest ilmajäetuna just alkohoolikute lapsed. Täiskasvanuna kannatavad paljud alkohoolikute lapsed selle varajase lähedusepuuduse tagajärgede all. Niisiis võib laps tunnetada juba oma esimestel eluaastatel mitmesuguseid kaotusi.
Arvutimängudes on sageli vägivalda ja see tõmbab rohkem poisse kui tüdrukuid. See omakorda meelitab poisse rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R
meeste vastu. See on külvanud kõige intiimsemate inimsuhete südamesse vägivalda ja ebakõla. See kujutab last, kui suurimat kõigist kingitustest, kas konkurendina, sissetungijana ja ebamugavusena. See, kui vanemad ei soovi oma last või teavad, et hakkavad teda vihkama, mis võib iseloomustab ainult nende vanemaid, mitte last ega tema õigust elule. Probleemiks ei pea alati kujunema laps, vaid vanemate soovimatus tema suhtes. Probleemile tuleks lahendust otsida vanematest ning nende suhtumise ja käitumise muutmisest, mitte lapse tapmisest. Asjaolu, et vanemad oma last ei soovi, ei muuda aborti mitte mingil moel moraalselt õigustatavaks. Laps on inimene ning kuigi on hea, kui ta on tahetud, ei mõjuta kellegi suhtumine temasse kõige vähemalgi määral tema õigust elule. Soovimatu rasedus ja soovimata laps on kaks eraldi nähtust. Paljud lapsed, keda nende vanemad
See ei tähenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidi- ta jälgib, saab meelelisi aistinguid (nt kuuleb, näeb, tunneb) ja on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. · Normaalne sümbioos (2-5 elukuu)- sümbiooliline järk. Kiindumust ilmutab kuid samal tundub talle, et ta on hoidjaga üks. See on seotud lapse minatunde puudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse ja see on ühiskonna liikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Ta ütleb, et lapsele jääb meelde sellest ajast tema ise, hoidja kui hooldaja ja ka hooldus. Ta räägib ka, et hooldamist tuleb ajastada õieti. Lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajadusest. Pettumused, mis selles vanuses tekivad, põhjustavad psüühilisi häireid.
Suurem osa meeste vabast ajast on samuti seotud koduga, mitte sellest eemal olemisega, seega, kodu pole enam ainult naiste piirkond. Kasvav kodus töötamine tähendab, et isad saavad olla rohkem koos oma lastega, kuigi neil on pikad töötunnid. Mõnes piirkonnas, nagu varasel tööstusajal, on naistele rohkem töid kui meestele ja mõnes perekonnas teenivad naised rohkem kui mehed, seega, kodus viibivate isade arv kasvab jälle. Täiskasvanud lapsed elavad kaugel oma vanematest, sellepärast on isad lastekasvatamise võti. Milline on hea isa Hea isa on see, kellel on lapse jaoks aega. Isa, kes võtab seda aega. Ja kannatlikkust. Senikaua, kui seda aega lapsega tegelemiseks ei ole, on isal ainult teoreetiline võimalus olla hea isa. Kui aeg endale võtta ja asuda koos lapsega uuesti avastama maailma, siis on see juba praktiline võimalus olla hea isa. Võtta aega, et seletada ja õpetada. Sellest on vähe, et isa on kodus ja laps on kodus ja isa
välised, hingega ja kehaga seotud.Kõige tähtsamaks peetakse hingega seotud, sest hingele omast tegutsemist ja teovõimet me hinge juures eeldamegi. Nii nagu on öeldud siin ei saa need kes Olympiamängudel võistlevad autasu kõige ilusamale või võimsamale vaid sellele kes võistleb ja võidab. Nii on ka elus, et saavutuste omanikuks saavad õigusega need, kes tegutsevad hästi ja üllalt. Seega kuulub ka nauding hinge juurde, sest igaühele pakub naudingut see millesse ta on väidetavalt kiindunud. Hästi tegutsemise juures on siiski vaja ka väliseid hüvesid nö. varustust. Paljud teod leiavad aset just tänu abivahenditele- sõprade, raha, riigivõimu toel. Aristoteles vaatleb eraldi füüsilist,looduslikku paratamatust (ananké) ja seab selle alamaks, kui mõistus (nous) ja loomus (physis),mille toimimises on olemas eesmärk (telos). Tõsi on see, et päris õnnelik ei ole inimene kes on inetu või kelle eluolu on väga halb
jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon: - Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel - Sugulus-suhted – geeni replikatsioon - Sõprus – ellujäämine - Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited: Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul? hooliv, huumor, mõistev Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby. Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde!
Arvutimängudes on sageli vägivalda ja see tõmbab rohkem poisse kui tüdrukuid. See omakorda meelitab poisse rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R
4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus. Lapsed vajavad julgustust,tuleb arendada õpioskust, sotsiaalseid suhteid, peab tekkima soov olla edukas. Kritiseerimine, pahandamine viib alaväärsuseni, ei võeta midagi ette. 5) 12 18 aastat, identiteet ja rollisegadus. Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon
● Sõprussuhetes kehtivad kokkuleppelised reeglid Romantilised suhted. Atraktiivsus – meeste/naiste eelistused, sotsiobioloogiline lähenemine (reproduktsioon; tüüpiline on et nooremad naised valivad paariliseks vanema mehe); mehed otsivad nooremat naist sest fertiilsus kestab kauem ning naised tahavad vanemat meest sest tal on ressursse rohkem. Rahulolu suhetega ja uskumused armastuse kohta (idealiseeritud ettekujutus armastusest). Kiindumusstiilid(J. Bowlby) – kiindumus kui kestev psühholoogiline seotus inimeste vahel (vastsündinul tugev kalduvus otsida lähedust emalt/esmaselt hooldajatelt). Hazan, C. Ja Shaver, P. – indiviidi mõtted, tundedja käitumine intiimsetes suhtes peaksid samuti olema juhitud kiindumusprotsessi poolt. ● Turvaline kiindumusstiil – suhteid vanematega kirjeldati soojeda ja sõbralikena. ● Ärev/ambivalentne kiindumusstiil – vanemaid kirjeldati pealetükkivatena.
annaabi.ee 
