Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on tervis ja mis on haigus? Erinevad kontseptsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
psühholoogia, meditsiin, märg, käitumuslik, reaktsioon, käsitlus, hüpotees, uskumus, meditsiiniline, tervisega, lähenemine, muutuja, bioloogia, treening, hippokrates, anatoom, arvas, valim, määratletud, humoraalne, anatoomi, kehalist, teiselt, psühhosomaatiline, operantne, terviseõpetus, tudengite, kliinilise, bauman, psühhosotsiaalneKuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panustada - Personaalselt väga erinev- Sotsiaalne väärtus - kui palju ühiskond panustab tervisesse
Ning alahinnatakse tervise sotsiaalseid, keskkondlikke ja teisi aluseid. Sotsiaalpoliitiline: Peetakse tervist kujundavaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundab omakorda poliitiline kontekst. Meditsiiniline: On defineeritud negatiivse kaudu e tervist mõistetakse kui haiguse puudumist. Siin ei räägita sotsiaalsetest, kultuurilistest, käitumuslikest, keskkondlikest ja teistest teguritest. Akadeemiline: On kaks suuremat valdkonda seotud: psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste piirialal nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset kontseptsiooni. Statistiline: Tervise mõiste statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. Kui biomeditsiinilised näitajad on korras, on inimene terve; kui ei ole korras, ei ole inimene terve. Holistlik: Hõlmab kõiki, kuid on liiga lai, raske määratleda, kinnitada, sest ei tea, kust piirid lähevad. Käsitlused läbi ajaloo
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi.
Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8
Aristotelesest (384-22 e.m.a) ja Kreeka filosoofidest mitmetes teadusharudes kajastavates valdkondades. Kultuuri kontekstis on põhjust rõhutadapsühholoogilisi ja sotsiaalseid nagu geograafia,filosoofia, meditsiin, sotsioloogia, psühholoogia, tervishoiu Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste terviseprobleeme, mis on sageli ka sõltuvusprobleemide tekke lähtekohaks. ökonoomika ja tervisedendus Läänemaades on huvi heaolu mõõtmise vastu rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete Kultuur kui tervisemõjur- Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat
6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal- ja reproduktiivtervis Seksuaal- ja reproduktiivtervis: Seksuaaltervis on inimese võime nautida ja väljendada oma seksuaalsust turvaliselt, ilma riskita nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse ja hirmuta soovimatu raseduse, vägivalla, diskrimineerimise ja sunduse ees. Reproduktiivtervis e sigivustervis on seksuaaltervise üks osa hõlmates eeskätt rasestumisega, rasedusega, sünnitusega ning emade ja laste tervisega seonduva. --- Vaimne tervis Vaimne tervis - heaoluseisund,kus inimene realiseerib oma võimeid, saab hakkama igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks. Inimeste jaoks on vaimne tervis vahend, mis võimaldab neil realiseerida oma intellektuaalset ja emotsionaalset potentsiaali ning leida ja täita oma rolli ühiskondlikus, kooli- ja tööelus.
Epidemioloogia mõiste ja peamised uurimisteemad. Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid. Epidemioloogid hindavad näiteks haiguste esinemise sagedust ja levikut ning riskitegureid. Nakkushaigused, väärtoitumishaigused, pahaloomulised kasvajad, vereringe elundite haigused, minevikus lühikese kuluga haigused, nüüd kroonilised haigused, kutseoht, ravimite kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja). Alguses peab haiguse esinemisnäitajaid käsitlema lahus andmetest rahvastiku suuruse kohta, ent hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvuga rahvastikus. Juhtude absolu
heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu), tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust. Tervis on heaolu seisund. Heaoluks nim inimese põhiliste vajaduste rahuldatust, võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Subjektiivne õnne-, rahulolu ja terve olemise tunne – tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele. ebavõrdsus – üldmõiste, mida kasutatakse üksikisikute ja gruppide tervise erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel.
vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia? Milliseid teemasid kajastatakse meditsiinifilosoofias? MF käsitleb kriitiliselt meditsiini ainest ja püüab määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia. Meditsiin on enam kui teadus.Teemad mida MF käsitleb : tervis, haigus, surm, haiguste ennetamine, ravi, abi, hooldamine, patsiendi hüve, kliinilise kokkupuute olemus jne. Meditsiin huvitub patsiendi hüvest ja patsiendi hüvel on 4 mõõdet:biomeditsiiniline hüve, patsiendi arusaam sellest, mis on tema jaoks hüve, patsiendi hüve inimesena, patsiendi hüve vaimse olendina 3. Mis eristab üksteisest empirismi ja ratsionalismi? Millised võiksid olla
Nakkushaiguste kadumine kaasaegsetes ühiskondades Kõrged tervisenormid hügieen Sotsioloogide huvi: kuidas sotsiaalne keskkond ja klass mõjutavad inimese tervist, tervisekäitumist ning haiguseid. Tervis, haigus ja haiglane enesetunne erinevates ühiskondades Tervis füüsiline ja vaimne seisund, mis võimaldab indiviidil normaalselt igapäevaelu rutiiniga toime tulla Haigus viitab üldiselt bioloogilistele ja vaimsetele tingimustele, millele on antud meditsiiniline diagnoos Haiglane enesetunne subjektiivne hinnang oma kehalisele enesetundele. Võib olla olukord, kus me tunneme end haiglaselt ilma, et oleks haige ning vastupidi. Tervise ja haiguse erinevad mustrid Erinevates ühiskondades on elukvaliteedi peamiseks näitajaks elanikkonna tervislik seisund. Tervis on tihedalt seotud nii tööstusliku arengu kui ka vanuselise, soolise koosseisu ja ühiskonna ressursside jaotusega. Haigused ja epideemiad pole ühiskonnas levinud juhuslikult.
tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus; tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks; elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist; tervisemõjur – sotsiaal-majanduslik, käitumuslik, psühhosotsiaalne või keskkondlik tegur, mis võib omada rahvastiku tervisele soovitavat või ebasoovitavat mõju; haiguste ennetamine – inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks; tervise edendamine – inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine;
· Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud. · Mõned õpikud püüavad kajastada ka isiksusepsühholoogia tänapäevast seisu. Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised
Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada kehalist ja vaimset heaolu vaatamata muutustele ümbritsevas keskkonna ja organismis. Meditsiiniline aspekt riskitegurite kindlaks tegemine, häire diagnoosimine, patogeensete ja ravimehhanismide selgitamine, kõrvaldamine ravi ja taastusravi kaudu. 2. Tervise mõiste ja tervise tähenduse areng.Tervis on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine - mida meil on vaja oma igapäevaseks eluks. Tervise kujunemises, kui ka selle kõikumises on individuaalsed ja sotsiaalsed faktorid omavahel seotud. Tervist mõjutavad
*normaalne – ühiskondlikele normidele vastav, selline, nagu inimene on olnud sajandeid NORMID - subjektiivne norm (iga inimese enda reaalsus) - kultuurinorm (enamus) - normatiivne norm (ideaal) - statistiline norm (tekitab äärmuste probleemi – intelligentsuse hindamine) - kliiniline norm (ebanormaalne on ennustamatu, norme rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale või teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne) PSÜHHOPATOLOOGIA selgitav -> psühhodünaamiline, käitumuslik kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia (kui sügavalt on inimese taju, mõttekäik häiritud ja millised on mälu probleemid) - WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste ja vigastuste puudumine - Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi - haigustunnetus (tajume sümptomeid HÄIRETE ERISUSED STAATILINE VS DÜNAAMILINE (enamus lähevad dünaamilise faasi – mingil hetkel võib olla
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine
1 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk Mõdriku 2013 1 3 SISSEJUHATUS Meie heaolu on seotud meid ümbritseva eluga. Tihti on mis teisele hea pole kolmandale miskit. Me kõik oleme erinevad nii oma olemiselt kui terviselt. Meie eluviis igapäevaelus me ümber.Meil kõigil on omad hobid ja harrastused mis meile meeldivad. 3 5 SISUKORD HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS LK. 5 PÄRILIKKUS LK.8 GENEETILISED HAIGUSED LK.9 REUMATOIDARTRIIT LK.11 ELUVIIS LK. 13 TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESTELE LK.16 ARSTIABI LK.17 ARSTIABI VÄLISMAAL LK.18 HUVID JA HOB
eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete rakendatust, võimalust end teostada ja igakülgselt arendada, oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida 3) sisaldab nii tervisekogemusi kui hetke heaolu tunde ja määrab inimese elamused oma tervisliku seisundi suhtes. See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu 4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid.
Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata.
Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid.
tervete, degeneratsioonist puudutamata liinidega viima järkjärgult suguvõsa allakäigule ning lõpuks viljatusele ja väljasuremisele. 2.SEMINAR Mida uurib meditsiiniantropoloogia, mis on selle valdkonnad? See on õpetus haigest inimesest. Vastukaaluks inimese objektina käsitlemisele, eeldatakse, et inimest iseloomustab lisaks ainevahetusele jms-le veel intiimsus, vaimsus, ajalooline ja ühiskondlik loomus jne. Valdkonnad: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus · meditsiinipsühholoogia · psühhoanalüüs · psühhosomaatiline meditsiin · biograafiline meditsiin · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid. Kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus
korduvat mitteoodatud sõnalist kommentaari, zesti või füüsilist kontakti, millel on seksuaalne iseloom. 19. kuidas ja mil määral mõjutab sugu, seksuaalne identiteet, seksuaalne käsikiri tarbimiskäitumist kaasaegses ühiskonnas? Kuidas on antud tegurid seotud majanduse erinevate osade: tootmise, jaotuse ja tarbimisega? 20. Mis on haigus? Haigus viitab üldiselt bioloogilistele ja vaimsetele tingimustele, millele on antud meditsiiniline diagnoos Haigus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. Haiguse biomeditsiiniline mudeli kohaselt on haiguse põhjuseks kas välised etioloogilised tegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed) või sisemised etioloogilised tegurid (vaskulaarsed, immunoloogilised, metaboolsed). Selles mudelis ei ole kohta ei inimese
Eluviis kajastub LIIKUMISAKTIIVSUSES; TOITUMISHARJUMUSTES; PUHKAMISES ning selles, kas HOIDUME RISKIKÄITUMISEST. Vanuse kasvades saab ise hakata rohkem otsustama, ka oma tervist puudutavates küsimustes. Sinu teadmised, oskused, tahe on olulised tervist mõjutavad tegurid, mida saad ise muuta ja kontrollida. TEADMISED tervisest, terviseteenustest ja riskidest aitavad teha heaolu toetavaid otsuseid. Tervisega seotud oskused on kasulikud ja toovad ellu rõõmu. Tegurid, mis mõjutavad tervisega seotud valikuid. Sina ise vanus, sugu *Teadmised *Oskused suhtlemisoskus, analüüsimisoskus, praktilised oskused. *Tahe usk enesesse, motiiv tegutseda Elukeskkond füüsiline keskkond, sotsiaalne keskkond, vaimne keskkond *Saame ise muuta ja kontrollida Tervisega seotud valikutega puutume kokku iga päev. 2. Esmaabi minestamise korral Minestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju ajutisest hapnikupuudusest
lihtsustab inimesel püüelda tervislikku elistiili poole. Positiivne vaimne tervis kui vaimne heaolu on taju, mõtlemine ja suhtlemine viisil, mis aitab elust rõõmu tunda ja keeruliste olukordadega toime tulla. See omakorda seondub tervisliku elustiili, füüsilise tervise, paremate õpitulemuste, produktiivsuse, täisväärtuslikemate inimsuhete ja parema elukvaliteediga. See võimaldab realiseerida oma potentsiaali, ära tunda oma võimeid ja tulla toime muutustega. Positiivse vaimse tervisega inimene: Tunneb end hästi ja rahulolevana, on enesekindel ja positiivse enesehinnanguga, suudab nautida elu, naerda ja lõbutseda, suudab toime tulla stressirohkete olukordade ja muutustega, kogeb erinevaid tundeid, sest elu on pidevas muutumises ning sündmusterikas, tunneb, et elus valitseb tasakaal, hoolib iseendast: nii oma vaimust kui kehast, hoolib teistest inimestest. Vaimse heaolu saavutamise ja säilitamise eeltingimuseks on tervislik elustiil. Samuti peab
Uuritud muumiate lõualuud raske lõualuu põletik. Kõrged hügieeninõuded tänu religioonile vasknõud (igapäevane pesu), riiete igapäevane pesu. Toimunud ajuoperatsioonid. Meditsiinilised teadmised suuliselt isalt pojale. Arstid pidid vastutama oma tegude eest surmanuhtlus. Egiptus mõjutanud Kreeka ja Araabia meditsiini. *ravi ainult ülikutel ja rikastel. Sumerid Mesopotaamia alal. Kultuuridest vanim. 4-2 aasta tuhat. Meditsiin tekkis templite ümber. Teated kiilkirjas savitahvlitel. Retseptide kogum: 1) mähised (8 retsepti) 2) seespidine ravi (3 retsepti) 3)välispidine ravi (4 retsepti). Sumeri arstid kasutasid ravimtaimi: sinep, nulg, mänd, tüümian, ploomid, pirnid, viigipuumarjad, nafta, looduslik asfalt, sool, piim, kilpkonnad, meremao organid. *Tähelepanek: ei kasutatud loitse, mana. Babüloonlased Savitahvlid, lisanduvad jumalad. *Ea arstiteaduse soosija
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA EESTI JAOKS OLULISED RISKIFAKTORID Referaat Juhendaja: Rainer Asuküla, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISSEJUHATUS Referaati eesmärgiks on anda ülevaade Eesti jaoks olulisemate riskifaktorile. Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks südame- veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Lisaks tänast haiguskoormist põhjustavatele probleemidele on Eestis tulevikuprobleemiks tõusmas AIDS,HIV
kahju talle ega teistele. SOTSIAALNE TERVIS on nagu koostöövõime , suhtlemine teiste inimestega. See on võime luua vastastikust rahuldust pakkuvaid suhteid. Tervis on tervik neist neljast omavahel seotud osast. Ja mida tugevam see kõik on , seda paremini tuleb inimene toime end ümbritsevas elukeskkonnas. MINU ISIKLIK TERVISHOID SEISNEB NENDE NELJA ASPEKTI AKTIIVSES ARENDAMISES. TERVIS MINA ISE PÄRILIKKUS MEDITSIIN Minu mõtted KESKKOND ARSTID Minu teod (vanemad ja kodu, kool) 50 % 40 % 10 % LOOSUNGID TERVISEST -Inimene palub tervist Jumalalt, aga, et nende endi käes on võim oma tervise üle- seda nad ei taipa ! ( Demokritos V saj. E.m.a. ) -Liikumine võib asendada mistahes rohtu, kuid kogu maailma rohud kokku ei asenda liikumist ! (Tissot XVIII saj.)
Nõelravi Nõelravi, kasutatakse paljude haiguste puhul nii iseseisva ravimeetodina kui ka kompleksravis. Sageli on kasulik kombineerida lääne ja hiina ravi, sest kombineeritud ravi on reeglina efektiivsem. Hiinas kasutatakse kombineeritud ravi väga laialdaselt. Ägedate haiguste ravis kasutatakse eelkõige lääne ravimeetodeid. Ägeda seisundi taandumisel võib lisada hiina ravi. Krooniliste haiguste ja funktsionaalsete häirete korral on traditsiooniline hiina meditsiin oluliselt efektiivsem ja õige kasutamise puhul kõrval- toimeteta. Traditsiooniline hiina meditsiin aitab organismil kosuda peale rasket haigust ja tõsta organismi vastupanuvõimet haiguste suhtes. Kui inimene tunneb ennast halvasti, läheb ta arsti juurde, kuid enamasti haiguse varajases staadiumis ei leita mingeid kõrvalekaldeid vere- ja uriini analüüsides, ega ka muude vahenditega. Hiina meditsiin suudab diagnoosida kõrvalekallet märksa varem kui klassikaline meditsiin
ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA.
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib
·Enesetapumõtted PÕHJUSED Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 1015%-l on kerge depressioon. Kogu elanikkonnas vaevab depressioon iga viiendat inimest, ravi saab neist vaid iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon spetsialistide hinnangul aladiagnoositud - inimestel puudub teadlikkus haiguse tõsidusest ning paljud usuvad, et suudavad ise haigusega toime tulla. Samas puudub paljudel meditsiiniline kindlustus, asutakse kaugel kvalifitseeritud arstiabist ja sageli on häbitunne see, mis takistab abi otsimast. Depressioon mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi. Kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Kui inimene kannatab kaua stressi käes, siis tekib organismis mõnede keemiliste ainete puudus. 3 Depressioon võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja viia
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad:
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislike lasteaedade põh
5. Juba esinenud haigused/kahjustused Haiguse põhjused ehk etioloogia Haigusi vallandavad põhjused, mis tingivad haiguse kujunemise 1. Eksogeensed (välisfaktorid) nakkused, füüsikalised-keemilised 2. Endogeensed (seesmised)- geen-kromosoomihäired, vananemine Haigused võivad olla tingitud: ühest (mono)/ mitmest põhjusest Komplekshaigused (multifaktoriaalsed) Haiguse komponendid: - Rakkude, kudede, organite kahjustus - Organismi reaktsioon nendele HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused)
annaabi.ee 
